vaata faili - Viru Peipsi

5. Vooluveekogude seisund ja vastavus kvaliteedinõuetele
5.1 Keskkonnakaitselised eesmärgid
Jõgede seisund oleneb nii looduslikest teguritest kui ka laiahaardelisest inimmõjust. Inimese
majanduslik tegevus omakorda võib mõjustada ja avaldada mõju jõe valgla kaudu, muutes
veekogu hüdromorfoloogilisi elemente (süvendamine, õgvendamine, maakuivendus,
veepaisutamine, jt.) või vahetult vee füüsikalis-keemiliste ja ökoloogiliste näitajate kaudu,
eeskätt reovete juhtimisel eesvoolu. Seega jõe kui ökosüsteemi heaolu ja seisund oleneb nii
hüdromorfoloogilisest, füüsikalis-keemilisest kui ka bioloogilisest seisundist. Veeseisundialased
eesmärgid on kehtestatud järgmisteks kasutusaladeks:
pinnavesi joogivee ettevalmistamiseks;
ujumisvesi (supelrannad);
vesi lõheliste ja karplaste elupaigana.
Seetõttu antud projektis on jõgede kvaliteeti hinnatud vastavalt järgmistele õigusaktidele:
joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- või põhjavee
kvaliteedi ja kontrollnõuded (Sotsiaalministri 2.jaanuari 2003.a määrus nr. 1);
tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele (Vabariigi Valitsuse 25.juuli 2000.a
määrus nr. 27);
lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende
veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku
keskkonnaseire jaamad (Keskkonnaministri 9.oktoobri 2002.a määrus nr. 58);
pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning
veeklasside määramise kord (Keskkonnaministri 22.juuni 2001.a määrus nr.33).
Seega vooluvete seisundi hindamisel on lähtutud nii kasutusalast kui ka vee üldisest keemilisest
seisundist. Üldiseks eesmärgiks on tagada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund ning
vee kasutatavus erinevatel kasutusaladel. Järgnevalt käsitletakse uuritud jõgede ja jõelävendite
veekvaliteedi vastavust Eestis vastuvõetud õigusaktidega ja EL normdokumentidega.
65