vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6.3 Ettepanekud täiendava veeseire vajadustest<br />
Eesti senine veepoliitika ei ole suutnud tagada kõikide vooluveekogude head kvaliteedi seisundit<br />
ja nagu käesoleva projekti uuringud näitasid on väga halvas seisundis jõelõigud, mis on<br />
eesvooluks linnade ja asulate reovetele. Eriti halvas olukorras on mikroveestik, eeskätt<br />
kuivenduskraavid ja peakraavid. Seni riiklikus seires on põhitähelepanu koondunud valdavalt<br />
suurematele jõgedele ja olulisematele jõelõikudele, veestiku sõlmpunktidele, selleks et hinnata<br />
üldise reostuse taset ja vete keemilist, ökoloogilist seisundit riigi kui terviku tasandil. Piiratud<br />
ressursside ja vahendite juures selline lähenemine on olnud igati õigustatud. Arvestades sellega,<br />
et veepoliitika raamdirektiivist lähtuvalt tuleb veekogud tüpiseerida, klassifitseerida ja anda<br />
nende seisundi hinnang valglaga alates 10 km 2 -st, tuleb Eestis senisest enam tähelepanu pöörata<br />
väikejõgedele, st. isegi esimest ja teist suurusjärku jõgedele. Alla 10 km pikkusega jõgesid on<br />
Eestis 6958 ehk 68 % jõgede üldpikkusest. Senise riikliku seireprogrammi kavandamisel on<br />
arvestatud erinevate EL direktiivide ja Eesti veepoliitika nõuetega, seetõttu ei näe vajadust<br />
vähendada riiklikku seireprogrammi lülitatud vooluveekogude arvu ja mõõdetavaid<br />
parameetreid, millised on hästi kooskõlas riiklike veekaitse eesmärkidega. Küll aga tuleb nüüd<br />
põhirõhk asetada väikevalglate seirele, valglad suurusega alla 100 km 2 . Selleks tuleb valida<br />
suhteliselt homogeensete omadustega väikevalglad, mis iseloomustavad kas põllumajanduslikku<br />
tootmist, meie regiooni looduslikku fooni, st. alasid, mis on vähe mõjustatud või kus puudub<br />
inimmõju üldse, aga samuti lageraie, soode kuivendamise jm. mõjude hindamiseks. Kirjeldatud<br />
seire peab haarama nii füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste kui ka bioloogiliste<br />
kvaliteedielementide määramist. Samuti tuleb seirega haarata võimaliku maakasutamisega<br />
kaasnevaid negatiivseid ja positiivseid aspekte. Iseloomulike jõgede valik eeldab suurt tööd GISil<br />
põhinevate kaartidega ja välitöid baasobjektide identifitseerimiseks. Kahjuks rahaliste<br />
vahendite nappus ei võimaldanud välja valida pilootalasid. Põhilised ettepanekud seire<br />
tõhustamiseks ja korraldamiseks oleks järgmised:<br />
1. Arendamist vajab saastaja põhimõttel põhinev asutuste ja ettevõtete eneseseire. Ehkki<br />
riikliku keskkonnaseire seaduses on kehtestatud saastajale põhinev seire, kuid see ei toimi<br />
veel piisavalt. Selle seirega on fikseeritud nõndanimetatud “reostava toruotsa” seire, aga<br />
samuti eesvoolu fooni ja allavoolu jääva mõjusfääri seire (täielikult segunenud jõelõikes).<br />
Hästi korraldatud saastajal põhinev seire võimaldab anda väga laialdase pildi jõgede<br />
seisundist, k.a. väikeobjektide , peakraavide jt. keemilis-ökoloogilisest ja veekaitse<br />
olukorrast, mille kohta praegu puudub teave praktiliselt üldse. Eneseseire andmestik peaks<br />
operatiivselt laekuma ühtsesse andmesüsteemi. Vee-ja keskkonnakasutuse lubadega on see<br />
lihsalt lahendatav. Keskkonna seisundist operatiivse ülevaate saamiseks tuleb lugeda<br />
esmaseks ülesandeks saastajate eneseseire programmi käivitumist, mis ei vaja täiendavat<br />
riiklikku finantseerimist.<br />
2. Riiklikku seireprogrammi on vajalik lülitada ülaltoodud aspektidest lähtudes täiendavalt<br />
väikevalglaid suurusega alla 100 km 2 , millised iseloomustaksid nii looduslikku fooni,<br />
lageraie, turbasoode kuivendamise, maakasutuses toimuvate muutuste ja põllumajanduse<br />
koormuse kujunemist.<br />
3. 1990-ndal aastal välja töötatud pinnaveesire kontseptsioonis nähti ette rotatsioonseire,<br />
sagedusega iga 4-5 aasta tagant nendele vooluveekogudele, mis ei ole haaratud riikliku<br />
seirega. Perioodiline seire annaks ülevaate erinevate piirkondade veekatselisest seisundist.<br />
Nende eesmärkide täitmiseks sobib hästi nn. regionaalne või kohalik seire. Selleks on vaja<br />
leida vajalikud vahendid.<br />
4. Igas veemajanduse alamavesikonnas võiks olla baasseireks selline jõgi või jõelävend, mida<br />
otseselt ei mõjusta inimtegevus, kusjuures jõkke ei tohi juhtida reovett ja põllumaade<br />
osatähtsus valglal peaks olema vähemalt alla 10%. Selline fooniline ala võimaldab võrrelda<br />
ja hinnata inimtegevuse erinevaid aspekte loodusliku situatsiooniga. <strong>Peipsi</strong> järve<br />
117
Change language