1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
1 SISSEJUHATUS............................................................. - Viru Peipsi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Viru</strong>-<strong>Peipsi</strong> veemajanduskava vee- ja kanalisatsiooni meetmete kava<br />
<br />
Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedija<br />
kontrollnõuded (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1, jõustus 01. juulil<br />
2003. a) (edaspidi “määrus nr 1”).<br />
Lääne-<strong>Viru</strong> maakonnas kasutatakse olmeveeallikana vaid põhjavett.<br />
Samal ajal paikneb Lääne-<strong>Viru</strong>maa suuremalt jaolt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud<br />
põhjaveega alal. Tingituna sellest ei ole haruldased madalate erapuurkaevude ja<br />
salvkaevude vee reostatus nii lämmastikuühenditega kui probleemid mikrobioloogiliste<br />
näitajatega ülemistes põhjaveekihtides. Näiteks toimub Rakvere linnas praeguseni<br />
ühisveevärgiteenusega varustamata elanikele veevedu autoga, kuna praktiliselt kõigis linna<br />
erakaevudes on ülenormatiivne nitraatide sisaldus. Rakvere linna ühisveevärgiteenusega<br />
varustamata elanike arv on 2005. a 1. jaanuari seisuga ligikaudu 3500 inimest.<br />
Tulenevalt Pandivere piirkonna põhjaveetundlikkusest: intensiivne veevahetus maapinnast<br />
kuni kohati 120 m sügavuseni, kehtestati 1990.-ndatel aastatel Pandivere Veekaitseala,<br />
mille piires tuleb pidada rangelt kinni seadusandlusest tulenevatest nõuetest<br />
põllumajandustootmisele ja –objektidele ning samuti pöörata kõrgendatud tähelepanu<br />
veehaarete sanitaarkaitsenõuete täitmisele.<br />
Varasematest aastatest on teada ebakvaliteetsest joogiveest tingitud haigus- ja<br />
epideemiajuhtumid Tamsalus ja Väike-Maarjas. Tänasel päeval otsene oht elanike<br />
tervisele, tingituna joogiveekvaliteedist, antud asulates siiski puudub.<br />
Paljude Eesti piirkondade põhjavees on viimastel aastatel probleemiks radionukleiidide<br />
kõrgenenud sisaldus (doos). Peaasjalikult saab üle lubatud indikaatornäitaja esinevaid<br />
efektiivdoosi näitajaid täheldada Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavees, vaid üksikutel<br />
juhtudel ka Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) vees. Lääne-<strong>Viru</strong>maal on mõõdetud<br />
vastavalt määrusele nr 82 kehtivast indikaatornäitajast kõrgemat efektiivdoosi järgnevas<br />
tabelis esitatud piirkondades. Lubatud efektiivdoosi indikaatornäitajaks on vastavalt<br />
direktiivile 98/83 EC ja määrusele nr 82: 0,1 mS/a.<br />
AS Eesti Veevärk Konsultatsioon<br />
Tallinn 2005<br />
21
Change language