Supluseks kasutatavad jõed Põltsamaa jõgi, Rutikvere Kuupäev t O 2 O 2 pH BHT 7 PHT NH 4-N NH4 N üld mg/l küll. % mg O 2/l mgO/l mgN/l mg/l mgN/l 4.06.2003 13,2 9,8 94 7,96 1,1 13,0 0,054 0,069 2,31 6.08.2003 16,4 7,5 77 8,07 1,0 6,1 0,052 0,067 1,30 8.10.2003 8,1 9,7 83 7,93 1,1 19,0 0,037 0,048 2,02 Põltsamaa j. ülalp. Põltsamaa l. heitv. vl. 29.05.2003 14,1 9,6 94 7,90 2,8 22,0 0,016 0,021 2,9 25.06.2003 15,0 10,1 101 7,55 1,6 15 0,004 0,005 1,84 6.08.2003 18,8 8,3 90 7,90 2 7,6 0,015 0,019 1,16 2.09.2003 11,2 9,8 90 7,65 2,5 39 0,010 0,013 3,62 11.09.2003 11,7 9,8 91 7,75 2 23 0,014 0,018 2,37 23.09.2003 11,3 10,1 92 8,00 2,9 14 0,006 0,008 2,02 Võhandu j. ülalp. Räpina heitvee v.l. Emajõgi Tartu HP (Kvissental) Emajõgi ülalp.Tartu linna heitvee väljalaske Emajõgi Kavastu 19.05.2003 10,4 7,6 68 7,55 3 20 0,031 0,040 1,38 9.06.2003 17,7 8,4 88 7,8 2,9 13 0,004 0,005 1,08 1.07.2003 17,5 5,3 56 7,65 2,9 21 0,047 0,060 1,45 18.08.2003 17,7 6,2 65 7,50 2,0 13 0,016 0,021 0,84 8.09.2003 13,0 7,50 2,5 31 0,017 0,022 1,73 29.09.2003 11,2 8,9 81 7,80 1,4 13 0,016 0,021 1,09 2.06.2003 14,8 8,5 84 7,79 2,8 23,0 0,049 0,063 2,57 4.08.2003 24,6 6,4 77 7,83 2,8 12 0,094 0,121 0,81 19.05.2003 10,2 9 80 7,6 2,7 27 0,035 0,045 3,95 9.06.2003 18 9,1 96 8,05 4,2 17
5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadireostuse piiramiseks on moodustatud ja alale kehtestatud majandustegevuse ja reostuskoormuse kontrolliks Valitsuse määrusega nr 17 21. jaanuarist 2003 “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri”. Nitraaditundliku ala määramine põhines vastavalt EL nitraadidirektiivi 91/676/EEC nõuetele ning pinna- ja põhjavee kaitsmisele põllumajanduslikust tootmisest põhjustatud reostusest. Nitraatlämmastik pärineb eeskätt põllumajanduslikest allikatest (karjafarmid, sõnniku- ja virtsahoidlad, sõnniku hoiustamise “patareid” põldudel, mineraalväetise kasutamine jt). Nitraaditundliku ala veekaitsemeetmete tegevuskava reostuse ennetamiseks ja piiramiseks on välja töötamisel. Nitraaditundliku ala piirides saavad alguse mitmed jõed, millede riikliku seirelävendite vaatlusandmetega võib iseloomustada ja võrrelda veekvaliteedi tulemusi Nendeks on: Preedi j Varangu lävendis, Põltsamaa-Rutikvere j, Oostriku j, Kunda-Lavi allikad, Võisiku peakraav, Alastvere peakraav, Pedja ülemjooks, Valgejõgi-Porkuni, Vodja-Vodja ja Jähijõgi- Jäneda. Nendest jõgedest jäävad <strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> alamvalglasse Preedi, Põltsamaa, Oostriku, Kunda (Laviallikad), Võisiku peakraav, Alastvere peakraav ja Pedja jõe ülemjooks. Nitraaditundlikuks alaks vastavalt EL direktiivile loetakse maa-ala, mille põhjavees nitraatide sisaldus ületab 50 mg/l või ohustatud ala, kus tulevikus võib nitraatide sisaldus tõusta 50 mg/l. Sama kriteerium – nutraatide sisaldus üle 50 mg/l kehtib ka jõgede kohta. Lisaks tuleb nitraatide suhtes tundlikeks lugeda pinnaveekogud, millised eutrofeeruvad või tulevikus võivad ohustada eutrofeerumise protsessid. Jõgedes nitraatlämmastiku sisaldus ei ületa 50 mg/l ja kõige tundlikumad nitraadireostumisele on karstialad ja kaitsmata põhjaveega ala. Nitraaditundliku alade jõgede ülemjooksude lämmastiku sisalduse andmed on esitatud tabelis 5.10. Jõgedes on heaks tavaks, et lämmastikuühendid väljendatakse mitte ioonsel kujul, vaid esitatakse lämmastikuna. Näiteks nitraatlämmastiku üleminekukoefitsient on 4,43 s.on. 1mgN/l vastab 4,43 mg NO 3 /l. Tabel 5.10. Läammastikuühendite sisaldus on väljendatud lämmastikuna Jõgi Kuupäev NH 4 mg/l NO 2 mg/l NO 3 mg/l N üld mg/l Preedi j. Varangu HP 03.04.2003 0,094 0,013 2,90 3,20 12.05.2003 0,007 0,005 2,60 2,94 04.06.2003 0,030 0,005 2,80 3,23 02.07.2003 0,034 0,004 3,30 3,55 06.08.2003 0,053 0,005 2,30 2,57 03.09.2003 0,024 0,003 2,80 3,14 08.10.2003 0,021 0,003 3,10 3,20 Põltsamaa j. Rutikvere 05.02.2003 0,200 0,012 2,00 2,41 03.04.2003 0,150 0,015 2,30 2,61 04.06.2003 0,054 0,007 1,80 2,31 06.08.2003 0,052 0,003 1,20 1,30 08.10.2003 0,037 0,008 1,60 2,02 Oostrikuj., endine 05.02.2003 0,010 0,003 3,70 3,93 Oostriku HP 05.03.2003 0,005 0,003 3,70 3,92 03.04.2003 0,024 0,003 4,00 4,13 12.05.2003 0,005 0,003 3,40 3,55 04.06.2003 0,023 0,002 3,30 3,89 02.07.2003 0,042 0,003 3,10 3,20 97
- Page 1 and 2:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
- Page 3 and 4:
1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
- Page 5 and 6:
2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
- Page 7 and 8:
32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
- Page 9 and 10:
2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
- Page 11 and 12:
3. Jõgede valgalade üldine iseloo
- Page 13 and 14:
leostumise tagajärjel toitainete h
- Page 15 and 16:
4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
- Page 17 and 18:
Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
- Page 19 and 20:
Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heit
- Page 21 and 22:
Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heit
- Page 23 and 24:
2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
- Page 25 and 26:
EL rahaline toetus ning loodetavast
- Page 27 and 28:
Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
- Page 29 and 30:
Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
- Page 31 and 32:
III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
- Page 33 and 34:
öelda kõrval asuva Orava järve k
- Page 35 and 36:
Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
- Page 37 and 38:
Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
- Page 39 and 40:
Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
- Page 41 and 42:
4.3. Põllumajanduslik hajureostus
- Page 43 and 44:
Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
- Page 45 and 46: Taimekaitsevahendite kasutamine 200
- Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
- Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
- Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
- Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
- Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
- Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
- Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
- Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
- Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
- Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
- Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
- Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
- Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
- Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
- Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
- Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
- Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
- Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
- Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
- Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
- Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
- Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
- Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
- Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
- Page 95: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
- Page 99 and 100: iseloomustab antud piirkonna vooluv
- Page 101 and 102: 6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
- Page 103 and 104: käitlus, siis senisest suuremat t
- Page 105 and 106: Vastavalt Keskkonna ministri määr
- Page 107 and 108: ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
- Page 109 and 110: Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
- Page 111 and 112: 6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
- Page 113 and 114: käsitleti eraldi. Selle analüüsi
- Page 115 and 116: BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
- Page 117 and 118: 6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
- Page 119 and 120: 7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
- Page 121: ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV