vaata faili - Viru Peipsi

Põlva linna reoveepuhasti
Põlva biopuhastuse koormusest annab põhilise osa kohalik piimatööstus, mida on näha
aktiivmuda kollakas-beežikast värvusest. Tabelist nähtub, et väljavooluvee reostusnäitajad pole
pahad, kuid puhasti enda väljanägemine seda eriti ei kinnita. Eelkõige on probleeme jääkmuda
paigutamisega. Õnneks leidub talunikke, kes veavad seda oma põldudele väetiseks. Peale selle
esineb probleeme sissevoolus leiduva rasvaga, sest Põlva Piim toodab piimarasva, mida satub ka
reovette. Olemasolev tehnoloogia rasvaeraldust ette ei näe. Aeratsioonikambris hakkab rasv
floteeruma ning flotatsiooni vahuna kandub suur osa aktiivmudast aeratsioonikambrist üle serva
välja ja ujutab puhastiümbruse muruplatsid üle. Jääb mulje, et kogu süsteem töötab
piirsituatsioonis, veel natuke ja toimub järsk halvenemine. Puhastit konsulteerivad Tartu Ülikooli
keskkonnaala spetsialistid, puhastis on ettenähtud bioloogiline lämmastiku ja fosforiärastus, mis
nagu väljundvee väärtustest nähtub, toimub edukalt. Viimati mainitule tõenäoliselt aitab kaasa
see, et piimatööstuse reovees on lämmastiku ja fosfori suhtelised kontsentratsioonid väiksemad.
Tabel 4.13. Põlva biopuhasti reostusheide kg ja kontsentratsioonina (mg/l)
Kvartal ja Vooluhulk BHT 7 HA N üld P üld
aasta
*1000 m 3
I 2002 ca 180 2340 (13) 1800 (10) 3690 (20,5) 180 (1,0)
IV 2002 ca 180 900 (5) 900 (5) 450 (2,5) 180 (1,0)
I 2003 ca 180 1476 (8,2) 1440 (8,0)