vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6.2. Jõgede tüpiseerimisest<br />
Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiiv näeb ette pinnaveekogude tüpiseerimist ja igale tüübile<br />
vastavat veekvaliteedi klassifikatsiooni<br />
Jõgede, järvede, estuaaride ja rannikumere erinevused põhinevad iga pinnavee kategooria<br />
erilistel füüsikalistel karakteristikutel, mis määravad üldises plaanis nende pinnaveekogude<br />
elustiku. Direktiiv nõuab, et jõgede vesikondade iseloomustuse käigus eristatakse ka veekogude<br />
alamvesikonnad ja tüübid. Iga vesikonna pinnavee tüübid tuleb määratleda ja seejärel näidata,<br />
kuhu kuulub iga veekogu selles vesikonnas.<br />
Direktiiv täpsustab, et eelnevalt tuleb määrata iga veekogu tüübi erilised bioloogilised,<br />
hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised referents-tingimused. Direktiiv eeldab, et<br />
füüsikalistest ja keemilistest teguritest peaks olema võimalik tuletada veekogu bioloogilised<br />
referents-tingimused, mis määravad veekogu tüübi. Pinnavete leelisus on väga kõrge (> 3.0 mgekv/l),<br />
mis ületab tunduvalt teiste Euroopa riikide vooluvete väärtusi, seetõttu leelisus ei ole meie<br />
tingimustes klassi indikaator.<br />
Eesti pinnaveekogude tüpiseerimine on väljatöötamisel ja esialgse uuringute tulemusel on Eesti<br />
jõed on jagatud tüüpidesse valgla suuruse ja orgaanilise aine sisalduse (PHT) alusel. Alljärgnev<br />
tüpiseerimine on ettepanekuks Eesti jõgede tüpiseerimisel.<br />
Suuruse alusel jagatakse jõed nelja tüüpi: kuni 100 km 2 (1), 100-1000 km 2 (2), 1000-10000 km 2<br />
(3) ja üle 10000 km 2 (4).<br />
Vastavalt raskesti laguneva orgaanilise aine sisaldusele (PHT järgi) on jõed jagatud orgaanikarikasteks<br />
(PHT aasta 90%-ne väärtus üle 20 mgO 2 /l - A) ja vähese orgaanilise aine sisalduse<br />
(PHT aasta 90%-ne väärtus alla 20 mgO 2 /l - B) alusel. Tabelis 6.2. on toodud <strong>Peipsi</strong> ja <strong>Viru</strong><br />
alamesikonna riikliku seireprogrammi lävendite tüübid ja toodud ka vastava tüübi foonilävend.<br />
Tabel 6.2. <strong>Peipsi</strong> ja <strong>Viru</strong> alamesikonna riikliku seireprogrammi lävendite tüübid<br />
Tüüp Jõgi – lävend F, km 2 Foonilävend<br />
I-A Mustjõgi Tulijärve 16.2<br />
I-B<br />
Alastvere peakraav<br />
Võisiku peakraav 27.9<br />
Oostriku - Oostriku 29.7<br />
Preedi - Varangu 34.8<br />
II-A Alajõgi - Alajõe 140 Õhne- ülalp. Tõrvat<br />
Tagajõgi - Tudulinna 252 Tagajõgi - Tudulinna<br />
Kääpa - Kose pj. 282<br />
Rannapungerja - Roostoja 313<br />
Avijõgi - Mulgi 366<br />
Mustajõgi 389<br />
Pedja - Jõgeva 665<br />
Pedja Tõrve 776<br />
Purtse suudmes 810<br />
II-B Pühajõgi suudmes 196 Võhandu - Vagula vv.<br />
Porijõgi - Reola 241 Ahja – Kiidjärve<br />
111
Change language