vaata faili - Viru Peipsi

t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a
Piusa 192 100 9.4 0.5 0.0 970 90.6 1070 82.1 878
Võhandu 468 170 6.9 31.8 1.3 2251 91.8 2453 80.9 1985
Emajõgi 5840 1407 6.3 245.0 1.1 20768 92.6 22420 74.0 16580
Kääpa 232 95 7.2 2.1 0.2 1230 92.7 1327 82.5 1095
Avijõgi 184 57 8.6 0.4 0.1 602 91.3 659 72.1 475
Rannapungerja 168 121 11.6 2.5 0.2 916 88.1 1039 83.8 871
Alajõgi 49 40 13.9 0.0 0.0 246 86.1 286 82.7 236
Narva 7304 6661 6.2 299.6 0.3 100086 93.5 107046 93.2 99742
Pühajõgi 73 26 7.5 27.3 8.0 287 84.5 340 78.5 267
Purtse 306 127 9.8 91.4 7.1 1071 83.1 1289 76.3 983
Kunda 347 108 11.1 3.2 0.3 862 88.5 974 64.4 627
Seljajõgi 661 43 3.2 13.4 1.0 1264 95.8 1320 50.0 660
Loobu 215 44 6.2 2.8 0.4 665 93.4 712 69.8 497
Lämmastiku koormuse jaotumine allikate vahel
koormuse jaotumine
100%
80%
60%
40%
20%
0%
Piusa
Võhandu
Emajõgi
Kääpa
Avijõgi
Rannapungerja
Alajõgi
Narva
Pühajõgi
Purtse
Kunda
Selja
Loobu
100%
80%
60%
40%
20%
0%
peetus kogukoormusest
looduskoormus Punktallikad Antrop hajukoormus Peetus
Joon. 4.11. Lämmastiku koormuse jaotumine eerinevate reostusallikate vahel 2002.a.
Fosfori koormuses on suur osa looduskoormusel Alajõe, Avijõe ja Rannapungerja vesikonnas,
punktallikate mõju on suurem Pühajões ja Purtses, antropogeene hajureostus aga Selja ja Piusa
jões. Peetuse osakaal os suurim Narva ja Rannapungerja jões.
Tabel 4.45. Fosfori koormuse jaotumine eriallikate vahel
Jõgi
Mõõdet.
koormus
Loodus
koormus
Punktallika
koormus
Antrop
hajukoormus
Summaarne
koormus Peetus
t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a
Piusa 16.4 3.6 10.8 0.10 0.3 30.07 88.9 33.8 45.2 17.46
Võhandu 23.9 6.2 12.7 2.35 4.8 40.23 82.5 48.7 38.5 24.89
Emajõgi 146.3 51.2 18.9 24.45 9.0 195.03 72.1 270.6 29.9 124.34
Kääpa 4.2 3.5 36.0 0.38 3.9 5.77 60.1 9.6 39.5 5.37
Avijõgi 3.1 2.1 26.9 0.1 1.3 5.52 71.8 7.7 14.8 4.55
Rannapungerja 5.3 4.4 43.4 0.30 3.0 5.44 53.7 10.1 45.9 4.80
Alajõgi 2.3 1.4 38.0 0.00 0.0 2.36 62.0 3.8 50.8 1.51
55