vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tulemused – toitainete reostused ja koormused<br />
Tulemuste analüüsi pole jõutud haarata Velikaja jõge ja selle valglat. Kuni nende andmete<br />
laekumiseni analüüsitakse siin teiste Eesti ja Vene jõgede valglaid, mis <strong>Peipsi</strong>sse suubuvad.<br />
Lämmastiku liikumine <strong>Peipsi</strong> valglal.<br />
Lämmastiku hajureostus aastail 1985-1989 ulatus 791 kg a -1 km -2 Lääne-<strong>Viru</strong>maal ja 3167 kg a -<br />
1<br />
km -2 Strugokrasnenskys. Aastail 1990-1994 olid koormused drastiliselt vähenenud. Lääne-<br />
<strong>Viru</strong>maa hajureostus oli langenud 314 kg a -1 km -2 . Teistes Eesti piirkondades oli see veel<br />
madalam, jäädes alla 100 kg a -1 km -2 . Venemaal oli hajureostus langenud - Strugokrasnetskys<br />
näiteks 1874 kg a -1 km -2 . 1990-1994 oli hajureostus veelgi langenud, ulatudes vaid 138 kg a -1 km -<br />
2<br />
Lääne-<strong>Viru</strong>maal ja jäädes mujal Eestis alla 50 kg a -1 km -2 . Venemaal Strugokrasnetskys vähenes<br />
reostus 354 kg a -1 km -2 ja kõige suuremat reostust jäi andma Pskovsky 632 kg a -1 km -2 .<br />
Lämmastiku punktreostus oli aastail 1985 – 1989 kõikidest punktallikatest kokku 2 272 500 kg<br />
aastas. Aastail 1990-1994 oli see väiksem – 2 023 400 kg aastas. Aastail 1995 – 1999 oli see<br />
veelgi väiksem – 1 751 900 kg aastas. Emajõe valgla kogu punktreostus oli 1995-1999 kokku<br />
780239 kg aastas.<br />
Lämmastiku koormus näitas igal järgneval viisaastakul vähenemistendentsi. Mõnede<br />
tähtsamate jõgede koormused on toodud tabelis 2.1.<br />
Tabel 4.46. Mõõdetud lämmastiku koormus mõnedel <strong>Peipsi</strong> valgla jõgedel (kg aastas).<br />
1985-<br />
1989<br />
1990-<br />
1994<br />
1995-<br />
1999<br />
Emajõgi - Tartu 6900000 4400000 3200000<br />
Emajõgi -<br />
Kavastu 7200000 4700000 3400000<br />
Gdovskaya 95500 82400 67100<br />
Lämmastiku teoreetiline kogukoormus (haju- ja punktkoormus) oli Emajõe Kavastu punktis<br />
1995-1999 aasta perioodil 15 300 000 kg aastas. Lämmastiku peetus oli seal järelikult 77,8%.<br />
Fosfori liikumine <strong>Peipsi</strong> valglal.<br />
Fosfori hajureostus oli 1985 – 1989 aastal suurim Strugokrasnenskys – 659 kg a -1 km -2 . Lääne-<br />
<strong>Viru</strong>maal oli see 161 kg a -1 km -2 , Pskovskys 186 kg a -1 km -2 . Teistes piirkondades oli see alla 150<br />
kg a -1 km -2 . Perioodil 1990-1994 Eestis kõikjal P hajureostus alla 100 kg a -1 km -2 . Vähem oli ka<br />
Venemaal: Strugokrasnenskys 388 kg a -1 km -2 , Pskovskys 155 kg a -1 km -2 , mujal vähem. Perioodil<br />
1995 – 1999 olid Eesti poolel valdavalt nullilähedased P hajuemissioonid. Vene poolelt jätkus<br />
samuti vähenemine – kõrgeim oli Pskovskys (126 kg a -1 km -2 ).<br />
Fosfori punktreostus oli aastail 1985 – 1989 kõikidest punktallikatest kokku 572 800 kg aastas,<br />
aastail 1990-1994 ainult 474 500 kg aastas, perioodil 1995-1999 kõigest 368 000 kg P aastas.<br />
Fosfori koormus vähenes tabelis 4.47. toodud viisil.<br />
Tabel 4.47. Fosfori koormus mõnedel <strong>Peipsi</strong> valgla jõgedel (kg aastas)<br />
1985-<br />
1989<br />
1990-<br />
1994<br />
1995-<br />
1999<br />
Emajõgi - Tartu 61932 52000 43460<br />
Emajõgi - Kavastu109794 85850 63903<br />
Gdovskaya 4055 3890 3865<br />
61
Change language