Aastaist 1986 – 2001 on üldlämmastiku sisaldus Põltsamaa jõe vees langenud 5-6 mg/l-lt 2 mg/lni, kusjuures kahanev trend on statistiliselt kõrge usaldusväärsusega ja korrelatsiooni koefitsient on 0,73. 100
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinnang 6.1. Jõgede veekvaliteedi klassid ja veeklasside kvaliteedi näitajate analüüs <strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> alamvesikonna jõgede veekvaliteedi hindamiseks ja kvaliteedinäitajate veekvaliteediklassi kuuluvuse määramiseks kasutati riikliku hüdrokeemilise seire andmetele lisaks täiendavalt läbiviidud seire andmeid. Kvaliteedinäitajate vastavust kvaliteediklassidele määrati 42 jõe 84 lävendis. Jõgede veekvaliteedinäitajate arvväärtused on esitatud tabelis 6.1, kusjuures iga näitaja osas on äranäidatud ka, millisesse veekvaliteediklassi antud jõelävend kuulub. Parema ülevaate saamiseks on hindamisel kasutatud keemilise seisundi tunnusvärve. Klassifitseerimise aluseks on Keskkonnaministri määrus nr. 33 22.06.2001.a. “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord”. Tabel 6.1. Veekvaliteedi klassid Kvaliteedinäitaja Ühik I Lahustunud hapnik Biokeemiline hapnikutarve (BHT) Ammooniumi sisaldus (NH 4) Lämmastikusisaldus (N üld) Küllastus % II III väga hea hea rahuldav halb Väga halb veeklass veeklass veeklass veeklass veeklass > 70 70-60 60-50 50-40 < 40 mg/O 2 < 3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 8,0-10,0 > 10 mgN/l < 0,1 0,1-0,3 0,3-0,45 0,45-0,6 > 0,6 mgN/l < 2,0 2,0-3-0 3,0-4,0 4,0-5,0 >5,0 Fosforisisaldus (P üld) mgP/l < 0,05 0,05-0,08 0,08-0,12 0,12-0,16 > 0,16 pH 6 - 9 6 - 9 6 - 9 6 - 9 < 6 või > 9 IV V Keemilise seisundi aste Väga hea (I) Hea (II) Rahuldav (III) Mitterahuldav (IV) Halb (V) Tunnusvärv Sinine roheline Kollane Oranz Punane Talvisel madalveeperioodi tingimustel analüüsitud jõgede sanitaarne seisund oli halb, 84-st jõelävendist vastas heale keemilisele seisundile (kõigi veekvaliteedinäitajate osas I ja II klass) vaid 15 jõelävendit. Põhiprobleemiks on endiselt kõrge fosfori- ja lämmastikühendite sisaldus. Eriti halba sanitaarset seisundit täheldati jõelävendites vahetult allpool reovee sisselasku (Pedja jõgi allpool Jõgeva linna, Ilmatsalu jõgi allpool Ilmatsalu asulat, Mädajõgi allpool Orava asulat, Koreli oja allpool Võru linna, Kavilda jõgi allpool Elva linna, Elva jõgi allpool Otepääd, Emajõgi allpool Tartu linna, Selja jõe ülemjooks, ülalpool Rakvere linna, Soolikaoja, Loobu jõgi allpool Kadrinat) aga ka Pühajõe ja Selja jõe suudmetes. Kõrget ammooniumlämmastiku sisaldust mõõdeti kõigis Emajõe lävendites, ületades enamikus ka väga halva veeklassi 101
- Page 1 and 2:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
- Page 3 and 4:
1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
- Page 5 and 6:
2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
- Page 7 and 8:
32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
- Page 9 and 10:
2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
- Page 11 and 12:
3. Jõgede valgalade üldine iseloo
- Page 13 and 14:
leostumise tagajärjel toitainete h
- Page 15 and 16:
4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
- Page 17 and 18:
Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
- Page 19 and 20:
Joonis 4.2. Keskkonda juhitava heit
- Page 21 and 22:
Joonis 4.3. Keskkonda juhitava heit
- Page 23 and 24:
2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
- Page 25 and 26:
EL rahaline toetus ning loodetavast
- Page 27 and 28:
Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
- Page 29 and 30:
Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
- Page 31 and 32:
III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
- Page 33 and 34:
öelda kõrval asuva Orava järve k
- Page 35 and 36:
Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
- Page 37 and 38:
Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
- Page 39 and 40:
Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
- Page 41 and 42:
4.3. Põllumajanduslik hajureostus
- Page 43 and 44:
Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
- Page 45 and 46:
Taimekaitsevahendite kasutamine 200
- Page 47 and 48:
kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
- Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
- Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
- Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
- Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
- Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
- Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
- Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
- Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
- Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
- Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
- Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
- Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
- Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
- Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
- Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
- Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
- Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
- Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
- Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
- Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
- Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
- Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
- Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
- Page 95 and 96: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
- Page 97 and 98: 5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
- Page 99: iseloomustab antud piirkonna vooluv
- Page 103 and 104: käitlus, siis senisest suuremat t
- Page 105 and 106: Vastavalt Keskkonna ministri määr
- Page 107 and 108: ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
- Page 109 and 110: Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
- Page 111 and 112: 6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
- Page 113 and 114: käsitleti eraldi. Selle analüüsi
- Page 115 and 116: BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
- Page 117 and 118: 6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
- Page 119 and 120: 7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
- Page 121: ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV