vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
märkimisväärne, mis vähendab koormust merre-järve ja pidurdab eutrofeerumist. Seda<br />
looduslikku toitainete peetust on vajalik teada, et hinnata toitainete isepuhastust. Kui on teada<br />
reaalne fosfori ja lämmastiku hulk, mis sattub jõgedesse, siis peetust jõgedes võib hinnata brutoja<br />
netokoormuste vahena. Vastavalt PLC-4 ja Põhjamere Konventsiooni – HARP eeskirjade<br />
soovitatakse hinnata peetust mitmete empiiriliste valemite abil. Antud uuringus hinnati peetust<br />
järgnevate valemite abil:<br />
Lämmastiku peetus arvutati Horst Behrendt on soovitanud valemi baasil:<br />
R<br />
kus<br />
SN<br />
41,456 q<br />
C<br />
1,297<br />
0 ,542<br />
N<br />
(4.7)<br />
q - äravoolumoodul, l/s.km 2<br />
C N - keskmine anorgaanilise lämmastiku sisaldus, g/m 3<br />
Valgala veepeegli pindala (A S ) võib leida:<br />
1,185<br />
A A 0,001<br />
A<br />
S<br />
kus<br />
järv<br />
A S - valgala veekogude veepeegli pindala, km 2<br />
A järv - järvede veepeegli pindala, km 2<br />
A - valgala pindala, km 2<br />
Fosfori peetuse arvutamiseks kasutati järgmist statistilist valemit:<br />
28,13 q<br />
kus<br />
1,708<br />
R SP - fosfori peetuse koefitsient<br />
q - äravoolumoodul, l/s*km 2<br />
R SP<br />
<br />
P<br />
Kasutades peetuse valemeid, võib hinnata toitainete brutokoormust, kui on teada koormus<br />
mingis jõe seirelävendis.<br />
D<br />
N , P<br />
1 RSN<br />
, SP<br />
LN<br />
,<br />
kus<br />
D N,P<br />
R SN , SP<br />
L N , P<br />
kogukoormus (koos peetusega)<br />
fosfori- ja lämmastiku eripeetuse koefitsient<br />
jõe koormus seirelävendis<br />
Suuremate jõgede toitainete koormuste jaotumine eriallikate vahel 2002.a. on toodud tabelites<br />
4.44-4.45 ja joonistel 4.11-4.12 . Tabelites ja joonistel antud osakaalud on % mõõdetud<br />
koormusest, joonistel on toodud lisaks ka peetus. Lämmastiku koormuses on antropogeense<br />
koormuse osa summaarses koormuses 40-60%, sama suur osa on ka peetusel. Selja jõel on<br />
lämmastiku koormusest suurim osa hajukoormusest, Pühajõgi ja Purtse on aga suurimad<br />
punktallikate vastuvõtjad. Looduskoormuse osa on suurim Alajões ja Kunda jões. Peetus on<br />
kõrgeim Narva jões.<br />
Tabel 4.44. Lämmastiku koormuse jaotumine eriallikate vahel<br />
Jõgi<br />
Mõõdet.<br />
koormus<br />
Looduskoormus<br />
Punktallika<br />
koormus<br />
Antrop<br />
hajukoormus<br />
Summaarne<br />
koormus<br />
Peetus<br />
54
Change language