1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
Praeguseks on kogutud andmed kõigi projekti haaratud asumite ühisveevärgi ja –<br />
kanalisatsioonisüsteemide seisundi ja vajaduste kohta. Omavalitsustes, kus need seni<br />
puudusid, koostati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavad.<br />
Tehnilise abi tellijaks kinnitati AS Paide Vesi ning projektijuhiks OÜ Monoliit.<br />
5.3.2 17-linna projekt<br />
Nn. 17-Eesti väikelinna projekti olid Jõgevamaalt kaasatud Jõgeva ja Põltsamaa linnad.<br />
Jõgeval ehitati välja Eestis seni ainus reovee annuspuhasti ning rekonstrueeriti ja laiendati<br />
vee- ja kanalisatsioonivõrke. Põltsamaal rekonstrueeriti reoveepuhastit ning rekonstrueeriti<br />
enamus puurkaevpumplatest koos seadmete vahetusega.<br />
5.4 ALLA 500 ELANIKUGA ASUMID<br />
Vastavalt tänastele andmetele (omavalitsuste info, AS Maves 2004, AS Veka<br />
Inseneribüroo, 2004, A. Saava jt, 2005) on terviseohutusnõuetele mittevastav joogivesi<br />
järgmistes alla 500 elanikuga asumi, ettevõtte kraanis ja ettevõtte puurkaevus: Põltsamaa<br />
vald: Voore Põhikool, Adavere Tuuliku puurkaev, Lustivere Põhikool (fluoriidi sisaldus<br />
üle 1,5 mg/l); Põltsamaa vald: Kamari alevik, Torma vald: Söödi küla (ammooniumi<br />
sisaldus üle 0,5 mg/l); Põltsamaa vald: Neanurme farm (ülenormatiivne koli-indeks).<br />
Vee erikasutusluba omavaid asumeid, mille elanikkond on alla 500 inimese ja juriidilisi<br />
isikuid, on Jõgevamaal lisaks käsitletutele 26.<br />
Alla 500 elanikuga asulate reoveepuhastitest ei taga nõutavat puhastusastet üheksa, neist<br />
kolmel on nõutav ka fosforiärastus.<br />
5.5 KOKKUVÕTE<br />
Kokkuvõttes võib öelda, et Jõgeva maakonnas vajavad ÜVK-süsteemid suuri<br />
investeeringuid enamike käsitletud asulate lõikes, seda eeskätt teenustega varustatuse<br />
parandamiseks (võrkude laiendamine) ja reoveekäitluse nõuetele vastavaks muutmiseks<br />
(reoveepuhastite ehitamine või rekonstrueerimine). Lisaks väiksematele asumitele vajab<br />
olulist süsteemide laiendamist ka näiteks Mustvee linn.<br />
Probleemid on tõsised nii joogivee terviseohutuse (ühisveevärgisüsteemides esineb nii<br />
ülenormatiivset fluoriidi, lämmastikuühendeid) kui perspektiivis reovee nõuetekohase<br />
puhastamise tagamisel. Kuna enamike omavalitsuste maksevõime on madal ning esialgu<br />
puuduvad ka suured abiprojektid, tuleb ilmselt suur osa töid teostada järk-järgult, vastavalt<br />
meetmekava väljatöötamise metoodika osas käsitletud prioritiseerimise printsiipidele.<br />
ÜVK-süsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist puudutavate meetmekavade<br />
väljatöötamisel arvestati teostatud ÜVKA-dega ning algatamisel olevate projektide ja<br />
töödega. Nende puudumisel valdade ja vee-ettevõtete esindajate seisukohtade, seadmete<br />
seisundi, renoveerimisvajaduste, samuti teiste olemasolevate arengukavade ja uuringutega<br />
ning seadusandlusest tulenevate nõuete õigeaegse realiseerimise vajadusega vastavalt<br />
sissejuhatavas osas toodud meetmekavade väljatöötamise metoodikale.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
33
Change language