Puhastusseadmete koondülevaade Tabelis 4.31 on esitatud vaatlusaluste puhastite aastaringne reostusheide käideldud veehulkade alanevas järjekorras ning sellele järgnevalt on esitatud reostuskomponentide kogused, mida ühe või teise puhasti puhul vastavad keskkonnateenistused on oluliseks pidanud. Tabel 4.32 kujutab endast eelmisega analoogset tabelit, kuid selles ei esitata reostuse kogumahtusid, vaid iseloomustatakse seadmete töö kvalitatiivset külge. Näidatakse nelja põhilise reostusnäitaja kontsentratsioone ja nende omavahelisi suhteid võttes fosfori kontsentratsiooni võrdseks ühega. Viimases veerus antakse puhasti tööle hinnang kasutades selleks järgmist alanevat gradatsiooni: väga hea, üsna hea ,hea, rahuldav, jätab soovida, ebarahuldav. Hinnang on teatud mõttes subjektiivne, sest vaadeldakse integreeritult kõiki nelja reostuskomponenti kompleksselt, mis tähendab, et üksikute komponentide jaoks ei ole rangeid kriteeriume. Vaadeldes tabelit 4.32, võib teha prevaleerivuse seisukohalt järgmisi järeldusi: 1. Kui biopuhastus on ainult biotiikide kanda (Otepää, Elva, Puurmani, Lustivere, Ulvi, Pikknurme) ning kui neil on arvestatav koormus, siis puhastus kipub olema ebapiisav või kui ta läbilõikeliselt ongi piisav, siis ebasobivamatel aastaaegadel on ta ikkagi ebapiisav. 2. Väljavoolu vete BHT, HA ja üldlämmastiku kontsentratsioonid on enam-vähem ühte suurusjärku, milles läbilõikeliselt prevaleeri HA kontsentratsioon. Kui puhastil on toimiv aktiivmuda protsess, kuid pole ettenähtud lämmastiku bioloogilist ärastust ja puuduvad biotiigid, on üldlämmastiku väärtused BHT suhtes tihti suuremad (Võru, Kadrina, Räpina, <strong>Viru</strong>-Vesi). Biotiikide olemasolu korral ei pruugi see nähtumus paika pidada, sest tiikides on võimalik nitrifikatsioon, denitrifikatsioon, orgaanilise aine degradatsioon, uue orgaanilise aine süntees ja põhimõtteliselt ka lämmastiku omastamine õhust ning need protsessid on prognoosimatud. 3. Maa piirkondades tundub üsna hästi töötavat skeem, mis koosneb aktiivmuda puhastist ja sellele järgnevast tiigist või tiikidest (Ilmatsalu, <strong>Viru</strong>-Nigula, Vastseliina, Orava) Aktiivmuda eraldust selliste seadmete juures reeglina ei tehta ning liigne muda kandub tiikidesse, mida on vaja 10 kuni 20 aasta möödumisel puhastada. Kuna nad töötavad nö lihtsustatud režiimis, siis väljundi andmed ei pruugi küll kõige paremad olla, kuid et veekogused on tagasihoidlikud , on eesvoolud küllaltki kaitstud. 4. Suured puhastid, milledel on ettenähtud toitainete ( N, P) osaline või täielik eraldus, töötavad reeglina hästi ning seda isegi biotiikide puudumisel, kuid tänu suurtele veehulkadele jäävad nad ikkagi meie väikeste vooluvete reostajateks. Tabel 4.31. Punktreostajate aastaringne reoveeheidete koond kg ja (mg/l) Objekt Narva linn Narva linna puhasti Voolu- hulk BHT 7 HA N üld P üld 2- SO 4 või KHT 14447,184 173706 177436 162413 19410,3 1421152 (12,0) (12,3) (11,2) (1,34) (98,4) 10772,195 164495 132570 157556 18778 1335523 (15,3) (12,3) (14,6) (1,74) (124) Naftaproduktid 2780 (0,19) 2668,4 (0,25) Suubla Narva jõg Narva jõg 34
Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146,066 4199,5 (3,7) <strong>Viru</strong>-Vesi 953 664 23274 (24,4) Põlva ca 720 5976 (8,3) AS Repo 430,48 2951 (6,9) Põltsamaa 320,592 6558 (20,5) Jõgeva 253,116 1380,1 (5,5) Otepää 154,341 5422,6 (35,1) Elva 112,2 4167,6 (37,1) Laeva 79,78 1260 Valio (15,8) Kadrina 78,998 1202 (15,2) Räpina 44,2 982 (22,2) Ilmatsa-lu 36,48 168,2 (4,6) <strong>Viru</strong>- 30,0 792,8 Nigula (.26,4) Vastse- 25,5 1193 Kuuste (46,8) Lustive-re 19,12 661,3 (34,6) Palamuse >19,108 >583,5 (30,5) Puurmani 18 683,1 (38) Vastseliina ca 17 379,3 (22,3) Orava 9,2 204,8 (22,3) Ulvi 6,7 142 (21,2) Pikknurme 2,950 33,6 farm (11,4) 19166 (12) 9341 (8,2) 19489 (20,4) 6660 (9,3) 7918 (18,4) 4115 (12,8) 2805,5 (11,1) 2545,2 (16,5) 3277,7 (29,2) 750,8 (9,4) 1461 (18,5) 1021 (23,1) 179,7 (4,9) 144 (4,8) 1859 (72,9) 892,2 (46,7) >660,7 (34,6) 234 (13) 263,7 (15,5) 128,8 (14) 131 (19,6) 666,7 >125,2 Amme jõg (34,9) (6,6) 531 (29,5) 71,6 (4) Kaave jõg 313,2 (18,4) 70 (4,1) Piusa jõgi 204,7 24,9 Mädajõgi (22,3) (2,7) 189 (28,2) 33 (4,9) 783 Ulvi oja (117) 22,4 (7,6) 13,5 Pikknurm (4,6) jõgi Tabel 4.32. Koondtabel reostussuhetena kui fosfori heide loetakse üheks ja kontsentratsioonidena (mg/l) Objekt BHT HA N üld P üld Hinnang Biotiik Narva linn 8,9 (12) 9,1 (12,3) 8,4 (11,2) 1 (1,34) Väga hea Ei ole 35
- Page 1 and 2: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
- Page 3 and 4: 1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
- Page 5 and 6: 2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
- Page 7 and 8: 32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
- Page 9 and 10: 2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
- Page 11 and 12: 3. Jõgede valgalade üldine iseloo
- Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
- Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
- Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
- Page 19 and 20: Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heit
- Page 21 and 22: Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heit
- Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
- Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
- Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
- Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
- Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
- Page 33: öelda kõrval asuva Orava järve k
- Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
- Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
- Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
- Page 43 and 44: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
- Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
- Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
- Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
- Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
- Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
- Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
- Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
- Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
- Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
- Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
- Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
- Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
- Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
- Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
- Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
- Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
- Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
- Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
- Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
- Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
- Page 85 and 86:
Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
- Page 87 and 88:
Selja jõgi - allpool Vastseliina h
- Page 89 and 90:
Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
- Page 91 and 92:
Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
- Page 93 and 94:
Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
- Page 95 and 96:
5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
- Page 97 and 98:
5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
- Page 99 and 100:
iseloomustab antud piirkonna vooluv
- Page 101 and 102:
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
- Page 103 and 104:
käitlus, siis senisest suuremat t
- Page 105 and 106:
Vastavalt Keskkonna ministri määr
- Page 107 and 108:
ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
- Page 109 and 110:
Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
- Page 111 and 112:
6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
- Page 113 and 114:
käsitleti eraldi. Selle analüüsi
- Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
- Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
- Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
- Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV