vaata faili - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

0.5 0.4 0.3 0.2 Total phosphorus Phosphate TP trend y = 6E+46x -10.555 R 2 = 0.2493 0.1 0 Sep-91 May-92 Jan-93 Oct-93 Jun-94 Feb-95 Oct-95 Jul-96 Mar-97 Nov-97 Jul-98 Mar-99 Dec-99 Aug-00 Apr-01 Dec-01 mgP/l -1 Sep-02 May-03 Joon. 4.5. Fosfori kontsentratsioonide muutus Tänassilma jões aastatel 1992–2002. Üldfosfori kontsentratsioonid põllumajanduslike jõgede seirelävendites olid madalad, jäädes valdavalt alla 0,08 mgP/l (hea klass). Kõrgeim näitaja (0,268 mgP/l) määrati Võisiku peakraavi ülemjooksul. Porijõe seire andmetel oli aastate 1994-2002 üldfosfori keskmiseks kontsentratsiooniks 0,127 mg/l, mis ületab tuntavalt veekvaliteedi hea klassi piiri. Senised seireandmed näitavad, et toitainete kontsentratsioonid Peipsi-Viru põllumajanduslike valglate vooluveekogudes ei erine märkimisväärselt automaatseirega hõlvatud põllumajanduslikest valglatest saadud tulemustest, kus üldlämmastiku kontsentratsioonid Räpu, Rägina ja Tõnga jões ei ületa 90% tõenäosusega vastavalt 3.2, 3.2 ja 4.4 mgN/l. ning üldfosfori kontsentratsioonid Räpu ja Rägina jões 0.072 mgP/l ja 0.087 mgP/l. Lämmastiku kontsentratsioon jões ja selle ärakanne on paljude uuringute kohaselt üsna heas korrelatsioonis haritava maa pindalaga. Ka Peipsi basseini jõgede üldlämmastiku kontsentrastioon korreleerub üsna hästi haritava maa pindalaga jõe valglal (Joon 4.6), ehkki kontsentratsioonid on üldiselt suhteliselt madalad. 6 5 Üld-N, mgN l -1 4 3 2 1 0 y = 0.084x + 1.3175 R 2 = 0.4896 0 10 20 30 40 50 Haritav maa, % Joon. 4.6. Üldlämmastiku kontsentratsioonide (0.9 protsentiil) seos haritava maa osatähtsusega Peipsi järve valgala jõgedes 1987-2001. 44
Taimekaitsevahendite kasutamine 2003. aasta oktoobris –novembris võeti külvi- ja sajujärgselt pestitsiidide määramiseks proove Alastvere peakraavist ja Räpu jõest. Räpu valgla põllumajandustootjetelt koguti ka andmeid kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta. Pestitsiidijääkide analüüsid tehti Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboris. Analüüsi tulemused näitavad, et kasutatud pestitsiidide (Cyphermetrin, Cyproconazole, MCPA, Methamidophos, Propiconazole, Trifluraliin) jääke Räpu jõest ega Alastvere peakraavist ei leitud. Võrreldes teiste riikidega kasutatakse meil veel suhteliselt vähe pestitsiide ja võib eeldada, et seni veel põhja- ja pinnavee reostumine pestitsiididega ei ole probleemiks. Küll oleks vaja registreerida põlluraamatus kasutatavate taimekaitsevahendite kogused ja liigid, et tulevikus oleks võimalik kontrollida pestitsiidide kasutamist ja vajadusel organiseerida vastav seire. 45
Page 1 and 2: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
Page 3 and 4: 1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
Page 5 and 6: 2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
Page 7 and 8: 32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
Page 9 and 10: 2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
Page 11 and 12: 3. Jõgede valgalade üldine iseloo
Page 13 and 14: leostumise tagajärjel toitainete h
Page 15 and 16: 4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
Page 17 and 18: Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
Page 23 and 24: 2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
Page 25 and 26: EL rahaline toetus ning loodetavast
Page 27 and 28: Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
Page 29 and 30: Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
Page 31 and 32: III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
Page 33 and 34: öelda kõrval asuva Orava järve k
Page 35 and 36: Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
Page 37 and 38: Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
Page 39 and 40: Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
Page 41 and 42: 4.3. Põllumajanduslik hajureostus
Page 43: Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
Page 47 and 48: kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
Page 49 and 50: 80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
Page 51 and 52: 4.4 Jõgede looduslähedane seisund
Page 53 and 54: Antropogeenne hajukoormus LO LO /
Page 55 and 56: t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
Page 57 and 58: 4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
Page 59 and 60: mis kirjeldavad toitainete liikumis
Page 61 and 62: Tulemused - toitainete reostused ja
Page 63 and 64: Fosfori koormus (tonni aastas) 180
Page 65 and 66: 5. Vooluveekogude seisund ja vastav
Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
Page 95 and 96:
5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
Page 97 and 98:
5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
Page 99 and 100:
iseloomustab antud piirkonna vooluv
Page 101 and 102:
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
Page 103 and 104:
käitlus, siis senisest suuremat t
Page 105 and 106:
Vastavalt Keskkonna ministri määr
Page 107 and 108:
ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
Page 109 and 110:
Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
Page 111 and 112:
6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
Page 113 and 114:
käsitleti eraldi. Selle analüüsi
Page 115 and 116:
BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
Page 117 and 118:
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
Page 119 and 120:
7. Ettepanekud ja soovitused Viru j
Page 121:
ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV
show all

vaata faili - Viru Peipsi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?