Disainiaasta raamat - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

tartu MänguasjamuuseumTartu Mänguasjamuuseum avati 29. mail 1994. aastalToomemäe nõlval eramaja keldriruumides.Need ruumid olid muuseumile juba avamisel liigaväikesed ning kohe hakati unistama uutest jaavaramatest võimalustest. 2003. aastal koliski muuseumspetsiaalselt nende jaoks renoveeritud vanassepuumajja Lutsu tänaval. Kuigi maja olienne ehitustööde algust peaaegu kokku kukkumas,avaneb täna külastajatele detailideni viimistletudrõõmus ja hubane tervik. Kuidas sellise tulemuseni jõuti,räägivad tellija poolelt muuseumi direktor Tiia Toometning disainerid firmast Laika, Belka ja Strelka.Vastab Tiia Toomet.Väikestest ruumidest suurematessekolimine on alati tore, aga mismooditänane kujundus küpsema hakkas?Kui palju praegu nähtavast onmuuseumirahva enda originaalnemõttelooming ja mis tuli disaineritelt?Mänguasjamuuseumi kontseptsioon oli olemasjuba algusest peale, kui muuseum 1994. aastalGrenzsteini maja kolmes väikeses keldriruumis avati.Pikkamööda on see täpsustunud ja arenenud. Meiesoov oli, et uuest muuseumimajast, kui see kordehitatakse, saaks soe, sõbralik, inimmõõtmeline,veidi nostalgiline ja huvitav paik, kus oleks vaatamistja tegutsemist nii väikestele külastajatele kui kakõigile teistele eagruppidele kuni vanaemadevanaisadenivälja.Üldise ruumilahenduse tingismuinsuskaitsepiirangutega maja Lutsu t. 8 ise.Materjali jagamise tubade järgi (linnalaste tuba,talulaste tuba, paberituba jne) pakkusid väljamuuseumitöötajad. Meie soov oli ka, et igas ruumisoleks mõni väike "käed külge" tegutsemisvõimaluslastele ja eraldi asetsev piisavalt avarpolüfuktsionaalne mängutuba.Disainerid andsid neile soovidele konkreetsevormi – tubade üldise ruumilahenduse, vitriinid,atraktsioonid jne.Mänguasjamuuseumi kujunduse lõidTea Tammelaan, Krista Lepland ja MalleJürgenson disainibüroost Laika, Belka jaStrelka. Kuidas Te kohtusite ning kuidaskoostöö sujus?Otsisime nad ise üles. Teadsime varasemast TeaTammelaane Eesti Rahva Muuseumi ekspositsioonija seda, et nad teevad kolmekesi TallinnaLinnamuuseumi. Tagasi vaadates oli see kõigetargem otsus, mida oleme teinud. Koostöö sujusalgusest peale väga hästi. Laika, Belka ja Strelkategid endale teema kiiresti selgeks, süvenesidmänguasjamaailma, kuulasid väga tähelepanelikultmeie mõtteid ja mõtlesid ka ise kaasa ning edasi.Pakkusid välja ideid, olid valmis korrigeerima jubatehtut, kui tundus, et miski ei sobi. Ei hoolinudajast ega vaevast, vaid pühendusid eesmärgile tehamaksimaalselt hea muuseum, mis oli ka meie soov.Kas võib tuua näiteid konkreetsetestjuhtumitest, kus sai ideid vastastikkupõrgatades üha paremaks muuta?Arutasime kõik küsimused pead-jalad koos läbi,enne kui nad joonistama hakkasid. Mõned asjadmuutusid küll töö käigus veidi, aga siis olid alatimingid konkreetsed põhjused. Üks näide siiski.Mingis varases järgus pakkus LBS linnalaste tuppamaha päris vaipa. See hull mõte (kooliekskursioonidporistel aegadel!) õnnestus meil maha laita, agavaibast nad ei loobunud. Tulemuseks oli maalitudvaip, mis on leidnud palju imetlejaid.Missugused olid tõsisemad probleemid,mis teatud lahendusi peale surusid?Probleeme oli muinsuskaitseliste piirangutega.Mängutoa pidid kujundajad ühe korstnajalasäilitamise nimel ümber kujundama. Hiljem selgus,et seda korstnajalga pole siiski vaja. Üllatuseks olidka mõned talad teisel korrusel, mida disaineritele39