vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
vaata faili - Viru Peipsi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4.1.2. Ülevaade punktreostusallikate seisundist<br />
Alljärgnevalt iseloomustatakse tähtsamaid punktreostajatena vaadeldavaid puhastusseadmeid.<br />
Vaatluse alt välja on jäetud Tartu linna biopuhasti, millede kohta on andmed olemas. Vaatluse<br />
aluseks võeti viimase aastaringi andmed, millede alusel puhastite valdajad pidid maksma<br />
kvartaalseid saastetasusid. Viimane aastaring koosnes harilikult 2002.a. IV kvartalist ja<br />
käesoleva aasta kolmest esimesest. Need andmed on esitatud tabelitena, kus näidatakse ära<br />
kvartali veeheide ning selles heites leiduvad BHT 7 , hõljuvaine, üldlämmastiku, üldfosfori<br />
kogused ja kontsentratsioonid. Reeglina on need andmed saadud kas puhastite valdajatelt või<br />
vastava maakonna keskkonnateenistuselt. Mõnede objektide puhul on olemas veel andmed KHT,<br />
SO 4<br />
2-<br />
, naftaproduktid kohta. Erandjuhtudel, kui mingil põhjusel puuduvad andmed kogu<br />
aastaringi kohta, on olemasoleva 3 või 2 kvartali andmestiku alusel tehtud ekstrapoleering kogu<br />
aasta kohta. Vahel pole ka veekogused päris täpsed ning sellisel juhul on võetud aluseks<br />
suurusjärk, mille on öelnud puhasti valdaja.<br />
Narva linna puhasti<br />
Narva linnal on 4 reostusheite punkti, millede igaühe kohta arvestatakse saastetasu eraldi,<br />
seetõttu on koos kokkuvõtva tabeliga nende arv 5. Peamine reostus tuleb Narva linna<br />
biopuhastist, mille väljalasuks on “HPJ heitveekollektor No 1”. Ülejäänud 3 väljalasku on<br />
sadevete jaoks, milledest väljalask “peakanalisatsiooni kollektori sademeveed”(III) on oma<br />
reostusmahtudelt kõige tagasihoidlikum ning nende jaoks ei olegi aastaringseid andmeid.<br />
Seetõttu korrutati olemasolevad kahe kvartali andmed kahega, et saada võrreldavat suurusjärku<br />
aasta kohta. Puhastil puuduvad biotiigid, kuid seadmetes on aeratsiooni vaegusega tsoone tänu,<br />
millele leiab aset bioloogiline lämmastiku ärastus ning fosfori ärastus toimub “segarežiimis”<br />
osaliselt kõrvaldub bioloogiliselt ja osaliselt sadestatakse. Võttes aluseks standardsed<br />
reostusnäitajad (BHT, HA, N ja P) võib öelda, et puhasti töötab hästi või väga hästi, kuid<br />
veekogused on suured ning seetõttu on summaarne reostus suur. Peale selle on Narvale ja Kirde-<br />
Eestile üldse omane kõrge sulfaatide kontsentratsioon. Naftaproduktidega reostatus on<br />
mõõdukas.<br />
Tabel 4.5. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “HPJ heitveekollektor No 1”<br />
2-<br />
BHT 7 HA N üld P üld SO 4 Naftaproduktid<br />
Kvartal ja Vooluhulk<br />
*1000 m 3<br />
aasta<br />
IV 2002 2457,135 32229<br />
(13,1)<br />
31984<br />
(13,0)<br />
37185<br />
(15,1)<br />
5275<br />
(2,1)<br />
368570<br />
(150)<br />
737,1<br />
(0,3)<br />
I 2003 2559,99 44032<br />
(17,2)<br />
37148<br />
(14,5)<br />
42324<br />
(16,5)<br />
4329<br />
(1,7)<br />
334260<br />
(130,6)<br />
371,2<br />
(0,15)<br />
II 2003 3017,12 46464<br />
(15,4)<br />
33019<br />
(10,9)<br />
48524<br />
(16,1)<br />
4254<br />
(1,4)<br />
357529<br />
(118,5)<br />
793,5<br />
(0,26)<br />
III 2003 2737,95 41770<br />
(15,3)<br />
30419<br />
(11,1)<br />
29523<br />
(10,8)<br />
4920<br />
(1,8)<br />
275164<br />
(100,5)<br />
766,6<br />
(0,28)<br />
Kogu<br />
aasta<br />
10772,195 164495<br />
(15,3)<br />
132570<br />
(12,3)<br />
157556<br />
(14,6)<br />
18778<br />
(1,74)<br />
1335523<br />
(124)<br />
2668,4<br />
(0,25)<br />
Tabel 4.6. Reostusheide kg ja (mg/l) väljalasu kaudu “Uhtevesi Narva jõe kuiva sängi”<br />
22
Change language