vaata faili - Viru Peipsi

ahuldavasse klassi ja ammooniumlämmastiku ja üldlämmastiku ja -fosfori osas väga halva
kvaliteedi klassi. Otepää linna reoveed on halvendanud jõe veekvaliteeti kolme klassi võrra.
Lisaks Emajõe kolmele riikliku seirelävendile (Rannu-Jõesuu, Tartu-Kvissental ja Kavastu) viidi
läbi uuringud ka ülalpool ja allpool Tartu linna heitvee sisselasku. Emajõgi on juba väljavoolul
Võrtsjärvest kõrge ammooniumlämmastiku sisaldusega (V klass), samuti kõrge orgaanilise aine
sisaldusega, mis on Võrtsjärve sekundaarse reostuse tagajärg. Üldlämmastiku ja –fosfori sisaldus
2003.a. selles lävendis on suhteliselt madal. Parim on Emajõe seisund Tartu-Kvissentali
lävendis, kuuludes ammooniumi ja fosfori alusel III klassi. Ülalpool Tartu linna heitvee mõju on
kasvanud ammooniumi hulk vees, mistõttu selles lävendis on vesi halba klassi kuuluv, vahetult
allpool heitvee mõju on väga kõrge üldfosfori sisaldus (V klass), mis Kavastu lävendis on
märgatavalt vähenenud, kuigi vesi kuulub endiselt nii ammooniumlämmastiku kui ka üldfosfori
osas väga halva kvaliteedi klassi.
Ilmatsalu jõge uuriti allpool Ilmatsalu alevi heitvee sisselasku ja vesi kuulub kõrge toitainete
sisalduse tõttu selles lävendis väga halva kvaliteedi klassi.
Kääpa jõe hüdroposti lävend kuulub riikliku seireprogrammi ja kuna suuremad punktallikad
puuduvad, siis lisauuringuid läbi ei viidud. Kääpa jõe valglas on 71% loodusmaastikke (sood,
metsad), mistõttu on ka väga kõrge humiinainete sisaldus ja seetõttu jõe vees vähe hapnikku,
mille alusel kuulub jõgi V klassi, kuigi see pole tingitud otsesest reostusest, sest teiste näitajate
osas on veekvaliteet vähemalt heasse klassi kuuluv.
Kaave jõgi on juba ülapool Puurmanni alevi heitvee sisselasku halva kvaliteediga kõrge
üldlämmastiku sisalduse tõttu, kuid allpool Puurmanni heitvee sisselasku on väga kõrge ka
fosfori sisaldus ja selles lävendis kuulub vesi väga halva kvaliteedi klassi.
Kavilda jõe uurimise eesmärgiks oli Elva linna reovee mõju. Enne linna heitvee sisselasku
kuulub jõgi hea kvaliteedi klassi, kuid allpool sisselasku on kõik kvaliteedi näitajad V klassi
kuuluvad.
Kohtla jõgi on mõjustatud tuhamägede nõrgvee poolt, ülalpool nõrgvett ja Viru Keema Grupp
AS heitvee sisselasku on jõe veekvaliteet väga hea (I klassi kuuluv), allpool aga madala hapniku
hulga (V klass) ja kõrge ammooniumi sisalduse töttu (III klass) märgatavalt halvenenud.
Koreli oja on nii Võru linna kui ka "Võru Juustu" heitvete vastuvõtjaks. Ülalpool heitvee
sisselaske on vaid BHT sisaldus II klassi kuuluv, teised näitajad on väga head. Peale heitvee
sisselasku kuulub aga oja V klassi nii toitainete kui ka hapniku sisalduse alusel.
Kullavere jõgi on suudme lävendis üldlämmastiku ja – fosfori väärtuste osas rahuldava
kvaliteediga.
Kunda jõel on riiklikus seireprogrammis kaks lävendit: ülemjooksul Lavi allikate juures lävend
Pandivere nitraaditundliku ala seireks ja suudmes jõe koormuse uuringuteks. 2003.a. oli Lavi
lävendi vesi väga hea kvaliteediga, vaid hapniku sisaldus oli väga madal (V klass), kuid see on
allikavee omapära, mitte reostuse näitaja. Suudme lävendi vesi on kõrgema fosfori sisaldusega,
kuid kokkuvõttes rahuldavasse klassi kuuluv.
Laeva jõel hinnati lisauuringute käigus veekvaliteeti kahes lävendis: allpool Tapila AS Meierei
väljalasku ja allpool Pärkna oja sissevoolu. Mõlemas lävendis kuulub vesi IV klassi, seda eeskätt
kõrge üldlämmastiku sisalduse tõttu. Allpool meierei heitvee sisselasku vastasid teised näitajad
hea või väga hea kvaliteedi normidele. Pärkna oja mõju halvendas hapniku reziimi ja ka fosfori
sisaldus kasvas.
Leevi jõe peamine mõjutaja on Vastse-Kuuste asula, ülalpool asula heitvee sisselasku kuulub
jõgi fosfori sisalduse tõttu hea kvaliteedi klassi, teiste näitajate osas on vesi I klassi nõuetele
vastav, allpool heitvee sisselasku on fosfori sisaldus rahuldav, orgaanilise aine ja ammooniumi
hulga alusel II klassi kuuluv.
107