vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
1. Sissejuhatus<br />
Vee kaitsel ja veevarude säästlikul kasutamisel on Eestis pikaajalised traditsioonid ja<br />
kogemused. Viimastel aastatel on täiendatud pidevalt veealast seadusandlust ja<br />
ühtlustatud seda Eurropa Liidu vastavate direktiividega. Vaatamata tõhusale<br />
tegevusele veemajanduse alal , ei ole siiski veel paljude vooluveekogude ökoloogiline<br />
seisund hea. Põhiprobleemiks on endiseselt linnade, eriti aga maa-asulate<br />
mitteküllaldaselt puhastatud reoveed ning sellest tulenevalt kõrge orgaanilise aine<br />
sisaldus vees, mis põhjustab vee hapnikureziimi halvenemist ja sekundaarset reostust<br />
NO 2 , NH 4 ühenditega. Värsket reostust peegeldavate indikaatorite nagu nitrit- ja<br />
ammooniumlämmastik kõrge tase on üheks jõgede reostuse põhiprobleemiks,<br />
ohustatades sellega veekogude liigilist mitmekesisust ja veeelustikku. Probleemiks on<br />
ka endiselt veekogude eutrofeerumine, mis on tingitud inimtegevuse tagajärjel<br />
taimetoitainete (fosfor, lämmastik) vette juhtimisest, mis põhjustab veekogude<br />
kinnikasvamist, mis omakorda halvendab veekogu hüdroloogilist ja keemilist reziimi.<br />
Tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti jõed on madalad ja inimmõjule tundlikud, mistõttu<br />
vete kaitsmiseks reostuse eest on vajalik saavutada reovete kõrgetasemeline puhastus.<br />
Veemajandusprobleemide lahendamine baseerub vastavalt Euroopa<br />
LiiduVeeraamdirektiivile ja sellega seotud teistele direktiividele ning Eesti<br />
veepoliitikale vesikonna printsiibil.<br />
Käesoleva töö eesmärgiks oli käsitleda <strong>Viru</strong> ja <strong>Peipsi</strong> alamvesikonna jõgede<br />
sanitaarset seisundit, nende vastavust riiklikele veekvaliteedi normatiividele ja hinnata<br />
põhjuseid, millest võib olla tingitud veereostus. Uurimistöö tulemused näitasid, et<br />
paljude jõgede seisund on halb, sest on tugevasti mõjustatud inimtegevuse poolt. Eriti<br />
halb on olukord maa-asulate väikepuhastitega, mille väljundkontsentratsioonid ei<br />
vasta asulatele kehtestatud reovee ärajuhtimistingimustele ning ületavad<br />
maksimaalselt lubatud väljundkontsentratsioone nii orgaanilise aine (BHT) kui ka<br />
fosfori ja lämmastiku ühendite osas. See aga tähendab, et inimese tegevuse poolt on<br />
tugevasti mõjustatud juba väikejõed ja peakraavid, millised on valdavalt reostuse<br />
eesvooluks. Nendel väikestel veejuhtmetel ei teostata samal ajal üldse<br />
keskkonnaseiret. Väikejõgedesse juhitava reostuse tagajärjel võib osutuda meie<br />
vooluvete keskkonnakaitseline olukord märksa halvemaks kui me seda seni oleme<br />
eeldanud. Eeltoodut näitavad veenvalt töös esitatavad kaardid eesvoolu juhitavate<br />
kontsentratsioonide osas.<br />
Veekaitsemeetmete planeerimisel ja rakendamisel on vaja igal juhul silmas pidada, et<br />
hüdroloogiliselt I ja II järgu mikroveestiku keskkonnakaitseline seisund peab samuti<br />
kuuluma vähemalt heasse kvaliteediklassi, selleks et tagada kogu jõestiku kaitse.<br />
Riikliku seirega haaratud 13-st lõhejõest ja täiendava uuringuga kokku 30 jõelävendist<br />
vastas Eesti j EL lõhejõgedele kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult Preedi jõgi.<br />
Seisund on erakordselt halb lämmastikühendite osas. Analoogne on olukord<br />
karpkalalistega, kus püstitatud nõuetele vastas vaid Narva jõgi ülalpool heitvee<br />
sisselasku. Põllumajandusliku tootmise madalseisuga ja väetisainete vähese<br />
kasutamisega on oluliselt vähenenud lämmastiku sisaldus põllumajanduspiirkonna<br />
jõgedes ja toitainete ärakanne põllumajanduslikelt kõlvikutelt on märksa väiksem kui<br />
Läänemere regiooni teistes riikides. Uurimistöö tulemusena täheldati enamikes<br />
3
Change language