vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6. Seireprogrammi ülevaade ja hinnang<br />
6.1. Jõgede veekvaliteedi klassid ja veeklasside kvaliteedi näitajate analüüs<br />
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> alamvesikonna jõgede veekvaliteedi hindamiseks ja kvaliteedinäitajate<br />
veekvaliteediklassi kuuluvuse määramiseks kasutati riikliku hüdrokeemilise seire andmetele<br />
lisaks täiendavalt läbiviidud seire andmeid. Kvaliteedinäitajate vastavust kvaliteediklassidele<br />
määrati 42 jõe 84 lävendis. Jõgede veekvaliteedinäitajate arvväärtused on esitatud tabelis 6.1,<br />
kusjuures iga näitaja osas on äranäidatud ka, millisesse veekvaliteediklassi antud jõelävend<br />
kuulub. Parema ülevaate saamiseks on hindamisel kasutatud keemilise seisundi tunnusvärve.<br />
Klassifitseerimise aluseks on Keskkonnaministri määrus nr. 33 22.06.2001.a. “Pinnaveekogude<br />
veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise<br />
kord”.<br />
Tabel 6.1. Veekvaliteedi klassid<br />
Kvaliteedinäitaja Ühik I<br />
Lahustunud hapnik<br />
Biokeemiline<br />
hapnikutarve (BHT)<br />
Ammooniumi<br />
sisaldus (NH 4)<br />
Lämmastikusisaldus<br />
(N üld)<br />
Küllastus<br />
%<br />
II<br />
III<br />
väga hea hea rahuldav halb Väga halb<br />
veeklass veeklass veeklass veeklass veeklass<br />
> 70 70-60 60-50 50-40 < 40<br />
mg/O 2 < 3,0 3,0-5,0 5,0-8,0 8,0-10,0 > 10<br />
mgN/l < 0,1 0,1-0,3 0,3-0,45 0,45-0,6 > 0,6<br />
mgN/l < 2,0 2,0-3-0 3,0-4,0 4,0-5,0 >5,0<br />
Fosforisisaldus (P üld) mgP/l < 0,05 0,05-0,08 0,08-0,12 0,12-0,16 > 0,16<br />
pH 6 - 9 6 - 9 6 - 9 6 - 9 < 6 või > 9<br />
IV<br />
V<br />
Keemilise seisundi aste<br />
Väga hea (I)<br />
Hea (II)<br />
Rahuldav (III)<br />
Mitterahuldav (IV)<br />
Halb (V)<br />
Tunnusvärv<br />
Sinine<br />
roheline<br />
Kollane<br />
Oranz<br />
Punane<br />
Talvisel madalveeperioodi tingimustel analüüsitud jõgede sanitaarne seisund oli halb, 84-st<br />
jõelävendist vastas heale keemilisele seisundile (kõigi veekvaliteedinäitajate osas I ja II klass)<br />
vaid 15 jõelävendit. Põhiprobleemiks on endiselt kõrge fosfori- ja lämmastikühendite sisaldus.<br />
Eriti halba sanitaarset seisundit täheldati jõelävendites vahetult allpool reovee sisselasku (Pedja<br />
jõgi allpool Jõgeva linna, Ilmatsalu jõgi allpool Ilmatsalu asulat, Mädajõgi allpool Orava asulat,<br />
Koreli oja allpool Võru linna, Kavilda jõgi allpool Elva linna, Elva jõgi allpool Otepääd,<br />
Emajõgi allpool Tartu linna, Selja jõe ülemjooks, ülalpool Rakvere linna, Soolikaoja, Loobu jõgi<br />
allpool Kadrinat) aga ka Pühajõe ja Selja jõe suudmetes. Kõrget ammooniumlämmastiku<br />
sisaldust mõõdeti kõigis Emajõe lävendites, ületades enamikus ka väga halva veeklassi<br />
101