Disainiaasta raamat - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Haapsalu Müüriääre kohvikMüüriääre on üks Haapsalu hubasemaidning maitsvaimate toitudega kohvikuid. Kõik kokkuon suurepärane tervik: kohvikus on mõnusistuda, vaadata avatud kööki, ning peamine:missugune söök! Kujunduses kasutati vaid algupärastkunsti ja käsitööd, spetsiaalselt tehtud ja valitudsööginõusid, korralikku graafilist disaini,leidlikku haljastust. Kuidas niisuguse tulemusenijõuti, jutustab selle looja Anni Arro.Kõik sai alguse ruumist. Kohviku omanikud Rein jaMarget Vatku ostsid Haapsalu peatänaval endalemaja, et avada Haapsalus Norman-Optika kauplus.Kuna maja oli jaotatud kaheks, siis üks osa jäikasutuseta. Haapsalu on üks kummaline kuurortlinn– siin puuduvad suvituslinnale omased kaunidhubased kohvikud. Kuna Margetil ja Reinul sai kõriniseljankast ja pannkookidest, mida igas õllekaspakuti, siis otsustasid nad teha kohviku, kust saakshead kohvi, maitsvat pirukat ja meelalt magusaidkooke.Kõik sai alguse ruumist. Ruum ise dikteeris,mida oli vaja teha, et koht moodustaks terviku.Selleks oli vaja luua n-ö korrapärane korralagedus.Kes Müüriääres käinud, teab, millest jutt. Kodusei asetse asjad kunagi mõõdupuu järgi ja nii on kaMüüriääres, kus diivanitel lösutavad padjad ja riiulidon täis kõiksugu vajaminevaid vidinaid. Kõik on pisutviltu ja segi. Just nagu Itaalia liiklus, kus valitsebsüstemaatiline kaos, kuid kõik toimib.Müüriääres on elu. Puud ja kamin annavadkohvikule hea õhu. Kuna ruum ise on väike, siis on kaköök väga tilluke. Iga sentimeeter on maksimaalseltära kasutatud. Avatud köögist hoovab mõnusatkoogi ja piruka lõhna otse saali. See on väga tähtis,sest söögiisu tekib lõhnast.Meie kohvikus on elu. Alati käib kohvikuleomane askeldamine. Sisenedes tunned kohe, kuidasruum ja meeleolu võtavad sind avasüli vastu. Vägatähtis osa on personalil, kellele meeldib nendetöö. Tööruum jääb küll pisut kitsaks, aga sinna polemidagi parata. Alati saab kuidagi hakkama.Kohviku märksõnadeks on valgus, soojus,kodune miljöö, HEA söök ja jook, ILUS söök ja jook,hea teenindus ja kohvikule omane sigin-sagin.Olen pigem iseõppija. Koolituse sain küllItaalias Slow Food’i koolis, aga kõige tõhusamaksõppimismeetodiks loen tahet, energiat ja muudkuikatsetamist ja proovimist. Mulle meeldib, kui olenümbritsetud ilusatest asjadest. Kahju, et Eestikohvikukultuuris nii vähe ilu on. Kõik teevad midaginurgelist nimega "lounge"... Kui inimestel endalnii vähe ideid on, siis võtku õppust minevikust.Haapsalu muuseas hiilgas oma kohvikukultuuripoolest! Promenaadi kutsututi Šokolaadipromenaadiks, kuna seal asus üks Põhjamaadekuulsaimaid šokolaadikohvikuid. Nüüd need majadlagunevad ja hiilgavad sellised kohad nagu Aafrikapubi, kus ka karaoket laulda saab!Teen väikese loetelu asjadest, mismõjutavad tervikut:Sepistatud silt välisfassaadil. Fassaadikujundusetegi minu mees Ivo Uukkivi koos omatöökaaslasega. Sepise lasime teha Kunstiülikoolilõpetanud noortel lumelaudurkuttidel. Seetõttujäi ka tulemus naiivselt robustne ja arhailine, midavanad tegijad pahatihti saavutada ei oska, kunanende jaoks on see “altuura“… Ideeks siis väädidmüüril…Jaak Arro nikerdatud puitmööbel,baariletiesine ja päike laes. Ühesõnaga lasin omaisal lauad, diivani jm tarviliku valmis meisterdada.Käsitöö annab alati kõige parema nüansi.51