1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
Ida-<strong>Viru</strong> maakonnas kasutatakse olmeveena nii pinna- kui põhjavett. Tarbeveeallikana<br />
kasutatakse pinnavett vaid Narva linnas, kus aga elab üle ühe kolmandiku kogu maakonna<br />
elanikest. Hetkel töötab Narva veetöötlusjaam madala efektiivsusega: vedelkloori<br />
doseerimisega lisaks perioodilisele koaguleerimisele tagatakse küll vee vastavus<br />
mikrobioloogilistele nõuetele ja terviseohutus, kuid tugevalt jätab soovida veekvaliteet<br />
organoleptiliste näitajate: värvus, hägusus, lõhn ja maitse – osas. Lähiaastatel on kavas<br />
uue veepuhastusjaama ehitamine Narva linnale, mille käigus lahendatakse ka kõik<br />
joogikvaliteedi probleemid (lähemalt anname ülevaate käimasolevaid projekte puudutavas<br />
osas).<br />
Põhjavett joogiveeallikana kasutatavates ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks<br />
veekvaliteedi probleemiks kogu Eestis levinud ülenormatiivne üldraua sisaldus. Sellest<br />
tulenevalt nähakse praktiliselt kõigile ühisveevärgisüsteemi veehaaretele, kus need seni<br />
puuduvad, ette rauaeraldusseadmete paigaldus. Üldraua osas joogivees puuduvad<br />
probleemid vallaesindajate ja AS Projektkeskus Iisaku valla ÜVKA põhjal vaid Iisaku ja<br />
Sonda alevikes, mistõttu seal veetöötlust ei evitata. Normi piires on põhjaveekvaliteet<br />
üldraua osas ka Sillamäe veehaaretes, kuid tulenevalt pikkadest toorvee ja toitetorustikest<br />
nähakse vee pikemajalise säilivuse huvides ka seal ette veetöötlus.<br />
Vasavere mattunud oru Kvaternaari veekompleksi vett hakatakse perspektiivis töötlema<br />
Ahtmesse rajatavas veetöötlusjaamas. Ahtme veetöötlusjaama dimensioneerimisel tuleb<br />
uurida lisaks üldrauale ka mangaani sisaldust. Mangaan vajab normatiividele vastavusse<br />
viimiseks üldrauast oluliselt rohkem hapnikku ning seda tuleb arvestada<br />
veetöötlusseadmete projekteerimisel.<br />
Hetkel on rauaeraldusseadmed Ida-<strong>Viru</strong>maa ühisveevarustussüsteemidest käiku antud<br />
Kiviõli linnas (17-linna projekti käigus) ning Voka ja Aseri alevikes.<br />
Tulenevalt Kambrium-Vendi kompleksi Gdovi põhjaveekihi omadustest antud regioonis,<br />
ületab põhjavesi joogivee piirnormi kloriidide osas Jõhvi ja Kohtla-Järve linnaosa<br />
Ahtme veehaaretel. Sellest tulenevalt kasutavad täna ja perspektiivis mõlema linna<br />
veevarustussüsteemid lahjenduseks eelpoolnimetatud ürgorgu rajatud Vasavere veehaarde<br />
Kvaternaari põhjavett.<br />
Paljude Eesti piirkondade põhjavees on viimastel aastatel probleemiks radionukleiidide<br />
kõrgenenud sisaldus (doos). Peaasjalikult saab üle lubatud indikaatornäitaja esinevaid<br />
efektiivdoosi näitajaid täheldada Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavees, vaid üksikutel<br />
juhtudel ka Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) vees. Ida-<strong>Viru</strong>maal on mõõdetud vastavalt<br />
määrusele nr 82 kehtivast indikaatornäitajast kõrgemat efektiivdoosi järgnevas tabelis<br />
esitatud piirkondades. Lubatud efektiivdoosi indikaatornäitajaks on vastavalt direktiivile<br />
98/83 EC ja määrusele nr 82: 0,1 mS/a.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
11
Change language