vaata faili - Viru Peipsi

More documents

Recommendations

Info

alamvesikonna jaoks sobib selleks hästi Õhne jõe ülemjooks ( ülalpool Tõrva linna), kuid viimane jääb tegelikult Võrtsjärve alamvesikonda. Õhne jõgi võib oma looduslike eelduste ja vete puhtuse poolest olla ka Peipsi järve vesikonna jõgede taustjaamaks. Uuritud Tagajõgi ei vasta esialgsetel andmetel loodusvete fooninõuetele. Jões on täheldatud kõrgenenud lämmastikuühendite sisaldust, mis võib olla tingitud kaudsest inimmõjust: metsade, soode kuivendamine, lageraie, mis soodustavad mineralisatsiooni protsesse ja lämmastiku leostumist vette. 5. Viru - Peipsi alamvesikonnas teostatakse küllalt suurtel aladel metsaraiet, mistõttu oleks otstarbekas püüda hinnata lageraie mõju loodusvete kvaliteedile. Praeguses seires sellised võimalused puuduvad. 6. Analoogselt 5. punktis esitatuga, puudub Eestis ülevaade turbasoode kuivendamise mõjust ja tagajärgedest jõgede veekvaliteedile ja vee-elustikule. Soovitatav oleks taolised objektid lisada vähemalt rotatsioonseire programmi. 118
7. Ettepanekud ja soovitused Viru ja Peipsi alamvesikondade veemajanduskavade koostamiseks teostati lisaks jooksvale riiklikule seirele täiendavaid vee keemilise kvaliteedi uuringuid 31- jões kokku 52- s lävendis, eeskätt ülal- ja allpool reovee sisselasku, selleks, et hinnata reostajate vahetut mõju jõevee kvaliteedile ja vastavust kehtestatud veekvaliteedi standarditega. Esmasteks uurimisobjektideks valiti need jõed ja lävendid, kus eelnevalt eeldati juba mitteküllaldast sanitaarset seisundit. Täiendavaid uuringuid viidi läbi väikejõgedel, mis iseloomustavad põllumajanduskoormuse kujunemist, aga samuti, inimtegevusest otseselt mõjustamata loodusvete kvaliteeti. Uuringute põhjal võib teha järgmisi üldistusi: 1. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on ehitatud uusi puhastusseadmeid ja saneeritud olemasolevaid osutus jõgede keemiline seisund märksa halvemaks, kui seda oleks eeldanud riikliku seire andmete analüüsil. Väga halvas seisundis on eeskätt need lõigud, kuhu juhitakse linnade ja maaasulate reovett. Andmed näitavad veenvalt, et enamikel juhtudel reoveepuhastid ei tööta korralikult, mistõttu jõelõigud vahetult allpool heitvee sisselasku on antisanitaarses seisundis ega vasta püstitatud veekvaliteedinõuetele. 2. 329 reoveeväljalasust ei vasta 186 heitvee loodusesse juhtimise nõuetele. (joonis 4.1-4.3). Eriti halvas sanitaarses olukorras on need magistraalkraavid ja ojad, mis on eesvoolukd heitvetele, kuna väga väikesed lahjendusvooluhulgad ei suuda tagada reovetele nõutavat lahjendust. Pealegi tuleb arvestada asjaoluga, et viimased aastad, 2002 ja 2003, on olnud veevaesed, seda eriti suvise ja talvise madalveeperioodidel, mil osa jõelõike praktiliselt kuivasid. Looduse eripärast tulenevalt peab puhastusefekt eeskätt fosfori- ja lämmastikühendite osas olema palju tõhusam, et tagada väikeobjektide hea keemiline seisund ja ökoloogiline heaolu. Tänu vete heale puhverdusvõimele (orgaanilise aine lagunemine, lämmastikuühendite denitrifikatsioon, kõrge pH juures ammoniaagi lendumine, jt.) on heitvee lämmastikukoormuste mõju väiksem. Isepuhastust soodustavad samuti mudastunud jõesängid, veetaimestiku poolt kinnikasvanud magistraalkraavid ning lepa- ja pajuvõsa vohamine neis. Need protsessid aitavad vähendada peajõgede reostuskoormust ja sanitaarset seisundit. 3. Põhiprobleemiks on kõrge nitriti ja ammooniumlämmastiku sisaldus vees, millised on värske reostuse indikaatoriteks. Enamikes kalamajanduslikes jõgedes vee kvaliteet ei vastanud kehtestatud nõuetele. Nende jõgede reostumise üheks põhjuseks lisaks reovetele võib olla varasematel aegadel kuhjunud mudasetted, mille lagunemisel lisandub vette lämmastiku- ja fosforiühendeid. 4. Isegi Tartu linna reoveepuhastusseadmed ei suuda tagada nõutavat kalamajanduslikku veekvaliteeti Emajões. Üle 100 000 inimekvivalendiga linnadele on kehtestatud ranged fosfori ja lämmastiku piirkontsentratsioonid väljuvas heitvees, milliseid ei suudeta aga tagada. Lisaks juhitakse jõkke osa puhastamata Tartu linna heitvesi. 5. Toitainete ärakanne valgaladelt, mille põllumajandusliku maa osatähtsus on suurem, on väike ega erine oluliselt muudest seire jõgedest mõõdetavast toitainete koormusest. Madal toitainete koormuse tase on tingitud ekstensiivsest põllumajandustootmisest, väetisainete vähesest kasutamisest, paranenud tootmiskultuurist ja teadlikkuse kasvust. Toitainete ärakanne on mitmeid kordi madalam, kui Läänemere regiooni teistes riikides. Uuringud näitasid samuti, et vee viibeajal vesikonnas ja isepuhastusprotsessidel on tähtis osa reostuskoormuse vähenemisel. 6. Pikaajaliste vaatluste rida näitab olulist lämmastiku sisalduse kahanevat trendi Peipsi järve valgala jõgedes. Samal ajal on fosfori tase jäänud suhteliselt stabiilseks, mis omakorda põhjustab häireid N/P tasakaalus. Täheldatav vähenemistrend N/P suhtes loob 119
Page 1 and 2:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnat
Page 3 and 4:
1. Sissejuhatus Vee kaitsel ja veev
Page 5 and 6:
2. Uurimistöö eesmärk ja metoodi
Page 7 and 8:
32 Narva Narva 7 56060 R, F, I XXL,
Page 9 and 10:
2.2.2 Täiendav seire Täiendava se
Page 11 and 12:
3. Jõgede valgalade üldine iseloo
Page 13 and 14:
leostumise tagajärjel toitainete h
Page 15 and 16:
4. Inimmõju hindamine 4.1. Punktal
Page 17 and 18:
Joonis 4.1. Keskkonda juhitava heit
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
Page 23 and 24:
2- BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Kvar
Page 25 and 26:
EL rahaline toetus ning loodetavast
Page 27 and 28:
Tabel 4.13. AS Repo Vabrikud sadeve
Page 29 and 30:
Tabel 4.17. Elva linna biopuhasti r
Page 31 and 32:
III 2003 8,00 33,6 (4,2) 40 (5,00)
Page 33 and 34:
öelda kõrval asuva Orava järve k
Page 35 and 36:
Rakvere 1595 10269 (6,4) Võru 1146
Page 37 and 38:
Tabel 4.33. Ühe aastaringi statist
Page 39 and 40:
Tabel 4.34. Arvutuslik BHT 7 kontse
Page 41 and 42:
4.3. Põllumajanduslik hajureostus
Page 43 and 44:
Tabel 4.38. MK statistik ja toitain
Page 45 and 46:
Taimekaitsevahendite kasutamine 200
Page 47 and 48:
kg/ha 8 7 6 5 4 3 2 1 0 1995 1996 1
Page 49 and 50:
80 mg/l. Kuid samal ajal ulastuslik
Page 51 and 52:
4.4 Jõgede looduslähedane seisund
Page 53 and 54:
Antropogeenne hajukoormus LO LO /
Page 55 and 56:
t/a t/a % t/a % t/a % t/a % t/a Piu
Page 57 and 58:
4.5.1. Toitainete liikumine ja tran
Page 59 and 60:
mis kirjeldavad toitainete liikumis
Page 61 and 62:
Tulemused - toitainete reostused ja
Page 63 and 64:
Fosfori koormus (tonni aastas) 180
Page 65 and 66:
5. Vooluveekogude seisund ja vastav
Page 67 and 68: (K.Kangur) on näidanud, et Peipsi
Page 69 and 70: 5.3 Lõheliste ja karpkalalaste elu
Page 71 and 72: suveperioodil), ammooniumlämmastik
Page 73 and 74: Karpkalalaste elupaigad Tabel 5.7 E
Page 75 and 76: Emajõgi - ülalpool Tartu heitvee
Page 77 and 78: Narva jõgi - allpool Narva Vesi AS
Page 79 and 80: Pedja jõgi - allpool Jõgeva linna
Page 81 and 82: Narva jõgi - ülalpool Narva Vesi
Page 83 and 84: Selja jõgi - allpool Rakvere Lihak
Page 85 and 86: Ahja jõgi - Lääniste (lõhelised
Page 87 and 88: Selja jõgi - allpool Vastseliina h
Page 89 and 90: Põltsamaa jõgi - ülalpool Põlts
Page 91 and 92: Võhandu jõgi - allpool Räpinat N
Page 93 and 94: Võhandu jõgi - allpool Koreli oja
Page 95 and 96: 5.4 Supluseks kasutatavate veekogud
Page 97 and 98: 5.5. Nitraaditundlik ala Nitraadire
Page 99 and 100: iseloomustab antud piirkonna vooluv
Page 101 and 102: 6. Seireprogrammi ülevaade ja hinn
Page 103 and 104: käitlus, siis senisest suuremat t
Page 105 and 106: Vastavalt Keskkonna ministri määr
Page 107 and 108: ahuldavasse klassi ja ammooniumläm
Page 109 and 110: Põltsamaa jõgi asub nitraaditundl
Page 111 and 112: 6.2. Jõgede tüpiseerimisest Euroo
Page 113 and 114: käsitleti eraldi. Selle analüüsi
Page 115 and 116: BHT 7 väärtuste osas suuri erinev
Page 117: 6.3 Ettepanekud täiendava veeseire
Page 121: ASSESSMENT OF THE STATUS OF THE RIV
show all

vaata faili - Viru Peipsi

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?