LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

LoovusPedagoogikaKaas: näide “Lähde” / ”Skapa nu” loovus- ja kultuurikasvatusprojektitöö tulemustest.Alaprojektis “Garderobi” (“Garderoob”) valmistasidTuru Soome Ühiskooli ja gümnaasiumi õpilasedtaaskasutatavatest materjalidest ajaloolistetaustandmete põhjal kunstilise ajastupildi, riietusesemeidja aksessuaare.Miljööna kasutati Brinkhalli mõisa ja Sinebrychoffikunstimuuseumi. Lisateavet projekti “Garderobi”kohta vt lk 4, 25, 26, 27 ja 53–55.VäljaandjaHaridusamet 2006ToimetuskolleegiumMarja-Liisa Visanti, Heljä Järnefelt,Pia Bäckman, Pirjo SinkoKujundus ja reprodTyko Elo, TykoGrafiEestikeelse väljaande kirjastajaMTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, Tallinn 2011www.tehnoloogia.eeToimetusHaridusametPL 380, 00531 Helsingimarja-liisa.visanti@oph.fiEestikeelse väljaande toimetajaMart SoobikInternetilehed: “Lähde” ja “Skapa nu”www.edu.fi/projektit/lahdewww.edu.fi/svenska/projekt/skapanuTrükokoda:Paar OÜISBN 978-9949-21-804-22opetushallitusutbildningsstyrelsensisukordKari Uusikylä5 Mis on loovuspedagoogikaHannu Siitonen8 See töötab! Jälle me leiutasime!Marja-Liisa Visanti10 Kultuurialane vestlus Hannu SahagaKari Jagt14 Teatrikasvatusalane projekt “Dialoog 2“Anita Rubin18 Identiteet ja muutumineSinikka Kuosmanen24 Kasvataja loovus, eelis või vältimatus?Hannele Levävaara28 Loovust õhutavad õpetamismeetodidEsa-Matti Järvinen32 Tehnoloogia õpetamine ja loovusSeija Karppinen36 Loovad käed, loov meelSuvi Salmela40 Innustavalt energiasäästustHannele Koivunen42 “Tõhus“ loovus; äri ja evolutsiooni paradoksMUIDUGI MÕISTA?Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektistNina Gran48 Tuleviku kool535657Leena HannulaNäitus “Garderobi“Riiklikud kultuuriasutused käivitavadkuluurikasvatusprojekti“Lähde“ lühiülevaade

LugejaleLoovust ja uuenduslikkust on viimastel aastatel esile tõstetud nii Soomes kui ka mujal maailmas.Loovust rõhutatakse kultuuriliselt ja ka majanduslikult parema tuleviku võtmena nii üksikisiku kui ühiskonnahuvide seisukohast. Erinevad riigid ja huvirühmad on juba koostanud või valmistavad ette oma seisukohtining ka Soomes on koostamisel kogu riiki hõlmav loovusstrateegia.Haridusministeeriumi rahastamisel teostab haridusamet koostöös erinevate sidusrühmadegaloovus- ja kultuurikasvatusprojekti “Lähde” (“Allikas”). Projekt hõlmab haridusametipädevusalasse kuuluvat õppetööd ja eksameid.Koostööd tehakse kunsti- ja kultuuriala ekspertide ning majandussektori ja selle erinevateorganisatsioonidega.Loovusele lähenetakse hariduse ja õppimisega seoses mitmest vaatenurgast. Projekti eesmärkon toetada õpilaste, üliõpilaste ja eksamisooritajate loovat ja uuenduslikku mõtlemist,toetada uute õppekavade ja eksami aluste kasutuselevõttu ning edendada õpilaste ja üliõpilastekultuurilist lugemisoskust, kultuuride tundmist ning kultuuripärandit.Käesoleva “Lähde” loovuspedagoogikat käsitleva temaatilise numbri eesmärk on pakkudamõtteid ja nõuandeid loovuse õpetamiseks, õppimiseks ja sellega seotud aruteludeksning tuua esile häid näiteid ja kogemusi, mida Soomes on projekti “Lähde” kaudu saadud.Väljaande koostamisel on lisaks toimetuskolleegiumile osalenud suur hulk erinevate aladeeksperte. Täname teid kõiki!“Lähde” projekti foorumil “Loovuse eeldused” 2005. aasta detsembris kogusin üheühise koolituspäeva käigus erinevaid loovusega seotud seisukohti. Soovin mõned neistesitada ka teile.* Iga inimese loovus on tähtis.* Vaja on avatust ja usaldust.* Loovust on vaja kogu hariduses, kõigis valdkondades ja õppeainetes.* Pedagoogikat tuleb koolis pidevalt arendada.* Loovuseks on vaja tööd, ühistegevust ja pisut maagiat.Loovaid lugemishetki!Haridusnõunik Jorma Kauppinen“Lähde” projektijuht3

4Lähde/Skapa nu Garderobi- alaprojekti pilt,õpilastööna valminud ajalooga seotud riietus.Foto: Kimmo Kauvo

Kari Uusikyläprofessor, helsingi ülikool,rakenduspedagoogika õppetoolMis on loovuspedagoogikaLoovust peetakse tihtipeale oluliseks ainult teatud tüüpi koolide õppeainetes. See eiole õige mõtteviis. Loovus on inimese elu lahutamatu osa. Kuigi loovust on võimalikteatud pedagoogiliste võtetega edendada, on siiski oluline, et loovus oleks lubatud jatunnustatud kogu koolielus, mitte ainult loovuspedagoogika tundides, mis seonduvadmeie arusaamades eeskätt kunstikasvatusega.Samas tuleb rõhutada kunstikasvatusetähtsust loovuse avajana. Kunsti nägemineainult mingi meisterdamise, pudipadi,üleliigse koormuse ja kooliaja raiskamisenaon väga rumal seisukoht. Paljudeesrindlikumad ja tõhusamad teadurid onrõhutanud kunsti tähtsust loova teaduslikufantaasia ja originaalsuse edendajana.Loov isiksus tegutseb iseseisvalt, toodabmidagi uut ja isikupärast mistahes alal. Loovuseson mitmeid tasandeid lapse eneseväljendusestteaduri või kunstniku kvalitatiivseltkõrgetasemeliste loovate teosteni.Loovuse uurijad on loovuse oluliste komponentideosas üsnagi üksmeelsed. Enamastidefineeritakse loovust nelja muutuja abil,milleks on loov isiksus, protsess, toode jaloovust toetav või pärssiv keskkond.Loov õpilaneHumanistidest psühholoogid on rõhutanud,et igal inimesel on õigus ennast loovaltteostada. Loovus võib olla ka hävitav jõud,keegi võib kasutada oma loovust selleks, ettöötada välja viise paremini röövimiseks,piinamiseks või teiste inimeste tapmiseks.Loov isiksus on eelarvamustevaba ja avatuderinevatele uutele kogemustele. Ta hindaboma töö kvaliteeti selle alusel, kas seeteda ennast rahuldab. Loov õpilane ei peaõpetajalt saadavale kiitusele või kriitikaleliiga palju tähelepanu pöörama. Ta julgebmängida mõistetega, värvidega, vormidegaja ideedega. Tal on võime moodustada hüpoteese,problematiseerida juba tuttavaidteemasid ja vahel kogeda ka äratundmisehetki. Stressis pingutajast õpilasele ei ole seelihtne, ta tunneb, et on üksi, ja väldib pidevaltvigade tegemist.Loovaid õpilasi peetakse koolis sageliveidrateks, isegi andetuteks. Nad on tüüpiliseltsõltumatud, tundlikud, omapärased jaoma maailmas elavad. Loov õpilane suudabnäha probleeme ja otsib julgelt lahendusi kasealt, kuhu teised ei mõista vaadata. Tulemusekson näiteks omapärased probleemilahendused,hästi kavandatud kunstilisedesinemised, teemat sügavuti vaatlevad sõnavõtudvõi improvisatsioonid. Ta loob midagiuut, andekalt kvalitatiivselt kõrgetasemelist.Kui õpetamise ideaal on samas rütmistoimiv reegleid järgiv õpilane, siis loovaidõpilasi sageli tõrjutakse ja nende peale pahandatakse.Kõige loovamad isiksused, vähestest tõelistestgeeniustest rääkimata, on harva isegiStimuleeri õpilasi mõitslikult riske võtma5

Anna piisavalt aega probleemide selgitamiseksja lahendamisekslapseeas pimedalt autoriteete järgivad sooritajadvõi kiituse ootajad. Neid peetaksesageli veidrateks unistajateks või ebamugavateküsimuste esitajateks. “Arvasin, et olennormaalne, aga siis läksin kooli,” märkisüks andekas noor kunstnik. “Kooliminekustsaadik sain tunda, et olen ebanormaalne,iga päev. Tahtsin kogu aeg ainult üksindussepõgeneda.”Flow, loov protsessMihalyi Csikszentmihalyi on loonud “flow”mõiste, mis viitab sügavale meelehea japsüühilise terviklikkuse tundele. Flow-olekueeltingimus on, et inimene teeb midagiteadlikult ja sihikindlalt, töötab väljakutseidpakkuva ülesande kallal.Kui õpilane töötab oma võimete piiril,tuleb kogu tähelepanuvõime pöörata tegevusele,ja psüühilist energiat muuks ei jätku.Ta võib olla oma tööle nii keskendunud, ettegevus muutub spontaanseks, peaaegu automaatseks,inimene lakkab olemast teadliksellest, mida ta teeb.Flow-kogemus võib tunduda hõlbus,aga nii see alati ei ole. Sageli on loov isiksustagantjärele väsinud. Mistahes häiriv tegurvõib flow-kogemuse katkestada. Flow’ ajalei esita inimene endale küsimusi, miks maseda teen. Tegevus ise kannab maagiliselviisil edasi.Täieliku keskendumise eelduseks on,et tegevuse eesmärgid on selged ja neissaadakse koheselt tagasisidet. Pillimängijateab, mida ta teeb, ta tunneb, kas ettekanneläheb hästi või halvasti, osav käsitöölinenäeb oma töö edenemist ja on õnnelik. Kaskoolis on aega flow-kogemuseks vajalikupikaajalise töö jaoks?Loov koolikeskkondMihalyi Csikszentmihalyi rõhutab, et loovusei ole ainuüksi indiviidi omadus. Loovustmõjutab otseselt ka sotsiaalne väli,mis koosneb teistest inimestest. Kooliklasson selle välja üks näide. Teadusharudesvõi kunstis kolleegid, õpetajad, kriitikudja sponsorid määratlevad, kui palju loovatomapära on indiviidi puhul lubatud. Sotsiaalneväli hindab, jagab tunnustust ja kriitikat.Kümneid aastaid loovust uurinud TeresaM. Amabile nimetab loovuse hukutajatenajärgmisi tegureid: oodatav arvustamine,soorituste karm kontrollimine, konkurentsitekitamine, piiratud valikuvõimalused, ajalinesurve ja loovuse eest pakutud tasud.Kui tahetakse toetada õpilaste arengutloovuse suunas, ei tohi neile ülemäärapalju nõu anda. Loovus muutub enamastiseda raskemaks, mida sunnitumalt inimenelooma peab. Samas aga iseseisev, sõltumatuindiviid ei lase ennast ka tuntavast välispingesthäirida ja gruppide omavahelinekonkurents võib pigem tulemusele hästimõjuda. Tasu hea töö eest võib olla vägamotiveeriv, kui tasu taotlemine kinnisideeksei kujune.Kas koolis on kõige tähtsam häid hindeidsaada? Kuidas sellisel juhul teostuvad loovakeskkonna olulised tunnused nagu vabadus,usaldus, julgelt riskidele minek, püüe toota6

Aita õpilast tema ebakindluses.Pole alatitarvis kiiresti mõeldaõigeid lahendusiuusi ideid ja piisavalt aega ideede arendamiseks.Kus on ruumi loovale mängulisusele,kui kogu koolielu on konkurents ja stressispingutamine.Paul Torrance, üks kaasaegse loovusuurimiseloojatest, toob mitu näidet selle kohta,kuidas loovuse abil on laste apaatia, viha, kibestumusja sarkasm muutunud täiesti vastupidisteksnähtusteks. Isegi lapsed, kellelon diagnoositud arengupeetus, on suutnudoma arengule sellise käigu anda, et neist onsaanud mingi valdkonna tipptegijad.Torrance nõuab, et lastes peituv kasutamatapotentsiaal tuleb kindlasti ära tunda.See võib väljenduda juhioskustes, tehnilisesgeniaalsuses või kunstilises võimekuses.Tuleb austada õpilase vajadust õppidaiseseisvalt tegutsema. Õpetaja peab vältimaõpilaste mõtete tsenseerimist ja laskma loovuselvabalt esile kerkida. Õpilast tuleb julgustadategutsema alal, mille vastu tal huvion ja pakkuda talle võimalust vastutustundlikuksinimeseks kujuneda. Loovus tulebsuunata ühist head eesmärki teenima.Kas loovust soovitakse edendada?Kas Soome koolisüsteemi ideaal on ennastteostav indiviid või pidevalt konkureeriv jastressis, oma loovust peitev pingutaja?Kui hindad loovust ja soovid seda omaõpetamises edendada, tuleks toimida selliselt.• Julgustada õpilasti tegutsema uuel viisil.• Loo avatud, heatahtlik õhkkond, kus eksimineon lubatud.• Lase õpilastel ise otsuseid teha.• Leia üles keskpäraste ja ka nõrkade õpilasteloovad võimed.• Lase õpilastel soovi korral ka üksinda töötada.• Hinda õpilastes mängulisust, huumorimeeltja katsetamisjulgust.Õpetaja takistab õpilastes loovuse arengut,tunnistades nende mõtted imelikeks ja rumalateksvõi liigitades õpilase ideed vanadeksja teostamatuteks. Kuna loov protsessvajab aega idee arendamiseks ja mõtlemiseks,on õpetaja poolt õpilasele pidevaltuute juhiste ja raskete rutiinsete ülesanneteandmine tõhus vaktsiin loovuse vastu.Kirjandus:Kari Uusikylä 1996. Isät meidän. Luovaksi lahjakkuudeksikasvaminen. Juva: PS-kustannus.Kari Uusikylä & Jane Piirto 1999. Luovuus.Kyky löytää, taito toteuttaa. Juva: PS-kustannus.Kari.uusikyla@helsinki.fiRõhutada uusiisikupäraseidettvõtmisi jaotsuste väärtust7

Hannu Siitonen ,direktorkuha kool, ranuaSee töötab! Jälle me leiutasime!“Saime materjalipaki ja tegime selle lahti. Ehmatasime, mida me küll teha võiksime.Panime kõik asjad pingile laiali ja esimene mõte oli, et ehitame kuumaõhupalli. Aga kuidasvedru sellega ühendada? Mitte kuidagi! Enni pakkus välja tuhatjalgse, aga rattad olid üle.Aki pakkus rongi, aga see on juba väikeste laste mänguasi. Marjo pakkus mängukaru, sestsee on väikeste laste lemmiklelu. Enni arvates peaks meie mänguasi midagi naljakamatolema. Enni ja Riikka hüüdsid nagu ühest suust: KLOUN!”Jennika seob liblikat.Niimoodi algab Pallo-Pelle (Palli-Klouni) päevik. See kuulub Teknologiateollisuusry poolt 2005. a.korraldatud tehnoloogiavõistluse “Tämätoimii!” (See töötab!) võitnud Ranua Kuhakooli kuuenda klassi võidutöö juurde.Andkem lastele võimalus koolielus omaloovust ja leidlikkust kasutada. Selleks onvõimalusi iga päev. Lastel on tohutu huvileiutada, kavandada, katsetada ja üheskoosteha. Erinevad projektid ja muud koolitöödannavad võimaluse loovusele ja selle kasutamisele.Täna mõtlesime Klounile välja mänguasja.See on mäng, kus pall sööstab õhku jaseejärel püütakse torbikusse... Järsku märkasime,et käed ei mahu korralikult liikuma.Seega otsustasime käte ava altpoolt sentimeetrivõrra suurendada. Rõivaste kavandamisegaläks kaua, sest see oli raske...Enni ja Riikka tegid laulu Pallo-Pellepehmoinen... (Palli-Kloun pehmeke...).Rovaniemi piirkondliku konkursi järeloli põnev lennata Espoosse lõppvõistluselekoos oma kooli kolmanda klassiga. Töödtuli tutvustada mitmele kohtunikule ja isegiharidusministritele. Neljast õpilasest koosnevgrupp tutvustas lauldes Pallo-Pellet, kessõitis rulaga, pööritas silmi, liigutas käsi,puhus õhupalli, vaatas kaleidoskoobist lillija mängis pallimängu. Väljendusoskuse kogemusituli rohkesti. Ja hästi läks ka: võitsimekonkursi ja saime auhinnaks jalgrattad,kolmandikud jäid oma sarjas teiseks jasaid digitaalkaamerad. Eelmisel aastal olidkolmandikud võidukad oma Street Racingmänguga ja ka kuuendikud jõudsid finaali.8Annastiina ja Miikaviimistlevad StreetRacingut.

Endine õpetusminister Tuula Haatainentutvumas Pallo-Pelle lõppvõistlusega.Keskkonnakasvatus ja muu tegevusMeie kooli tegevusse ja OPS juurde kuulubiga-aastane teematöö. Keskkonnakasvatuseteemad on kohaliku tähtsusega tervikud,mida õpilased on ise uurinud ja tegevusekäigus õppinud. Nii saavad lapsed võimalusesüveneda oma küla, valla ja piirkonnakohalikku kultuuri ja oludesse ning juurduvadoma elamiskeskkonda. Teemade juurdekuuluvaid materjale on testitud, uuritud,söödud, müüdud, meisterdatud jne. Peaaegualati on teema olnud kogu kooli jaoksühine. Koolis on käinud spetsialiste ja teemeühiselt tutvumisretki meie ümbruskonda.Projektis Järviruoko kuulus meie koostöövõrgustikkuisegi kaheksa spetsialisti mitmeltpoolt Soomest.Meie tegevuskultuuris osalevad planeerimiseska vanemad ja õpilased. Väikestestettevalmistusklassi lastest kuni kuuendaklassi õpilasteni ja kogu personal teevadinnukalt projektitöid, tihtipeale on vajaläinud ka köögi koka ja koristaja oskusteavet.Eelmisel aastakümnel olid teemad näiteksKuha küla ajalugu, põhjapõdra teema,“Puusta pitkälle” (Kännust kaugele) – Ranuapuidutööstus, sooprojekt, rebasejaht,hüdrant, ühine Simojoki projekt koostöösnaaberkoolidega, pettu (männikooreleivast)näljapajukist kaasaegne tervisetoode ja kalastusprojekt.Õpilased koostavad klassidekaupa oma aruande teema kohta või kogukooli ühise, näiteks kunstiprojekti RanuaLaste Kalevala koostöös Impiö kooliga.Praegusel hetkel testime uut ainulaadsetvihmaussikomposterit, mille saime RaumaOKL (pedagoogikakooli) tudengite lõputööna.Selle kaudu harjutame ettevõtluskasvatust.Märtsikuu vaiksel külmal hommikullasime lendu 5. – 6. klassi õpilaste tehtudkuumaõhupalli. Värvikirev pall tõusis umbes300 meetri kõrgusele ja innukad suusatajadtõid selle uue lennukatse jaoks tagasi.Mais saame kuulata meie muusikaõpetajajuhtimisel valminud koolilaulude CD-d.Traditsiooniks saanud õpilaste KultuurikuppilaKuhaus (kultuurikohvik Kuhaus) plaanibjuba praegu tulevase sügise kunstide ööõhtust programmi.Kuhan.koulu@ranua.fiEelkooliealine Matias koob kangastelgedel.9

Marja-Liisa VisantiPeainspektorHaridusametKultuurialane vestlusHannu SahagaFilosoofiadoktor Hannu Saha on mitmekülgselt tegev kultuuri ja kunsti alal ningoluliselt mõjukas isik Soome Kunstikeskkomitee esimehena. Varem on ta töötanudRahvamuusikainstituudi direktorina ning Soome Rahvakunstikeskuse kunstilisejuhina. Hannu Saha on rahvamuusika ja -kultuuri uurija, ta on töötanud Tampere ülikoolietnomusikoloogia professorina ning ka helilooja ja muusikuna. Ta on Haridusametiloovus- ja kultuurikasvatusprojekti “Lähde” – “Allikas” – juhtimisrühma liige. Palusimetal kirjeldada oma visiooni loovusest ning loovuse tähendusest kultuuripoliitikas,hariduses ja kunstikasvatuses. Küsijaiks olid Heljä Järnefelt ja Marja-Liisa Visanti SoomeHaridusametist.Kultuuripoliitika ja loovusKultuurialal on meil praegu aktuaalne haridusministeeriumipoolt koordineeritava,mitut ala hõlmava loovusstrateegia sisulisekoostamise ja korraldamiseetapp. Loovusstrateegia onmeie maal olulisim sotsiaalsearendustegevuse programm.Sellele eelnes 2003. aastalriiklik kunstipoliitiline programm,nn TAO-protsess, millessisaldus esimene ulatuslikkultuuripoliitikat juhtiv ningka eesmärke hõlmav eksperthinnang.Tänasel päevaltegutseme koostöös mitmeteametkondadega. Oluline on, et tehaksekonkreetseid ettepanekuid tegevuseks ningluuakse selliseid arendusprojekte nagu loovus-ja kultuurikasvatusprojekt “Allikas”.Selle taustaks on kultuuripärandiga seotudkasvatusprojekt “Soome Tamm” ning vajadushästitoimivate koostöömudelite järele.Ka loovusstrateegia on protsess. Kunst jakultuur on sellega kaasatud innovatsioonipoliitikakeskmesse – teaduse ja tehnoloogianing ka hariduse ja kasvatusteaduse kõrvale.Loovuskasvatus aitabindiviidil sidustada kultuurija kunsti kaudu kontrolli omaelu üle, luua ühisosa sotsiaalsuseja ühiskonnaga. Aktuaalsedon kunstiga kohandatavtarbimine ja sotsiaalsed uuendused.Sellealane tegevus toimubametkondadevaheliseltning sotsiaaltöö osana. Kunstigakohandatava tarbimisekohta on juba praegu suurepäraseidnäiteid - projekt “Tervis kultuuris”jt -ning see võib veelgi laieneda, ntsotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse takistamisening tolerantsuse edendamise kaudu.Ka käivitatav projekt “Terve laps” seondubsotsiaalsete uuendustega ning samuti kasvatusprobleemidega.10

Foto: Marko KalmariStseen osaprojekti „Dialoog 2” raames lavastatud muusikalist „Punased uksed” Vantaas. „Dialoog 2” draamapedagoogikakohta loe täpsemalt lk 14.Loovus on tänapäeval kõikjal tähelepanukeskmes. Mõistet “loovus” ei tohikssiiski kasutada ülemäära ega ka liiga laiastähenduses. Loovust tuleks määratleda vastavaltolukorrale ning oma vaatenurgast, stmis see on. Praegusel hetkel on olulisimakstõusnud küsimus, kuidas peaks loovustarendama või õpetama.Mille jaoks on loovus vajalik?Loovus on läbinisti seotud kogu inimtegevusega.Seepärast peab kõigil olema võimalusosaleda kunstilise tegevuse mis tahesvormides. Minu arvates on kõik inimesedmusikaalsed. Muusika õppimist võib võrreldakõnelema õppimisega, mis tähendab,et muusika keele võib ära õppida. Stiimuliaspektil on suurem kaal kui geneetiliselaspektil. Kunst loob eeldusi ka üldisemateloominguliste protsesside mõistmiseks.Olulisim on anda impulss.Igapäevaelu askeldused eeldavad mitmesugustloovust, nagu näiteks oma kodusisustamine, riietumine, oma välimusegategelemine, söögivalmistamine jne. Lõpptulemusenasünnib midagi erilist, uut jainnovatiivset. Söögitegemist võib võrreldakunstilise protsessiga - selles on tarvis teadmuslikkualust ja pisut empiirilist asjatundlikkust.Neile omadustele tuginedes võibluua sootuks uudseidroogasid.Ka tööelu eeldabmitmekesiseidloovuslikke oskusi,mida erinevatetööülesannete täitmiselrakendada.Loovus tähendabKunsthõlmabkõikeinimlikkukujutlusvõimet ja toetumist aistingutele.Loovus eeldab teadmusalust ning võimetnäha uudsel viisil. Tulemuseks on uued lahendused.Asju võib näha ka kui liikumist– neid modifitseerides või uusi lähenemisviiseotsides. Kujutlusvõimet ja inspiratsioonituleb pidevalt toita - selles peitub11

loovuspedagoogika alus.Elame kirjaliku kultuuri ajastul, sõnakesksesteadmuskultuuris. Kirjalikus kultuurissünnib ja võimutseb nn vea mõiste.Kõiges püüeldakse veatuse poole, st asjukujutatakse võimalikult “õigel” viisil. Kamuusikas hinnatakse võimalikult veatutesitust. Peaaegu kõike õpime kirjalikele allikateletuginedes. Ajaloolises rahvakultuurislähtuti tundemeeltest, kus igal üksikindiviidiloli vabadus töötada välja midagi erisugustja eri moel, nt muusikas varieerides jaimproviseerides. Ühistest ideedest sündisalati unikaalne ja personaalne muusika, kaiga esitus oli kordumatu, millega loovusprotsesskaasnes automaatselt.Milleks vajavad kunsti ühiskond jatööelu?Kunst seondub inimeste elus ja heaoluserinevate tasanditega. Kunst loob heaoluvaimselt, kultuuriliselt, majanduslikult jasotsiaalselt. Igal inimesel peab olema õiguskunstist osa saada. Kunst hõlmab kõikeinimlikku. Elu sisuna on see ainulaadne.Vaimselt seondub kunst üksikindiviidiga,tema hinge, keha ja eluväärtustega. Kultuuriliselton kunst väärtus iseenesest, kapital,mis oma olemuselt on nii püsiv kui ka muutuv.Kunsti abil luuakse ja määratletakseidentiteete, sümboolseid väärtusi ja kuvandeid.Sotsiaalselt on kunstist abi nii teraapiakui ka hingehoiumeetodina.Kaasajal rõhutatakse sedagi, et kunstilon ka otseseid ja kaudseid majanduslikkemõjusid ning rohkesti järelmõjusid. Tänapäevalon tähelepanu keskmes majanduseluKujutlusvõimet jainspiratsiooni tulebpidevalt toitaja tööhõivet edendavad mõjustused. Pärastmajanduskriisi tekkis hulk ideid kunstivaldkonnaärialase uurimise kohta. Kunsti võidaksetänapäeval osaliselt käsitada ka kogunikui tööstusala, millesse “investeerides”saadakse kasumit. Nüüd otsitakse mh viise,et luua kultuurilisi “uudistooteid” ja edendadakultuurieksporti. Viimane on saanudhea hoo sisse kolme ministeeriumi (haridusministeeriumi,välisministeeriumi, kaubandus-ja tööstusministeeriumi) initsiatiivil.Kuidas ergutab kunst loovust?Kunsti kaudu on võimalik mõista loovuseolemust, selle protsessilist iseloomu. Siinkohalon küsimus ka julgemises. Midagi iseteha aitab edasi ja viib uue asja või ideeni.Soomlasi võib pidada laulurahvaks. Laulon meil sügaval hinges, see võib avaldudanäiteks peaagu alateadliku üminana. Oskusituleb omandada. Igaüks võib avastadaeneses midagi, mille olemasolust tal varempolnud aimugi. Võib kogeda õnnestumistunnetning avastamise ja isetegemise rõõmu.Inimeste aktiveerimine ja osalema innustamineon loovuspedagoogikas olulisedmeetodid. Loovuspedagoogika seisukohalton tähtis mõista muusikapedagoogi CarlOrffi vanatarkust: “Kunsti õppimisel polekõige tähtsam lõpptulemus, vaid protsess,mis selleni viib.”Kuidas on võimalik arendada inimeseloovust või innovaatilisi oskusi?Vahest tasuks unustada kirjasõnakesknekultuur ning minna üle elamuspõhisemalekultuurile. Kunstikasvatus on loomulikulmoel loovuskasvatus. Koolides on ülemäärainfotulva, selle asemel tuleks üle minnaenam meeltele tuginevatele ja isiksusestlähtuvatele kasvatusmeetoditele. Ei tohiksanda valmismudeleid, vaid tuleks püüdategutseda osalema innustavate meetodite12

abil, läheneda tulemile ja tulemusele isetegemisekaudu. Kõik peavad saama osaledavastavalt oma võimetele. On hea märk, ettaas arutletakse kunsti ja kunstiainete kohaüle hariduses – loovusstrateegia seisukohalton nende olukord täbar.Kuidas saab õpetada süvenemist jaloovoskusi?Siinkohal on oluline, milliste meetoditegaloovust õpetatakse ja innustatakse. Loovusstrateegiaja loovuspedagoogika seisukohalttuleks rõhutada üldharidust andva õpetusetähtsust. On oluline, et koolilapsi juba väikesestpeale ei jagataks A- ega B-klassi õpilasteks.Kõigile tuleks anda võrdväärne võimalusning usaldada kunsti ja kunstiaineteüldharivat tähtsust.Ent kunst kui õppemeetod? Võib püüeldaka kunsti- ja faktimaterjali lõimimisepoole, ent see nõuab õpetajailt väga palju.Õpetajate koolitus on praegu võtmeküsimuseks.Loovuspedagoogikat tuleks sellessetõhusamalt kaasata.ITE-kunstis, visuaalses nüüdisrahvakunstisvõib, kes tahes teha, mida tahes, mistahes materjalist luua. ITE-kunst kiirgabsiirust, töövabadust ja rõõmu. See innustabloovale dialoogile, ühelt poolt publikarmastab “pööningu-picassode” töid, teisaltkutsub üles proovima ja tegema midagi kaise.Oluline onaktiveerimine jaosalema innustamineKas kunsti kogemine on loovsituatsioon?Kunsti kogemine on alati loovsituatsioon.Kunsti eesmärk on dialoog. Kunsti kogejajaoks võib kunst olla stimuleeriv, kosutavning ka ise tegemisele innustav elamus.Kunst tähendab samuti sotsiaalset suhtlemist.Kunst on nauditav, ta pakub meelelahutustja vabastab pingetest. Muusika,kirjandus ja filmid pakuvad vabu assotsiatsioone.Kunst annab inspiratsiooni, ergutabtundeid ja mõtteid. Ta vallandab meismidagi, mõnikord kas või tülgastust. Kunstpaneb inimesi ka oma eksistentsi üle juurdlema.Seega võib kunsti kogemine olla loovaprotsessi oluliseks vormiks.Kuidas ilmneb loovus Teie praegusestöös?Loovuse protsess sisaldub igas töös ja tegevuses.Esimehe ülesannete täitmine nõuabloovust, võimet kuulda ja kuuldust tervikuidmoodustada. Inimesi tuleb “äratada”,st mõtlema panna. Tuleb teada mängureegleidning osata neid kohandada. Õnnekskujutab üsna väike osa mu tööst endastüksnes bürokraatiat või kellegi huvide kaitsmist,üha enam hõlmab see haridusministeeriuminõunikuna kultuuripoliitika strateegiateanalüüsimist lühemas või pikemasperspektiivis. Töötan võimalikult loovalt.Tähtsaimaks eesmärgiks on leida parimaidvõimalikke lahendusi Soome kunsti edendamiseks.Koosolekutel aga tuleb soosidalaiahaardelist arutelu ning osata noppidasellest välja olulisimaid mõtteid järeldustetegemiseks. Ka see on loov protsess.www.taiteenkeskustoimikunta.fihannu.saha@minedu.fiLoovus on protsess13

Kari JagtTeatrikasvatusalase projekti“Dialogi 2” koordinaator, TeakTeatrikasvatusalane projekt“Dialoog 2”Projekti “Dialogi” alane koostöö sai alguse 1990. aastate keskel Soome Näitlejate Liidualgatusest uurida kunstialase kasvatuse hetkeseisu ja eriti teatrialase kasvatuse saamistkoolihariduse kaudu. Esimene “Dialogi” projekt käivitus 1996. aastal haridusameti toel jateatrikõrgkooli täienduskoolituse keskuse eestvedamisel mõnes pilootkoolis mitmel poolSoomes. Koostöö eesmärk oli süvendada kunstiõpetusega seotud kogemuslike teadmisterolli eneseteadvuse kasvu abivahendi ning ühiselt teostatava protsessina. “Dialogi”esimene etapp lõppes 2000. aastal.Arendustöö jätkus 2003. aastal,kui käivitati teatrikasvatusprojekt“Dialogi 2”.Selle eesmärk on koolide teatri- ja draamaõppearendamine ning koostöövõrgustikeloomine koolide ja teatrite vahel.“Dialogi 2” töörühma kuulub 14 teatri- jadraamaõppe spetsialisti.“Dialogi 2” töörühm on loonud sidemeidkoolidega toimuvast koostööst huvitunudteatritega ning üritab nii pikaajalisearendustöö kui ka kiiremate pilootprogrammidegasaavutada järgmisi eesmärke:1) tugevdada teatri- ja draamaõppe positsioonikoolides;2) aktiveerida teatrite sees laialdastteatrialast mõtlemist. Laste ja noortegatehtavad koostööprojektid ning teatritekasvatustöö tuleks lisaks lasteteatri hindamiseleviia aruteludeni oma ala professionaalidega;3) luua erinevaid toimivaid teatrikasvatusemudeleid.14foto: Marko Kalmari

Draama- ja teatrikasvatus on tõhustunde- ja suhtlusõpetusTeatriõpetus on üks paremaid võimalusikäsitleda tundetasandil toimuvale isiksusearengule olulisi teemasid ning sellel onmärkimisväärne osa salliva ühiskonna arendamisel.Teatril ja teatriõppel on ennetavroll elama õppimisel, inimeseks saamiselja inimeseks olemisel. Sellel on ka loovustedendav mõju. Loovuse olulisust tulevikuson rõhutanud juba ka majandusinimesed.Draama- ja teatrikasvatuse olulisusekohta on tehtud mitmeid uurimusi, nt SoileRusaneni väitekiri aastast 2002 (SoomeTeatrikõrgkool). Rusaneni uurimus käsitlesõpilaste kogemusi draama- ja teatrikasvatusevallast. Selle andmetel seondusid kogemusedja õppimine oma minaga: enesetunnetusparanes, väljendusoskus arenes jasuurenes keskendumisvõime.Teater ei kuulu enamikus Soome koolidesõpetatavate kunstiainete hulka. See onvastuolus näiteks UNESCO seisukohagakunstialase kasvatuse ja eriti draama olulisemõju kohta inimeseks saamisel. Seepärastkeskendus Soomes korraldatud kongressiEuropean Arts in Education põhjal koostatudUNESCO väljaanne “Artistic practisesand techniques from Europe and NorthAmerica favouring social cohesion andpeace” (UNESCO 2005) draama- ja teatrikasvatusele.Draama töövorme kasutatakse pidevalterinevates seostes, näiteks inimsuhete kursustel,töökohtades peetavatel esinemiskoolitustel,noorsootöös ja teraapiavormina.Draama- ja teatrikasvatuse võimalusi onteadvustatud, aga koolihariduse püsivaksosaks pole teatrit võetud. Koolide draamaõpetuson toimunud teatud innustunudõpetajate toel – seda eriti põhikoolis. Gümnaasiumison õpilased saanud kandideeridaerigümnaasiumidesse, kus on võimaliksaada ka teatrialane gümnaasiumitunnistus.Lisaks on suuremates linnades lastele janoortele (tasulisi) draama- ja teatrikursusikunsti baasõpe kujul. Need on head võimalusedaktiivsete perede lastele, aga parakuhõlmavad need väga väikest osa õpilastest.Kunstid, eriti teater, pakuvad suurepäraseidvõimalusi õpetada elamise seisukohastolulisi oskusi. Tunnete, suhtlemise ja elamiseõppimine peaks olema võrdselt kõikidekooliprogrammis vaimse heaolu allikana.Draama- ja teatriõpetuse alal leidub Soomesvajalikke teadmisi, oskusi, kogemusija tegijaid. Küsimus on valikutes. Draamajateatriõpetuse saaks muuta osaks igaühekooliprogrammist. Selleks on vaja vaid tahet.See oleks oluline ja konkreetne sammloovuspedagoogika arendamisel.15

Teatrite ja koolide koostööTeatrite poolelt on viimastel aastatel ühaenam kuulda koolidega tehtavast koostööst.Laste ja noorte repertuaari ning kulissidetagusteekskursioonide kõrval on korraldatuderinevaid õpitubasid, käidud koolides teatrierinevaid ameteid tutvustamas, tegutsetudkoolide patroonidena ning teostatud pikaajalisikunstialase kasvatuse projekte. Huvisellise teatritega toimuva koostöö vastu onkoolides olnud suur. Siin pole ka midagiimestada, sest praegusel hetkel on teatridtihti ainsad institutsioonid, mis saavad pakkudalastele ja noortele kokkupuudet draamamaailmaga.Teatritega teostatavad koostööprojektidvõivad olla kooliharidusele suurepäranelisa. Teatritel oleks võimalus haarata olulineroll Soome teatriõppe planeerimisel ja korraldamisel.Soov selleks on paljudel teatritelsuur, sest kasvatusalast tegevust peetaksetähtsaks. See pole mingi uus nähtus. NäiteksInglismaal on teatrite riigipoolne toetusseotud teatri pakutava teatrikasvatusemahuga. Koostöö kohalike kunstiasutustegaühendatuna koolis korraldatava teatri- jadraamaõppega saaks anda mitmekülgse jaerinevatest vaatenurkadest rikka aluse lasteja noorte teatrikasvatusele.Teatrialal on süvenenud arusaam teatritegevusemuutumisest, ainult esinemistestenam ei piisa. Levimas on laiaulatuslikteatrialane mõtlemine, mille puhul teatritähendus on palju ulatuslikum, kui vaid sealtoimuvad etendused. Teatri ühiskondlikudülesanded, suhe oma kohaliku keskkonnaganing osalusteatri erinevate vormide võimalusedon tõstnud kesksele kohale töö publikuga.Selle olulise osa moodustab teatrite jakoolide vaheline koostöö. Sellisele ühiskonnateenimisele pole siiski veel leitud rahastamistega väljakujunenud tegevusvorme.Tingimustest tulenevalt on koostöö koolidegatihti teatrites tagaplaanile surutud.Teeb see, kes jõuab, ja siis, kui jõuab. Peamineprobleem on järjepidevuse puudumine.Koolidega teostatavat koostööd ei saapikemaajaliselt planeerida. Suurepärasedprojektid on tihti vaid tähtajalised. Üharohkem on teatrites tekkimas vajadus alalisepublikualase töö teostaja järele, kes võikspeale planeerimise teha ka praktilist kunstipedagoogilisttööd. Publikuga seotud tööinnukaid ja ideerikkaid teostajaid leidub niikooli lõpetavate osalusteatri professionaalidekui ka teatri enda töötajate hulgas.16foto: marko Kalmari

Loovus onettekujutusvõime jatunnetamineTeatrite antav personaliressurss publikugatoimuvaks tööks oleks märkimisväärneüleriiklik edusamm peale Soome teatri- jadraamahariduse ka teatrite ühiskondlikurolli täitmise seisukohast, aidates kaasa piirkondlikulesidustumisele kohaliku ühiskonnaga.Projekti tähtsaim eesmärk saavutatakselastele ja noortele pakutava kogemuspõhiseõppimise näol, mis toimub nii teatritvaadates kui ka interaktiivsete töövormideja eriti oma teatritegemise kaudu.“Dialogi 2” töörühm:Inari Grönholm, TaLKari Jagt, projekti koordinaator, TeaKTintti Karppinen, draamaõpetaja,FIDEAHeikki Mäkelä, teatrilavastajaSoile Rusanen, lektor, StadiaHelena Ryti, näitleja, SNLAnne Sandström, draamaõpetaja,FIDEA esimeesVille Sandqvist, näitleja, SNLi esimeesPirjo Sinko, haridusnõunik, haridusametTarja-Tuulikki Tarsala, näitleja, SNLMarjut Toivanen, näitleja, SNLPasi Varjus, õpetaja, FIDEALotta Vaulo, projekti koordinaatorMarjo-Riitta Ventola, lektor, FIDEAArtiklile on lisatud lavapilte Vaskivuori muusikajatantsugümnaasiumi etendusest „Punased uksed”Vantaa Martinussalis 2006. aasta jaanuaris.Lavastuse muusika autor on Tuomari Nurmio,käsikiri Joel Elstelält ja lavastas Kari Jagtin. „Punaseduksed” on hea näide projekti „Dialogi 2”koolide draama- ja teatrikasvatuse konkreetsetesttulemustest.kari.jagt@teak.fi17

Anita Rubinriigiteaduste doktor, dotsent, vanemteadurTuru Tuleviku-uuringute keskusIdentiteet ja muutumineÕpetaja töö on spetsiifiline amet, mida mõjutab ühiskonnas domineeriv pidev muutumine.Laste ja noorte õpetamine infoühiskonnas toime tulema ning edukalt vastama pidevaltmuutuva töökeskkonna väljakutsetele seab õpetajatele uusi kompetentsuse põhieeldusi.Siiski pole ühiskonnas veel arenenud välja selliseid läbiproovitud käitumisviise,tegutsemismudeleid ja kindlaid institutsioone, millele toetudes nende nõuete edeneminetõhusalt realiseeruda saaks. Vanad institutsioonid pakuvad aegunud lahendusi, mismuutunud oludes ja uuelaadseks kujunevas tegelikkuses enam tingimata ei toimi, kuigikoos tehnoloogia arenguga on tegelikkus juba siin ja praegu muutunud üha raskeminimääratletavaks. See hoidub liigendustest ja liigitustest ega juhindu definitsioonidest, vaidkoosneb üha abstraktsematest nähtustest ja osadest, mille omavahelisi suhteid, põhjusija mõjutusi on raske mõista. Võimalikkuse piirid joonistuvad meie reaalsuses välja ühauuesti, et siis taas hetke pärast uue teadmise ees hajuda.Kaasaegses koolis olid ja on endiseltkõige olulisemateks ülesanneteksteadmiste ehk üldhariduse ja oskusteehk oskusteabe edastamine, samutinagu kasutatavate vahendite tundmine jaeneseusalduse tõstmine. Õpetaja elukutsehõlmab peale kutsealase sisulise oskusteabeka ühiskondlikku kasvatustööd ning samason õpetaja tähtis figuur õppuri elus, kujundadestema eetilise ja moraalse identiteedialuse. (Luukkanen 2000, lk 65).On toimunud ja jätkuvalt toimub midagikummalist: ehkki juba Aristoteles ütlesomal ajal, et muutumine on aja teine nimi,on nüüd muutunud muutumine ise. Tegevuskeskkonnamuutumise üks tundemärkeon see, et taanduvale ajastule omased seaduspärasusedei tundu enam prognoositavadega konsekventsed. Nõnda siis ei tagagilõpuks ka traditsioonilised, kultuuriga sündinudja rahvuse ajalooga koos arenenudinstitutsioonid, organisatsioonid ja harjumuspärasekssaanud, pikka aega edukaltteeninud tegutsemismudelid sellist lõpptulemust,mida oodatakse (vt Aaltonen & Wilenius2002, lk 16-20; Mannermaa 2004;Rubin & Linturi 2004).Barth (1996, lk 183-191) jaotab tegevusekolmeks analüütiliseks tasandiks: makro-,vahe- ja mikrotasandiks (vt ka Siivonen2002). Ühiskonna makrotasandil toimunudehk muutunud muutuse ning oma ajaära elanud institutsioonide nõrgenemisegaseonduvad näiteks nii globaliseerumise mitmesugusedavaldumisvormid kui ka paljuräägitudheaoluriigi olemusliku aluse mõraneminening traditsiooniliste turvavõrkudekatkemine. Organisatsioonide vahetasandil18

Stseen Vaskivuore gümnaasiumi õpilaste lavastatudmuusikalist „Punased uksed” Vantaas.tõusevad esile võrgustumise, uut laadi juhipositsioonija kohanemisvõimelisuse vormidvastukaaluna hierarhiliste ja vertikaalsetestruktuuride ning tegutsemismallideFoto: Marko Kalmarivananemisele ja nõrgenemisele. Muutumisemuutumine ei jäta seega puudutamata ühtegiinstitutsiooni – ka mitte õppeasutusi.Võib oletada, et ka jäigad ja auväärsed haridusinstitutsioonidhakkavad lähiaastateljõudsalt uuenema moel, mille vormid meileveel üheselt tõlgendatavalt ei avane.Üksikindiviidis elab mikrotasandil infoühiskonnastumisega– muutuvat muutumistvõib ka niimoodi nimetada – seonduvtööstusühiskonnas domineerinud tööjõuuuendamise traditsioonist johtuv oletus sellekohta, et ta peab järjepidevalt uuendamaoma oskusi. Et pinnal püsida, peab inimeneõppima ja omandama terve elu ja igal poolmidagi uut ja samas ühtlasi ka vabanemavananenust, võtma emotsionaalselt osakõigest ja kogu aeg ning olema valmis sotsiaalsekssuhtlemiseks aegruumis 24 tundipäevas 7 päeva nädalas ja 365 päeva aastas.(Hietanen & Rubin 2004).Sellises kaoses on üksikul tegutsejal üharaskem olla tõeliselt loov ning mõjutadaolukordi ja sündmusi – või vähemasti kogeda,et neid on võimalik mõjutada. Niisiisrõhutatakse uurimuse kohaselt haridusorganisatsioonidestrateegiates ning ka neistöötavate inimeste tulevikustsenaariumidesreaktiivselt pigem seda, kuidas kohanedamuutuse ja uute väljakutsetega, selle asemelet mõelda proaktiivselt, kuidas võiksise tõhusamalt mõjutada arengu suunda jakvaliteeti. Tulevik terendub jõuna, mis ligineb,mitte tehtud otsuste ja valikute ühiseja soovitud lõpptulemina. (Linturi & Rubin2004; Rubin 2006). Siiski pole mitte19

Oluline on impulssideandminekellelgi tuleviku üle ainuõigust. Nii naguvarasemad valikud ja nende tagajärjed onmeie praeguse reaalsuse aluseks, nii vormubka tulevik juba toimunu peale praegutehtavate otsuste ja nende tagajärgedekoosmõjudest. Seega, püüdes teha häidotsuseid ning analüüsides võimalikke tulevikuvariante,võib mõjutada realiseeruvatuleviku kvaliteeti.Nimelt infovahendid ja arvutitehnoloogiaareng toovad meie tegelikkusse pidevaltuusi elemente, muutes pöördeliseltkaasaegset maailmapilti ning samas suunatesühiskonda mingi uue reaalsuse mudelipoole. Institutsioonide siseselt on kujunemasvähehaaval suurenevaid pingeid, mistulenevad üha uuesti muutunud vajadustestja tulevikuootustest. Viimastel aastatel onka Soomes jõudsalt panustatud tipposkusteABsse ning seda esindavatesse uurimis- jaharidusasutustesse. Rahastamine on saanudäärmiselt otsustavaks küsimuseks haridusasutusteolemasolule – üksnes põhiülesandehästi täitmisest ei tundu enam piisavat. Igalkoolil kui areneval organisatsioonil oleksvaja oma tootemarki, turundust, isikupärastlähenemisviisi erinevates ainevaldkondades.Samas rõhutatakse omavahelise konkurentsi,spetsialiseerumise ning koondumistsoosiva mõtlemise kõrval koostoimimist,vastastikmõju ja ühistöö vajadust. Johtuvadju ka vastuolulised nõudmised ja vajadusedühiskonna muutuvatest vajadustest – vanaston paljugi veel alles ja kehtiv, samas kui uusjuba peale tungib.Sellist juhtimise killustumist ning kaugenemistigapäevaelu tegevusest ja tegijaistüritatakse leevendada, kõneldes otsuste langetamiseläbipaistvusest ja avatusest, kuidküsimus ei olegi tingimata nähtavuse puudumisesvõi millegi teadlikus, tahtlikus varjamises.Probleemi tuum on pigem hoopisselles, et võimu vormid muutuvad infoühiskonnaprotsessisüvenedes üha abstraktsemateks,samal ajal kui otsustamist nõudvadküsimused muutuvad üha komplitseeritumaks.Teavet uuest polegi sageli saadavalliiga vähe, vaid pigem liiga palju. Üha raskemon kujundada ühist arusaama ja võttaseisukoht otsustamist vajavate küsimustevõi arengukava osas. Tervik jääb lakkamatusinfotulvas ebamääraseks ning situatsioonideja sündmuste komplekssed koosmõjudteevad tulevikualternatiivide käsitamisellahenduste leidmise aina vaevarikkamaks.Müütide ühiskonnas on oma tootemargistkujunemas toote turustamisel olulisemtegur kui seda on kvaliteet või sisu, ja rahvusvahelisedmeelelahutuskanalid vormivadomaksvõtmise kriteeriume ja tarbijakäitumisenorme. Traditsioonilise rahamajandusekõrval üha tulutoovamaks muutuvsümbolimajandus toodab konkreetset jareaalajas toimivat heaolu vägagi virtuaalsetefenomenide abil. (Vt nt Wilenius 2004; Aaltonen& Wilenius 2002). Seepärast peavadnäiteks gümnaasiumid vähehaaval hakkamaend turustama kui erinevaid tootemarke.Püsiv ja muutuv20

Psühholoogilistest uurimustest on ilmnenud,et inimese ajutegevus muutub tehnikaarenedes. Tekivad uued sünapsid, sestme teame rohkem ja oskame seostada asjuehk olemasolevat üha uutel viisidel – loomeuut. Ehkki loovus koos närvirakkude uuteühendustega suureneb, pole meie inimliksuutlikkus teha tähelepanekuid ümbritsevakeskkonna kohta siiski aegade jooksul ometikuigivõrd muutunud ega kiirenenud (Nyman1988). Teemade käsitlemine, uuendusednõuavad samu protseduure ja meanalüüsime tegelikkust ikka endiselt samalmoel asjade-sündmuste loogilise järgnevusenanagu varemgi, ehkki infoühiskondtoodab reaalajas infot, mida me meeledpeavad läbi töötama katkematute paralleelsustenaüha rohkemate radadega infokiirteel.Meie saatuseks ongi seega leida arukasja otstarbekas tee läbi elu infoühiskonnas,varustatuna samasuguse tähelepanuvõimeja -kiirusega, nagu oli meie esiisadel ja-emadel kiviajal.Ka identiteedi kujunemisel püsivatejoonte ning muunduvate ja kohanemisvõimelisterolliomaduste vahekord on muutunud,seepärast ongi identiteedi väljakujuneminelõpmatu ja eluaegne protsess – õnnekspole me kunagi lõplikult valmis. Identiteediprotsessmoodustab olulise osa ühiskonnaja koosluse terviklikkusest, mille pinnalt mepeegeldame oma lootusi, ootusi ja isiklikkeomadusi. Sel moel muudab identiteediprotsessnii üksikindiviidi kui ka ühiskonna eksistentsimõttekaks.Identiteet on representatsioon, mis tekibsellest, et me otsime teistest neid omadusi,millega me ei taha või millega me tahamesamastuda. Arenemiseks vajab identiteedikujunemise protsess pidevat sotsiaalsetsuhtlust ning dialoogi teiste inimestega.Sellise dialoogi abil loome piirid iseenda jateiste vahele ning mõistame, kes me oleme,mis me oleme ja kuhu kuulume mingil eluteehetkel. Sotsiaalse suhtluse abil täpsustame,mil moel me selles protsessis erinemeteistest ja mis selles erinevuses on tõeliselttähtis – mis teeb minust minu. Seepärastsõltuvad identiteedi tugevus ja vastupidavuska sellest, kui püsivaks me peame inimestevahelisierinevusi. (Taylor 1991)Et ühiskond oleks inimesele vähemaltmingilgi moel mõistetav ja juhitav tervikning konkreetne tegutsemiskeskkond, mitteüksnes mingi inimesele kättesaadamatuabstraktne jõud, peab inimene lõpukskorrastama oma arusaama ka ühiskonnast,suhestades seda oma identiteediga. Siitvõrsub individualism, mis on süvenenudja kujunenud üheks olulisimaks olemuseallikaks tänapäeva ühiskonnas. Kuna tegevuskeskkondsiiski kogu aeg avardub ningüha intensiivsemalt võrgustub, siis see,mida me parajasti mõistame ühiskonna all,muutub samuti erinevateks muutuvateks,pealisteks, kihilisteks ja osaliselt virtuaalseteksmikrorühmadeks. (Nt Bauman 1996;Maffessoli 1996.) Jõuame selleni, et samalajal, kui inimesel on tugev vajadus kuuludakuhugi, on moraal ja sotsiaalsus üha enam21

Kunsti kaudu võib mõistaloovuse olemust selleloomuomase protsessinasõltuvad hetkel kehtivas olukorras indiviidiidentiteeti kõige tugevamalt kujundavamikrorühma väärtustest ja valikutest. (Rubin2006). Kõneldakse elamustööstusest jalifestyle-tööstusest ning identiteeti tõlgendataksesel juhul kui toodet, mis on seotudturumajanduse mehhanismidega ehk nendeomadustega, mida müütide ühiskonnas toimivatelemikrorühmadele müüa soovitakse.Erinevus aeglaselt areneva identiteedi ningteadlikult omaksvõetavate mitmesugusteelustiilide ja rollide vahel ähmastub pidevalt.Üksikindiviid elamusühiskonnasAjal, mil individualismist on saanud igaleüksikinimesele tähtsaim olemuse allikas, onmitmesugused iseendaga seotud projektidüheks neist vähestest võimalustest, mille üleinimesel on veel peaaegu täielik kontroll.Arusaamad eksistentsist ja aktsepteeritavusestkujunevad välja ning vahenduvad meileüha selgemalt turu ja meedia kaudu. Meediapakub noortele esemelisi ja kiiresti muutuvaidväärtusi klantspakendites, mille sõnumikson, et igaühel on õigus vastata kaasajasuundumustele, st olla kaunis ja kõlbulikturul kindlaksmääratud moel ning saadaselle kaudu omaksvõetavaks tunnistatud.“Mina ise” – minu vaim ja keha – kujunebkinõnda uute elustiilide ja rollide katselavaks,kus valitseb pigem näiline vabadus. (Rubin2000; vt ka nt Beck 1992; Berger & Luckmann1995). Samal ajal esitab vastutus omamajandusliku ja sotsiaalse edukuse eest ühasuurema väljakutse sellele kontrollitavuselening selle kaudu ka üleskutse tõelisele omaelu juhtimisele.Teisalt loob individualismi väljakutserohkesti paralleelseid ja reaalajas vahenduvaidreaalsuspilte ja tulevikukujutelmi, milleserinevad ning lausa vastandlikud väärtused,hoiakud, rolliootused, ideaalid ja normidomavahel konkureerivad. Üksikisikuülesandeks jääb teha nende vastuolulisustevahel oma valik. (Rubin & Linturi 2001).Traditsioonilised mõisted ja tegutsemismudelidkõnealuses valikusituatsioonis agaparaku ei aita, kuna uutele asjadele ja nähtustelepole alati veel isegi nimetusi, rääkimatanende ajaloost. Vana tõetera ütleb, etkogemus sünnitab tarkuse ning selle kauduarenevad uued mõisted, tegutsemissuunadja suhtumisviisid, samuti nagu traditsioonid,institutsioonid ja muud tegelikkusejuhtimise vahendid. Ometigi pole meil veelkogemusi infoühiskonnast ega infoühiskonnaajalugu - seega pole meil ka vahendeidselle oma juhtimise alla võtmiseks.Uue ja kogu aeg muutuva tegelikkuseolemusest ja fenomenidest püütakse rääkidavanas keeles, neid harjumuspäraseltillustreerides ja nõndaviisi mõistes tõlgendatakseka muutusi-uuendusi varasemastabiilsuse aegu väljaarendatud vahenditeabil. Tagajärjeks on lõputu “praegu”-hetk,üha paisuv olevik, mis vallutab ruumi minevikuja tuleviku mõistmise teel. Räägi-22

takse elamuslikkusest, müüdiühiskonnastja tundeintellektist, kuigi praegu tulekskeskenduda kannatlikkusele, pikemaajaliselekaalutlemisele ning valikute põhjusteja tagajärgede mõistmisele. (Rubin 2000,2006; Rubin & Linturi 2001). Ihatakse rahuldustunnetning püüeldakse üha kiiremasoovide täitumise ja efektiivsuse poole. Kasme oleme nüüd unustamas mineviku, edasikestmiseja sügavuse tähendust?Pole siis ime, et oma elu juhtimine muutubüha keerukamaks. Infoühiskonna lapselja noorukil on “tarbijakodanikuks” sirgununaoht muutuda aktiivsest, hästifunktsioneerivastsubjektist iseenda elu objektiks.Nii saab temast paratamatult sündmuse osa,tegelaskuju omaenda elu müüdis, mille kirjutajatei tea keegi ja mille faabula on käsitamatu.(Beck 1992; vt ka Giddens 1991).Muutumises loovimine nõuab loovust.Teekonnast kasvamisprotsessist sõltumatuja tugeva identiteedi poole saab üha frustreerivamja valusam kogemus, kuna mittekellelgi – kõige vähem inimesel endal – poleenam selgust, milline on tõeliselt õnnelikinimene ja kuidas saavutada täisväärtuslikkuelu.Lisateavet:anita.rubin@tukkk.fi, www.tukkk.fi/tutuAllikad:Aaltonen, M.&M. Wilenius 2002. Osaamisenennakointi. Pidemmälle tulevaisuuten, syvemälleosaamiseen. Edita, Helsinki.Barth, F. 1996. Manifestatsjon og prosess.Universitetsforlaget, OsloBauman, Z. 1996. Postmodernin lumo. Vastapaino,Tampere.Beck, U. 1992. Risk Society. Towards a New Modernity.Sage Publications, London, ThousandOaks& New Delhi.Berger, P. L. and Lucmann T. 1995. Todellisuudensosiaalinen rakentuminen. Like, Helsinki.Giddens, A. 1991, Modernity and Self- identity.Self and Society in the Late Modern Age.Polity Press, Blackwell Publishers, Cambridge.Luukkanen, O. 2000 a. Opettaja vuonna 2010.Opetajien perus- ja täydennyskoulutuksen ennakointihankkeen(OPREPRO) selvitys 15. Loppuraportti.Opetushallitus, Hakapaino, Helsinki.Maffessoli, M. 1996. The Time of the Tribes.The Decline of Individualism in Mass Society.(Translated by d. Smith) Sage Publications, London,Thousand Oaks, New Delhi.Mannermaa, M. 2004. Heikoista signaaleistavahva tulevaisuus. WSOY, Helsinki.Nyman, G. 1988. Tietotekniikka ja havaitsemisenpsykologia. Psykologia 6/1988, ss. 425-431.Rubin, A. 2000. Growing up in Social Transition:In Search of a Late-modern Identity.Annales Universitatis Turkuensis, Series B, Tom.234, Humaniora. University of Turku, Turku.Rubin, A. 2006. Muuttuva korkeakoulu.Turkun kauppakorkeakoulun opettajien tulevaisuudenkuvat. Julkaisemista odottava tutkimusraportti.Rubin, A. &Hietanen, O. 2004. Opettamisen,oppimisen ja oppimisympäristöjen tutkimisentulevaisuus Luku 9 julkaisussa Oppimisympäristöjentutkimus ja alan tutkimuksen edistäminenSuomessa. Opetusministeriön työryhmämuistioitaja selvityksiä 2004: 38, Helsingin yliopistopaino,ss 29-33.Rubin, A. & Linturi, H. 2004. Muutoksen tuulissa.Pienten lukioiden tulevaisuudenkuvat. Tulevaisuudentutkimuskeskuksen julkaisusarja 3/2004, Turku.Rubin, A. & Linturi, H., 2001. Transition in theMaking. The Images of the Future in Educationand Decision-making. Futures Vol. 33 No. 3-4,April/May 2001, ss. 267-305.Siivonen, K. 2002. Does European Union leaveroom for local identities? Locality as a culturalsemiotic process. - Ethnologia Scandinavica vol.32. Lund, Folklivsarkivet 2002, ss. 63-77.Taylor, C. 1991. The Edhics of Authenticity.Harvard University Press, Cambridge and London.Wilenius, M. 2004. Luovaan talouteen.Kultuuriosaaminen tulevaisuuden voimavarana.Edita, Helsinki.23

Sinikka Kuosmanenpsühholoog, varhaisen vuorovaikutuksenkehittämisenkeskus alma juhatajaKasvataja loovus, eelis võivältimatus?Loovus on ühine ja kollektiivne ilming. Loovus ühendab ja eraldab. Loovus on kontaktisteiste ajas valitsevate nähtustega. Loovusest ja loovusekasvatusest rääkimine jätabvanaaegse mulje. Kakskümmend aastat tagasi oli lugu teine. Samasugune on arusaamkollektiivsusest. Jagamine, ja eriti andmine ei ole tänapäeva teema. Saamine seevastuküll. Meie aja kangelased on kiiresti rikastunud, lühikese ajaga palju saanud. Neist eiräägita kui loovatest inimestest, vaid kui õnneseentest ja tublidest, mõni ehk veel kuiahnetest. Kas nad on ka loovad? Mõned on, teised mitte. Kollektiivsusega on sama lugu.Tsunami peatas meid hetkeks, oli ju peaaegu kõigil tuttavaid, kes olid reaalselt sattunudmaailma proovile pannud õudushetkedesse ja tõelisi kangelastegusid teinud. Meil ilmnesjärsku üllatavaid võimeid, oskasime järsku improviseerida, osaleda, kaasa elada ja aidata.Aga nii oli see vaid hetke.Soomlased rõõmustasid, kui rahvusvahelisevõrdluse tulemusena selgus,et meie lapsed tulevad hästi toimematemaatikaülesannetega ja õpivad korralikultlugema ja kirjutama. Efektiivsus,sooritamine ja treenimine on ennast ära tasunud.Edu teine pool on hirmutavalt millegikaotamine. Ja nii ongi juba juhtunud.Ka selle puhul on tegemist loovusega, kuidteistsuguse loovusega. Kui laps õpib koolisrohkem matemaatikat, siis peab ta vastavaltmidagi vähem õppima. See miski on kunst,muusika, joonistamine, kirjandus, tantsimine,teater, sport, käsitöö.Kunstiõpetuse ressursid on kahanenud jasee suund jätkub. Tundide arv on vähenenudja õpetajate oskusteave nõrgeneb. Põhikoolikunstitundide arv ei ole enam piisav pädevatekunstiõpetajate palkamiseks. Kunst onmuutunud kõrvaltegevuseks. Kuigi Soomeson mitu kõrgetasemelist kunstiõppeasutust,mis vastavad ka amatöörkunstnike vajadustele,ei asenda see üldhariva õpetamiseülesannet. Õppeasutustesse astujatele korraldataksekonkursse ja valitakse parimad.Enamasti on õppurikandidaadid tulnudkunsti harrastavatest peredest. Erinevusedsüvenevad ja kunst jätkab oma elitaarsetelu. Kunst ei ühenda.Järgmine samm on kava vähendadakunstihariduse mahtu kasvatajate, õpetajateja lasteaiaõpetajate ettevalmistuses.Kunsti kollektiivsust väljendab episoodVantaa linnas 2005. a. kevadel. Linnavalitsustegi linnavolikogule ettepaneku, etlinn peaks järgmise viie aasta jooksul rahapuudusetõttu kõikidest kunstiprojektidestloobuma. Kas vanemad olid oma lastekunstikasvatuse pärast mures? Üldse mitte!Otsus sai avalikkuselt selge toetuse. Paljud24

foto: Tyko EloGarderobi- alaprojekti õpilastööde pilt: rokokoo kontskingad värvilisest wc- paberist ja kuldkaelakett makaronidest.soovitasid ajavahemikku veelgi pikenda võikunstiprojektidest täielikult loobuda. Põhjendusedolid juba tuttavad: “Kunstnikketoetab ka riik. Teenused tuleb esmajärjekorraskorda saada. Esmalt leiba, alles siistsirkust.”Olen kasvatuspsühholoogina pidanudosalema ja saanud õiguse osaleda aruteludes,kus on teemaks olnud loovuse tähtsuslapse kasvamisel ja arengus. Minu roll onolnud toimida loovuse pooldajana. Mul eiole selle vastu midagi, kuigi mingiks loovuseasjatundjaks ei ole ma ennast kunagipidanud. Ma ei ole loovust uurinud, kuigiloovus tähendab minu jaoks uurivat meelt.Loovus hõlbustab minu elu ja loovus onmuutunud minu mõtteviisiks. Ma ei peakohe õige lahenduseni jõudma, sest mavõin mitu korda katsetada ja teha sama asjaerineval viisil. Kõik ei mõtle samal viisil.Keegi teine kogeb, et tal on abi rutiinist,muutumatutena korduvatest toimingutest.Aga mulle meeldivad üllatused ja ma olenuudishimulik. Mulle meeldib, kui ma saanmõju avaldada ja muudatusi käivitada. Kuima ei katseta, siis ma ei tea, kas on ka teisivõimalusi. Ja nende eelistest ei saa ma samutiilma proovimata midagi kindlat väita.Meie mõlemad, mina ja keegi teine, olemeõppinud oma kogemuste kaudu. Meid onnii julgustatud kui ka piiratud. See oskus ontugevnenud, mida ma olen ise oluliseks pidanud.Üksi ei oleks ma õppinud ja ka mitteselle pärast, et oleksin kuidagi eriti loovaiseloomuga. Olen vajanud mulle lähedasteinimeste toetust ja kannustamist. Loovuseston natuke ka kasu olnud. Probleem onlihtsustunud või siis on tuju paranenud. Kuitekib tunne, et kõik jookseb kokku, muutubigavaks, tekib tahtmine teisiti teha. Ja kohemuutud erksamaks. Loovus ei ole omaetteeesmärk, vaid viis ummikusse jooksnudolukorrast välja tulla. Olgu siis tegemistprobleemide, inimsuhete või maja ehitamisega.Ka selles on omad ohud. Maja eitasu ainult loovalt ehitada. Selleks on vaja25

Garderobi- alaprojekti õpilastööde pilt: “Nahk-Adidas“tõrvapaberist.ka muid omadusi ning oskusi. Hea maja onvastupidav maja. Hea maja pakub kaitset.Maja asub kusagil ja näeb ilus välja. Maja ontehtud mingist materjalist ja selle on keegiehitanud. Kas loovus on oskus või omadus.Vähemalt heas majas on mõlemat. Maja onosavalt ehitatud ja on mingisugune.Juba ainuüksi argipäevas on mitmesugustloovust. Loov kõneleja ei kohta alatiloovat kuulajat. Ja loov kuulaja ei ole alatiloov kõneleja. Kas kaks inimest on selliseljuhul suutelised loovust samal viisil mõistma.See on üsna raske.Küsitlesin aastatel 2000-2005 neljasadaesimest last ootavat ema ja isa hea lapsevanemaomaduste teemal. Loovus sai vähe tähelepanu:ainult 0,75% vastajatest pidasidloovust oluliseks. Vanemad nimetasid siiskimitmeid loovusega lähedalt seotud omadusi,näiteks loomingulisust, mängulisust,leidlikkust, fantaasiarikkust ja innustamist.Ka neid omadusi pidi oluliseks vaid kuusprotsenti vastajatest. Tulemus ei olnud üllatav.Loovuse ja kunsti hindamine jäävadsamale tasemele.Filosoof Immanuel Kanti sõnul on kunsttöö, mis annab teatud illusiooni ilma vaevataja mängulisest tegutsemisest. Kunstilinetegevus tundub nii lihtne, et sellega saabhakkama igaüks, ka laps. Paljud mõtlevad,miks nii lihtsa asja eest veel maksma peab.Nad unustavad, et pealtnäha lihtsa taga onpalju tööd.Ettevõtlusmaailma edukusõpetused juhivadmunitsipaalüksuste haridus-, sotsiaal- jatervishoiuteenuste strateegiate kavandamist,kuid unustavad seejuures, et edukaettevõtte jaoks on uuenemine eluliselt tähtis.Ilma loovuseta on uuenemine võimatu.Hoolduse, kasvatuse ja õpetamise kavandajadon alles ärkamas, sest äsja uuendatudõppekavades ei leia parimagi tahtmise juuresloovuse kohta ühtki märget.Loovuse mõiste on keeruline seetõttu, ettõdesid on mitu. Oleks ju palju lihtsam, kuioleks olemas üks objektiivne mõõdik, milleabil saaks võrrelda loovust ja loovuse puudumistvõi head ja halba loovust.Kas kasvatajate loovuse peale tasub üldsemõeldagi, sest kõrgelt seda ei hinnata jadefineeriminegi tekitab probleeme. Loomulikulttasub, sest loov kasvataja leiab lahendusiega satu oma igapäevatöös ummikolukorda.Kuigi esimene lahenduskatse võibebaõnnestuda, annab ainuüksi katsetamineuut jõudu juurde ja julgust proovida.Kasvataja võib asendada puuduva oskuseteises oskuses vilumuse saavutamisegaja niimoodi ikka eesmärgini jõuda. Kõnedefektigaõpetaja Celestine Frenét arendasvälja tegevusliku õpetamismeetodi. PsühhoterapeutMilton Erickson keskendus kõneasemel hüpnoosile ja sugestioonile, sest halvatusetõttu oli tema kõne ebaselge. PsühhiaaterEero Riikonen oma kolleegidegaon aga hakanud rääkima masendusest kuipeidetud rõõmust. Kui teraapias räägitaksekliendiga rõõmust, kas või peidetud rõõ-foto: Tyko Elo26

must, võib rohkem rääkida ka heast enesetundestja liikuda heaolu suunas.Loovus ei ole alati vaimustav, sest üllatusliklahendus võib hämmeldust tekitada.Vastuvõtja, eelkõige kunsti vaataja ja kuulaja,püüab loovat tulemust mõista. Uuslahendus ei ole kõrvalistele inimestele alatiselge.Osa inimeste arvates on loovuse varjukülgsee, et loov laps ja täiskasvanu võivadolla raskesti kontrollitavad – eriti võimukaudu. Loova inimese käitumine võib ollaettearvamatu.Loovus on vaimse tervise osa. Inimenetuleb raskustega toime, tehes oma kogetustellujäämislugusid. Loo kokkupanek on loovtegevus, mis eeldab ka loovaid oskusi. Ükskirjutab, teine maalib, kolmas ehitab, neljasnäitleb, viies kasvatab, kuues teeb midagimuud. Loo koostaja võib kasutada teisteloodud lugusid, kuulata muusikat, lugedaraamatuid, vaadata pilte, kududa kampsuneid.Loovus võib olla üldine ja eriline. Kuiloovus seostub oskuste ja tahtega, võimeteja motivatsiooniga, on tegemist andekusega.See tähendab sujuvat mõtlemist, avatusterinevate kogemuste osas, uudishimu, tundlikkustdetailide suhtes. Näiteks samu pilvivaatavad inimesed võivad oma kogemusttäiesti erinevalt kirjeldada: üks kirjeldab pilvekuju, värvust, liikumist ja kujutleb pilvedeleinimlikke rolle ja juhtumeid. Teine agavaatleb pilve füüsikalisi omadusi, vee koostisosija ennustab tulevast ilma. Kumbkiteab ja kujutleb, aga erinevatest aspektidestlähtuvalt, erinevate meetoditega ja erinevaleesmärgil.Loovusest kui andekusest mõtleminevõib olla püünis. Kasvataja võib ekslikultpidada loovust omaduseks, mida ühel on jateisel pole. Loovust peab nägema tegevusena,mis nõuab oskusi – ja neid oskusi saabtreenida. Loov inimene katsetab ja tegutsebmitmel erineval moel. Kasvataja loovustähendab leida üha rohkem paremini toimivaidviise, kui neid tugevdada, saab ebaefektiivsetesttöövõtetest loobuda.Suur osa lastega peredest on tihtipealesunnitud suurte kulude ja väikeste tuludevastuolus tasakaalu leidma. Kitsikus võibolla koormav ja stressi tekitav või hoopisloovuse tõukejõud. Loov inimene mõtlebvälja ja teostab väikesest ja silmatorkamatustainesest suuri elamusi.foto: Tyko EloSinikka.kuosmanen@etu.inet.fiGarderobi- alaprojekti õpilastööde pilt: innovaatilinelakritsaking.27

Hannele LevävaaraLoovust õhutavadõpetamismeetodid“Loovus oma parimal kujul väljendub julge ja siira eneseteostusena.”(Opetusministeriön julkaisuja 2004:4, Luovuuskertomus, lk. 7)Esmalt näide uuendusprotsessi realiseerumisestÕpilastele anti ülesanne kavandada ja ehitadamaterjalidest liikuv tulevikumänguasi,mida nad võisid kaunistada värvide, tekstiilideja sulgedega. Milline sai tulemus? Ülesandepüsitus on, tõsi küll, veidi küsitav, sestlelud ei ole täiskasvanute maailmas olulised.Kuid olulised on mänguasjad just laste maailmas.Kes teaks leludest rohkem kui nendekasutajad?Parima variandina valmistasid lapsedsaadud materjalidest nt lohe, mis edasiliikudes kiigutab oma pead ja saba. Suusrippuva võtmega sulgeb lelu oma poegadekasti, seal hoiab ta ka oma leeke. Lisaks sellelesööb lohe kuule, mis pudenevad väljasaba alt.Toodud näide demonstreerib konkreetselt,milliste vaimustavate saavutustenivõib loovus õpetamisel küündida. Lapsedsaavad väljakutse, neile seatakse keerulineeesmärk, mida on meelepärane vastu võttaja milleni tahetakse jõuda. Lapse endamaailma paigutuv väljakutse kannustab jamotiveerib. Keegi ei jää kõrvale ja ei ole kaMaterjalikomplekti sisu: puidust liistud, nöör, kummipael,kruvid ja mutrid, kergplast, vedru, metallkuulid,plasttoru, laager, pdf-plaat, fooliumiteip, needid, ....kõrvaliste isikute poolt etteantud mudelit,mille järgi toimida ja tegutseda. Kõik rühmadsaavad ühesuguse materjalikomplektija ühesuguse tähtaja (mitu nädalat) omamänguasja valmistamiseks. Ressursid onkõikidel rühmadel samad. Erinevad ainultloovus ja oskused.Mänguasjaprotsessis saavad laste fantaasiaja uuenduslikkus võimaluse avaneda jarealiseeruda. Liikuva mänguasja kontekstisseavad lapsed endale eesmärgi, kavandavadoma mudeli ja idee, loovad protsesse, aruta-28Aasta 2005-2006See toimib!- tehnoloogiavõistluse,Jyväskylä maakonnavõistluse B- sarja(4.-6. klassi õpilased) võitja mänguasi„Lohe“.

Loovus on elu soolvad ja teostavad. Lapse elule lähedases kontekstison hõlbus toimida. Loova protsessitulemusena sünnib toode, mänguasi koosreklaamiga ja protsessi päevikuga. Enne lelulõpliku variandi valmimist on seda testitud,parendatud ja hinnatud.Meie õppeaineteks jagatud koolis esitataksekergesti küsimus: millise õppeaineõpetamise juurde selline loovusele õhutavõpetamismeetod, uuendusprotsess, kuulub?Nii selle näite puhul kui ka laiemas mõtteson vastus see, et mitte ainult ühe konkreetseõppeaine, vaid praktiliselt kõikide juurde.Edaspidi kasutan õpetusmeetodi mõisteasemel õppimismeetodi mõistet, et rõhutadaõpilase rolli õppimises.Uuendusprotsess kui õpetamismeetodEespool kirjeldatud uuendusprotsessi realiseerumineon üks näide 2006. aastal 1. - 6.klassi õpilastele korraldatud tehnoloogiakonkursistTÄMÄ TOIMII! (See töötab!).Siin on kirjeldatud uuendusprotsessi realiseeritudtehnoloogiate õpetamise kontekstis.Uued õppekavade alused on toonudSoome kõikidesse koolidesse tehnoloogiaainetekogumina tehnoloogia ja selleõpetamise. Iga ainekogum, seega ka tehnoloogia,eesmärgid ja sisu peavad kajastumamitme õppeaine õpetamisel. Seega peakska uuendusprotsess kui tehnoloogia arendamisprotsessmuutuma mitme õppeaineõpetamismeetodiks. Seda suunda toetabtehnoloogiale iseloomulik mitut eriala kattevülesehitus.Joonisel olen kirjeldanud uuendusprotsessietappe ja nendevahelisi seoseid. Igauuendusprotsess on sündmus, kus tegijapeab eelnevalt “nägema” ja looma midagitäiesti uut. Uuendusprotsessidel ei ole lisakssellele ka ainsatki kõike katvat ühtset meetodit,seega on iga protsess selles mõttes ainukordne.Samuti on igas protsessis loovuselja uuenduslikkusel äärmiselt oluline roll.Erinevate etappide aspektist on protsessisvajalik ka erinevat tüüpi loovus.Protsess algab ideest või väljakutsest,millele otsitakse lahendust. Idee tulenebenamasti kellegi probleemist või vajadusest,mis võib kuuluda mistahes teadus-,ühiskondliku sektori või kultuurialasse.Etapp eeldab teatud laadi loovust, võimetnäha väljakutseid või ideid omakeskkonnas, tundlikkust probleemidemärkamisel ning võimettegelikkust küsimärgi allaseada.29

1. idee,ülesanne2. arendaminelahendustehnoloogilinetoode,uuenduslikkus3. hindamine, parendamine4. raamtingimusedUuendusprotsessi etapid ja interaktsioonisuhted nende vahel (Levävaara 2006).Probleemide ja ülesannete identifitseeriminesuunab teist tüüpi loovust ja uuenduslikkusteeldava protsessini, mis toodabvähemalt tehnoloogilisi ideesid. Parimal võipigem soovitud juhul jõuab protsess ideedemudeldamise, realiseerimise ja arendamisekaudu uuenduseni. Ideede mudeldamine,ja eeskätt ideede realiseerimine ja arendamine,hõlmavad testimist, uurimist ja uusiideid. Sageli tuleb pöörduda tagasi protsessialguspunkti. Selles etapis on ka oskusteabel,eelkõige loodusteaduste ja matemaatikaalastel teadmistel ja oskustel, oluline roll.Kogu protsessi koos uuendustega hinnatakse,parendatakse ja seda juhivad erinevattüüpi raamtingimused. Hindamise aspektidekson näiteks jätkusuutlik areng, tootekasutatavus ja kasulikkus, seadusandlus jaerinevad kultuurid. Raamtingimustest võiksnimetada kogu inimkonna, ühiskonna võiteatud inimgrupi väärtusi ja eetilisi arusaamuning majanduslikke, sotsiaalseid, religioosseidja poliitilisi tegureid. Nende teguriteja uuenduste kokkusobitamine nõuabteatud tüüpi loovust, võimet näha protsessimõjutavaid tegureid ja raamtingimusi uutestaspektidest.Et uuendusprotsessis edasi jõuda, onvaja mitme erineva teadusharu spetsialistide,kooli kontekstis koostööd mitme õppeaineõpetaja vahel.Uuendusprotsess ja õppeainedUuendusprotsess on õppemeetodina teatudmääral kasutusel juba vähemalt matemaatika,füüsika, keemia ja käsitöö tundides,kuid üsnagi lihtsustatud kujul. Loodusteaduste,eelkõige füüsika tundides, väljendubmeetod eeskätt avatud ülesannetena,näiteks tuleb projekteerida teatud otstarvettäitev seade või leida, mis kasu on igapäevaelusühest või teisest füüsikaseadusest või-nähtusest. Uuendus jääb sageli idee tasandile,kuigi vähemalt mingil määral on või-30

malik ideest ka edasi liikuda. Matemaatikaskasutatakse seda meetodit sarnasel viisil.Käsitöötunnis pakutakse uuendusena väljanäiteks uusi viise, kuidas kerisele vett visata.Õppemeetodite levimise teed erinevateõppeainete õppimise juurde saavadselgemaks, kui arutleda uuenduslikkuse jaloovuse väljendumisvorme. Väljendumisvormvõib olla kasvõi uus idee, tähendus,tõlgendus, menetlusviis, toode või protsess.Milline üldhariva õpetuse õppeainetest onselline, et ühtki loovuse väljendusviisi sellepuhul rakendada ei saa? Just uute tähendusteja tõlgenduste arutelu sobib koolis mistahes aine käsitlusse, ka humanitaarainetetundides.Traditsiooniliselt on uuendusliku protsessilõpptooteks peetud esemelist toodet.See arusaam on uuendusprotsessi kasutuselevõttukooli õpetusmeetodina oluliselt kitsendanud.Tehnoloogiline toode, uuendus,võib olla ka materiaalne, info- või teenustoodevõi nende mis tahes kombinatsioon.Uuenduse mitmekülgne mõistmine laiendabuuendusprotsessi rakendatavust õppetöös.Esemelise toote uuendamine sobibsuurepäraselt nt käeliste oskuste ja kunstiaineteõpetamisel, matemaatika ja loodusteadustepuhul. Info- ja teenustoote uuenduslikarendamine sobib mis tahes õpetusega.Ühtlasi võib uuendusprotsessi kaasamisterinevatesse õppeainetesse kaaluda ka minujoonisel kujutatud protsessi erinevate etappideaspektist. Iga etapp õhutab erinevattüüpi loovust, nii et iga etappi saab tegelikultõpetamismeetodiks pidada. Protsessiideed ja väljakutsed on olemas mis tahesteaduse, ühiskondliku sektori või kultuurialal. Ka hindamine ja raamtingimused esindavadnt ühiskonda, meie väärtuste maailmaja meie eetilisi arusaamu nii ulatuslikult,et loov arutlemine neil teemadel sobib kõikideainete õpetamisse.Mida paremini õpilased ja üliõpilasedvaldavad erinevate õppeainete mõisteid jaoskusi, seda mitmekülgsemaid ja sügavamaidinnovaatilisi protsesse suudavad nadkäivitada ja seda rohkem suudavad ka loovusest,uuenduslikkusest, mõtlemisest, oskustestja mõistetest juurde õppida.Uuendusprotsess loob tehnoloogilisekultuuriInimesele iseloomulik uudishimu, teadmistejanuja mugavuse soov on viinud vähemaltkahe kultuurilise protsessini, teadusliku jatehniliseni. Teadusliku protsessi abil püüabinimene ikka paremini mõista universumitja selle nähtusi. Tehnoloogilise protsessiga,mis on samuti kultuuriprotsess, püüab tamuuta maailma enda jaoks kasulikumaks jameelepärasemaks. Teadusliku protsessi suhtesvastassuunaline tehnoloogiline protsessloob tehnoloogilise kultuuri, mis on tervikkultuuriosasüsteem ja millel on oma rollkõikide osakultuuride kogumis.Allikad:Levävaara, Hannele, 2006. Teknologiankäsite perusopetuksen kontekstissa. Fysiikanlaudaturtutkielma. Helsingin yliopisto.Fysikaalisten tieteiden laitos.Opetusministeriö, 2004. Luovuuskertomus.Ehdotus hallitusohjelmassa tarkoitetun luovuusstrategiantekemisen luonteesta, lähtökohdistaja toteuttamisen tavoista. Opetusministeriönjulkaisuja 2004:4. Helsinki.yliopistopaino.hannele.levavaara@piilila.fi31

Esa-Matti JärvinenKasvatusteaduste doktor, uurimisjuhtOulu Lõuna Instituut/Oulu ÜlikoolTehnoloogia õpetamineja loovusPõhihariduse uue õppekava teemakogum “Inimene ja tehnoloogia” tabab jubaoma nimetusega asja tuuma; esimesel kohal on inimene ja alles siis tehnoloogia.Looduskeskkond koos kõigi oma nähtustega on olemas ka ilma inimeseta. Agaehitatud keskkond, tehnoloogia, ei “kasva puu otsas”, vaid selle teeb inimene, ei keegiteine. Tehnoloogiline protsess on olnud ja on ka praegu oma iseloomult väga loov jauuenduslik. Mitmeid leiutisi on tehtud juba inimkonna ajaloo alguses, nende eesmärgiksoli tagada elu võimalikkus ning parendada ja hõlbustada ka teiste elu kvaliteeti. Kõigeolulisemad muinasaegsed ja praeguseni kasutusel olevad tehnoloogilised uuendusedon ilmselt ratas ja ader. Tehnoloogia uuenduslik protsess toimib endiselt. Ehitatudkeskkond muudab inimese tegevuse tagajärjel pidevalt oma kuju. Nii ei juhtu mitte ainultnn tehnoloogiafirmade uurimis- ja tootearendusüksustes, vaid ka paljude “igapäevaste”loovate ja uuenduslike inimeste tegevuse tulemusena.Tehnoloogilise protsessi eesmärgiks ei ole esmajärjekorras mitte loodusnähtusteavastamine (discovery), mis on olemas juba inimesest sõltumata, vaid see on protsess, misvastab meie paljudele vajadustele, et me oleksime kaitstud, võiksime elada, liikuda, saadatoitu, suhelda jne. Ilma inimeseta ei oleks ka tehnoloogiat. (Hacker & Barden, 1988).Loovus tehnoloogia õpetamisekeskpunktisKuigi vahel näib, et kõik leiutised on jubaleiutatud, ei ole see siiski nii. Väheusutav,et maailm 2006. aastal paigale jääks. Suuremosa asju on veel leiutamata. Selle sõnumipeaks tehnoloogia õpetamisel kalastele ja noortele edasi andma. Loovus jauuenduslikkus on tehnoloogilise protsessitähtsamad tunnusjooned. RahvusvaheliseTehnoloogiakasvatuse Assotsiatsiooni definitsioonijärgi: “Technology is HumanInnovation in Action” (Tehnoloogia oninimkonna innovaatilisus tegevuses ehkinimkonna uuendused tegevuses) (ITEA,2000). Definitsioon on tabav, sest selles onrõhutatud tehnoloogia inimesest lähtuvat,loovat ja uuenduslikku olemust. Tehnoloogiliseprotsessi eesmärgiks ei ole esmajärjekorrasmitte loodusnähtuste avastamine(discovery), mis on olemas juba inimesestsõltumata, vaid see on protsess, mis vastabmeie paljudele vajadustele, et me oleksimekaitstud, võiksime elada, liikuda, saada toitu,suhelda jne. Ilma inimeseta ei oleks katehnoloogiat. (Hacker & Barden, 1988).32

Kuidas mõjutab see väide tehnoloogiaõpetamist? Eeskätt, kui tehnoloogia tunnistatakseinimesest lähtuvaks loovaks protsessiks,ei saa ka tehnoloogia õpetaminepiirduda lihtsalt tehnoloogiat taustal mõjutavateloodusnähtuste uurimisega. Ja see eisaa ka olla lihtsalt olemasolevate tehnoloogilistetegevuspõhimõtete uurimine. Mõelgemselles kontekstis näiteks kunstiõpetusele,mis keskenduks ainult kunsti erinevatesuundade ning kunstivahendite ja töömeetoditetutvustamisele. Nii omandaksimeteadmisi kunstist, kuid mitte kunsti ehkteisisõnu, me ei võtaks mitte kunagi kättekunsti töövahendeid ega teeks ise kunstikas maalides, voolides, etendusi luues jne.Kas selline õpetamine vastaks kunsti põhiolemusele?Samal viisil võib tehnoloogiaõpetamisel küsida, kas piisab ainult olemasolevatehnoloogia ja selle taustal olevateloodusnähtustega tutvumisest. Minuarvates ei piisa, õpilased peavad saama kavõimaluse ise projekteerida, sobitada ja tehnoloogiaidarendada. Ka pelk töövõtete,vahendite ja materjalide tundmine ja oskusneid kasutada, kombineerida ja vormida eiole uuendusliku saavutamiseks piisav. Onvaja tundlikkust näha probleeme, ebakohtija vajadusi, mis on probleemi tehnoloogiliselahendamise protsessi liikumapanev jõud.Kui tehnoloogia laienenud mõistmine, jasellega koos ka töövahendite ja materjalidekäsitsemise oskus, ühendatakse võimegamärgata võimalusi ja viia ehitatud maailmasparendusi ellu, siis oleme Adamsi (1995,99) mõttele juba üsna lähedale jõudnud:“Need edukad leiutajad, keda ma tunnen,märkavad probleeme väga kergesti.Nad märkavad elu väikesi puudusi või raskusi,mille lahendamiseks nad saavad kasutadaenda loodud tehnoloogiat.”Loovuse puhul on tihtipeale tegemist julgeja kriitilise hoiakuga olemasoleva suhtes,sooviga teha muudatusi ja näha enda ümbervõimalusi. Loov tegevus on oma parimalkujul võrreldav ideede mänguga. Seda sooviksnäha ka tehnoloogia õpetamises. Heanäide tavaliste asjade uuel viisil nägemisestja ideedega mängimisest on Niksi-Pirkka.Ja milliseid leidlikke soovitusi näiteks pesupulkadekasutamiseks on aastate jooksulNiksi-Pirkkast lugeda saanud! Sealt leiabPiiritletud ülesanne/probleemLÕPPTULEMUS ONETTE TEADAÕpilaseteadmisedÕpilasekogemusedSotsiaalneinteraktsioonTraditsiooniline kõristilinnupeletajaPiiritlemata ülesanne/probleemLÕPPTULEMUSselgus hiljemÕpilaseteadmisedÕpilasekogemusedSotsiaalneinteraktsioonJänesekujulinelinnupeletaja33

tüüpilisele leiutajale omast mõtteviisi. Küsisinkord ühelt Ameerika leiutajalt, kuidasta võiks leiutajale omase mõtteviisi lühidaltkokku võtta. Tema vastus oli: “Thinkingoutside the Box.” Vabalt tõlgitunatähendaks see mõtlemist traditsioonilistestmõttekäikudest erineval viisil. Sellisel viisilmõeldes läheneme probleemidele uuenduslikultja loovalt. Leiutised saavad harvateoks “vaakumis”, vaid neis kombineeritaksejuba olemas olevaid teooriaid uuel, looval,konstruktiivsel viisil. (Bender, 1991).Järgnevalt lihtne näide selle kohta, kuidastraditsioonilise käsitöö kontekstis võiksteha paar sammu loovuse suunas:Kui vaadelda eespool toodud kujundeid,siis võib näha, et vasakul pool kujutatudprotsessinool ei vii millegi uueni, vaid kopeeribveel kord seda, mis juba olemas on.Tegemist on traditsioonilise linnupeletajakonstruktsiooniga, mida on tavapäraseltvalmistatud juba sadu aastaid. Nende edasinetootmine ei muuda maailmas midagi.Sellises protsessis liigub õpilane justnagukitsas torus, milles pole mingeid võimalusijuba omandatud teadmisi ja kogemusi rakendada.Ka sotsiaalne interaktsioon ja sellekasulikkus jääb minimaalseks. Lõpptulemuson üldteada ja loovusel selles ruumi ei ole.Kas ka nii traditsioonilisse esemesse võikstuua uut laadi, loova aspekti? Üks võimaluson formuleerida probleem laiemas mõttes,näiteks nii: “Ülesandeks on projekteeridaja valmistada linnupeletaja, mida saab ühekäega kergesti käsitseda”. Sellise variandipuhul on protsessi lähtekoht oma loomuseltavatum ja võimaldab välja pakkuda mitu alternatiivsetlahendusevarianti. Joonisel paremalpool on kujutatud uut laadi, värskeja uuenduslik lähenemine linnupeletajale.Kui õpilaselt küsiti, kust said nad idee nimeltjänesekujuline peletaja ehitada, vastasta, et oli tõmmanud jäätisepulgaga möödakoolimaja seinte püstpaneeli ja idee sai tasellest kogemusest. Seega on õpilasel avatumassituatsioonis võimalus kaasata probleemilahendamisse omaenda kogemusi jaideid. Õpilasele võiks rääkida ka seda, ettema tõlgendus linnupeletajast on “HumanInnovation in Action” ja see kannustab tedaka edaspidi tavalistele asjadele julgesti uusi,värskeid, loovaid lähenemisviise otsima.Selles kontekstis on sobilik rääkida kaRistomatti Ratia uuenduslikust lähenemisesttraditsioonilisele leilikulbile. Kui Ratiapüüdis tavalise leilikulbiga enda projekteeritudPikkutonttu kerisele vett visata, valgusvesi pigem mööda kerise külgi kui keriseavadest kividele. Ratia arutles selle üle jakeeras kulpi 180 kraadi võrra, ning tulemuseksoli õõnsa varrega kulp, kust saab veetäpselt kerisele suunata. Seegi näide kinnitab,kuidas juba olemasolevatele ja tuttavateleasjadele võib läheneda eelarvamustevabaja julge mõtteviisiga.LõpetuseksJulgus toimida teistsugusel viisil kui teisedon loova inimese oluline omadus. Siinkohalvõib viidata Piaget’ (1970) mõttele sellest,et kasvatuse eesmärgiks on kasvatada inimesi,kes suudavad teha uusi asju ega kordavõi kopeeri varasemate põlvkondade pooltsaavutatut – inimesi, kes oleksid loovad,Lapsed vajavad turvalist keskkonda, etkasvada üheskoos loovuse ja sellearendamisega34

uuenduslikud ja uue avastajad.Tehnoloogia õpetamisel on väga oluline,et lapsed muutuksid passiivsetest objektidestaktiivseteks subjektideks. Kui selleleliita veel John Dewey tuttav idee tegemisekaudu õppimisest, oleme jõudnud tehnoloogiaõpetamise pedagoogika tuumani.Tehnoloogia õpetamisel on tähtis andalastele valmidusi meie ehitatud keskkonna(tehnoloogia) ja sellega otseselt seostuvatetegevuspõhimõtete mõistmiseks.Tehnoloogia õpetamine peaks ühtlasiandma lastele võimalusi tehnoloogiaid projekteerida,arendada ja rakendada.Kui teisena nimetatud eesmärk jääb täitmata,jääb tehnoloogia õpetamisest puudukõige olulisem, nimelt idee selle kohta,kuidas ehitatud keskkond on arenenud jaüha inimese tegevuse abil edasi areneb (ntSparkes, 1993; Järvinen 2001). Tehnoloogilisiprotsesse ei juhi seega mitte “tõefunktsioon”,vaid kasu saamise aspekt, otstarbekohasusja toimivus. Tehnoloogias ei olehuviobjektiks loodusnähtus, vaid nähtusemõju inimese poolt ehitatud tehnoloogilisestervikus. See ei tähenda siiski teaduseja tehnoloogia vastandamist, vaid selle abilpüütakse tõsta esile nende toimimisprotsessikeskseid jooni (Sparkes, 1993; Niiniluoto,1984). Pealegi on teaduri ja tehnoloogirollid uurimis- ja arendamistöös sageli põhjalikultsegamini läinud. Nii juhtub tihtipealeka tehnoloogia õpetamisel. Tehnoloogiaõpetamist on loogiline teostada õppeainetepiire ületava integreeriva lähenemisviisiga.Tehnoloogia kui selline hõlmab nii mitmeiderinevaid teadusvaldkondi, et ka selle õpetamistei saa piirata ainult teatud õppeaineraames toimuva tegevusega. Tehnoloogiaõpetamine ei saa asendada loodusteadusteõpetamist ega käsitöö õpetamist. Tehnoloogiason nii teadust, matemaatikat, kunsti,käelisi oskusi, aga ka ehtsat uuenduslikkuprobleemide lahendamist vaja kasutada -kõik see peaks peegelduma ka õpetamisviisis.Allikad:Adams, J. (1995). Insinöörin maailma. Jyväskylä:Art House Oy.Bender, L. (1991). Invention. Dorling Kindersley:London.Hacker, M. & Barden, R. (1988). Living withTechnology. Albany, New York: Delmar Publishers,Inc.ITEA. (International Technology EducationAssociation) (2000). Standards for TechnologicalLiteracy; Content for the Study of Technology.Reston, VA: ITEA.Järvinen, E-M. (2001). Education about andthrough Technology. In search of more appropriatepedagogical approaches to technologyeducation. Acta Universitas Ouluensis/ScientiaeRerum Socialium E50. Oulu. Oulu UniversityPress. (http://herkules.oulu.fi/isbn9514264878/)Järvinen, E-M. & Twyford, J (2000). TheInfluences if Socio-cultural interaction uponchildren’s thinking and actions in prescribedand open-ended problem solving situations (Aninvestigation involving Design and Technologylessons in English and Finnish primary schools).International Journal of Technology and DesignEducation, 10, 21-41.Niiniluoto, I. (1984). Tekniikan filosofiasta.Raamatus Tiede, filosofia ja maailmankatsomus.Helsinki, Otava.Piaget, J. (1970). Science of Education and thePsychology of the Child. New York. Orion.Sparkes, J. (1993). Some differences betweensciende and technology. Teoses R. McCormick,C. Newey & J. Sparkes (toim.); Technology forTechnology Education. London: Addison-WesleyPublisching Company.Lisateavet:Tehnoloogiakasvatuse projekt NYTIwww.oulu.fi/tehnokasesa-matti.jarvinen@oulu.fi35

SEIJA KARPPINENFilosoofiadoktorHELSINGI ÜLIKOOLLoovad käed, loov meelKäelised oskused ja kätega tegemine kuuluvad mitme ameti, mitte ainult käsitöö juurde.Käelisi oskusi vajavad lisaks käsitöölistele ka kirurg, hambaarst ja elektrik, tavalistestinimestest ja argistest olukordadest rääkimata. Käsitöö jõud peitub selle mitmekülgsuses.Mitmekülgselt teostatud käsitöö arendab kogu keha: näiteks motoorikat, meeltetoiminguid, probleemide lahendamise võimet, planeerimisoskust, loovust, väljendusviisi,mõtlemist ja enesehinnangut.Käsitöö lähtekoht on oskus, oskamine,toode ja toote planeerimine jaosavus käsitöömaterjalide, vahenditeja tehnikate kasutamisel ja nende kavandamiselja tootmisel. Nendega seonduvaidprotseduurilisi oskusi (oskusteave, tegevusteave)saab omandada ainult tegemisekäigus, oskusi harjutades. Oskuse juurdekuulub ka teadlik mõtlemine ja kaalumine,keeleline suhtlemine ja seeläbi võimalikukssaanud uute teadmiste omandamine, eelnevaltläbimõtlemine ning valmidus moodustadaeesseisvast tööst süstemaatilineüldarusaam. Mehhaaniline tegemine ilmategevuse mõistmiseta ei ole siiski sellineoskus, mida käsitöö nõuab. Oskusega seondubalati ka tegevuse põhimõtete, tervikuja eetilise vastutuse mõistmine, mis eeldabvaldkonna põhimõistete tundmist ja selleoskuse arendamist.Käelised oskused ei piirdu seega ainultosavate kätega, vaid sellega seostub eelkõigeviis, kuidas silmad, meeled, käed ja mõttedomavahel koostööd teevad. See tähendabmõtlemist, erinevate teemade ühendamistja taipamist. Ei ole juhus, et mõistetel “käsitöö”ja “mõista” (soome keeles vastavalt“käsityö” ja “käsittää”) on sama etümoloogilinealus ja ei ole päris juhusliku algupäragaütlused “kätega mõtlemine” või “kätegavaatamine”.Lisaks traditsioonilisele käsitööle viibkäsitöökunst, näiteks käsitöökunsti põhiõpetus,mõtlemise veelgi kaugemale, traditsioonilisekäsitööga seostatud kaaluvast,tehnilistele lahendustele keskenduvast mõtteviisistkaugele edasi. Käsitöökunstile oniseloomulik see, et lisaks osavale toodetevalmistamisele ja probleemide lahendamisegaseonduvale arutelule käsitleb tegijaoma mõtteid, tundeid ja meeleolusid ümbritsevakeskkonna suhtes ja suunab needlõpuks sündivasse tootesse või tulemusse.Oluliseks teguriks kujuneb teema suhtesoma seisukoha kujundamine ning tegemisprotsessija tulemuse nähtavaks tegemine.Kirjeldan seda terminiga näyttäytyminen 1(nähtavale ilmumine), mis tähendab seda,et tegija toob välja oma tegevuse, oskused,mõistmise, tunded ja kogemused.Innustamise pedagoogika käelisteoskuste arendamiselNähtavale ilmumine seostub käsitöö esiletoomisega. On rõõm märgata, et käsitööpopulaarsus on kasvamas ja noored on käsi-36

Loovus on julgusmõelda teisititöö uuesti leidnud. Meedia 2 on viimasel ajalkäsitööd samuti rohkesti kajastanud. Avalikuskohas mütsi heegeldavad poisid või regulaarseltkohvikus kokku saavad ja usinaltvardaid liigutavad tüdrukud väljendavadsellist käsitöö nähtavale ilmumist, kus tegijatahab tuua oma oskused ja rõõmu käsitsitegemise üle ka teistele näha, kogeda, käsitledaja tõlgendada. See näitab, et käsitööon muutunud üheks igapäevase elamise jasotsiaalse interaktsiooni väljundiks. Ja seekõik toimub vabatahtlikult, ainuüksi kätegategemise rõõmu tõttu. Nähtavale ilmumineeeldabki, et indiviid on entusiastlik ja täistahet algatada iseenda ja oma oskuste nähtavaletoomist 3 .Sotsiokultuurilise innustamise mõistetkandev pedagoogikasuund on võtnud sihiksjust sellise innustuse tekkimise ja säilitamise4 . Innustamine seostub eluga, esteetikaga,eetikaga ja eelkõige personaalsehoiaku kujundamise ja loovusega. Eesmärkon, et indiviid teadvustaks ennast tegutseva,tundva, toimiva ja elamusi loovana. Osalevinimene on sotsiaalne ja kultuuri arendav.Ta on aktiivne oma elu looja ja siis on kätegategemisel tähtust ka heaolu tekitajanaja vaimse kasvu tugisambana. Seda on nähaka teistes käelisi oskusi nõudvates ametites.Innustamine on eelkõige uue kohtamisesuhtes positiivse hoiaku kujundamine ningmeelte tundlikkuse suurendamine, et kõikeuut ja varem kogematut eelarvamusteta vastuvõtta. Käsitöö õpetamises on eriti tähtis,et lastes, noortes ja täiskasvanutes äratatakshuvi kätega tegemise, oskuste arendamise jaeesmärkide püstitamise vastu. Need võivadmoodustada aluse ka hiljem väljakujunevaleharrastusele või ehk isegi anda tõuke uueeriala õppimise alustamiseks. Innustumine,uue vastuvõtmise oskus ning lõpp- ja vaheeesmärkidepüstitamine on mitme ametikeskne tuum.Eespool kirjeldatud noored on innustunudkätega tegemisest. Väheusutav, et nadvajaksid veel täiendavat motivatsiooni, sestneist õhkub indu uue otsimise, kollektiivsuse,üheskoos tegutsemise ja interaktsioonivastu. Käsitöö õpetamine oma parimalkujul seisneb selles, et väljastpoolt tulevinnustamine muutub inimese enda innustumiseks.Ehk ta oskab ise otsida ja leida omainnustuse, inspiratsiooni ja tegemise allikadning oskab nendest tulenevaid protsesse kateistele inimestele tutvustada.Loov probleemitundlikkusKäelisi oskusi ei defineerita mitte ainultteatud tulemusi tootva tegevusena, võimenavõi valmidusena, vaid ka tegemise jatoimimise kvaliteetsuse, osava soorituse japrofessionaalsusega. Oskuste lähtekoht onigas inimeses endas, ja osavus tekib süstemaatiliseja järjepideva harjutamise abil.Ühe oskuse omandamise järel saab õppijamotivatsiooni õppida uusi, üha keerulisemaidoskusi. Oskused ja teadmised on inimesekapital, tema visiitkaart, mille kaudu37

Loovus on julgus mõelda teisitiräägib ta endast ja oma omadustest. Needon ka indiviidi tulemuse alustalad, milleabil tulevaste probleemide ja kogemustegatoime tulla.Käeliste oskuste arendamise ülesanneon, nagu ka kunsti puhul, toota maailmaeelkõige uusi mõtlemise viise, mitte niivõrduusi esemeid. Tegemise protsess on tähendusrikas,sest oma parimal kujul kasvabselle protsessi käigus tegija enesemõistmineja teadlikkus individuaalsetest viisidest esilekerkinud probleemide looval ja isikupäraselviisil lahendamisest. See eeldab ka seda,et tegija oskab oma mõttekäigu ka teisteleinimesetele kogeda, käsitleda ja tõlgendadatuua. Sellele on suunatud ka sotsiokultuurilinekasvatus, mille eesmärgiks on, et tegijasuudaks oma mõtteid, tegusid ja meeleolusidsõnades väljendada ja teistega jagada.Tegemist on ühistegevuse protsessiga, mistõstab tähelepanu keskpunkti sotsiaalse interaktsioonija jagatud probleemilahendusetähenduse 5 . Tähelepanuväärne on, et kõikvõi mõned grupi liikmetest loovad interaktsioonisloodava toetuse abil midagi sellist,mis üksi ei oleks võimalik. Innustamise põhimõttedon suunatud sellele, et probleempüütakse muuta atraktiivseks, et õppuritestekiks vajadus osaleda ning käivituks algatusvõimeja probleemi interaktiivne arutelu6 . See tähendab, et õppurid tuleb probleemidesuhtes tundlikumaks muuta, siistajuvad nad probleeme lähedastemana jaomadena. Tegevuses rõhutatakse indiviidiindividuaalset panust ja tugevdatakse kollektiivseltindiviidide loovust ja oskusi.Kuigi käsitöös on tehnikate, materjalide,vahendite ja tööviiside kasutamise oskus jamõistmine oskamise tähtsad valdkonnad,on need eelkõige vahendid loovaks eneseväljenduseks,millega tegija meeled on tugevastiseotud. Loovus 7 ilmneb erinevatesolukordades erinevalt, näiteks probleemideloova lahendamisena või materjalide jatööviiside loova kombineerimisena. Loovustvõib kirjeldada ka kui mängulisust,kus mängitakse mõtetega, materjalidegavõi mõistetega. Mäng üksi ei ole aga loovakstöötamiseks või uute loovate toodeteloomiseks piisav, vaja on ka sihipärast, distsiplineeritudtööd. See viib uute ideede sündimisenija loob viljaka pinnase erinevateteemade ühendamisele. Distsiplineeritusegaseostub eelkõige iga valdkonna tehnikate,materjalide, vahendite ja töövõtete õppimine.Alles pärast nende oskuste omandamiston piisavalt baasi assotsiatsioonide tekkimiseksning uue ja omapärase loomiseks. Loovprotsess vajab aega ja rahulikku arutelu.Loovus ei puhke kiirustades õitsele, loovustei saa siduda tähtaegadega ja loovust ei saasundida. Aga mida rohkem saab inimenekontakti oma sisemiste kogemuste ja vaikseltinimese sisemusse peitunud teadmistega,seda suuremad on tema võimalused ollatundlik küsimuste suhtes ja arendada omaisikupärast loovust ja loovat hoiakut. Loovadkäed arendavad loovat meelt.Loovuse mõiste jaguneb kaheks. Üheltpoolt seostub sellega väljakutse, kuidasarendada inimeses loovust näiteks käsitöövõi kunsti abil. Teiselt poolt on loovuskunstikasvatuse vahend, mida mõistetaksekui avatud suhtumist maailma, iseendasseja üksteisesse. Loov inimene näeb maailmaebatäiuslikuna ja näeb seal ruumi millegi uue38

loomiseks. Ta tahab teistest erineda ja leidaoma loovale tegevusele vajaduse: “ta katsetab,kompab ja seab ennast vastamisi kõigesellega, mis on juba olemas,” nagu märgibJuha Varto 8 . Kaos, ebaselgus ja mittejätkuvuson loovuse eeltingimused. Vastavalt siismonotoonsus ja ühetasasus loovust ei ärata,kuid võivad äratada soovi ühtlast kulgemistrikkuda. Selleks on samuti vaja innustamist,julgust astuda tundmatule maale uuele vastu.On vaja piiride ületamist ja tundlikkumeelt, et loovus saaks tuult tiibadesse. Loovisiksus vajab samas siiski teatud oskuste jateadmiste alust, millele uut tervikut loomahakata, sest loovus ei ole mitte ainult uueloomine, vaid eelkõige vanade asjade uuestileidmine, vana rakendamine uuel viisil jauute tähendusseoste loomine.Kuigi tehnoloogia areneb ja maailm digitaliseerub,jääb käeliste oskuste tähtsustootva tegevuse osana püsima. Ka tehnoloogiavajab käelisi oskusi. Sellest hoolimata,et probleemid on tehnoloogia keerulisedküsimused, nõuavad ka need aju, käte ja silmadekoostööd. Ei tohi unustada ka seda,et hoolimata tehnoloogia arengust saabmaailma liigitada käte abil, inimene säilitabkontakti oma meeltega, inimliku reaalsusegaja inimeseks olemisega. Inimlikkuseks onvaja teisi inimesi ja sotsiaalset interaktsiooniteiste inimeste, mitte masinatega.1KARPPINEN, S. 2005,167-171. Mitä taidetekee käsityöstä? Käsityötaiteen perusopetuksenkäsitteellinen analyysi. Väitöskirja. Helsingin yliopisto.Soveltavan kasvatustieteen laitos.2nagu Helsingin Sanomat oma artiklis31.03.20063KARPPINEN, S. 2005,167-169. Mitä taidetekee käsityöstä? Käsityötaiteen perusopetuksenkäsitteellinen analyysi.4KURKI, L. 2000. Sosiokulttuurinen innostaminen.Tampere. Vastapaino.5Vt. nt. KUMPULAINEN, K. 2002. Yhteistoiminnallinenoppimine vertaisryhmässä. Tutkimuskatsaus.Kasvatus 33, 3/2002, 252-265;HAKKARAINEN, K. 2000. Oppiminen osallistumisenprosessina.6KARPPINEN, S. 2005,139. Mitä taide tekeekäsityöstä. Käsityötaiteen perusopetuksen käsitteellinenanalyysi.7vt näiteks UUSIKYLÄ, K. 2003. Onko luovahulluus mielen terveyttä? Teoses: J. Varto, M.Saamivaara & H. Tervahattu (toim.) Kohtaamisiataiteen ja tutkimisen maastoissa. Artefakta 13.Akatiimi, 70-79.8VARTO, J 2003,100. Kauneuden taito. Tampereenyliopisto.Seija.karppinen@helsinki.fi39

SUVI SALMELASUHTLUSASSISTENT, MOTIVA OYInnustavalt energiasäästustMe kõik vajame ja kasutame iga päev soojust, energiat ja sooja vett. Energiaküsimusteõpetamine on väljakutseid pakkuv ülesanne. Energiat kui sellist on raske ette kujutadaja energiaküsimustest tervikliku ettekujutuse loomine on ka täiskasvanutele keeruline.Lastele saab energiaküsimusi õpetada praktikast lähtudes ja lõbusalt. Teise klassi õpilasteenergiasäästmise nädalal süvenetakse energiaküsimustesse mitmekülgselt, abiks innustavõpetamispakett “Hei, kaikki toimii!” (Hei, kõik töötab!).Juba 10 aastat on iga-aastase ja üleriigiliseenergiasäästunädala (41. nädal)ühe ettevõtmisena korraldatud teiseklassi õpilaste energiasäästmise nädalat.Igal aastal osaleb energiasäästunädala üritustelpool sellest vanusegrupist ehk umbes20 000 teise klassi õpilast. Teemanädalasihtgrupiks on põhikooli teine klass, kesjust õpivad väljaspool kodu iseseisvalt tegutsemist.Konkreetsed teod energia säästmiseksSelle nädala jooksul käsitletakse energiateematiga päev ühes või kahes tunnis, abikspaketi “Hei, kaikki toimii!” materjalid.Õpetamispaketis on Tarmo Koivisto illustratsioonidega“Laste energiaraamat”ning käsiraamat õpetajale. Materjal annabettekujutuse energia mõistest, energia tootmisest,energia mõistlikust kasutamisest jasäästmisest ning energia keskkonnamõjudest.Motiva, lastekeskuse ja õpetajatekoostöös valminud õpetamispaketi hankimistkoolidesse toetavad kohalikud energiafirmad.Materjalipakett sisaldab ka energiasäästujälgimiskaarti ja kogu klassi ühist agendiraportit.Väikesed energiaagendid täidavadnädala jooksul energiasäästu jälgimiskaardiltoodud ülesandeid nii iseseisvalt kui kaõpetaja ja vanemate kaasabil. Täidetud ülesandedkoondatakse iga päev energiasäästuagendiraportisse. Praktiliste energiat säästvatetegude abil õpitakse energiat nii koduskui koolis säästlikult kasutama.Energiasäästunädal kulmineerubenergiavõistlusegaTeise klassi laste iga-aastase energiasäästunädalakulminatsioon on energiavõistlus.Klassid valmistavad oma võistlustöö õpetajakaasabil pärast energiasäästunädalat.Võistlustöö idee teostusviis on vaba, agasee peab kirjeldama energia säästmist võiuuenevaid energiavorme. Võistlustöödenaon esitatud kogu klassi tehtud plakateid,mänge, raamatuid, meisterdamistöid, joonistusi,pildikollaaže, slaidiesitusi, laulusõnuja isegi terve küla minimudel. Võidutööteinud klass saab auhinnaks õppereisi Korkeasaariloomaaeda ja Heureka teaduskeskusse.Kõik võistlusel osalenud klassid saavadaukirja.40

2005. a. üleriigilise energiasäästuvõistluse võitis JoensuuPataluoto kooli 2.A klass oma leidliku energiasäästurobotiga.Õpilased olid meisterdanud roboti, mille seest võisleida kasulikke juhiseid energia säästmiseks.Õpetus toimib ka praktikasÕppematerjali “Hei, kaikki toimii!” mõjuon kaardistatud üle-euroopalise projektiraames. Hindamisel on osalenud 12 klassi,kes kõik on kasutanud õppepaketti “Hei,kaikki toimii!” aasta energiasäästunädalal.Vastuseid saadi 211 õpilaselt, 180 lapsevanemaltja 12 õpetajalt.Nii vanemate kui ka õpetaja hinnangulaitas selle nädala jooksul korraldatud õpetuslaste hulgas energia säästmist parandadaning mõjutas positiivselt nende hoiakuidenergia säästmise suhtes. Suurem osa küsitluselevastanud vanematest märkis, etlapse koolis õpitud energiasäästuküsimusedandsid kogu perele tõuke varasemast energiasäästlikumalttegutseda.2005. a. üleriigilise energiasäästuvõistlusevõitis Joensuu Pataluoto kooli 2A klassoma leidliku energiasäästurobotiga. Õpilasedolid meisterdanud roboti, mille seestvõis leida kasulikke juhiseid energia säästmiseks.Lisateave:Suvi Salmela,Motiva Oy, tel. +358 9 – 8565 3128Irmeli Mikkonen,Motiva Oy, tel. +358 9 – 8565 3113www.motiva.fi/tokat41

Hannele Koivunendotsent, bioloogia osakond, helsingi ülikool,nõustav ametnik, opm“Tõhus” loovus; äri jaevolutsiooni paradoks“Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal,ja Jumala vaim hõljus vete kohal.” (I Mo: 1-2).Aabrahami pärijate judaismi, ristiusu ja islami maailma loomise müütide järgi onõigel Jumalal maailma joonised ja loomise absoluutne monopol. Ka teiste usunditemaailma loomise müütides tekib ürgkaose ja tühjuse seest esmalt loov tahe, mishakkab looma loodusnähtusi ja olendeid, erinevates mütoloogiates natuke erinevatesvariantides.Lutsiferi, langenud ingli, patt seisnesselles, et ta tahtis samuti luua jaohustas sellega Jumalale kuuluvatloomise monopoli. Samal viisil on gnostilistesmüütides taevast väljaaetud aioon Sofiarikkunud loomise monopoli, sest soovis luuaise.Kaasaja arusaama loomise monopolistväljendavad kõige lihtsamal kujul Google’iotsingulahtisse kirjutatud soomekeelselepäringule “luomisen monopoli” (loomisemonopol) antud vastused. Otsingutulemusei räägi sugugi mitte maailma loomisemüütidest, vaid viib meid leheküljele, kusräägitakse, et Euroopa keskpangal on rahabaasiloomise monopol. Ingliskeelne otsingseevastu avab lehekülje, kust võib lugeda:“Interest based economy and monopol ofcapital creation are main causes of povertyand injustice in the world” (European Institutefor Interest Free Economy).Ka siis, kui räägime loodusest, kasutameilma seda otseselt nii mõtlemata, usunditemüütilisi struktuure: “Loodus on loonud,loodus on kujundanud, loodus on küsimuseselliselt lahendanud.” Loodus saab meiekõnes jumalate intentsionaalse, tähendustotsiva, kreatsionistliku rolli.Sõna “loovus” on maailmas juba nii sagelikorratud, et seda kuuldes ei piisa enampüstoli kuke vinna tõmbamisest, nagu ühesvanas kultuuri puudutavas fraasis märgitakse.Vältimaks selle üleekspluateeritudväljendi kuulmist peaks ringi käima tropidkõrvades. Julgen semiootikuna väita, et loovusemõiste ei tähenda enam mitte midagija tuleb peagi teiste tõhusalt hävitatud sõnadeprügimäele saata.Kui maailma mahuks korraga ainult üksmõte, siis oleks see praegusel hetkel loovamajanduse mõiste. See mõiste pärineb kahest2002. a. ilmunud ja juba klassikakssaanud raamatust. John Howkinsi teoses“The Creative Economy” rõhutatakse loo-42

va kapitali tähtsust ja Richard Florida teoses“The Rise of the Creative Class” loovaidameteid. Florida tõstis Jane Jacobsi loodudlinnade arengu teooriale tuginedes piirkondlikuarengu põhjustena ja loova majandusekonkurentsiteguritena esile kolmT-d: Technology, Talent ja Tolerance. Omateoses “Europe in the Creative Age” võrdlebFlorida nende konkurentsitegurite valguseserinevate riikide konkurentsivõimet.Tänu Floridale on esile tõstetud loovatealade ulatuslik, mitut temaatikat ühendavalinteraktsioonil põhinev uuendussuutlikkuseanalüüs ning käivitatud seda teematpuudutav diskussioon. Florida mõisteliseksprobleemiks on liiga kitsas loovuse mõiste.Loovus ei sõltu ametist, tegevusalast võiklassikuuluvusest. Loovuse mõistel põhinevklassiühiskond võib seevastu hoopis ühiskonnaloovust ja uuenduslikkust halvata.On aeg lõpetada jutt loovast klassist, loovatesttegevusaladest või loovatest ametitest.Loova majanduse mõiste on puhtalt poliitilinehaip, turundusromantilist juttu toetavmõiste, mis kriitilis-analüütilist analüüsivälja ei kannataks.Tyler Cowen räägib oma 2002. a. ilmunudraamatus “Creative Destruction: HowGlobalization is Changing the World’sCulture” globaalsete kultuuriturgude valupunktidest.Tema keskne küsimus on, kuidasmõjutavad globaliseerumine ja kaubandusevabanemine kultuuritootmist ja kultuurilistdiversiteeti. Kriitikud on märganudselles arengus kaht probleemi. Globaalneturg ühtlustab kultuuritoodete pakkumistja nõudlust. Diversiteedi kahanemine omakordanõrgestab erinevate kultuuride identiteetija sotsiaalset kohesiooni. Teine probleemseisneb selles, et ulatuslik turg mitteainult ei vähenda kultuurilist diversiteeti,vaid nõrgestab ka kultuuritoodete kvaliteeti,sest ka ulatusliku leviku eeldus on toodetesuunamine massidele. Cowen jõuab siiskioptimistliku lõpptulemuseni. Ta usub, etkuigi ülemaailmses mõttes on kultuuritootedhomogeniseerumas, siis iga ühiskonnasiseselt pakkumine ja lähenemisnurkadearv hoopis suureneb: “inimesed vabanevadkoha türanniast”. Cowen peab seda kultuurilisevabaduse hüpet inimkonna ajalookõige olulisemaks evolutsioonihüppeks.Kultuurilise kvaliteedi ja diversiteedi tagabtema sõnul asjaolu, et kohalikke kõrgetasemelisikultuuritooteid võib turustada jalevitada üha laiemale koolitatud publikule.Massikultuuri tootmisviis tagab kõrgetasemelisepakkumise üha suurematele publikumassidele.Loovus ei ole omane mitte ainult inimühiskonnavalitud indiviididele ja isegimitte inimtõule, vaid see on kõikidesse elavatesseorganismidesse evolutsiooni miljardite- miljonite - sadade tuhandete aastatejooksul salvestatud omadus, mille abil nadsuudavad muutuda, kohaneda ning uutesja rasketes tingimustes liigi ja üksikisendinaellu jääda. See omadus on meis kõikidesja see seostub meie igapäevaelu kõikideelualadega. Loovus ei ole kunsti, kultuuri,uurimistööde, äri või mistahes muu grupimonopol.Loovus on väga lihtsalt defineeritunaasjade uut viisi kombineerimine. Loomiseeelduseks on teatud laadi surve ja lahendusevajadus, ellujäämise sund või kollektiivisedu saavutamise ja kollektiivi kuulumiseksvajalik tähenduslikkus. Ilma vabaduse ja43

turvalisuseta ei saa loovus siiski edu saavutada.Loomiseks on vaja ressursse, midaon piisavalt ka katsetamiseks ja ebaõnnestumiseks.Katsetamine ei ole võimalik, kuiressursse piisab vaevu ainult hinges püsimiseks.Soovitan asendada loova majandusemõiste tähendusmajanduse mõistega. Tähendusmajandusevõi tähendustootmisemõiste kirjeldab seda, millega tegelikult tegemist:kollektiivses ja majanduslikus vahetamisestuleb füüsilise kaubatootmise ja vahetuseasemele üha enam ja enam mittemateriaalsetetähenduste, elamuste, lugude jakontseptsioonide vahetamine. Need tähendusedseotakse erinevate füüsiliste toodetega,aga nende väärtus põhineb esmajärjekorrasmittemateriaalsel tähenduslikkusel.Tähendusmajanduse mõiste alla mahuvadnii haridus-, uurimis- ja heaoluteenused kuika elamus- ja kultuuritoodang. Nii võimekitsendada praegusel hetkel otsuste langetamise(ja meedia) ning inimeste kogemusmaailmavahel haigutavat kuristikku ja tohututtõepärasuse puudust. Tegelikkusegaseostamata imaginaarsest loovuskõnest eiole palju abi. Tähendusmajanduse mõistesaab siduda tegelikkusega, võib küsida: mistähendus, kellele, kus, miks. Kasvatame jakoolitame lapsi ja täiskasvanuid tegelikkuseks,tegelikku maailma märkama ja tegelikefüüsiliste väljakutsetega toime tulema.Klassikalise majandusteaduse ja pidevamajandusliku kasvumudeli võistlejakskerkis 1980-aastatel evolutsiooniline majandusteadus.Evolutsiooniline majandusteadusotsib majandusele konstruktiivseidja mõistelisi analooge bioloogilistest konstruktsioonidestja evolutsiooniteooriatest– sageli ka Charles Darwinit üsna otsekoheselttõlgendades. Evolutsioonilise majandusteaduseseisukohalt esindab kreatsionismimõte, et oleks võimalik töötada välja intentsionaalneuuendussüsteem, mis toodaksefektiivsest uuendussüsteemist eelnevaltplaneeritud, teadlikke uuendusi. Kreatsionistlikja evolutsiooniline ärimõte loovusestja loovast majandusest on seega oma lähtekohaljärsus vastuolus.Tor Nörretrandersi raamatus (2002)“Homo generosus – seks, kunst, äri” arutletakseinimliigi ja teiste liikide egoismi jaaltruismi vahekorda. Kas inimene oma põhiolemuseltindividuaalseid eeliseid taotlevkonkureeriv ja võitlev Homo economicusvõi kollektiivi arvestav koostöövõimelineja koostööle orienteeritud Homo generosusvõi vastastikuse ja õiglase vahetuse poolepüüdlev Homo recoprocans. Nörretrandersiveidi omalaadne idee seisneb selles,et Darwini loodusliku valiku teooria onsuunatud egoistlikule ellujäämisele ja seksuaalnevalik omakorda teenib altruistlikkuja vastastikust käitumist – näiliselt omakasupüüdmatutkäitumist ja kinkide jagamist.Teose tugev külg seisneb selles, et raamatuson avatud Homo economicus’est laiemperspektiiv evolutsiooni tegelikesse mehhanismidesse.Kaasaegse globaalse turumajanduseoludes peetakse inimesele loomupärastHomo economicus’e olemust ja konkurentsivõimetpoliitiliste valikute pädevaks ühiskondlikukspõhjenduseks. Sellest lähtuvaltkorratakse üldlevinud liturgiat “Alternatiivpuudub”, sest loovust nähakse mänguteoreetilisenullisumma mängu osana. Ka loovuson selles kontekstis rakendatud loovasseklassi kuuluvale Homo economicus’eleedu tagava vankri ette. Homo economicus’eloovus ühendatakse loovuse monopoliga ja44

efektiivse kreatsionistliku uuendussüsteemiga.Evolutsioonis ei ole loovusel siiski kunagiintentsiooni olnud – loovus ei ole lineaarne.Evolutsioon tähendab pidevat katsetamistja umbropsu tegutsemist, lugematuidummikusse jooksmisi ja tagasilülitusi, samastrateegia rakendamist uuesti ja uuesti erinevateskeskkondades ja liigiahelates. Evolutsiooneeldab ka pikki arengutsükleid jatohutult aega. Loovus ei ole kunagi lühikesetsükliga – kvartaalne majandus on ilmseltkõige tõhusam viis loovus täielikult alla suruda.Loovus vajab tühja ruumi ja aega.Võime mõttemänguna asetada kõrvutiliikide tekke mutatsiooni tulemusel ja loovauuenduslikkuse. Palju enne nähtavat liigitekettoimub nähtamatus geenimaterjalis diversifikatsioon,ilma milleta ei ole uue liigiteke võimalik. Liigi kujunemise eeldusekson seega ennekõike diversiteet, kui loovuson asjade kombineerimine uuel viisil, onvaja ainesosi, mida saab omavahel kombineerida.Diversiteet on siiski näilise, kiiretsükliga efektiivsuse vastand. “Efektiivsest”uuendusprotsessist on kõrvaldatud kõikdiversiteedi arendamise ja vaba kombineerimisevõimalused. Sellisel juhul hakkabuuendussüsteem hoopis loovusevastaselttoimima. Kui efektiivsust nähakse eelnevaltplaneeritud tulemuse teostamisena, ei oleselles loovaks kombineerimiseks enam võimalusi.Evolutsioonilises loomise mudelison ruumi ootamatu, mitteintentsionaalsemängu jaoks.Seega tagasi tähenduslikku tegelikkusesse.Tähendustootmise aladel võib saavutadakonkreetseid kultuurilisi, eetilisi, sotsiaalseidja majanduslikke tulemusi loovakapitali kumuleerumisena: positiivse loovusringinavõi loovusspiraalis. Eetilised tähendusedon globaalses koostöös nii keskkonnakui ka inimeste heaolu seisukohaltüha olulisemaks muutumas. Tulevikus oneetiline tootmisviis ka tähendusmajandusetoodete, kontseptsioonide ja tarbimise valikukriteerium.Eetiline kapital on sotsiaalsekapitali osa. Soome reaalsus: puhas loodus,ökoloogiline ja jätkusuutlik tootmine, looduslikudmaterjalid ning lihtsus ja funktsionaalsuson majanduse jõuallikad. Tulevikussiirduvad parimad spetsialistid sinna, kusinimestel ja peredel on turvaline, kultuuriliseltja sotsiaalselt impulsse pakkuv ja rõõmuskeskkond. Tootmine kandub tulevikussinna, kus on stabiilne tootmiskeskkond.Need on Soome tõelised ja parimad konkurentsitegurid.Tootearenduses ja tähendusintensiivsetootmise arendamisel on otsustav võtmetegurja kõige tähtsam konkurentsifaktorkunsti, teaduse, tehnoloogia ja majanduseintegratsioon. On vaja mitme ala lähenemisviisi,mitut kunstiharu, teadusharu jameetodi ühendavat oskusteavet ja uuenduslikkust.Suurepärane näide selle kohtaon mängude toodang: selles on ühendatudkirjandus ehk lugu, visuaalsus ehk liikuvja still-pilt, muusika ehk heli, teater, koreograafia,tants, tehnoloogia ja majandus.Uued mitut valdkonda ühendavad lähenemisviisidja terviklik kontseptsioon on vägaolulised. Üldharivas õpetamises on vajaoskusi kujundavate ja kunstiainete jõulistKunsti kogemine on alati loov olukord45

arendamist. Nende ainete ülekantud mõjuteiste ainete õpitulemustesse on tõestatudfakt, mida ei ole samas õpetamise praktiliselarendamisel tõsiselt arvestatud.Ei ole abi sellest, et paneme silmad kinnija kordame sada korda loovusloovusloovuskonkurentsivõimekonkurentsivõimekonkurentsivõime...– ja ei ole abi ka sellest, kui seda samakirjutada kolm või neli korda iga riigis ilmuvaraporti igale leheküljele. Loovusekõnesei ole tõepoolest enam midagi loovat.Definitsiooni järgi tähendab loovus ju asjadeuuel viisil ühendamist.Kui loovust soovitakse tõeliselt arendada,tuleb õppekavades julgelt suurendadamittemidagitegeva ringisebimise, katsetamisvõimaluste,eksimise, mitut valdkondaühendatavate kontseptsioonide, aegluse jatühjuse mahte. Faktilisi andmeid leiab alati,kui teadmiste hankimise viisid on omandatud.Loova mõtlemise areng vajab aega.Lõpetuseks tahan küsida: mis on kultuurija majanduse erinevus? Kuidas erinebtähenduste vahetamine kaupade vahetamisest?Kui sul on euro ja mul on euro ja meneed rahad omavahel ära vahetame, onmeil kummalgi ikka üks euro. Kui sul onmõte ja mul on mõte ja me need mõttedomavahel ära vahetame, on meil kummalgipärast seda kaks mõtet. Kultuuriliste tähendustevahetamine ei ole nulliga lõppevmäng, vaid selle abil saab luua tõusva, positiivseloovuse ringi.Arutan ja põhjendan oma käesolevasartiklis toodud väiteid põhjalikumalt omahetkel veel pooleli olevas raamatus “Johtamisenkasvioppi” (Juhtimise taimeteadus).KunstloobheaoluHannele.koivuniemi@minedu.fi46

MUIDUGI MÕISTA?Näitus Helsingi tulevikuvisioonide projektistHaridusameti fuajees Helsingis oli 03.02.-31.03.2006 gümnaasiumiõpilastemultimeedianäitus “Muidugi mõista? – tulevikuvisioone Helsingist”. Näitus valmiskoostöös Helsingi linna haridusosakonna meediakeskusega. Enne näitust tutvustati töidkoos teiste teostega Helsingi linnamuuseumis Hakasalmi villas.Projekt “Muidugi mõista?” osalesHaridusameti projektis “Lähde”.Meediakunstiteos on näide loovuseja kultuurikasvatuse uut laadi teostamisest.Näitusetöödes oli toodud välja noorte “visioone”tuleviku Helsingist. Neis peegeldusidtehnoloogilise arengu, globaliseerumiseja kliimamuutuste mõjud linlikule kasvukeskkonnale.Pildi-, heli- ja videoteostes olikasutatud meediatehnoloogiat ja ise toodetudhelisid.Näituse panid kokku grupp Kallio gümnaasiumija Helsingi kujutava kunsti gümnaasiumiõpilased. Nende juhendajad olidvalguskunstnik Annikki Luukela ja Aija-Leena Seppänen. “Muidugi mõista!” oliHelsingi haridusosakonna meediakeskuseja Helsingi linnamuuseumi ühine projekt.Kõrval olevad pildid on „Muidugi mõista“ näituseavamiselt 03.02.2006 Haridusametis Helsingis.Näituse avas projekti „Lähde“ juhataja,õpetusnõunik Jorma Kauppinen (pildil).Lisateave:Meediasekretär Mai-Lis VierikkoHaridusosakonna meediakeskus,Helsingi linn,Tel. +358 50 364 5395Mai-lis.vierikko@edu.hel.fi47

Nina GranFilosoofiamagister,eriplaneerija,Helsingi kultuurikeskusTuleviku koolViimastel aastatel on “loovusest” saanud populaarne termin ühiskonnauuringutevallas ning paljud teadlased otsivad uuenduslikke arengumeetodeid. Kultuuri,kunsti ja loovuse kui positiivse arengu ja edenemise vahendite järsult kasvavattähtsust on rõhutanud paljud teadlased ja isikud, kes näevad kultuuri ühiskonna arenguühe edasiviiva jõuna. Eelduseks on, et kultuuri kombineeritakse teiste valdkondadega,nagu haridus, et saavutada muudatusteks piisav mõjujõud.Kultuur, kunst ja loovusKa Soomes räägime üha sagedamini, et loovus,kultuur ja haridus kuuluvad kokku.Samal ajal on vähendatud kunstiaineteosakaalu tunniplaanis. Seepärast on vägatähtis arutleda loovuspedagoogika tähenduseja nn tööriistade üle just praegu jakõigil otsustamistasanditel – nii riiklikul kuiomavalitsuste tasandil, unustamata sealjuureskolmanda sektori rolli. Loomingulisusttuleb mõista kui pidevat hakkamasaamistuute väljakutsetega muutuvas ajas, see tähendabuute teadmiste kombineerimistvanadega ning oskust kohandada oma kogemusuute olukordade ja teistsuguste tervikutega.Kultuur koolisHelsingi kultuurikeskus tegutseb linnas kultuurikliimaedendamiseks mitmel erinevalviisil.Me soovime toetada nii kultuuriprodutsentekui ka teha koostööd teiste osapooltegakultuuri arengu- ja kvaliteediküsimustes.Üks tähtis ülesanne on toimida vajaduselühenduslülina kunstiasutuste ja koolidevahel. Kultuurikeskusel on seitse allüksust,kus Annegårdeni kunstikeskusel lasub peavastutuskunstikasvatuse eest. Kuid ka rootsiosakond tegeleb paljude erinevate arenguküsimusteganing teeb koostööd koolideja lastepäevakodudega. Eriplaneerijana vastutanRootsi- ja Põhjamaade-teemalise tegevuseeest kultuurikeskuses ning tegelen kaüldiste arengu- ja võrgustikuküsimustega.www.kulttuuri.hel.fiKultuurikeskuse kunstipedagoogilinetegevus on seotud kunsti ja kultuuri vahendamisegalastele ja noortele nii koolis kuika vabal ajal. Kultuurikeskus on loonudHelsingis kultuurikoordinaatorite süsteemi,mis tähendab koolides välja valitud õpetajaid,kelle ülesanne on koguda ja vahendadateavet ning teadmisi linna kultuurialastevõimaluste kohta. Koordinaatorid kutsutakseigal sügisel ja kevadel planeerimiskohtumistele,kus me esitleme algava perioodikultuurialaseid võimalusi, valmistame etteteatud teemad ja arutleme ühiselt võimaliketöömeetodite üle.Me oleme teinud koostööd ka haridusametigakunsti- ja kultuuriteemaliste seminarideja täienduskoolituspäevade osas.Eesmärk on toetada koole kultuurialaste48

vahendusel.Kultus põhinebosaliselt paberbrošüüril“Õpetajakultuurikalender”,mis ilmubkolm korda aastasja sisaldab värsketkultuuriinfot soomeja rootsi keeles.Brošüür ja kultus.fion efektiivsed koostöövahendidnii õpetajatekui ka projektikaasatud kultuuriprodutsentideja -asutustejaoks. www.kultus.fiAnnegården pakubka kunstikoolitust algklassidelastele programmi“5 x 2” raames. Selleskoostöös külastab üks algkooliklass Annegårdenit,õpilased jagatakse väiksematesserühmadesse ja nadtöötavad 5 x 2 loengutsüklitkunstiateljees, kasutadesprofessionaalseid meetodeidja materjale. Koolitus toimubnäiteks sellistel teemadel nagukujutav kunst, muusika, draama,tants, sõnakunst ja tekstiilikäsitöö.See võib olla ka kunstideülenerühm, mis tegeleb kunstivormideerinevate kombinatsioonidega.Koolitus toimub soome või rootsi keeles.Eesmärk on saavutada, et iga Helsingikooliõpilane saaks osaleda ühel “5 x 2”kursusel vähemalt ühel korral oma algkooliõpingutejooksul.Annegården on välja töötanud ka kultuurikursusedpõhikooli vanemaleastmele ja gümnaasiumiklassidele.Kursused hõlmavad 18–38 loengutja vastavad poolele või tervelekoolikursusele. Selle eesmärgikson läbi töötada mõni üldine jaaktuaalne teema eri kunstivormideja mitme õppeaine kaudulooval ja aktiveerival viisil.Kursused on toimunud sellistelteemadel nagu “Armastusja anarhia”, “Kurjus”, “Ajatudkired”, “Maailmaruumilummus” ning teised eksistentsiaalsedvõi nooruslikudteemad. Olulise osakursustest moodustavadõpikojad, protsessid jaiseseisev töö, mille käigusõpilane ise tegutseb, analüüsibning võtab kokkuoma elamused ja tähelepanekud.Kirjeldatud protsessiüheks tähtsaksosaks on see, et õpilanetuleb välja traditsioonilisestõpilaserollist, areneb koosoma ülesandegaja kogeb, kuidaskunst võib ollategelikkuse käsitlemiseerinevate viiside vahend. Kunst jakultuur edendavad õpilase väljendusvõimalusi,arengut ja eneseväärikust selles, midame kokkuvõtlikult nimetame inglise keelesempowerment, rootsi keeles egenmakt jaeesti keeles enesekindlus. Veelgi parem terminoleks ehk personaalne kasv, kuna siinon tähtis ja huvipakkuv just dünaamiline50

muutumisprotsess. Loova koolitamise mõteseisneb selles, et ta vallandab energia ningteeb võimalikuks uued kogemused ja uuedteadmised, mida saab kogeda kõigi meeltevahendusel ja mis seeläbi lubab aktiivne ollaigal õpilasel individuaalselt.Kursused on olnud koostöö kultuurikeskuseja haridusameti vahel ning sõltuvaltkursuse teemast on oma panuse sellesseandnud ka erinevad kunstiasutused ja -valdkonnad.Koolides on õpetajad integreerinud selletemaatika oma õppetööga, tihtipeale 2–3õppeainet kombineerides, mille tulemusenaon uued koostöövormid ja tervikpildidilmutanud ennast ka õpetajatele endile.Kursused on parimal juhul arengu- ja täienduskoolitusprotsessidekska õpetajatele.Kultuurikursused on saanud väga hea vastuvõtuosaliseks nii õpilaste kui ka õpetajateseas ning nii tavalistes koolides kui ka erikoolides.www.kultus.fiTulevikuküsimusedPaljud Helsingi kunsti- ja kultuuriasutusedviljelevad tänasel päeval mingis vormiskunstipedagoogilist tegevust. Õpitubadegaja eriprogrammidega näituste valik on sagelirikkalik ja ahvatlev. Koolide vaatenurgaston üks probleem kultuuriplaneerimise järjepidevus.Kes võtab enesele vastutuse selleeest, et kultuuriga integreeritud haridus,mis sisaldab kõiki teemasid või kunstivorme,jõuaks mingis klassis kõigi lasteni jaseda ka pikas perspektiivis?Turus on välja töötatud kultuuriga integreeritudkoolituse mudel nimega “Kulturstigen”(“Kultuurirada”). Selle mõte on õpilasteosasaamine pakutavast “kultuuriraja”kaudu, mis kulgeb läbi põhikoolikursuse,kus nad saavad igal aastal eri tüüpi temaatilisikunstielamusi. Samal ajal peavad õpilasedpäevikut oma kogemuste kohta. Sedasaaks kasutada teatud mõttemudelina kamujal, eeldusel, et tegevus hõlmab nii koolekui ka kultuurivaldkonda, mis tagaks pakutavamitmekülgsuse ja kvaliteedi.Norras on alates 2001. aastast loodudkultuuriga integreeritud koolituse laiapinnalistrahvuslikku mudelit pealkirjaga “Denkulturelle skolesekken” (“Kultuuriline koolikott”).Koolituse eesmärgiks on pakkudaigale lapsele põhikoolis juurdepääs “kultuuriliseleseljakotile”, mis sisaldab erinevaidkunstivorme ja kvaliteetseid kultuurielamusi.See tegevus on lühikese ajaga võitnudpoliitilise üksmeele ning seda finantseeritaksetervikuna Norra hasartmängumaksuvahenditest. Ka see mudel pakub huvi, kuime loome visioone sellest, kuidas organiseerida,arendada ja finantseerida Soomeloovat tulevikukooli.www.denkulturelleskolesekken.noStockholmis tegeleb munitsipaalne kultuurikoolüha enam kultuuriga integreeritudkoolituste pakkumisega, seda eritieeslinnades. Loovat koolitust viljeletaksetavalistes koolides, muuhulgas Grimstas.Ka ringi rändavad kunstideülesed põhimeeskonnad,kes võivad külastada mõndakooli mõne nädala jooksul korraga, on heanäide interaktiivsest kohtumisest kunstnike,õpilaste ja õpetajate vahel. Kultuurikooli filosoofiatugineb muuhulgas Howard Gardnerimõtetele multiintelligentsusest ningkunstis nähakse võimalust tagada nüansirikkamja loovam õppimine.www.kulturskolan.stockholm.seNovembris korraldavad haridusamet jaHelsingi linna kultuurikeskus Hanaholmenisaarel seminari projekti “Skapa nu” raames.Üks kohale kutsutud lektor on rektor51

Leena Hannulamuuseumi lektor,Sinebrychoffi kunstimuuseumNäitus „Garderobi”Sinebrychoffi kunstimuuseum 19.01–26.02.2006Näituse “Garderobi” taustNäitus “Garderobi” (“Garderoob”)on Sinebrychoffi kunstimuuseumi jakuue erineva õppeasutuse ning mitmekeelerühma paljukultuurilise koostöötulemus. Noorimad osalejad on venelasteaiast Kalinka. Ülejäänud osalejadon rootsikeelsest Rudolf Steineri koolistHelsingist (alg- ja põhikool), Hagelstamipõhikoolist, soomekeelsest põhikoolistTapiolan koulu, Turu Soome ÜhiskoolistTurun suomalainen yhteiskoulu jagümnaasiumist Turun suomalaisenyhteiskoulun lukio ning koolistHyrylän lukio, mida esindasid erinevadkeelerühmad. Projekt on saanud toetustja inspiratsiooni muuseumide liidult jaharidusameti projektist “Lähde” /”Skapanu”.Projekti üldeesmärk oli tutvuda muuseumiabiga paljukultuurilise Põhjalaga.Koolid ja lasteaed said vabalt valida omalähenemisviisi teemale. Tulemuseks oli näitus“Garderobi”, mida näidati Sinebrychoffikunstimuuseumis. Mõned koolid valisidoma süvateemad koostöös kohalike kultuuriasutustega,teised valisid tööviisi vastavaltajastutele või sisule. Osalenud muuseumideksolid Sinebrychoffi kunstimuuseum,Sveaborg, Brinkhalli mõis, Tusby Strandvägja Helsingi Empircentrum.Pilt: Kimmo Kauvo53

Muuseumipedagoogika Sinebrychoffikunstimuuseumis ja “Garderobi”Sinebrychoffi kunstimuuseum on üks kolmestmuuseumist, mis kuulub riiklikekunstimuuseumide hulka. Kaks ülejäänuton Ateneum ja Kiasma. Muuseum on spetsialiseerunudvanale välismaisele kunstile jaseda käsitletakse ka kui Paul ja Fanny Sinebrychoffikodu. Tegelikult asub seal 20 erinevatkunstikogu tuntud kunstikogujatelt.Kaunis ümbruskond ja ilusad kogud ei olemõeldud ainult täiskasvanutele, vaid muuseumipedagoogilinetegevus on loodud selleks,et kõik muuseumikülastajad, sõltumatavanusest, tunneksid ennast muuseumisnagu kodus.Projekti “Garderobi” raames on muuseumipedagoogilinetegevus toetanud jainnustanud noori muuseumikülastajaid tegemaoma tõlgendusi ning õhutanud uutelemuuseumielamuste vormidele, milles integreeritakseerinevaid valdkondi. Projektiraames on avanenud suurepärane võimalusintegreerida erinevaid õppeaineid, naguajalugu, keeled, tekstiiliõpetus ja kujutavkunst. Laste ja noorte kultuuri aktsepteeriminemuuseumikultuuri ühe osana onolnud võtmeküsimus ja alus sellele ajalooliseleja kultuurilisele reisile, mida näitusendast kujutab.Pilt: Kimmo Kauvo“Garderobi”Projekti lähtepunkt oli paljukultuurilinePõhjala, kus erineva kultuuritaustaga nooredinimesed suudavad leida midagi ühistkunsti ja kultuuriajaloo abil. Garderoobvõib kirjeldada inimest mitmel erinevalmoel ning anda inspiratsiooni põnevatelejutustustele inimeste elust minevikus. Pro-54

jekti raames otsustati 1) piiritleda teema 18.ja 19. sajandiga või hilisema perioodiga, kuisee on kontekstis loomulik, 2) siduda töömingil viisil Sinebrychoffi kunstimuuseumigaja 3) kasutada kohalikku kultuuriajalugu.Näitus demonstreerib, et vanad mõisted onläbi noorte maailma saanud värskenduskuuriosaliseks.Muinasjutt või tõde?Projektis osalejad soovisid eristada fiktsioonija fantaasiat selliselt, et ajaloolisi allikaiduuriti hoolikalt ning kunstiloengutel võisidõpilased ette kujutada, milline nägi elu väljavarasematel perioodidel. Sellisel viisil ajalooõppimine muutis ajaloo väga elavaks.Lasteaias Kalinka kuulasid lapsed muinasjuturaamatuidja vanu luiskelugusidning laulsid lastelaule vene ja soome keeles.Lapsed “õppisid” ka moe- ja kultuuriajaluguning tantsisid 18. ja 19. sajandi muusikasaatel. Hagelstami põhikooli õpilasedkülastasid muuseumi draama töötuba jamaalisid toredaid autoportreesid. Enamikkoolidest külastas ateljeed ja kasutas sedainspiratsiooniallikana.Turu koolide panus: Turu Soome Ühiskoolja Turu Soome GümnaasiumTurul oli näitusel “Garderobi” olulineroll. Turu Soome Ühiskooli põhikooliastmeja gümnaasiumi õpilased valmistasid riideid,mida pildistati Brinkhalli mõisas. Kaksõpetajat, kes oma kolleegide abil kõige selleeest vastutasid, olid kunstiõpetaja RiittaPouttu ja ajalooõpetaja Christiane Jukka.Kujutava kunsti koolituse raames saidõpilased abi tekstiiliõpetajalt, et valmistadaloomulikus suuruses kostüümid ja kleidid.18. sajandi moodi ja kultuuri kombineeritikaasaegse taaskasutatava materjaliga. Õpilaseduurisid tänapäeva kultuurilisi erinevusija tarbimisharjumusi ning riiete sõnumittänapäeva paljukultuurilises ühiskonnas.Muuseumi lektor Leena Hannula külastaskujutava kunsti ja ajaloo kursusi ning jutustasõpilastele Sinebrychoffi kunstimuuseumikogudest ja kunstist 18. sajandil.Õpilaste valmistatud riiete lähtepunktiksja keskkonnaks valiti lisaks Sinebrychoffikunstimuuseumi portreedele Brinkhallimõis, mis asub Turu lähedal Kakskerta saarel.Professor Gabriel Bonsdorff lasi mõisaehitada 18. sajandi lõpus ja see on esimeneneoklassitsistlik mõis Soomes. Brinkhallimõisas said õpilased töötada professionaalsefotograafi Kimmo Kauvoga, kes jäädvustasõpilaste tööd selles 18. sajandi miljöös.Lisainfo:Leena Hannula, muuseumi lektortel +358-40-8681420leena.hannula@fng.fiwww.sinebrychoffintaidemuseo.fi55

Riiklikud kultuuriasutused käivitavadkultuurikasvatusprojektiHelsingis paiknevad Soome riiklikud kultuuriasutused ühendavad oma jõud koolidegatehtava koostöö nimel. Uue kultuurikasvatusprojekti eesmärk on anda põhikooli7. – 9. klassi õpilastele, gümnasistidele ja kutseõppeasutuste õpilastele võimalus tutvudanimetatud kunstiasutuste, nende sünni, ajaloo ja praeguse tegevusega.Projektis osalevad Soome Rahvusarhiiv,Soome Rahvusraamatukogu,Soome Rahvusmuuseum, SoomeRahvusteater, Soome Kirjanduse Selts, SoomeRahvusooper, Svenska Teatern ja SoomeRiiklik Kunstimuuseum (Ateneumi kunstimuuseum,kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Sinebrychoffi kunstimuuseum jakujutava kunsti keskarhiiv). 2006. aastalkäivituv projekt teostatakse koostöös haridusametiga.Projekti eesmärk on luua uudne praktikakoolide, õppeasutuste ja kultuuriasutuste kapraegu suhteliselt elavale koostööle. Projektsoovib olla elav ning tänapäeva õpilasi huvitavkultuurikasvatuse vorm. Õpilased tutvuvadüle riigi tegutsevate kultuuriasutusteabil meie kultuuripärandi ja selle arenguganing õpivad kasutama kultuuriasutusi ningmõistma nende rolli Soome kultuurielus jaka enda argipäevas.Õppetöö toimub nii õppeasutustes kuika just selleks ette valmistatud külaskäikudelkultuuriasutustesse. Projekti käiguskoostatakse koolide tarvis ajaloole keskenduvraamat ning tänapäeva tegevust hõlmavinternetimaterjal. Projekt sobib omaeesmärkidelt ja sisult õppekavade alustega.Sisu seondub paljude õppeainetega (emakeelja kirjandus, ajalugu ja ühiskonnaõpetus,kunstiained jms). Õpetajatele korraldatakseprojektiga seotud koolitust.Projekt on kakskeelne (soome ja rootsi)ning see moodustab ühe osa haridusametiloovus- ja kultuurikasvatusprojektist “Lähde”.Projekt on saanud lisatoetust SoomeKultuurkapitalilt.Lisateave:arendusjuht Kaija Kaitavuori,Soome Riiklik Kunstimuuseum, tel 09-17336313,kaija.kaitavuori@fng.fiosakonnajuhataja Ulla Laurio,Soome Rahvusooper, tel 09-4030 2310,ulla.laurio@operafin.fiprojekti produtsent Satu Itkonen,tel 050-306 0139,satu.itkonen@itkonen.infoKunstikasvatuson loovuskasvatus56

“LÄHDE”lühiülevaadeHaridusameti loovus- ja kultuurikasvatusprojekt“LÄHDE” (2004–2006) toetab õpetajateja kultuuritöötajate koostööd. Projekt onseotud haridusameti pädevusalasse kuuluva õppetööga.Koostööd tehakse kunsti- ja kultuuriasutuste, kodanikeühendustening majandussektoriga. Loovusele lähenetaksemitmest vaatenurgast. Kunsti ja teaduse vaheline tegevuson aluseks laiaulatusliku kultuurialase maailmapildiarenemisele.“Lähde” on tihedalt seotud õppekava ja selle teostamisega.Olemasolevaid ressursse kasutades luuakse konkreetsettegevust ja uusi innustavaid võtteid õppekava rakendamiseks.Kesksel kohal kogu õppimise puhul on loovuse ja uuenduslikkuseedendamine.Eesmärgid on järgmised:• toetada õpilaste ja üliõpilaste loovat ja uuenduslikkumõtlemist;• edendada laste ja noorte kultuurilist lugemisoskust jakultuuride tundmist;• toetada uute õppekavade ja eksami aluste kasutuselevõttu;• leida sobivaid koostöövorme koolide/õppeasutuste ningkunsti- ja kultuuriasutuste, kodanikeühenduste ja majanduseluvahel.Valitud õppemeetodid aitavad õpilastel otsida uusi ja erinevaidvõimalusi ülesannete lahendamiseks. Projektid toetavadkooli õppekava teostamist ja tegevuskultuuri. Need on õpetaja-,kooli-, omavalitsus- või koostööpartneripõhised. Neidsaab teostada ühes koolis, piirkonnas, üleriiklikult või rahvusvaheliselt.57

Alaprojektide teemad on järgmised:• kunst ja kultuur• tehnoloogia ja kultuur• kultuuripärand (projekti “Suomen Tammi” (“Soome tamm”) võrgustik)• kõigi nende kombinatsioonHaridusamet pakub alaprojektidele üleriiklikku kajastust internetis, veebikeskkonnasedu.fi ning erinevatel üritustel. Saadaval on projekti “Lähde” koguelektrooniline ideepank. Projekti registri abil saavad osalejad üksteisega kontaktivõtta. Osaleda saab ka õpetajate täienduskoolitustel ja seminaridel. Projektekonsulteerivad “Lähde” kontaktisikud haridusametis. Alaprojektid võivadkasutada “Lähde” logo kui loovus- ja kultuurialase kasvatuse kvaliteedimärki.Tere tulemast osalema alaprojektides!Lisateave:koordinaator Heljä Järnefelt,tel 09 - 7747 7456, helja.jarnefelt@oph.fivaneminspektor Marja-Liisa Visanti,tel 09 - 7747 7812, marja-liisa.visanti@oph.fiwww.edu.fi/projektit/lahdewww.edu.fi/svenska/projekt/skapanuLoovus on uuenduslikkus,probleemide lahendamise oskusja motiveeritud suhtumine58

Loovus on õnnEnergiasäästuvõistluse 2005 võidutöö:leidlik energiasäästurobot.60