vaata faili - Viru Peipsi

5.4 Supluseks kasutatavate veekogude veekvaliteet
Viru-Peipsi alamvesikonda kuulub Tervisekaitseinspektsiooni poolt koostatud supluseks
ettenähtud veekogude nimekirjast 4 jõge: Narva, Põltsamaa, Emajõgi ja Võhandu jõed.
Supluseks ettenähtud veekogude vee kvaliteedi hindamiseks on aluseks Vabariigi Valitsuse
25.juuli 2000. a määrus nr 247 “Tervisekaitsenõuded suplusrannale ja suplusveele”. Nimetatud
määruses kehtestatakse suplushooajaks ajavahemik 15. maist 15. septembrini. Sellest lähtuvalt
on vee kvaliteeti hinnatud selles ajavahemikul.
Määruses on toodud järgmised normatiivid vee keemilistele näitajatele (tabel .5.8)
Tabel 5.8
pH Lahustunud
hapnik
6,0 – 9,0 80-120%
küllastusastmes
t
Ammoonium Üldlämmastik BHT 7 ,
, NH 4 , mg/l , N, mg/l mgO 2/l
0,1 3 5
Käesoleva määruse järgi loetakse suplusvesi nõutele vastavaks juhul, kui:
95% kvaliteedinäitajatest vastab normatiivile;
normatiivile mittevastava 5% kvaliteedinäitajate kõrvalekalle ei ületa lubatud väärtusi
rohkem kui 50%, kuid lahustunud hapniku ja pH näitajad ei tohi ületada normatiivi.
Supluseks ettenähtud veekogudes on veekvaliteet hinnatud järgmistes jõgedes:
1. Põltsamaa jõgi kahes lävendis: Rutikveres ja Ülalpool Põltsamaa linna heitvete
väljalasku;
2. Emajõgi kolmes lävendis: Tartu HP (Kvissental), Ülalpool Tartu Linna heitvee väljalaske
ja Kavastus;
3. Võhandu jõgi ülalpool Räpina linna heitvee väljalasku;
4. Narva jõgi suudmes.
Supluseveeks kasutatavate veekogude veekvaliteedinäitajad jõgede kaupa on toodud tabelis 5.9.
Normatiividele mittevastavad tulemused on välja toodud tabelilahtrites punasel taustal.
Vaadeldud jõgedest vastab täielikult kehtestatud nõuetele Põltsamaa jõgi Rutikvere lävendis ja
Narva jõgi suudmes. Kahes jões (Võhandu ülalpool Räpinat ja Emajõgi Kvissental ja Kavastu)
on hapniku sisaldus madalam nõutud normatiivsest väärtusest. Emajõe Kavastu lävendis on
kõrge ka ammooniumlämmastiku sisaldus, ületades normatiivset piirväärtust kogu
vaatlusperioodi vältel. Sellest lähtuvalt ei vasta see reostunud jõe lävend suplusvee nõuetele.
Ülejäänud jõgede lävendites on vaid ühel korral täheldatud üldlämmastiku sisalduse ületamist.
Analüüsist järeldub, et koheseid veekaitsemeetmeid on vajalik rakendada Emajõe seisundi
parandamiseks, allpool Tartu linna lävendit, ehkki selles jõe lõikes jõge ei kasutata aktiivselt
supluseks. Kuid selles jõelõikes veekvaliteet ei vasta ka kalavete nõuetele ega pinnaveekogude
klassiseirenõuetele. Madal hapniku tase Emajões Kvissentali lävendis, kus asub supelrand võib
olla tingitud põhjasetetes orgaanilise aine lagunemise tõttu, sest ka ammooniumlämmastiku tase
ei vasta nõuetele.
95