vaata faili - Viru Peipsi

80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik nitraatide leostumine ei kajastu jõevee kvaliteedis, mis näitab
lämmastikuühendite isepuhastust ja peetust. Võib eeldada, et võimalik lämmastiku
denitrifikatsioon on Eestis suur, arvestades looduslike tingimuste eripära nagu taimestunud ja
mudastunud jõesänge ja veetaseme ulatuslikku kõikumist (aeroobne-anaeroobne keskkond).
Samuti soodustab kõrge pH tase lämmastiku vahetut lendumist ammoniaagina. Põhja-Eestis võib
ka püriidi oksüdatsioon soodustada lämmastiku lendumist.
Üldlämmastiku/üldfosfori suhte trendi uuringud on näidanud selle olulist vähenemist enamikus
Peipsi basseini jõgedes (Tabel 4.42., Joon. 4.10).
Tabel 4.42. Mitteparameetrilise Mann-Kendall testi (ühepoolne test 5% tasemel) tulemused N:P
suhte osas Peipsi järve valgala jõgedes
Seirelävend
Univariate MK test
N/P
Seirelävend
Univariate MK test
Alajõgi/Alajõe –2.16 Kääpa/Kose –1.78
Ahja/Kiidjärve –0.10 Tarvastu/Põdraoja –0.93
Põltsamaa/ Rutikvere 0.59 Pedja/Jõgeva –2.70
Rannapungerja/
–0.63 Pedja/Tõrve –1.45
Roostoja
Emajõgi/Jõesuu –2.58 Väike-Emajõgi/
Pikasilla
–3.12
Võhandu/Räpina –3.46 Emajõgi/Tartu –2.44
Võhandu/Himmiste –2.03 Emajõgi/Kavastu –1.85
Tänassilma/Oiu 2.09 Narva/Vasknarva –1.66
Piusa/Korela –2.71 Õhne/Suislepa –3.48
AvijõgiMulgi –1.79 Õhne/Roobe –2.28
Tagajõgi/Tudulinna –2.09 Porijõgi/Reola –2.55
N/P
Rasvases kirjas oluline trend (ühepoolne test 5% tasemel).
600
500
400
300
200
100
R 2 =0.36, P