Kunsti kaudu võib mõistaloovuse olemust selleloomuomase protsessinasõltuvad hetkel kehtivas olukorras indiviidiidentiteeti kõige tugevamalt kujundavamikrorühma väärtustest ja valikutest. (Rubin2006). Kõneldakse elamustööstusest jalifestyle-tööstusest ning identiteeti tõlgendataksesel juhul kui toodet, mis on seotudturumajanduse mehhanismidega ehk nendeomadustega, mida müütide ühiskonnas toimivatelemikrorühmadele müüa soovitakse.Erinevus aeglaselt areneva identiteedi ningteadlikult omaksvõetavate mitmesugusteelustiilide ja rollide vahel ähmastub pidevalt.Üksikindiviid elamusühiskonnasAjal, mil individualismist on saanud igaleüksikinimesele tähtsaim olemuse allikas, onmitmesugused iseendaga seotud projektidüheks neist vähestest võimalustest, mille üleinimesel on veel peaaegu täielik kontroll.Arusaamad eksistentsist ja aktsepteeritavusestkujunevad välja ning vahenduvad meileüha selgemalt turu ja meedia kaudu. Meediapakub noortele esemelisi ja kiiresti muutuvaidväärtusi klantspakendites, mille sõnumikson, et igaühel on õigus vastata kaasajasuundumustele, st olla kaunis ja kõlbulikturul kindlaksmääratud moel ning saadaselle kaudu omaksvõetavaks tunnistatud.“Mina ise” – minu vaim ja keha – kujunebkinõnda uute elustiilide ja rollide katselavaks,kus valitseb pigem näiline vabadus. (Rubin2000; vt ka nt Beck 1992; Berger & Luckmann1995). Samal ajal esitab vastutus omamajandusliku ja sotsiaalse edukuse eest ühasuurema väljakutse sellele kontrollitavuselening selle kaudu ka üleskutse tõelisele omaelu juhtimisele.Teisalt loob individualismi väljakutserohkesti paralleelseid ja reaalajas vahenduvaidreaalsuspilte ja tulevikukujutelmi, milleserinevad ning lausa vastandlikud väärtused,hoiakud, rolliootused, ideaalid ja normidomavahel konkureerivad. Üksikisikuülesandeks jääb teha nende vastuolulisustevahel oma valik. (Rubin & Linturi 2001).Traditsioonilised mõisted ja tegutsemismudelidkõnealuses valikusituatsioonis agaparaku ei aita, kuna uutele asjadele ja nähtustelepole alati veel isegi nimetusi, rääkimatanende ajaloost. Vana tõetera ütleb, etkogemus sünnitab tarkuse ning selle kauduarenevad uued mõisted, tegutsemissuunadja suhtumisviisid, samuti nagu traditsioonid,institutsioonid ja muud tegelikkusejuhtimise vahendid. Ometigi pole meil veelkogemusi infoühiskonnast ega infoühiskonnaajalugu - seega pole meil ka vahendeidselle oma juhtimise alla võtmiseks.Uue ja kogu aeg muutuva tegelikkuseolemusest ja fenomenidest püütakse rääkidavanas keeles, neid harjumuspäraseltillustreerides ja nõndaviisi mõistes tõlgendatakseka muutusi-uuendusi varasemastabiilsuse aegu väljaarendatud vahenditeabil. Tagajärjeks on lõputu “praegu”-hetk,üha paisuv olevik, mis vallutab ruumi minevikuja tuleviku mõistmise teel. Räägi-22
takse elamuslikkusest, müüdiühiskonnastja tundeintellektist, kuigi praegu tulekskeskenduda kannatlikkusele, pikemaajaliselekaalutlemisele ning valikute põhjusteja tagajärgede mõistmisele. (Rubin 2000,2006; Rubin & Linturi 2001). Ihatakse rahuldustunnetning püüeldakse üha kiiremasoovide täitumise ja efektiivsuse poole. Kasme oleme nüüd unustamas mineviku, edasikestmiseja sügavuse tähendust?Pole siis ime, et oma elu juhtimine muutubüha keerukamaks. Infoühiskonna lapselja noorukil on “tarbijakodanikuks” sirgununaoht muutuda aktiivsest, hästifunktsioneerivastsubjektist iseenda elu objektiks.Nii saab temast paratamatult sündmuse osa,tegelaskuju omaenda elu müüdis, mille kirjutajatei tea keegi ja mille faabula on käsitamatu.(Beck 1992; vt ka Giddens 1991).Muutumises loovimine nõuab loovust.Teekonnast kasvamisprotsessist sõltumatuja tugeva identiteedi poole saab üha frustreerivamja valusam kogemus, kuna mittekellelgi – kõige vähem inimesel endal – poleenam selgust, milline on tõeliselt õnnelikinimene ja kuidas saavutada täisväärtuslikkuelu.Lisateavet:anita.rubin@tukkk.fi, www.tukkk.fi/tutuAllikad:Aaltonen, M.&M. Wilenius 2002. Osaamisenennakointi. Pidemmälle tulevaisuuten, syvemälleosaamiseen. Edita, Helsinki.Barth, F. 1996. Manifestatsjon og prosess.Universitetsforlaget, OsloBauman, Z. 1996. Postmodernin lumo. Vastapaino,Tampere.Beck, U. 1992. Risk Society. Towards a New Modernity.Sage Publications, London, ThousandOaks& New Delhi.Berger, P. L. and Lucmann T. 1995. Todellisuudensosiaalinen rakentuminen. Like, Helsinki.Giddens, A. 1991, Modernity and Self- identity.Self and Society in the Late Modern Age.Polity Press, Blackwell Publishers, Cambridge.Luukkanen, O. 2000 a. Opettaja vuonna 2010.Opetajien perus- ja täydennyskoulutuksen ennakointihankkeen(OPREPRO) selvitys 15. Loppuraportti.Opetushallitus, Hakapaino, Helsinki.Maffessoli, M. 1996. The Time of the Tribes.The Decline of Individualism in Mass Society.(Translated by d. Smith) Sage Publications, London,Thousand Oaks, New Delhi.Mannermaa, M. 2004. Heikoista signaaleistavahva tulevaisuus. WSOY, Helsinki.Nyman, G. 1988. Tietotekniikka ja havaitsemisenpsykologia. Psykologia 6/1988, ss. 425-431.Rubin, A. 2000. Growing up in Social Transition:In Search of a Late-modern Identity.Annales Universitatis Turkuensis, Series B, Tom.234, Humaniora. University of Turku, Turku.Rubin, A. 2006. Muuttuva korkeakoulu.Turkun kauppakorkeakoulun opettajien tulevaisuudenkuvat. Julkaisemista odottava tutkimusraportti.Rubin, A. &Hietanen, O. 2004. Opettamisen,oppimisen ja oppimisympäristöjen tutkimisentulevaisuus Luku 9 julkaisussa Oppimisympäristöjentutkimus ja alan tutkimuksen edistäminenSuomessa. Opetusministeriön työryhmämuistioitaja selvityksiä 2004: 38, Helsingin yliopistopaino,ss 29-33.Rubin, A. & Linturi, H. 2004. Muutoksen tuulissa.Pienten lukioiden tulevaisuudenkuvat. Tulevaisuudentutkimuskeskuksen julkaisusarja 3/2004, Turku.Rubin, A. & Linturi, H., 2001. Transition in theMaking. The Images of the Future in Educationand Decision-making. Futures Vol. 33 No. 3-4,April/May 2001, ss. 267-305.Siivonen, K. 2002. Does European Union leaveroom for local identities? Locality as a culturalsemiotic process. - Ethnologia Scandinavica vol.32. Lund, Folklivsarkivet 2002, ss. 63-77.Taylor, C. 1991. The Edhics of Authenticity.Harvard University Press, Cambridge and London.Wilenius, M. 2004. Luovaan talouteen.Kultuuriosaaminen tulevaisuuden voimavarana.Edita, Helsinki.23