4.1.2. Ülevaade punktreostusallikate seisundist Alljärgnevalt iseloomustatakse tähtsamaid punktreostajatena vaadeldavaid puhastusseadmeid. Vaatluse alt välja on jäetud Tartu linna biopuhasti, millede kohta on andmed olemas. Vaatluse aluseks võeti viimase aastaringi andmed, millede alusel puhastite valdajad pidid maksma kvartaalseid saastetasusid. Viimane aastaring koosnes harilikult 2002.a. IV kvartalist ja käesoleva aasta kolmest esimesest. Need andmed on esitatud tabelitena, kus näidatakse ära kvartali veeheide ning selles heites leiduvad BHT 7 , hõljuvaine, üldlämmastiku, üldfosfori kogused ja kontsentratsioonid. Reeglina on need andmed saadud kas puhastite valdajatelt või vastava maakonna keskkonnateenistuselt. Mõnede objektide puhul on olemas veel andmed KHT, SO 4 2- , naftaproduktid kohta. Erandjuhtudel, kui mingil põhjusel puuduvad andmed kogu aastaringi kohta, on olemasoleva 3 või 2 kvartali andmestiku alusel tehtud ekstrapoleering kogu aasta kohta. Vahel pole ka veekogused päris täpsed ning sellisel juhul on võetud aluseks suurusjärk, mille on öelnud puhasti valdaja. Narva linna puhasti Narva linnal on 4 reostusheite punkti, millede igaühe kohta arvestatakse saastetasu eraldi, seetõttu on koos kokkuvõtva tabeliga nende arv 5. Peamine reostus tuleb Narva linna biopuhastist, mille väljalasuks on “HPJ heitveekollektor No 1”. Ülejäänud 3 väljalasku on sadevete jaoks, milledest väljalask “peakanalisatsiooni kollektori sademeveed”(III) on oma reostusmahtudelt kõige tagasihoidlikum ning nende jaoks ei olegi aastaringseid andmeid. Seetõttu korrutati olemasolevad kahe kvartali andmed kahega, et saada võrreldavat suurusjärku aasta kohta. Puhastil puuduvad biotiigid, kuid seadmetes on aeratsiooni vaegusega tsoone tänu, millele leiab aset bioloogiline lämmastiku ärastus ning fosfori ärastus toimub “segarežiimis” osaliselt kõrvaldub bioloogiliselt ja osaliselt sadestatakse. Võttes aluseks standardsed reostusnäitajad (BHT, HA, N ja P) võib öelda, et puhasti töötab hästi või väga hästi, kuid veekogused on suured ning seetõttu on summaarne reostus suur. Peale selle on Narvale ja Kirde- Eestile üldse omane kõrge sulfaatide kontsentratsioon. Naftaproduktidega reostatus on mõõdukas. Tabel 4.5. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “HPJ heitveekollektor No 1” 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Naftaproduktid Kvartal ja Vooluhulk *1000 m 3 aasta IV 2002 2457,135 32229 (13,1) 31984 (13,0) 37185 (15,1) 5275 (2,1) 368570 (150) 737,1 (0,3) I 2003 2559,99 44032 (17,2) 37148 (14,5) 42324 (16,5) 4329 (1,7) 334260 (130,6) 371,2 (0,15) II 2003 3017,12 46464 (15,4) 33019 (10,9) 48524 (16,1) 4254 (1,4) 357529 (118,5) 793,5 (0,26) III 2003 2737,95 41770 (15,3) 30419 (11,1) 29523 (10,8) 4920 (1,8) 275164 (100,5) 766,6 (0,28) Kogu aasta 10772,195 164495 (15,3) 132570 (12,3) 157556 (14,6) 18778 (1,74) 1335523 (124) 2668,4 (0,25) Tabel 4.6. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “Uhtevesi Narva jõe kuiva sängi” 22
2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvartal ja Vooluhulk *1000 m 3 aasta IV 2002 849,877 2133 (2,5) 11048 (13,0) 1385 (1,63) 76,5 (0,09) 23227 (27,3) I 2003 558,637 1117,3 (2,0) 5586 (10,0) 1005 (1,8) 55,9 (0,1) 13966 (25,0) II 2003 705,517 1256 (1,8) 9405 (13,3) 1108 (1,57) 84,7 (0,12) 21398 (30,3) III 2003 814,077 1465 (1,8) 8141 (10,0) 1319 (1,62) 73,3 (0,09) 26319 (32,3) Kogu aasta 2928,108 5971,3 (2,04) 34180 (11,7) 4817 (1,65) 290,4 (0,1) 84910 (29) Tabel 4.7 Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “sadevee väljalask lõunarajoonis” 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Naftaproduktid Kvartal ja Vooluhulk *1000 m 3 aasta IV 2002 185,38 1099 (5,9) 2781 (15,0) 146,5 (0,79) 27,8 (0,15) I 2003 180,31 397,8 (2,2) 2531 (14,0) 86,8 (0,48) 27,1 (0,15) II 2003 182,819 969 (5,3) 2682 (14,7) 51,2 (0,28) 27,4 (0,15) III 2003 184,828 708 (3,83) 2527 (13,7) 51,8 (0,28) 27,8 (0,15) Kogu aasta 733,337 3174 (4,3) 10521 (14,3) 336,3 (0,46) 110,1 (0,15) 23
- Page 1 and 2: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
- Page 3 and 4: 1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
- Page 5 and 6: 2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
- Page 7 and 8: 32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
- Page 9 and 10: 2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
- Page 11 and 12: 3. Jõgede valgalade üldine iseloo
- Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
- Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
- Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
- Page 19 and 20: Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heit
- Page 21: Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heit
- Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
- Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
- Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
- Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
- Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
- Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
- Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
- Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
- Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
- Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
- Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
- Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
- Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
- Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
- Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
- Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
- Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
- Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
- Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
- Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
- Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
- Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
- Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
- Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
- Page 73 and 74:
Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
- Page 75 and 76:
Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
- Page 77 and 78:
Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
- Page 79 and 80:
Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
- Page 81 and 82:
Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
- Page 83 and 84:
Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
- Page 85 and 86:
Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
- Page 87 and 88:
Selja jõgi - allpool Vastseliina h
- Page 89 and 90:
Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
- Page 91 and 92:
Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
- Page 93 and 94:
Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
- Page 95 and 96:
5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
- Page 97 and 98:
5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
- Page 99 and 100:
iseloomustab antud piirkonna vooluv
- Page 101 and 102:
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
- Page 103 and 104:
käitlus, siis senisest suuremat t
- Page 105 and 106:
Vastavalt Keskkonna ministri määr
- Page 107 and 108:
ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
- Page 109 and 110:
Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
- Page 111 and 112:
6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
- Page 113 and 114:
käsitleti eraldi. Selle analüüsi
- Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
- Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
- Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
- Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV