08.05.2015 Views

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

vaata faili - Viru Peipsi - Keskkonnaministeerium

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

jõududega. Ohtlikke jäätmeid ega pilsivett vastu ei võeta. Puudub ka roiskvee<br />

ärajuhtimise süsteem.<br />

LAAKSAARE<br />

Väike sadamapunkt Lämmijärve Parapalu rannas, mille kaudu peetekse paadiühendust<br />

Piirissaarega. AS Tartu Sadam plaanib ehitada uue 10 meetri pikkuse kai. Laaksaare<br />

sadamapunkt kuulub Piirissaare vallale (foto 75/512).<br />

JÕEPERA<br />

Sadam puudub, on vaid sildumiskoht. Vt. foto 74/511.<br />

KAVASTU<br />

Ametlik sadam kui niisugune puudub, kuigi seal tegutseb aastal 1999 taasalustatud<br />

regulaarne praamiühendus üle Emajõe (vt. foto 82/519). Kavastust on 25 km Tartuni ja<br />

16 km <strong>Peipsi</strong> järveni.<br />

MEHIKOORMA<br />

Mehikoorma sadam asub samanimelises alevikus Lämmijärve läänerannikul. Siin oli<br />

endise kolhoosi <strong>Peipsi</strong> Kalur osakonna keskus. Sadama praegune omanik on OÜ Latikas.<br />

Sadamal ei ole ei veekasutuse ega jäätmekäitluse luba. Puuduvad igasugused vahendid<br />

võimaliku õlireostuse takistamiseks või likvideerimiseks. On konteinerid olmejäätmetele,<br />

mida tühjendab OÜ Põlva Puhastus üks kord kuus. Kasutatud õlid ja tahked õlijäätmed<br />

kogutakse eraldi tsisterni, mida tühjendab samuti OÜ Põlva Puhastus. Kütusetanklat<br />

sadamas ei ole. Roiskvee kogumiseks vastavat tanki ei ole, rääkimata kanalisatsioonist.<br />

Pilsivesi laevadest võetakse vaatidesse ja antakse üle puhastusfirmale.<br />

Osaühingul Latikas on 4 suuremat metallkorpusega laeva ja 20 puupaati. Aastakäive on<br />

üle 1 milj. EEK. Sadamas asub ka piirivalvekordon ja neil on seal 1 laev (fotod 71/508<br />

kuni 73/510).<br />

MEERAPALU<br />

Meerapalul on vähemalt viis kalapaatide sildumiskohta, mis oma ehituspõhimõttelt on<br />

sarnased: süvendatud kanal tungib maa sisemusse ja selle külgedel või otsas on kai(d)<br />

sildumiseks. On ka selliseid kohti, kus väljaehitatud kai puudub: on vaid looduslik<br />

sildumiskoht. Suurim Meerapalu sildumiskohtadest kuulub OÜ Latikas. (fotod 76/513 ja<br />

77/514). Keskkonnakaitselisest aspektist on Meerapalu olukord praktiliselt sama, mis<br />

Mehikoormaski. Toimub koostöö OÜ Põlva Puhastus. Ülejäänud väikestes lautrikohtades<br />

tegutsevad vaid üksikud eraisikud (vt. fotod 78/515 kuni 81/518).<br />

PÕLVAMAA

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!