Disainiaasta raamat - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Disain onprotsess,mille käigusleitakseprobleemileuus ja paremlahendus.

Hea disain —teadlikult juhitudprotsess soovitudsuunas.Halb disain —teadmatusestkasutamatajäetud võimalus.2

ABCDisainEsimene Eesti Disainiaasta on pälvinud märkimisväärseltsuurt tähelepanu ning leidnud järjest enam niiaktiivselt kaasa mõtlejaid kui õla alla panijaid.Täna on veel liiga vara Disainiaasta mõjude ja tulemustehindamiseks, kuid esimesi kokkuvõtteid katsumekäesolevas raamatus siiski teha. Disainiaasta üritusteampluaa oli väga lai ning kõiki me siin kirjeldadaei püüagi. Peamine soov on avada disaini olemust läbivõimalikult paljude erinevate tahkude niiDisainiaasta enda tegemiste kui ka ABCDisainiseminaridele valitud edulugude põhjal.Mõnusat lugemist!Disainiaastalk 4–5Disainis peituvatest võimalustestlk 6–9Tallinna Disainikaartlk 10–11Elu paremaks muutmise konkursslk 12–15“Adam” kirjatüüplk 16–19Thulema / Kroglk 20–23Põhjamaade Sümfooniaorkesterlk 24–25Keskkonnasõbralik mood. Re Uselk 28–31Penosillk 32–35Kohalikud disainipärlid:Tartu Mänguasjamuuseumlk 38–45HF Pulslk 46–49Müürivahe kohviklk 50–533

Väärtusteks,mille pooledisainpüüdleb on:Disaini kuikommunikatsioonilon kakstasandidit:— 1 —funktsionaalsus— 2 —kasutajasõbralikkus— 3 —tähendus— 4 —elamused— 1 —üksikutele toodetelevõi teenustelearusaadava jameelepärase vormiloomine— 2 —ettevõtte väärtuste,soovide ja sõnumitevahendamine9

Elu paremaks muutmise konkurssDisainiaasta raames toimunud Elu paremaks muutmisekonkursi peapreemia võitsid noored disaineridHeiki Reinmann ja Veiko Tammjärv. Žürii oli omaotsust langetades üksmeelne, sest ”Osava helkuri” puhuloli tegemist probleemi kõige terviklikuma analüüsija teostatava lahendusega. Konkursile laekunud töödepuhul hinnati neis leiduvat elu paremaks muutmisepotentsiaali, olulisust ühiskonnale, originaalsuseja leidlikkuse taset, teostamisvõimalust ja esteetilisust –ja see töö vastas kõigile kriteeriumidele.Konkursile laekus kokku 92 tööd, mis olid vägaeripalgelised nii taseme kui sisu osas. Esmakordseltkõigile Eesti elanikele, olenemata vanusest võitegevusalast, suunatud konkursil oli osalejailvõimalus formuleerida nupukaid ettepanekuid,mis muudaksid meie elu lihtsamaks, mõttekamaks,säästlikumaks. Mingis mõttes on konkursi tulemusteülevaade ka läbilõige sellest, millised mured Eestiinimesi vaevavad, mis valdkondades soovitakseelu paremaks muuta. Žürii oleks oodanud ehkmastaapsemat probleemipüstitust. “Mitmed autoridolid ühiskonnale olulisi probleeme analüüsinud, kuidsageli ei olnud lahendused põhjalikult läbi mõeldud.Disain ei ole tingimata ainult eseme lihvitudklants välimus, vaid piisava täpsusega tegelikuleprobleemile osutamine ning laiemale sihtgrupilelahenduste pakkumine.” kommenteeris žüriisaabunud tööde üldist taset. Konkursi ellu kutsumisthinnati kõrgelt: “Vajadus sellelaadsete konkurssidejärele on Eesti ühiskonnas igal juhul olemas ningjääb üle vaid loota, et leidub piisavalt motiveeritudosapooli elu paremaks muutmise ideid ka edaspidikonkursiga esile tõstmiseks.”Lisaks peapreemiale 90 000.- andis žürii väljaka teise koha preemia 10 000 krooni 6. aastaseleKrisjtan Kurmile Tartust. Žürii kommentaar: “Lambiidee on nutikas ning teostatav. Kindlasti oleksidpaljud väiksed ja ka suured inimesed sellise lambi ülerõõmsad.”Žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia (EKA)rektor Signe Kivi, teadus.ee juhataja Tiit Kändler,Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) majandusteaduskonnaturunduse õppejõud Rene Arvola, EKA tootedisainiõppejõud Martin Pärn, Eesti Disainerite Liidu (EDL)esimees Ilona Gurjanova, Eesti Leiutajate Liiduesimees Aivar Kaljula, Erakond Eestimaa Rohelisedjuhatuse liige Marek Strandberg ja Gild Bankerspartner Tõnis Haavel.13

Võidutöö“Osav helkur”Helkuri disainikonseptsioonMida rohkem me muretseme endale asju, sedarohkem otsime võimalusi neist mitte sõltuda.Telefon ja õlakott on ainult mõned neist, milletaon teinekord raske end ettegi kujutada. Onasju, mille omavaheline ühendamine muudabmeie igapäevased toimetused mugavamaks,funktsionaalsemaks ja mille leidlik lahendus onosa meie välimusest. “Osav helkur” on saanud kujupanga- ja id-kaardilt, mis koos rahakotiga meilpeaaegu alati kaasas on. Ta leiab koha panga-, id- javisiitkaardi kõrval ning seeläbi ühendab omamoodiühiskondliku ja turvalise tee.Leidliku ja ilusa vormi tõttu on helkuritlihtne erinevatele riietele kinnitada ning nendegasobitada. Olgu kinnituskohaks siis pluusiserv,teksade tagatasku, T-särgi varruka äär või talvejope.Sobitades kokku erinevat värvi helkuri, temasleiduva trendika kujuga kinnitusava ja riideeseme,on tulemuseks huvitav aksessuaar ja hästi toimivhelkur üheskoos.Helkuri sobivus rahakotti kaartide vaheleja ilma nöörita kinnitus võimaldavad tedapäevavalguses märkamatult kaasas kanda ningvajadusel lihtsalt suvalisele riideesemele kinnitada.“Osava helkuri” vormikeel kutsub teda kasutama katrenditundlikud noored, kellele on tähtis iga pisimgidetail välimuses. Erinev märkide ja sümbolite keelei taga helkuri kasutajale mitte ainult turvalisekojujõudmise, vaid lisab ka mängulise aspekti.Ideest tootmisse“Osava helkuri idee sai alguse väga paljudesterinevatest ideejupikestest, mida üheskoos paberilekribasime. Õigupoolest avasime pudeli punastveini, et niisama mõnusalt aega veeta,” kirjeldavadautorid keerulise loometöö algust. “Kui olime omaideedega juba piisavalt ummikusse jooksnud, siisotsustasime mingid raamid tekitada, millest me eivälju. Püüdsime leida midagi, mis enamasti inimeselalati kaasas on... olgu selleks siis mõni ese, mõte võieesmärk. Selleks asjaks sai rahakott ning selle seesolevate kaartide vorm,” selgitavad nad.Tänaseks on helkurit edasi arendatud ningpeatselt plaanitakse sellega ka turule tulla. Kunahelkur on toode, mis oma olemuselt tegelebliiklusohutusega ja peab vastama teatud kindlatelenormidele, siis otsustati kõigepealt lahendada needprobleemid, et vältida hilisemaid ebameeldivaidüllatusi. Liiklusohutuse tagamiseks on olemaskindlad mõõtmised ja normid ning seetõttu tulebtoodet eelnevalt põhjalikult testida. “Hetkelpatenteerime helkurit ning tegeleme vastavatesertifikaatide saamisega. Kui see töö tehtud,alles siis hakkame tõsisemalt mõtlema tooteturustamisele. Aga niipalju võime öelda, et tegemistei ole kindlasti tootega, mida müüa üksikmüügis,vaid pigemini on osav helkur toode, mida kasutadaerinevates kampaaniates ja üritustel kliendinänninavõi siduda mõni teine toode, näiteks mõni rõivas,helkuriga, mille kaudu inimestele meeldivatturvalist koduteed soovida,” avavad disaineridoma helkuri edasiarendamisega seonduvat. Kunategemist on esmapilgul lihtsa, kuid tegelikkusessiiski üsna keerulise tootega, siis päris omal käelei ole noormehed hakkama saanud. “Oleme kokkupuutunud erinevate inimestega, kes igaüks omal alalasjatundja. See puudutab muidugi rohkem helkurimaterjali poolt.”Arendustöö helkuri vormi ja põhiolemustsiiski muutnud ei ole: “Muutunud on materjal, midakasutame. Koostöös selle ala asjatundjaga leidsimematerjali, mis oma helkimisomadustelt ja plastikalton meile ideaalne. Need lõbusad kujundid, mis onhelkurisse sisse lõigatud, on alles jäänud, kuid on kauusi mõtteid, mida kasutada.” Tõsiseid probleemeei ole noored disainerid kohanud, kuid humoorikalttoovad nad välja suve ahvatlused: “Kõige suuremakstakistuseks on hetkel see, et meie puhul ontegemist kahe noore mehega, kellele eelkõigemeeldivad head sõbrad, kenad naised, külm õlu jasiis alles disain.... ja tõesti, on ju siiski suvi :)”14

“Adam” kirjatüüpDisainiaasta kujundusmaterjalides kasutatakse Eestiesimese professionaalse kirjatüübi disaineri loomingut:fonti nimega Adam. Kirjatüübi loomise tagamaidavab järgnevas intervjuus Adami looja Anton Koovit.Miks veel üks font? Kas neid juba küllaltei ole?Küsimusele vastan küsimusega: miks veel üksmaal, miks tehakse nii palju filme? Lisaks lõputulevajadusele värskete asjade järele on fondil erinevaltmaalist ka pragmaatilised parameetrid. Fonte ontõesti päris palju, kuid suur hulk neist ei tööta. Vahelnad ei tööta tekstis või ei ole neid võimalik kasutadamuutuste tõttu tehnoloogias, vahel muudelpõhjustel. Kui hakata neid vigu korda tegema, siisselgubki, et liiga palju tuleb muuta, ning tulemusekssünnibki maailma uus font. Lõputu vajadusuudsuse ja isikupärasuse järele on hoopis keerukamküsimuste ja tunnete võrgustik.Tundub, et kurvid ja ümarvormidkannavad kõige paremini edasi fondiiseloomu. Kas see on ka Adami puhul nii?Ma arvan, et pigem suhe sirgete lõikude jaümarvormide vahel. Paljudes lõikudes olen püüdnudratsionaalsetel kaalutlustel ajada läbi lihtsaimavormi ehk sirgjoonega. Nii mõneski kohas onümarvorm pigem lömmis vorm, selleks et väikestessuurustes saavutada kontrasti.Ajaloost teame, et kui 1950ndate aastatemodernismilaine lõi hulga Helveticataolisienam-vähem ruudul põhinevaidsans-serif kirjatüüpe, siis praegune aegsoosib pigem ristkülikule ülesehitatudtähevorme, kus ümarused liginevadpeaaegu kandilisele vormile. Adamgitundub olevat üks sellistest. Kas tal onkaksikvendi? Eeskujusid?Ristküliku proportsiooniga fontide lai levik tulenebrohkesti pikslifontidest, 90-ndatel oli see üksfondiloojate suuremaid väljakutseid, et teha midagihalva kvaliteediga ekraanidele. Selleks et fondisttekiks loetav pikslikasti-font, peavadki ümarusedlähenema kandilisusele... minu arvates see ei olemingi pidepunkt, millele uut kirjatüüpi rajada.Minu fondi inspiratsioon peitub varajastesgroteskides, siis kui see žanr alles otsis omateed. Esimestel versioonidel mängisin kitsaste(ristkülikulaadsete) proportsioonidega veelgirohkem ning katsetasin läbi variandi, kussuurtähtede ja väiketähtede proportsioonid olidnii erinevad, et näisid peaaegu teise fondina. Siisolid suurtähed veelgi kitsamad, ja ütleks, et mitteeriti "praeguse aja" stiilis, millele sa viitad. Kitsamadtähed on paremad teksti jaoks, 50ndate fondidpealkirjadeks ja pakenditel kasutamiseks. Minu omaon hea mõlema jaoks.Siiani ei ole ma kaksikuid näinud ja keegi poleka selliseid mulle kaeda toonud.Miks peab fondiperekond olematänapäeval nii liikmeterohke: light ja textja book ja bold ja heavy jne. Kas kahestpereliikmest, näiteks normal ja bold,poleks piisanud?Võib olla veelgi lõigeterohkem: Hairline, Thin, Light,Semibold, Bold, Ultrabold, Black, Ultrablack. Agategelikult ei peakski. Kuid seda on võimalik "lihtsalt"teha. Kuna tänapäeval teevad paljusid fonteprogrammeerijad, siis nende silmis on vapustavsee, et saab tekitada lineaarse interpolatsioonigavahepealseid liikmeid. Seega on VÕIMALIK sulatadakahe kontrastse liikme vahele päris kopsaka hulgafonte.Kuid et mulle ei meeldi see, mida teeblineaarne interpolatsioon, siis lähemal vaatlusel17

on Adam'i igas raskusastmes omad "nõksud" sees.Adam'is olidki alguses vaid Thin, Bold ja Black jahakkasin kohe kiirelt tegema kursiiv-Adam'it. Aga siisDisainer, kes Adam'it kasutas, ütles, et Thin-versioonon kaetud paberil liiga terava pildiga. Nii mõistsin,et Thin'i ja Bold'i vahel on tühimik. Selle puudusekõrvaldamine aitas kaasa kasutajasõbralikkusele,sest siis saab erineva paberi puhul valida sobivamaraskusastme.Kas tänapäeva fondimeistrid, kespigistavad ühest fondikujust kümneideri lõikeid, üle ei pinguta? Kes neid kõikijõuab kasutada?Pigem graafilised disainerid pigistavadfondimeistreid: "tahaks natuke jämedamat, tahaksnatuke kursiivsemat".oma fonti välja, vaid mõni neist võib jääda isiklikuksuurimuseks mõnes kirjažanris. Mul endal on pärismitu sellist kirjatüüpi, mida ei kõlba kasutadaLayout´i programmideski... nad on ainult minuküsimused (vastustega) kirjastiili küsimustele.Ma arvan, et kirjatüüpe looma hakates on ikkaesimene aste see, et lood endale oma kirjatüübi.Kui kohe silme ette manada kujutlus tuhandetestkasutajatest, siis paraku võib see plaan kergesti lörriminna. Kas Vanilje või vürtsikas disain?Kust Adamit endale muretseda saab?Saab minu käest, info@korkork.com, ja peagiwww.bpfoundry.comKas töö järgmise fondi kallal käib?Oo jaa, fontiDE kallal!Kuidas Adam sündis: kas esimesed olidsuur- või väiketähed? Bold või Cutted?Sirged või ümmargused tähed?Esimesed olid lõigatud suurtähed (sirged) ja tavalisedväiketähed (ümarad). Sellest võitlusest sündisidkompromissid ja harmoonia.Milline etapp oli töö juures kõigetoredam: väljamõtlemine-sirgeldamine,tähtede joonistamine, produtseerimine?Kas ka tehnilist tööd on võimaliknautida?Kõik on toredad etapid. Eriti kavanditesirgeldamine/digiteerimine ja testimine heas trükis.Tehnilise toe tegemine võib olla väga tüütu, kuikasutaja on väheteadlik. Aga selle jaoks kasutanma hetkel programmeerija abi, et neid probleemeoleks vähem, ja tema vastutab, kui midagi juhtubtehnilise poole peal.Kes on siiamaani Adam-fonti kasutanud?Kas ainult ise või teised disainerid ka? Kassee võiks ka kontoriinimestele meeldida?Annelys de Vet (Temporary Museum Amsterdam),Indrek Sirkel ja Mikk Heinsoo (Disainiaasta), Flux(EKA), Jeroen Visser (Vizi, Holland), Kristjan Jagomägi(Design Factory), Kristjan Mändmaa (EV valitsus),Serge Rompza (Node Berlin), Ian Party (idPuremagazine), Joel Alas, T. Thetloff (Eesti manifestid),Items magazine (Holland), Ivar Sakk (AdamSpecimen).Kontoriinimestele kõlbulikuks aitab selle fonditeha Frederik Berlaen, nii et ta 100% toimiks Wordis.Word on küll tehnoloogia põrgu.Kas fondilooja eesmärgiks võib olla tehaendale isiklik, päris oma font? Või huvitabteda oma sünnitise võimalikult lai levik?Ma austan väga selliseid loojaid, kes ei lase igat18

Thulema / KROGThulema lauaseeria KROG on müüdavaim mööbliseeriaettevõtte toodangus. Olles oma hinnaklassilttaskukohane paljudele, pole tema kujunduses ometijäreleandmisi tehtud. Erinevatest lauapindadestja mahutitest koosnev töökoht on mõeldud toimima niiavatud kontoris kui ka kabinetis. Lisaks Eestileon KROG jätkuvalt edukas ka Soome, Leedu jaRootsi turul. Lihtne, kuid samas huvitava disainigamööblikomplekt pärjati 2006. aastal Eestiesimese disaini auhinnaga Bruno. KROGi disainimisest,otsingutest ja leidmistest jutustab mööblidisainer Martin Pärn.Thulema on üks väheseid Eesti ettevõtteid, keson teadlikult kasutanud disaini oma ettevõtteimago ülesehitamisel ja läbimõeldud tooteperedeloomisel viimase 10 aasta jooksul. Nii me vähemaltarvasime, kuni jõudsime disainijärjega oma viimasesuure tootepereni, mis toimetas kõige madalamashinnaklassis. On üldteada eksiarvamus, et disainkuulub kalli, uhke ja eduka maailma juurde, kus onselgelt tajutav võimalus lisandväärtust luua ningtooteid turul kallima hinnaga müüa. Kas ja kuidaskasutada disaini aga sektoris, kus niigi on kõiktooted loodud lähtudes ühest jumalast nimegaKokkuhoid? See on turg, kus büroomööblit müüakseriigihanke kaudu, ehk vaadates joone alla jäävatnumbrit, mitte mööblit ennast ega selle sobilikkusteesmärgi täitmiseks. Meiegi meeskonnas oli selliseettevõtmise edukuses kahtlejaid, sest lähtutieksiarvamusest, et soodne hind ja kvaliteetne disainvälistavad teineteist.Disainiprotsessi tähtsaim osa on sellesuunda näitav lähteülesanne. Lihtne öelda, rasketeha. Kui ülesanne määratleb vaid turu soovid jatiraaźi, ütleb, kui pikk, kõrge ja lai laud peab olemaning missuguseid muid elemente mööbliperepeaks sisaldama, on see vaid skelett, mis ei annadisainiprotsessi jaoks ühtegi olulist meelelistvihjet. Meelelist ses mõttes, milliste väärtusteja omadustega peaks Thulema soodsa hinnagamööbel olema ja milliseid tundeid peaks seetekitama ruumides ja organisatsioonides, kus sedakasutatakse.Vaadates üle oma senise tegevuse,mõistsime, et oleme agaralt ja edukaltki tegelenudettevõtte kuvandi loomise ja tulevase teesillutamisega, aga sellest hoolimata moodustassuurima osa meie müügist siiski mööbel, mismaadles kõige odavamas sektoris, kus kõik tootedturul olid täiesti anonüümsed ja üksteisegaäravahetamiseni sarnased. Seda tõsiasja ei olnudmõtet varjata, vaid vastupidi, me pidime jõudmaselleni, et kogu ettevõte selle mööbli üle uhkusttunneb.Mõistsime, et tegeleme oma ettevõtteselgrooga, ja see andis meile hoopis teistsugusejõu ja lähenemisnurga. Esimeseks tuli loobudanegatiivse varjundiga omadusest “odav”. Mööblipereloomine on pikk protsess, võttes aega umbkauduaasta. Kogu selle aja jooksul ringleb see tegeminepaljude inimeste keelel ja meelel. Sellele tegevuseletuleb leida nimi, mis algusest peale väljendaksõigesti neid väärtusi, mida me lõpptootelt ootame.Me saime aru, et hinda kontrolli all hoida võimevaid geniaalsusele läheneva lihtsuse kaudu.Seepärast saigi kogu protsess töönimeks Lihtne.Konstruktsioonidetailide ja -elementide arv viidimiinimumini, nende ilme lihtsustati ja funktsioonidearv optimeeriti, samas oli aga võimalik luua vägaeripalgelisi lahendusi. Peaeesmärgiks sai mööblipereselgelt eristuv identiteet ja seda iga üksiku elemendipuhul.Hilisemad tulemused on näidanud, etmeie julged otsused osutusid õigeks – turg, niidisainiprofessionaalide kui kasutajate poolelt, võttiskrogi kiiresti omaks ja müüginumbrite kasv onsujuvalt jätkunud alates turule tulekust 2004. aastal.21

Põhjamaade SümfooniaorkesterPõhjamaade Sümfooniaorkester (PSO) loodi Anu jaKadri Tali poolt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri nime all1997. aastal ja koosnes algselt kahe maaprofessionaalsetest muusikutest. Tänaseks on orkesterkasvanud nii sisult kui koosluselt rahvusvaheliseksning pälvinud tähelepanuväärselt suurt publikumenu.Orkestri tuntusele on olulisel määral kaasa aidanudka Kristjan Jagomägi loodud spetsiaalnegraafiline identiteet, mis selgelt eristub teisteorkestrite omast ning toetab lisaks muusikaliselekvaliteedile ugri-skandinaavia-germaani-slaavisünergiat ka kirjakunsti tasandil.Orkester koondab igal aastal viiel korralprofessionaalseid tippmuusikuid ligikaudu kümneriigi orkestritest. Paljud orkestri mängijad on tuntudsolistide ja orkestrantidena maailma mainekatelkontserdilavadel (Covent Garden, PeterburiFilharmoonia, Frankfurdi ooper jne). Neid eripalgelisija andekaid isiksusi seob ühise nimetaja alla soovleida muusikaelus omanäoline uus kvaliteet.Ka 2007. aastal ootab PSO kuulajaid omakontsertidele Eestis, kuid sel hooajal astutaksemuuhulgas üles ka Berliini Filharmoonias jaMüncheni Herkules-saalis. Orkestril on lepingplaadifirmaga Warner Classics. Läbimurdeksrahvusvahelisele areenile osutus juba orkestriesimene plaat “Swan Flight” (“Echo Classic Award2003”).Juba 10 aastat on Eesti ainukeseprofessionaalse rahvusvahelise orkestritaga seisnud Orkestri Toetusgrupp – rühmelitaarse muusikalise maitsegaeraisikuid ja firmasid, kel on jätkuvalt huvikõrgkultuurile õlg alla panna. Nende finantstoetuseltegutsev PSO on Eesti esimene erarahastuselpõhinev suur professionaalne sümfooniaorkester.Pärinedes legendaarsest ajaloolisestkultuurilis-kaubanduslikust kolmnurgast Tallinn–Peterburi–Helsinki ning sulatades muusikat, pilti jakirja uuteks omanäolisteks kultuurikvaliteetideks,liigitab Põhjamaade Sümfooniaorkester endedukaks uuspõhjamaalikuks kultuurifenomeniks.Tähelepanuväärne on, et oma päritolule rajatudidentiteedi loomine on õnnestunud nii mitmelrindel. Põhjamaade Sümfooniaorkester ontunnustatud nimi muusikamaailmas, kuidEesti kontserdipublik tunneb Anu Tali eelkõigePõhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja jadirigendina. Tema käe all on aastast 1997 esinevorkester lavale toonud mitmeid omanäolisikontserdisarju, näiteks: “Maailma muusikalisedpealinnad”, “Inimene”, “Sümfoonia”, “MusicaGrande”, “Kirg või Kannatus”, “Á la Russe”, “Põhjanägu”, “Legendid”, “Apocalypsis”.25

äramärkimist on leidnud ka orkestri tulemuseddisainiareenil.PSO kujunemist ja tegevust jälgides on lisaksõdede Talide tublile tööle eriliselt silma paistnudka nende tegemisi tutvustavad afišid, mis omaraskepärase, aga tundliku keelega annavad aimuigakordsest teemapüstitusest.Kui enamiku orkestrite müürilehtedelleiavad koha kõnekates poosides interpreetideparaadportreed, grupipildid või ka tuima silmailupakkuvad muusikainstrumendid ning pildigapüüdlikult kokkusobitatud kirjad, siis PõhjamaadeSümfooniaorkestri afišid evivad täiesti omanäolist,ainult sellele orkestrile omast eksperimentaalsetelkirjagarnituuridel rajanevat visuaalset keelt.Põhjamaade Sümfooniaorkestri visuaalseidentiteedi disainer on Kristjan Jagomägi, kespõhjendab eesti kirvetähtede, ruunide ja venekirillitsa mõjude kasutamist tähegraafikas orkestri“ugri-skandinaavia-germaani-slaavi geenidega”.Põhjamaade Sümfooniaorkestri erihooaegadest pärinevatel plakatitel on rakendatudspetsiaalselt selle orkestri tarvis loodud GrandeAffiche’i-nimelisi plakatkirju. Igal hooajal lisandubPSO plakatkirjade varamusse vähemalt üks liige.Aastatepikkuse töö tulemusena on orkestriplakatkirjavaramusse disainitud mitmeid orkestrileainuomaseid granituure. Varamus on groteskseid,ruunipäraseid, arhailise kujuga “kirvetähti” (ntRehepapi radadel), konstruktivistlikke (nt MusicaGrande) ja russo-kastmes (A la Russe) eklektikatkinoafiššidelt ja “nõuka”-aegsetelt Goskontserdistampplakatitelt (nt Russkoje Kino ja AleksanderNevski).Omanäoline tüpograafia võimaldab luuaerinevatesse kultuuriruumidesse paigutuvaidvisuaalseid lahendusi, millest kiirgab läbi Eestijuurtega suurepärase orkestri põhjamaiseltrahvusvaheline hing.Alates 2006. aastast kasutab PSO peamiseltornamentaalsel kärjelaadsel struktuuril baseeruvaidagressiivsemaid kirju, mis senisest veelgi julgemaltorkestri omanäolisust manifesteerivad.DisainimeeskondDirigent/kunstiline juht: Anu TaliMänedžer: Kadri TaliGraafiline disain: Kristjan Jagomägi, DF27

Keskkonnasõbralik mood. Re UseMasstootmisele ja tarbimisele orienteeritus on kaasa toonudmitmeid eri tasemega ökoloogilisi probleeme. Rõivatööstuson tarbimishullusele õhutamise peamisi mootoreid:järjest lühenevad moetsüklid muudavad aegunuks kaäsja kaubandusvõrku saabunud riided.Kaasnev turunduskampaania tekitab kasutajas mulje, et asjuostmata jättes ollakse ebanormaalne. Kuigi disain on kiirmoeprotsessi üks osa, on tegemist siiski strateegilise otsusega,kas astuda tootjana kiirele karussellile või valida eluterveja keskkonna jätkusuutlikkust toetav valmistamisprotsess.Eesti moedisainer Reet Aus on viimased aastad otsinuderinevaid lahendusi kiirmoe tekitatud probleemidele.“Põhjus, miks ma oma loomingus olen pöördunudkeskkonnasäästlike lahenduste poole, pärinebminu kokkupuutest moetööstusega sügavamaltasandil. Materjalide taaskasutus ei ole kunstismidagi uut, ent kiirmood ja masstootminevõtavad keskkonnasäästlikke põhimõtteid vägaaeglaselt omaks. Kiirmood ongi hetkel suurimakstekstiilijäätmete tekitajaks. Nii algaski 2005. aastalminu koostöö Tallinna Uuskasutuskeskusega, etleida lahendusi kuhjuvatele tekstiilijäätmetele.Esimesed projektid leidsid aset koostöös teatriga,”selgitab Reet.Näidenditele kostüümide loomiseltegutses Reet koos taaskasutuskeskusesorteerimiskeskusega, kust pärinesid kõik vajalikudalgmaterjalid. Töö käigus selgus, et suurimaksjäätmeprobleemiks on rõivaste masstoodang. Enimtuuakse taaskasutuskeskusesse kiirmoe brändidetoodangut, mida on kasutatud kõigest mõni hooaeg.Võib väita, et tekstiili- ja moetööstus on ühed enimkeskkonda saastavad tööstusharud maailmas. Omadoktoritöö raames on Reet kaardistanud erinevaidökoloogilisi probleeme moe- ja tekstiilitööstuses.Probleemid moetööstuses:Kunstlik tarbimine. Tarbimiskeskne ühiskondmanipuleerib inimesega emotsionaalsel tasandil,väites, et kui sa ei vasta teatud ettekirjutatudvälisele standardile, puudub sul turvaline kohtühiskonnas. Inimesed ei tarbi enam ammu vastavaltoma vajadustele ja see on soodsaks pinnaseksmasstoodangule ja kiirmoele.Kiirmood. Kunstlikult tekitatud pidevvajadus muuta oma välimust on viinud moetööstusetootmistsükli enneolematult kiireks. Uuedkollektsioonid tulevad välja iga kahe nädala tagant.Kiirmoe eesmärk on kiiresti ja palju.Masstootmine. Et toota palju ja võimalikultodavalt, on tootmine viidud kolmanda maailmariikidesse, kus kulud on tänu odavale tööjõuleminimaalsed. Sellise tootmise puhul on alltöövõtjateeetilised tõekspidamised sageli ebaselged. Tihtikasutatakse tehastes lapstööjõudu, töötingimusedon ebainimlikud ja tasu tehtud töö eest ebaõiglaseltväike. Masstootmine odavates riikides tagab näiliseltmadala hinna ja võimaldab inimesel rohkem tarbida.Globaalne tootmine. Pidev masstoodangulaialivedu üle maailma kulutab taastumatuidloodusvarusid ja saastab keskkonda.Toodete madal kvaliteet. Kuna kiirmoodion sisse kodeeritud pidev tarbimisvajadus, siis onmoetoodete kvaliteet viidud teadlikult madalale.Need tooted ei pea tihti kauem vastu kui paarhooaega ja nii tekib inimesel peatselt vajadus uueeseme järele.Jäätmed. Kiirmoe tooted on suures osasvalmistatud tehiskiust kangastest, mis ei lagunelooduses ja koormavad keskkonda, eritadesmürgiseid gaase.Tekstiilitööstuse probleemid:Tootmises taastumatute loodusvarude (nafta,põlevkivi, looduslik gaas) kasutamine.Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutaminetoormaterjali kasvatamisel.Puuvillakasvatuse piirkondades, kus neid29

mürke kasutatakse, on elanike haigestumus vähkiteiste piirkondadega võrreldes 40% kõrgem.Tehiskiudude (viskooskiudained,atsetaatkiudained) ja sünteeskiudainete (nailon,perlon, kapron, polüesterkiud) tootmistehnoloogiadsaastavad keskkonda.Kanga järeltöötluses kasutatakse keskkonnalekahjulikke värve ja pleegitusaineid.Kuna kangatööstus paikneb suures osasarengumaades ja seal puuduvad tehastel võimalusedkorralike puhastusseadmete ehitamiseks,suunatakse jäätmed otse loodusesse.Milline võiks olla lahendus?Selleks võib olla orgaanilisel tekstiilil põhinevkeskkonnasäästlik moetööstus, mis kasutabilma pestitsiidide ja herbitsiidideta kasvatatudkanga toormaterjali (näiteks kanep, puuvill, lina,bambus, soja jne), kanga naturaalset järeltöötlust jakeskkonnasõbralikke värve. Alahinnata ei tohiks kalokaalse tootmise ja kohaliku tööjõu väärtustamisevajadust.Taaskasutusel põhinev moetööstusÜks väljapääs on ka taaskasutusel põhinevmoetööstus, mis aitab lahendada probleemetekstiili- ja rõivajäätmetega, kasutades neiduute toodete loomisel. Reet on koostöös TallinnaUuskasutuskeskusega loonud oma kaubamärgi ReUse, mis rakendab moetööstuses taaskasutust ningkeskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Väljakutseks onluua jätkusuutlik kaubamärk, mis räägib eetilistestväärtustest moetööstuses.Tänaseks on Reet avanud Müürivahe tänavaloma salongi, kus Re Use kollektsiooni heaks töötab 4õmblejat ja assistent ning lisaks neli koduõmblejat.Laenu pole võetud, ettevõte on kasvanud rahulikusja loomulikus tempos.Re Use on aasta jooksul toonud välja neliuut kollektsiooni:31. septembril 2006 esitles Re Use TallinnasDisainiööl esimest kollektsiooni, mis valmismassimoe vanadest mudelitest ja jääkidest.9. märtsil 2007 esitles Re Use kollektsiooni,mis valmis koostöös Eesti Kaitseväega. Rõivadvalmistati vanadest vormidest, magamiskottidest jatarvikutest.15. juuni 2007 esitles Re Use uut kollektsioonietendusel “Eesti naiste laulud” Naissaarel.Kostüümid valmisid vanadest kodutekstiilidest.23. septembril 2007 esitles Re Useuut kollektsiooni “Antimassimood” TallinnaKultuurikatlas. Kollektsiooni idee oli ära kasutadavarasemate kollektsioonide jäägid. Uus kangas saadiüksteisega kokku õmmeldud kangaribadest.Kaubamärk Re Use— väärtustab disaini;— on loodud 100% taaskasutatud materjalidest;— on tekkinud vajadusest leida alternatiivemasstootmisele;— otsib lahendusi keskkonnaprobleemidele;— propageerib lokaalset tootmist;— on valmistatud õiglase hinna eest;— annab kiirmoe vanadele rõivastele uue elu.Toimunud etendused:“Võluflööt“, Von Krahli Teater 2006.Etenduse kostüümide valmistamisel oli eesmärgikskasutada eranditult masstoodangu rõivaidtaaskasutuskeskuse sorteerimislaost. Uuedkostüümid õmmeldi kiirmoe kaubamärkidevanadest rõivastest, millele kunstiline lahendusandis uue väärtuse. Iga kostüüm valmis käsitööna,mannekeeni selga ehitades. Selline tööprotsess onloominguline ja ettearvamatu, kuna alusmaterjal jakanga eripära dikteerivad lõiketehnoloogia. NäiteksÖökuninganna kostüümi valmistamiseks kulus 8paari vanu meeste viigipükse jne.“Eesti naiste laulud“,Von Krahli Teater ja Nargen Opera.Eesmärk oli teostada kostüüm ja lavakujundusmidagi uut ostmata. Etendus toimus Naissaarelsuures küünis, elektrivalgust kasutamata.Lavakujunduse elemendid teostati suuresosas saarelt leitud materjalidest. Kostüümialusmaterjaliks said vanad tekstiilid: linikud,laudlinad, padjapüürid, linad, kardinad jne.“Tuleaed. Mu luiged, mu mõtted...“,Von Krahli Teater ja Nargen Opera.Kujunduse idee oli staatiline valge kostüüm, midakasutati videoekraanina. Nii videoga kleidilemaalides tekkisid erinevad rõivad. Kostüümidteostasin rohkem kui 30-nest kasutatud meestetriiksärgist.“Õnnevalem“, Von Krahli Teater 2007.Etenduse kostüümide kangas valmistaaskasutuskeskuse kangajääkidest. Õmblesin nelikihti kangast üksteise peale ja lõikasin pealmisedkihid katki. Seejärel pesin kanga läbi ja tulemuseksoli huvitava faktuuriga uus kangas, mis toetaslavakujundust läbivat liiva teemat. Kostüümidtoonisin musta teega liivakarva.Nende teatritööde eest autasustati mindNatalie Mei nimelise teatrikunstniku auhinnaga.Koostöö teatri ja filmi alal jätkub ja areneb. Seejäreltulid etendused Eesti Draamateatris ja Pärnu Endlas,kus olen praktiseerinud taaskasutusmeetoditteatrikostüümide loomisel. Suurte teatrite puhulolen kasutanud mahakantud kostüüme, vältidespoest uue kanga ostmist. Samuti olen kasutanudlavakujunduses kostüümiladude jääke.30

PenosilEesti kapitalil põhinev Krimelte OÜ, mis 1994. aastalTallinnas Tehnika tänaval asunud keldrikontoristalustas, on tänaseks kasvanud Euroopa juhtivaksvuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootjaks. Ettevõttemüügikäive on ligi miljard krooni aastas ning jõudsatarengut kindlustab tootmise laiendamine Tallinnasja uus tehas Moskva lähedal. Krimelte toodangutturustatakse enam kui 30 riigis üle maailma, sealhulgasVenemaal, Ukrainas, Kasahstanis, Balti riikides,Skandinaavias, Rumeenias, Horvaatias, Suurbritanniasja Jaapanis. Krimeltet on pärjatud mitmeteettevõtlusauhindadega. Ettevõttes töötab 200 inimest.PENOSILi rahvusvahelise edu taga on Eestispetsialistid ning disainerid. Brändijuhtimine,arendus ja kommunikatsiooni väljatöötaminetoimub Eestis ning tulemused kohandatakse kõigileturgudele.PENOSILi turule toomiseks alustati eeltöödega2005. aasta sügisel. Vajaduse selleks tingis Krimeltesenine väga kirju kaubamärgiportfell, mis hakkastakistama ettevõtte senist edukat arengut. Seosestootmise kiire laiendamisega lisandus pidevalt uusitooteid, igaühel neist oli oma nimi ja kujundus ningnad ei moodustanud ühtset perekonda. Seetõttu olika nende koos turustamine raskendatud.Härrased ohvitserid!Et liikuda kiiremini, kasutada olemasolevaid resurssetõhusalt ning omada võimalikult operatiivsetülevaadet toimuva üle, moodustati uue brändiellukutsumiseks ja juhtimiseks spetsiaalnestrateegiaüksus Brändinõukogu, milles on esindatudettevõtte omanikud, juhtkond, turundus- jadisainistrateegid.“Avanti!“Edasiseks seatud sihid võib lihtsustatult kokkuvõtta nii: senine brändiarhitektuur tuleb põhjalikultümber korraldada. Kui varem kandsid firma tootederi kaubamärke ning neid sidus toetavalt “Krimelte“,siis nüüd otsustatakse ellu kutsuda tootjaettevõttekorporatiivbrändist eraldiseisev, uus tootebränd.Aeg otsustada!Uus nimi? Lisaks paljudele muudele tingimustelepeab Uus Nimi saama ka lühem ning suupärasem.Kuid täiesti uus nimi tähendaks planeeritudmuudatuse edasilükkamist enam kui aasta võrra jaettevõte ei soovinud nii kaua oodata.Nii võetakse ette firma olemasolevkaubamärgiportfell ja sorteeritakse seda põhjalikult.Sõelale jääb varem ühe tooteseeria nimenakasutusel olnud kaubamärk – Penoseal…P E N O S I LUus Nimi tuletataksegi ühe vana hea nimeingliskeelsest hääldusest, mis tähendab sellekirjapildi muutmist: Penoseal – PENOSIL. Kaubamärkturvatakse ja hõivatakse vajalikud domeeninimed.Kohe algab töö ka tootenomenklatuuriga. Väljajoonistuvad tooteprogrammide struktuurid.Tootenimede süsteem saab värske lihvi.Ka endised müügipakendid muutuvadajalooks. Üks disainerite töörühm keskendubuue müügipakendi loomisele. Kogutakse jaanalüüsitakse infot visuaalse eristussüsteemialuste väljatöötamiseks, seejärel mängitakse läbivõimalikke arengusuundi.Lõpuks jõuab kätte päev, kui uutemüügipakendite prototüübid saavad tuleristsed...Tutvustuse põhjal paluvad Brändinõukogukaugemalt pärit liikmed tungivalt kaaluda ühtetooteprogrammi eristava dominantse helesinise(goluboi) asendamist muu tooniga. Disaineridesitavad alternatiivi – standard-halli. Rahvusvahelisekaubamärgi loomisel tuleb arvestada eri turgudekultuurilist tausta.Müügipakendi infoväljadBrändi nimi paikneb ehitusvahu silindrikujulise33

müügipakendi ülaosas, valgena erksal punaseltaustal.Tooteprogrammi markeerib katusbrändinimest allpool asuva ala toon. [2007. aasta oktoobrison programme kolm: Gold (kuldne), Premium(tumesinine), Standard (hall).]Tooteprogrammile iseloomulik toon(või kombinatsioon) on reprodutseeritav eritrükitehnikates, tekstid eristuvad taustast selgelt(kontrastsus).Tootenimi esitatakse “esifassaadil”diagonaalselt, tõusvas joones – nii mahub samasseritta rohkem tähemärke ja tootenimi on pareminieristuv ning loetav.Tooteprogrammi nimi on esitatudtootenime kohal, esimese reana. Tootenime allajääv pind jääb lisainfo kuvamiseks – erinevadleppemärgid ja muud tootega seonduvad tähised.Valge horisontaalne joon tähistabtootenimele määratud ala lõppu. Ühtlasi on seejoon ka “veepiir“, milleni kastis müüdav toode veelnähtavale jääb. Joonest allapoole jääv info erinebturgude lõikes vastavalt keelekeskkonnale. Niitähistab joon ka ala, milleni kataloogis esitatudtootefoto on veel universaalne.Tarbijainfo ja ohutuslausete osasvõimaldab müügipakend esitada tarbijainfot ilmapõhikomponente ümber paigutamata neljas, kuuesja isegi kaheksas keeles!PENOSILi silindrikujulise müügipakendioluliseks eripäraks on dubleeritud tootenimi ehkkahe fassaadi süsteem. Esifassaadil paigutubtootenimi diagonaalselt, tagafassaadil agavertikaalselt, ülalt alla tarbijainfo ja ohutuslauseteploki vahelisel alal.Miks? Vaadatuna/pildistatuna tööasendis, kuiballoon/silinder paikneb tagurpidi, on sellegipoolestvõimalik selgust saada, millist toodet pildil kuvatudmeister kasutab.Hermeetikupadruni müügipakend onsarnane ehitusvahu müügipakendiga, kuid suurehulga toodete täpsemaks eristamiseks kasutataksehermeetikupadrunitel kasutusotstarbele viitavatillustratsiooni.Kõikide pakendite esifassaadi alaosas asubskemaatiline kasutusõpetus ja veebiaadress www.penosil.comLansseerimine ...Seekord peab “vana ja hea” saama “uueks japaremaks” suurema kärata. Ettevõtmine nõuabläbikaalutud ja taktitundelist lähenemist.Uuele kaubamärgile joondumiseks otsustatakserakendada turgude kaupa järkjärgulise üleminekutaktikat. Muuhulgas võimaldab selline plaanbrändiarendajatel saada rohkem operatiivsettagasisidet, millele oleks võimalik jooksvaltreageerida.34

Sumiseb!PENOSIL lansseeritakse esmakordselt Venemaal2006. aasta aprillis. Järgmiseks turuks saab 2006.aasta juunis Eesti ning ülejäänud poole aasta jooksullansseeritakse PENOSIL veel 19 riigis.Juba 2006. aasta lõpuks moodustavadkaubamärgi PENOSIL all müüdavad tooted Krimeltekäibest 64%, mis võrreldes 2005. aastaga onkasvatanud osakaalu 28%.Rakenduslahendused ...PENOSILi võtmes disainitakse tootegraafika,transpordipakendid, jaekeskkonnad, müügitoetusjaesindusmaterjalid. Eri tooteprogrammidessekuuluvad tooted on seotud ühtseks süsteemiks.Rahvusvahelistel erialanäitustel on PENOSILesindatud “oma värvides“. Edasimüüjaid ja esindajaidtoetatakse mitmesuguse reklaamatribuutika jatrükistega. Eestist kaugemal asuvatele esindajateleja kommunikatsioonipartneritele on koostatudabimaterjale brändi visuaalse identiteedijuhtimiseks.* * *“Penosil disain”Jaan Puusaag (juhatuse esimees, Krimelteasutaja ja omanik), Jaanus Paeväli (juhatuse liige,Krimelte asutaja ja omanik), Tiit Arro (turundus- jamüügidirektor, Krimelte), Raivo Raba (arendusjaostudirektor, Krimelte), Mariaana Priske(turunduse projektijuht, Krimelte), KristjanJagomägi (konsultant, brändistrateegia jadisainikontseptsioon), Tõnis Aaliste + Karl Arrak+ KJ (müügipakendi disainitiim 2005), DF IdentityMatters and Visual Affairs (disain/taktikalinetugi).35

Kohalikud disainipärlidDisainiaastal läbi viidud ABCDisainiseminarid Eesti kõigis maakondadespüüdsid esile tõsta ka kohalikeettevõtjate disainikasutust. Otsitieeskätt näiteid selle kohta, kuidastellija ja kujundaja on head koostöödteinud, mille tulemusena on sündinudtäiesti uus kvaliteet. Kus 1+1 on paljurohkem kui 2. Kus on mõistetud eriosapoolte tiheda koostöö vajadust ning,ninapidi koos, kõiki küsimusi arutadessaavutatud loominguline sünergianing lahenduste uus tasand. Disainerikaasamine varajases staadiumis annabosapooltele võimaluse üksteist tundmaja usaldama õppida, nii tekib tihe japühendunud koostöö.37

tartu MänguasjamuuseumTartu Mänguasjamuuseum avati 29. mail 1994. aastalToomemäe nõlval eramaja keldriruumides.Need ruumid olid muuseumile juba avamisel liigaväikesed ning kohe hakati unistama uutest jaavaramatest võimalustest. 2003. aastal koliski muuseumspetsiaalselt nende jaoks renoveeritud vanassepuumajja Lutsu tänaval. Kuigi maja olienne ehitustööde algust peaaegu kokku kukkumas,avaneb täna külastajatele detailideni viimistletudrõõmus ja hubane tervik. Kuidas sellise tulemuseni jõuti,räägivad tellija poolelt muuseumi direktor Tiia Toometning disainerid firmast Laika, Belka ja Strelka.Vastab Tiia Toomet.Väikestest ruumidest suurematessekolimine on alati tore, aga mismooditänane kujundus küpsema hakkas?Kui palju praegu nähtavast onmuuseumirahva enda originaalnemõttelooming ja mis tuli disaineritelt?Mänguasjamuuseumi kontseptsioon oli olemasjuba algusest peale, kui muuseum 1994. aastalGrenzsteini maja kolmes väikeses keldriruumis avati.Pikkamööda on see täpsustunud ja arenenud. Meiesoov oli, et uuest muuseumimajast, kui see kordehitatakse, saaks soe, sõbralik, inimmõõtmeline,veidi nostalgiline ja huvitav paik, kus oleks vaatamistja tegutsemist nii väikestele külastajatele kui kakõigile teistele eagruppidele kuni vanaemadevanaisadenivälja.Üldise ruumilahenduse tingismuinsuskaitsepiirangutega maja Lutsu t. 8 ise.Materjali jagamise tubade järgi (linnalaste tuba,talulaste tuba, paberituba jne) pakkusid väljamuuseumitöötajad. Meie soov oli ka, et igas ruumisoleks mõni väike "käed külge" tegutsemisvõimaluslastele ja eraldi asetsev piisavalt avarpolüfuktsionaalne mängutuba.Disainerid andsid neile soovidele konkreetsevormi – tubade üldise ruumilahenduse, vitriinid,atraktsioonid jne.Mänguasjamuuseumi kujunduse lõidTea Tammelaan, Krista Lepland ja MalleJürgenson disainibüroost Laika, Belka jaStrelka. Kuidas Te kohtusite ning kuidaskoostöö sujus?Otsisime nad ise üles. Teadsime varasemast TeaTammelaane Eesti Rahva Muuseumi ekspositsioonija seda, et nad teevad kolmekesi TallinnaLinnamuuseumi. Tagasi vaadates oli see kõigetargem otsus, mida oleme teinud. Koostöö sujusalgusest peale väga hästi. Laika, Belka ja Strelkategid endale teema kiiresti selgeks, süvenesidmänguasjamaailma, kuulasid väga tähelepanelikultmeie mõtteid ja mõtlesid ka ise kaasa ning edasi.Pakkusid välja ideid, olid valmis korrigeerima jubatehtut, kui tundus, et miski ei sobi. Ei hoolinudajast ega vaevast, vaid pühendusid eesmärgile tehamaksimaalselt hea muuseum, mis oli ka meie soov.Kas võib tuua näiteid konkreetsetestjuhtumitest, kus sai ideid vastastikkupõrgatades üha paremaks muuta?Arutasime kõik küsimused pead-jalad koos läbi,enne kui nad joonistama hakkasid. Mõned asjadmuutusid küll töö käigus veidi, aga siis olid alatimingid konkreetsed põhjused. Üks näide siiski.Mingis varases järgus pakkus LBS linnalaste tuppamaha päris vaipa. See hull mõte (kooliekskursioonidporistel aegadel!) õnnestus meil maha laita, agavaibast nad ei loobunud. Tulemuseks oli maalitudvaip, mis on leidnud palju imetlejaid.Missugused olid tõsisemad probleemid,mis teatud lahendusi peale surusid?Probleeme oli muinsuskaitseliste piirangutega.Mängutoa pidid kujundajad ühe korstnajalasäilitamise nimel ümber kujundama. Hiljem selgus,et seda korstnajalga pole siiski vaja. Üllatuseks olidka mõned talad teisel korrusel, mida disaineritele39

antud plaanil polnud. Ventilatsiooni- jmt torudesobitamine 18. sajandi hoone interjööriga oli kaparas pähkel. Kõige suuremad probleemid olid agahoopis ehituse kvaliteediga. Kujundajatega mingeidkonflikte ei olnud.Kuidas oli kujundusprotsessidessekaasatud Mare Hunt?Muuseumi tegemise ajal oli Mare Hunt veelvabatahtlik muuseumi sõber, kes osales intensiivseltnii sisekujunduse ja ekspositsiooni ideedeväljapakkumisel kui praktilistes tegemistes. Hiljemon ta töötanud mänguasjamuuseumis kunstilisejuhina, koostanud näitusi, trükiseid jmt. Kunstilinejuht on see, kes peab silma peal hoidma muuseumiüldkujundusel, ekspositsioonitäiendustel, näitustel,üritustel, reklaamitrükistel.Kuidas toimub muuseumi järjepidevkujunduslik edendamine? Kas LBS onveel muuseumi käekäiguga seotud?Missugused on tulevikuplaanid?Väikesi muudatusi ja lisandusi tuleb elavasorganismis teha ju pidevalt. Disainerid on jäänudmeie headeks sõpradeks ja koostööpartneritekssiiani. Kõik vajalikud lisavitriinid ja -inventarion muuseumile projekteerinud nemad, kõigi40sisekujunduslike küsimuste suhtes konsulteerimeendiselt nendega. LBSi koostatud on kamänguasjamuuseumi kompleksiga liidetava Lutsu2 teatrimaja projekt, mida loodetavasti hakatakseehitama järgmisel aastal, nii et koostöö jätkub katulevikus.Üks, mida oleme selliste toredatejuhtumite puhul – kui vastajaks ondisaini kasutav ettevõtja – küsinud, onsee, kas tellija märkab, et sissetulek ontänu disainile tõusnud. Sama küsimus eisobi muidugi muuseumi puhul 1:1, agasiiski: kas oleks võimalik mõtiskledateemal, kui palju see hästi ja läbimõeldultloodud kujundus on aidanud kaasaMänguasjamuuseumi tuntusele,külastatavusele, sõbralikkusele jms?Kui viimasel täisaastal vanas kohas käis muuseumis14 000 külastajat, siis 2005. aastal käis uuesmuuseumimajas 33 000 külastajat.Kujunduse rolli Tartu Mänguasjamuuseumikui sõbraliku ja toreda paiga maine kujundamiselon raske üle hinnata. Loomulikult peab sellelelisanduma põnev ekspositsioonimaterjal jahea sisuline töö, aga ilma kujunduse toetusetaoleks palju raskem end nähtavaks teha ja

positiivselt meelde jätta. Külastajate rahulolumuuseumiruumiga ja selles toimuvaga väljendavadlisaks suulistele ütlustele kaudselt ka mitmedauhinnad ja tänukirjad, mida mänguasjamuuseumviimastel aastatel on pälvinud.Mõni praktiline näpunäide neile,kes kaaluvad disaineritega(ruumikujundajate, arhitektidega jne)koostöö tegemist? Mida peaks enneteadma ja kuidas asjad kõige pareminisujuksid? Või on see kõik õnneasi?Peab endal olema selge visioon, kuhu välja jõudatahad, ning seejärel leidma kujundajad, kes sellevisiooniga kõige paremini haakuvad.Vastab Laika, Belka ja Strelka.Tartu Mänguasjamuuseumi kujunduson pälvinud palju kiidusõnu, kuidkuidas sellise tulemuseni jõuda?Kuidas praeguse Mänguasjamuuseumikujunduskontseptsioon tekkis jaarenes? Kui palju on praegu nähtavastmuuseumirahva looming ja kuidashaakusite nende nägemusega Teie?Mänguasjamuuseumi poolt olid meiega suhtlejad41Tiia Toomet ja Mare Hunt.Nad on tõeliselt entusiastlikud ja oma teematvaldavad muuseumi tegijad. Kui Laika Belka jaStrelka projekteerimisega alustas, oli neil jubaseljataga 5 aastat oma muuseumis toimetamisepraktikat ning asjatundlikud tähelepanekudEuroopa samalaadsetest muuseumidest.Tiial ja Marel oli oma selge ettekujutus,millist muuseumi nad teha tahavad. Linna pakutudvariantide seast valisid nad välja just selle maja,kuna see vastas kõige rohkem nende nägemusele.Me kõik – Tiia, Mare, Krista, Malle, Tea – olemekunstiharidusega. Arvatavasti seepärast mõistsimeka üksteist hästi ja saime vabalt koos mängida ningette kujutada, mis ja kuidas võiks olla. Joonistesorienteerumine on siiski piisavalt keeruline jaainult nendega me tellijat veenda ei suutnud. Kristajoonistatud “kukuepiltide” järgi said kõik aru, kuidasasi välja hakkab nägema.Kuidas Te muuseumiinimestegakohtusite? Kuidas Teie koostöö sujus?Mare Hunt õppis meiega samal ajal ERKIs, teadsimeteda sellest ajast. Tea tehtud Eesti Rahva Muuseumipüsinäituse kujundus (1994. a) oli üheks soovitajaks,miks meie poole pöörduti. Samuti oli teada,et kujundasime juba Tallinna Linnamuuseumi

ekspositsiooni. Muuseumiekspositsioonikujundamine on keeruline ülesanne. Üheleinimesele oligi see ehk liiga suur töö. Nüüdolime kolme jõud ühendanud, selle tõhusustnägime Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooniprojekteerimisel. Tartu Mänguasjamuuseumkorraldas kutsutud konkursi, mille raames tegimeoma pakkumise ja see võeti vastu.Koostöö on muuseumiperega olnud siiamaaniväga hea. Töö käigus tuli ikka üht-teist ümber tehaja mõelda, seda pigem vanast majast tulenenudüllatuste ning eluliste vajaduste muutumise tõttu.Lapsed, muuseum ja vana maja on kokku päriskeeruline komplekt soove ja vajadusi. Samas needkolm täiendasid ja toetasid üksteist hästi, et kokkusai sellise tulemuse.Muuseum kasvas projekteerimise ajal kogudeja töötajate poolest niisuguse hooga, et kui esimeneprojekt valmis sai, selgus, et ettenähtud maht onjuba muuseumi jaoks kitsaks jäänud. Linn eraldaskontoriruumideks kõrvalmaja, ekspositsioonile sairuumi juurde ning tervik läkski paremaks.Filminukkude maja ehitamise ajaks olimuuseum juba aasta aega uutes ruumidestegutsenud ja see kogemus pani ka filminukkudehoone esialgseid lahendusi korrigeerima.Mida täpsemalt korrigeeriti ja miks?Mänguasjamuuseumi peamaja, kontorimajakoos fondiruumidega ja filminukkude majaprojekteerisime tervikuna ühel ajal. Esimesesetapis jäi aga filminukkude maja valmis ehitamata.Rahalised võimalused selle teostamiseks avanesidaasta hiljem.Vahepealse aasta jooksul selgus muuseumilogistika: kuidas kulgevad ekskursioonid, kuidasinimesed üksikult liiguvad. Filminukkude majaleotsustati teha oma juhataja ja piletimüük. Sedaalgselt plaanis polnud. Trepihalli tuli fuajee asemelejuhataja töökoht. Giidid olid aasta jooksul kogenud,et avatud ruumis suudavad nad grupi tähelepanusuunata, sopilises ruumis hajub aga grupp laialija siis on seda raske uuesti kokku koguda. Sellesttähelepanekust lähtuvalt jäi alumise suuremaekspositsiooniruumi keskelt üks kõrge vitriin ära,asemele tuli madal vitriin endisest filminukkudegaleriist. Ka praegune tegutsemistuba oli algseltmõeldud vaid filmivaatamiseks. Igasugunemeisterdamine ja joonistamine on aga nii nõutudtegevus, et ka siia telliti toolid-lauad ja kapid.Toolid ja lauad valisime samasugused kui peamajamängutoas. Esimese maja puhul noriti algul toolide/laudade hinna pärast. Hiljem polnud kellelgikahtlust, et see oli hea investeering – olid ilusad,kerged, tugevad, pinutatavad.Mida konkreetselt projekti raamesära tegite? Eriti huvitaks kuuldakõiksugu disainilahenduste jaheade nupukate leidude kohta(erinevatest muuseuminurgakestest jamänguvõimalustest nende erikujulisteinfokaardihoidjateni).Seda, et igas ruumis peaks olema võimalus ka isemängida või midagi näpu vahel katsuda, teadsid Tiiaja Mare oma tähelepanekutest nii oma muuseumiskui ka mujal. Eriti oluline on see mänguasjateemajuures. Püüdsime vältida nn mänguasjapoe tunnet,et kõik asjad on kinni ja kättesaamatud. Seemuuseum on peale mänguasjade ka mängimisemuuseum oma suure mängutoa, töötubade jaõuega.Mänguasjad on enamasti väikest mõõtu kirevpudi-padi. Selle taltsutamiseks tegime vitriinidvõimalikult vähetähtsad, natuke nagu pappkastid,haljast MDF-plaadist. Tubade kaupa on looduderinevaid meeleolusid ja eri suurusega kaste, milleseest võib avastada väiksemaid maailmu ja nendestomakorda uusi lugusid koos väikeste tegelastega.Emal on käekõrval laps, lapsel on nukk, nukul onnukulaps...Palju nüansse ja konkreetseid lahendusi ontekkinud kohapeal hea juhuse, ühise mõtlemise japroovimise käigus. Nii ka infokaardihoidjatega –vajadus tekkis töö käigus. Me leidsime need lihtsaltpoest – sebrad ja elevandid – just see, mida vaja.Postkastid projekteerisime juurde.Kuidas on toimunud koostöö Mare42

Hundiga?Mare on muuseumi kunstiline juht ja ideoloog,koostöö on väga tihe ja lõbus.Mare on erialalt graafik, tema kujundatud onmuuseumi graafiline osa ja fassaadikaunistused.Kuidas toimub muuseumi järjepidevkujunduslik edendamine? Kas LBS on veelasjaga seotud?Mänguasjamuuseum on elav organism, mis pidevaltkasvab ja areneb. Tartusse sattudes astume tihtimuuseumi kontorist läbi, et saada lahendamisekskaasa mõni uus ülesanne. Ideede puudust sellesmajas pole karta.Linn tahab usaldada muuseumi hooldeveel ühe hoone Lutsu tänava otsas teatri- jateatrinukkude majaks. Projekteerisime ka sellelesisekujundust. Loodetavasti leitakse peagiehitusrahad ning meie töö jätkub. Kui ka teatrimajavalmis saab, toob see jällegi kaasa muudatusedeelmistes osades. Natuke nagu Tallinna linn, mispäris valmis ei saagi.Aga äkki annaks siiski meenutada paarikolmekonkreetset lahendust, mis oneriti nupukad (keerulised, ootamatult jahästi välja tulnud), ja selgitada, kuidasselleni jõuti? Samuti võiks osutadamõnele nüansile või lahendusele, mispealiskaudsele vaatajale silma ei pruugihakata, aga mis on tegija jaoks üsnatähelepanuväärne.õÜks, mida vaataja kindlasti märkab, on maalitudvaip linnalaste toas. Tõeline elutuba ei saa läbi ilmavaibata. Kaalusime päris vaiba poolitamist vitriinija käigutee vahel, kuid see poleks ajas kestnud.Nägime ka ohtu, et keegi võib vaibanurga tahakomistada või midagi taolist. Maalitud vaibal neidpuudusi polnud. Kuid kas maalingud liiga kiiresti äraei kulu? Kaitseks lakiti vaibamaal üle mitme kihiläbipaistva lakiga ja see on vastu pidanud. Vaibamaalis Kai Kaljo.Teine, mida vaataja ei pruugi märgata, onajaloolise maja anfilaadsüsteem (läbi uste on nähamaja ühest otsast teise), mille sisse tuli meie poolttakistuseks Karumaja vitriin. Tegime vitriiniletagaukse ning läbi ukses oleva akna toimib (teatudkõrguselt vaadates) anfilaad ikkagi.Veel oli näiteks küsimus, kuidas panna väljamaailma rahvaste nukkude kogu (on selline kirev jasuveniirlik ja rohkem kummutipealsed nipsasjad),et ka kõik pisikesed oleksid suurematega võrdsed jakõigil viited juures. Osa nukke oli alustega, teised eiseisnud püsti, oli kergeid, raskeid, laiade seelikutega,hoopis lamedaid jne. Milline ühine nimetaja neileleida? Proovisime mitmeid variante ja lõpuks tuliselline lahendus, et ühes vitriinis nagu ühe pildi pealon nad sõbralikult üksteise kõrvale laiali laotatud.Vitriini tagapind aga on laineline, st annab vitriinilevaheldumisi sügavust ja võtab seda vähemaks. Niitekkis kõigile nukkudele paras koht piisavalt klaasiligidal. Nüüd kinnitamise küsimus: mis materjalsiis lainetab taustana – siin sobis perforeeritudplekk (3 in 1) – jäik, painduv, kinnitamist võimaldav.Katteks sobivat riiet otsides tundus, et mis on veelrahvusvahelisem kui teksariie.Paberitoas on teemakohaselt paberist kavalgustikate ja aknaruloo.Õuemänguasjade eksponeerimine toas olisamuti pähkliks. Need on enamasti suuremadja rohkem vatti saanud. Pealegi kuuluvadõuemänguasjade hulka ka trepp, puuriit, kuivavpesu, majasein, lilled, kivid, aed, kiik, rohi, vihmavesi,sirelid jne. Lahendus tuli endalegi ootamatult –pöörasime akendega seina muljeliselt teistpidi. Selleillusiooni maalis seinale ja akendesse Tuuli Puhvel.Osa ilusaid lahendusi mängis kätte maja ise.Muinsuskaitse nõutud eksponeeritavad palkseinadsobitusid hästi just talulaste mänguasjade ja raudteetaustaks. Mantelkorsten oma niššide ja pigilõhnagasobis jällegi nn kunstnikunukkude taustaks.Kokkuvõttes on selle muuseumiprojekteerimine ja eriti ekspositsiooniülespanemine olnud väga lõbus ja lustlik, justkuioma lapsepõlve mängude edasimängimine.Nukutubades tapetseerisime seinu, raamisimetillukesi Pätsi portreesid, lõikasime lumehelbekesi…Nukud nukumajja, lennukid lendama, autod teedele43

kihutama, tinasõdurid ritta ... See mängiminenakatas kõiki, isegi ehitajaid. Markantseim on näide,kuidas nukumajade ekspositsiooni ees põrandatlihvinud töömehele meenus midagi analoogset omakodu pööningul... Muuseumisse sattus uus unikaalneeksponaat.Teie pikaajalise kogemuse põhjal mõnipraktiline näpunäide neile, kes kaaluvaddisaineritega (ruumikujundajate,arhitektidega jne) koostöö tegemist?Mida peaks enne teadma ja kuidas asjadkõige paremini sujuksid? Või on see kõikõnneasi?Kindlasti peaks tellija teadma, millist tulemust tatahab saavutada. Arhitekt ja disainer aitavad leidasellele vormi ja värve. Mänguasjamuuseumiga läkshästi, kuna algusest peale on muuseumi poolt olnudselge nägemus, kuidas muuseum peaks toimima.Koos lükatakse vankrit ühes suunas. Juurde tulnuduued töötajad sobituvad samasse mängu ninglisavad igaüks omalt poolt midagi juurde.* * *Laika, Belka & Strelka OÜ on kolme omaniku firma– Malle Jürgenson, Krista Lepland ja Tea Tammelaan.Oma firma loodi 1997. aasta sügisel, nii on talnüüdseks 10 aastat täis. Tuttavad oldi juba ERKIst(nüüdne Eesti Kunstiakadeemia), kus õpiti samal ajal.Malle ja Tea said diplomi ruumi- ja mööblikujunduseerialal, Kristal on maalikunstniku diplom.LBS-i tööd:Tallinna Linnamuuseumi ekspositsiooni kujundus,valmis kevadel 2001.Järgmine või õigemini eelmisega paralleelselttehtud oli Tartu Mänguasjamuuseum, 2004.Tartu Jaani Kiriku sisekujundus, 2005.Eesti Maanteemuuseumi kujundus, 2005(T. Tammelaan vaid osaliselt).Harjumaa Muuseumi ekspositsiooni kujundus, 2005(T. Tammelaane asemel Hedi Roots).Teostatud on või ootab teostamist rida suuremaid javäiksemaid projekte, ka kontoreid ja eramuid.Praegu on ehitamisel Eesti Lastekirjanduse Keskus,millest tuleb samamoodi huvitav ja soe lastelemõeldud koht Tallinna vanalinnas. Tartus läksehitusse põneva arhitektuuriga lasteaed. EestiMaanteemuuseumiga koostöö jätkub.Tartu Mänguasjamuuseum ja EestiMaanteemuuseum pälvisid ESL-i aastapreemiad,Euroopa Muuseumide Foorum valis omaaastapreemia nominentide hulka 2002. aastalTallinna Linnamuuseumi, 2005. aastal TartuMänguasjamuuseumi ja nüüd, 2006. aastal ka EestiMaanteemuuseumi.45

HF PulsPärnu disainipildis on kahtlemata HF Pulsoma uuenenud imagoga kõige silmapaistvamaidnäiteid, kus tellija ja kujundaja on oskuslikkukoostööd teinud ning seeläbi jõudnud suurepärasetulemuseni. Meeskonda kuulusid Pärnu Õlle pooltAnne Tääkre, Aivo Varem ja ka Tarmo Tamm, IndigoBatesist Veiko Tammjärv (graafiline disain),Alar Pikkorainen (pudeli disain) ning Margus J. Klaar jaIndrek Viiderfeld (brändikontseptsioon).Brändikontseptsiooni loomise tagamaidtutvustab Margus J. Klaar.Kogu kontseptsioon tekkis veendumusest, et Pulsistpeaks saama parim õlu Eestis. Kliendi soov, etkindlasti tuleb teha oma pudel, andis võimaluse luuakaubamärk mitte ainult etiketil, vaid kogu pakendiraames, seega sai läheneda kaubamärgile laiemalt.Suurim töö oli iseenesest nime otsustamine. Seenõudis kogu õlletehase ajaloo läbilugemist. Sealtselgus, et omal ajal oli Pärnus õlu nimega Puls ningsee oli väga hinnatud.Protsessi käigus leiutati õlle uus-vanakaubamärk Heinrich Ferdinand Puls. Kõige tähtsamon, et sündis usaldusväärne kaubamärk, ehk ettarbijal ei teki küsimust: “kas see on ikka õlu?"Pulsi nimi ja bränd võeti kasutuselesellepärast, et esiteks see on hea lahe nimi jaajalooliselt tõestatud kvaliteet. Ehk see, mis pudelitaga seisab (Eesti enim auhinnatud õlu), vastabtõele. Teiseks, Bliebernicht riimib sõnadega liebernicht, mis tähendab ”parem mitte”. Kolmandaksselgus ka, et Pärnu ÕT endine omanik patenteerissõna Bliebernicht lootuses saada raha uueltomanikult, kui ta rebrändingu ette võtab. Juhuslikkupole siin midagi. Vaid logo kuju tuletati reklaamilt.Muu – ajastu, juugendstiil, nimi, mõte brändist jneoli tehnilise väljatöötamise küsimus.Idee kasutada alusena vana Pärnu õlletehaseBliebernichti pudelit oli iseenesest mõistetav – seemõte oli lihtsalt kohe olemas. Logo kuju saime agakliendilt, kes kusagilt oli leidnud vana (Pulsi) firmareklaami. Etiketi kuju jmt tuli juba disainerilt. Algseltoli mõeldud ka etikett, mis läheks üle korgi, kuid seejäi tehnilistel põhjustel ära.Koostöö tellijaga sujus hästi. Omalt pooltkiidaksin kõige enam otsust, et turule ei tuldudmitte aastal 2005, kui agentuuripoolne töö brändigaoli tehtud, vaid siis, kui õlu oli valmis – seega 2006.aasta veebruaris. Konflikte kliendiga ikka oli, kuidetailideni jõudsime, kuid detailhaaval neid kalahendati. Nugade peale keegi ei läinud. Kõigetähtsam on aeg. Head lahendust kiiresti ei saa.Brändi loomiseks on vaja 6–12 kuud. Arvestama peabka seda, et head asja odavalt ei saa. Ja toode peabolema hea – pole mõtet loota, et halb toode heaspakendis kaua müüks. Sellekohaseid näiteid on igaturg täis.Tellija poolelt vaatab tagasi ASi Puls Breweryturundusjuht Anne Tääkre:Anname endale täielikult aru, et selliselaiatarbetoote loomisel on peaaegu võimatulahutada disaini ja turundust. Ja ega peagi. Kui siiski,oleks äkki võimalik küsimustele vastates lähenedaasjale eelkõige disaini vaatenurgast. Kuidas Pulsikujunduslik kontseptsioon tekkis ja kujunes?Tagasi algusesse mõeldes tuli kogu kujundusdisainerilt. Või vähemalt olulisem osa. Mekorraldasime agentuuriga mitu ajurünnakut, etpanna paika peamised kriteeriumid – ajaloolinetaust (võimalik osa ajaloost), uus pudel, pudeli vormija sildi võimalik kuju, erinemine kodumaistestanaloogtoodetest. Esimene kavand, mis esitati, olijuba praktiliselt sama, mis praegu näha. Meiepoolnesoov oli teha silti pisut õllelikumaks ja seetõttulisasime taustale krooni vanalt logolt. Disainer olekspooldanud puhast tausta.Kuidas Te disaineri leidsite?Kohtusime väga tavalisel moel – uue agentuurileidmiseks käisime läbi suure osa juhtivatest Eestireklaami- ja disainibüroodest ja valisime välja IndigoBatesi, kuna meie mõtted kattusid.Kas töö käigus esines ka probleeme,mis teatud lahendusi peale surusid? Kas47

disaineri ja tellija vahel tekkis konflikte?Kuidas need lahenesid?Tõsisem probleem tekkis pudelisiltimisvõimalustega: algselt soovisime, etkaelaetikett kleebitaks üle korgi, kuid selgus, etseadmeid ei saa sellele vastavalt ümber ehitadaja pidime siiski kasutama suhteliselt tavalistkaelasilti. Otseseid konflikte töö käigus ei tekkinud.Küll vaidlesime peaaegu kõikide nüansside pärast– värvi valikust reklaamlauseteni. Lahendusedtulidki vaidlustes ja ilmselt ei ole selles midagiebaloomulikku.Kas ja kuidas toimub Pulsi brändijärjepidev kujunduslik edendamine?Edendamine toimub ikka koos tootearendusega.Indigo Bates kujundas põhibrändi 3 toodet (Pilsner,Extra lager, Tume lager), edasi oleme koos Springigaloonud maitsestatud õllede niši ja muutnudkujundust ka kõrvaltoodete (Märzen) loomiseks.Kas ja kuidas firma disainist tuge ja tuluon saanud?Turuosa Pulsi lansseerimisaastal tõusis 0,6%-ilt4,6%-ni. Kogu tootesortimendi ja ka ettevõtte nimeümberkujundamisega oleme muutnud ettevõttekuvandi nii koostööpartnerite kui tarbija silmisoluliselt positiivsemaks.Teie kogemuse põhjal – mõni praktilinenäpunäide neile, kes kaaluvaddisaineritega koostöö tegemist? Midapeaks enne teadma ja kuidas asjadkõige paremini sujuksid? Või on see kõikõnneasi?Õnne võiks muidugi alati olla, aga tegelikult olekshea, kui klient teaks, mida ta tahab, aga oleks valmiska kujundajaga kompromissidele minema, sest aegajaltoleme oma nägemuses liialt kinni. Ja aeg-ajalton seda ka kunstnikud... kasuks tuleb, kui suudamedisainerile enne tööle asumist öelda, millised ondisaini paberilt ellu viimise tingimused – kuidas onvõimalik trükkida (silte, kangaid, ...), valada vorme(nt klaaspudelite puhumise tingimused) ja kui paljuoleme valmis kõige selle eest maksma.Meie juhatajal Aivo Varemil on sellekoostöö kohta hea lause – reklaamiagentuur onettevõtte turundusosakonna üks osa. Kõik sõltubsuhtumisest ja sellest, kas kõik osapooled teevadtööd huviga või mitte ja kas nad usuvad tulemusse.Lapsepõlvesõbrad me Indigo Batesiga küll ei ole. Agaminu meelest sõltub kõik sellest, kuidas inimesedomavahel sobivad ja üksteist mõistavad – nagusõpruskondade puhul.HF Pulsi graafilise disaini arenguid tutvustabVeiko Tammjärv:Üsna alguses sai kokku lepitud, et uus õlu tulebajaloolise väljanägemise ja nimega. Otsustasimevõtta eeskujuks juugendi stilistika. Selleks eipidanud kaua mõtlema, juugend on dekoratiivne javastuvõetav enamikule inimestele. Kliendiga koossai otsustatud võtta pudeli kuju omal ajal kasutusesolnud taaralt, mis sobib oma sihvaka kuju poolesthästi stilistikasse. Omalt poolt lisasime reljeefsedlogod.Sildi kujundamise juhtmõtteks said pidulikkusja laiatarbeõlledest mõneti kallim väljanägemine.Midagi sellist, mida võiks panna häbenematapeolauale. Sellelt põhjalt oli juba kergem edasiastuda.Seejärel püüdsime leida mingisuguseidkikujundatud materjale, mis omal ajal kasutusesolnud. Tolleaegsed õlleetiketid olid üsna primitiivsekujustusega ja neid ei saanud sobitada kindlaksmääratud välimuse raamidesse. Õnnestus leida siiskiüks veidi pidulikuma väljanägemisega trükimaterjal,millelt sai kasutada lähtematerjaliks Pulsitüpograafiat. Tööd tüpograafia kallal oli kõvasti, sestlähtematerjal oli madala kvaliteediga.Järgnesid arvukad testid sildi erinevatekontuuridega, milles ka kliendil oli olulinesõnaõigus. Kui sildi kontuurid kokku lepitud, alustatikujundustööga. Sellesse klient väga aktiivselt eisekkunud, tegu oli temale üsna kauge valdkonnaga.Esialgu polnud sildil fooliumkullasttaustakrooni. Kuidagi pooljuhuslikult sai proovitudvana Pärnu õlle logol olevat krooni Pulsi taustaksja tundus, et väljanägemine sai säravam ja logomitmekihilisem. Nii siis jäigi.Toonikasutuses jälgiti, et pakend oleks pidulik,aga hästi märgatav. Selleks valiti beež põhitoonpremiumile ja beež raamistus teistele sortidele.Kuidas Puls Tume sai tumesinise põhitooni?Pakkusime omalt poolt ikka tumedale õlleletraditsioonilist tumepruuni põhitooni, aga kliendilemeeldis vastuvaidlematult tumesinise ja beežikombinatsioon. Ja fooliumkuld sobivat ideaalselttumesinisele. See väljanägemine müüvat! Nii siisjäigi.Tagasildi puhul oli kõige raskem sobitadahoolikalt valitud šriftide kõrvale ribakoodi jataaramärki. Tuli leida viletsatest variantidest kõigevähem valuline.Üldiselt peab märkima, et töö oli nauditav,kriise kliendiga ette ei tulnud, sest usaldusagentuuri poolt pakutavasse oli olemas. Töö muudabkergemaks see, kui kaardistatakse võimalikult täpneettekujutus loodavast. Ja piisavalt aega peab kavarutud olema.49

Haapsalu Müüriääre kohvikMüüriääre on üks Haapsalu hubasemaidning maitsvaimate toitudega kohvikuid. Kõik kokkuon suurepärane tervik: kohvikus on mõnusistuda, vaadata avatud kööki, ning peamine:missugune söök! Kujunduses kasutati vaid algupärastkunsti ja käsitööd, spetsiaalselt tehtud ja valitudsööginõusid, korralikku graafilist disaini,leidlikku haljastust. Kuidas niisuguse tulemusenijõuti, jutustab selle looja Anni Arro.Kõik sai alguse ruumist. Kohviku omanikud Rein jaMarget Vatku ostsid Haapsalu peatänaval endalemaja, et avada Haapsalus Norman-Optika kauplus.Kuna maja oli jaotatud kaheks, siis üks osa jäikasutuseta. Haapsalu on üks kummaline kuurortlinn– siin puuduvad suvituslinnale omased kaunidhubased kohvikud. Kuna Margetil ja Reinul sai kõriniseljankast ja pannkookidest, mida igas õllekaspakuti, siis otsustasid nad teha kohviku, kust saakshead kohvi, maitsvat pirukat ja meelalt magusaidkooke.Kõik sai alguse ruumist. Ruum ise dikteeris,mida oli vaja teha, et koht moodustaks terviku.Selleks oli vaja luua n-ö korrapärane korralagedus.Kes Müüriääres käinud, teab, millest jutt. Kodusei asetse asjad kunagi mõõdupuu järgi ja nii on kaMüüriääres, kus diivanitel lösutavad padjad ja riiulidon täis kõiksugu vajaminevaid vidinaid. Kõik on pisutviltu ja segi. Just nagu Itaalia liiklus, kus valitsebsüstemaatiline kaos, kuid kõik toimib.Müüriääres on elu. Puud ja kamin annavadkohvikule hea õhu. Kuna ruum ise on väike, siis on kaköök väga tilluke. Iga sentimeeter on maksimaalseltära kasutatud. Avatud köögist hoovab mõnusatkoogi ja piruka lõhna otse saali. See on väga tähtis,sest söögiisu tekib lõhnast.Meie kohvikus on elu. Alati käib kohvikuleomane askeldamine. Sisenedes tunned kohe, kuidasruum ja meeleolu võtavad sind avasüli vastu. Vägatähtis osa on personalil, kellele meeldib nendetöö. Tööruum jääb küll pisut kitsaks, aga sinna polemidagi parata. Alati saab kuidagi hakkama.Kohviku märksõnadeks on valgus, soojus,kodune miljöö, HEA söök ja jook, ILUS söök ja jook,hea teenindus ja kohvikule omane sigin-sagin.Olen pigem iseõppija. Koolituse sain küllItaalias Slow Food’i koolis, aga kõige tõhusamaksõppimismeetodiks loen tahet, energiat ja muudkuikatsetamist ja proovimist. Mulle meeldib, kui olenümbritsetud ilusatest asjadest. Kahju, et Eestikohvikukultuuris nii vähe ilu on. Kõik teevad midaginurgelist nimega "lounge"... Kui inimestel endalnii vähe ideid on, siis võtku õppust minevikust.Haapsalu muuseas hiilgas oma kohvikukultuuripoolest! Promenaadi kutsututi Šokolaadipromenaadiks, kuna seal asus üks Põhjamaadekuulsaimaid šokolaadikohvikuid. Nüüd need majadlagunevad ja hiilgavad sellised kohad nagu Aafrikapubi, kus ka karaoket laulda saab!Teen väikese loetelu asjadest, mismõjutavad tervikut:Sepistatud silt välisfassaadil. Fassaadikujundusetegi minu mees Ivo Uukkivi koos omatöökaaslasega. Sepise lasime teha Kunstiülikoolilõpetanud noortel lumelaudurkuttidel. Seetõttujäi ka tulemus naiivselt robustne ja arhailine, midavanad tegijad pahatihti saavutada ei oska, kunanende jaoks on see “altuura“… Ideeks siis väädidmüüril…Jaak Arro nikerdatud puitmööbel,baariletiesine ja päike laes. Ühesõnaga lasin omaisal lauad, diivani jm tarviliku valmis meisterdada.Käsitöö annab alati kõige parema nüansi.51

Epp Maria Kokamäe maalid seintel. Kunstloob meeleolu. Kunsti kasutatakse kohvikutesvähe, sest kiputakse arvama, et see on kallis lõbu.Tegelikult on see ühekordne investeering, mistasub ennast kümnekordselt. Inimestele meeldibkohvi juua ja maale vaadata. Minu ema vahetabMüüriääres olevaid maale vastavalt aastaajale. Ainusresidentmaal on suur värviline “Maroko öö“.Vanad diivanid ja tugitoolid. Uut mööbliton Müüriääres üldiselt vähe. Tigudiivanid tuhnisinvälja pööningutelt, garaažidest ja laatadelt. Üsnakehvas seisus olid vaesekesed. Ühe tugitooli sees olimaailmatu suur rotipesa! Lasin mööbli restaureeridaoma tuttaval restauraatoril, kes teeb tööd hingega.Kõik materjalid on naturaalsed. Ei mingit porolooni!Diivanite sees on ikka merihein.Pursuika ehk kamin. Peale köögi tõelineMüüriääre süda. Üks väike investeering, mis teebkohvikust kohviku. Ega meie suveilmad ka alati niitroopilised ole. Ka suvel on mõnus vihmase ilmagatuli alla teha.Nõud. Salatikausid lasin meisterdada omaõel. Tõeliselt kaunid meistriteosed! Nagu muuseumieksponaadid! Ülejäänud tassid ja taldrikud lasinenda jooniste järgi maalida Kopli keraamikatehases.Restoranidele mõeldud nõud kipuvad paraku vägakoledad olema…Kuninglik WC. Lasin seinad maalida omaheal sõbrannal Edith Karlsonil, kes on lõpetanudKunstiülikooli. Volüümikad väädid ja värvilisedklaaskuulikestega lambid mõjuvad tõesti vahvalt.WC on sama tähtis kui kohviku iga teine ruum.Lühter köögis. Miskipärast arvatakse, et köökpeab olema päevavalguslampidega valgustatud“operatsioonisaal“. Ei, ei! Sealt saab kõik alguse. Köökpeab olema hubane ja loogiliselt projekteeritud.Meie köök on imetilluke, aga see-eest kodune. Kuikokal on halb, siis on ka supp halb!Aed. Kuna esimesel aastal ei jõudnud me aiagavalmis, siis pidin midagi tegema, et meie tühipaljastterrassi pisutki hubasemaks muuta. Ostsin52

Koduekstrast portsu glasuuritud potte, Hortesestelupuid, lavendlitaimi ja maitserohelist. Hr. KristjanMändmaa kinkis veel potitäie maasikataimi ja oligiaed esialgu valmis.Söökide serveerimine. Minu põhimõteon lihtsus. Müüriääre menüü koosneb pisutvahemerelistest roogadest, mis valmistatudeestilikult – vahemereline eesti köök. Üritankasutada võimalikult palju Eesti toorainet. Selgesee, et Eesti oliiviõli ma kasutada ei saa, agaEesti mozzarella‘t kasutan küll. Kuivatatud ürtideasemel tarvitan värskeid ürte. Menüü koostamiselväldin peenutsemist. Ausalt öeldes on mul kõrinikonfitüüridest ja musseedest! Quiche’i asemelkasutame eestimaist nimetust pirukas. Söögil olgusee nimetus, mis ta on. Maitse loeb. Võin menüüssekokku luuletada, mida iganes, aga kui toit ei olemaitsev, siis klient enam peene nime pärast ju tagasiei tule.Omaniku Rein Vatku /OÜ Hardinger/kommentaaar:Karja 7 kinnistu eelmine omanik Eerik Teemägirenoveeris praeguse kohvikumaja ajastu stiilis niiseest kui väljast, au talle, sellega pani ta edule aluse.Järgmine samm on loomulikult Annisisedisain ja menüüd. Ilma selleta poleks me vahestsaavutanud mingit tähelepanu. Hea disain jaomapärane ning kvaliteetne toit tõid tõepoolesttuntuse ja suure külastatavuse.Meiega juhtuski nii, et saavutasime Haapsalukohta suhteliselt suure käibe. Kuigi kasumissejõudmisega oli esialgu raskusi, võib kindlalt väita,et hea disain on hea käibe alus, ja kui omanik oskabseda ära kasutada, siis on kõik korras.53

Meeskond /tegijadKoostajaRuth-Helene MelioranskiTeksidMartin Pärn, Kristjan Mändmaa, Ivar Sakk,Ruth-Helene MelioranskiToimetajaTiina-Ann LiasFotodKristjan Mändmaa, Madis Palm, Kristjan Jagomägi,Ruth-Helene Melioranski, Mikk Heinsoo, DF,Thulema, HF Puls, Põhjamaade Sümfooniaorkester,KrimelteGraafiline disainIndrek Sirkel & Mikk HeinsooKirjatüüp“Adam” Anton KoovitTrükkEllington ASToetajad54

Disaini efektiivsusja kvaliteetväljendub erinevatedistsipliinidevahel kõigesobivamakombinatsioonileidmises jakasutamises ningselle haakumiseslõppkasutajanägemusega.

Disain on kunst luualahendusi, asju jateenuseid, mis onlihtsamad, ilusamad,huvitavamad,inimsõbralikumad,loodustsäästvamad,tulusamadja turvalisemad.Disain teeb eluparemaks!56