LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Psühholoogilistest uurimustest on ilmnenud,et inimese ajutegevus muutub tehnikaarenedes. Tekivad uued sünapsid, sestme teame rohkem ja oskame seostada asjuehk olemasolevat üha uutel viisidel – loomeuut. Ehkki loovus koos närvirakkude uuteühendustega suureneb, pole meie inimliksuutlikkus teha tähelepanekuid ümbritsevakeskkonna kohta siiski aegade jooksul ometikuigivõrd muutunud ega kiirenenud (Nyman1988). Teemade käsitlemine, uuendusednõuavad samu protseduure ja meanalüüsime tegelikkust ikka endiselt samalmoel asjade-sündmuste loogilise järgnevusenanagu varemgi, ehkki infoühiskondtoodab reaalajas infot, mida me meeledpeavad läbi töötama katkematute paralleelsustenaüha rohkemate radadega infokiirteel.Meie saatuseks ongi seega leida arukasja otstarbekas tee läbi elu infoühiskonnas,varustatuna samasuguse tähelepanuvõimeja -kiirusega, nagu oli meie esiisadel ja-emadel kiviajal.Ka identiteedi kujunemisel püsivatejoonte ning muunduvate ja kohanemisvõimelisterolliomaduste vahekord on muutunud,seepärast ongi identiteedi väljakujuneminelõpmatu ja eluaegne protsess – õnnekspole me kunagi lõplikult valmis. Identiteediprotsessmoodustab olulise osa ühiskonnaja koosluse terviklikkusest, mille pinnalt mepeegeldame oma lootusi, ootusi ja isiklikkeomadusi. Sel moel muudab identiteediprotsessnii üksikindiviidi kui ka ühiskonna eksistentsimõttekaks.Identiteet on representatsioon, mis tekibsellest, et me otsime teistest neid omadusi,millega me ei taha või millega me tahamesamastuda. Arenemiseks vajab identiteedikujunemise protsess pidevat sotsiaalsetsuhtlust ning dialoogi teiste inimestega.Sellise dialoogi abil loome piirid iseenda jateiste vahele ning mõistame, kes me oleme,mis me oleme ja kuhu kuulume mingil eluteehetkel. Sotsiaalse suhtluse abil täpsustame,mil moel me selles protsessis erinemeteistest ja mis selles erinevuses on tõeliselttähtis – mis teeb minust minu. Seepärastsõltuvad identiteedi tugevus ja vastupidavuska sellest, kui püsivaks me peame inimestevahelisierinevusi. (Taylor 1991)Et ühiskond oleks inimesele vähemaltmingilgi moel mõistetav ja juhitav tervikning konkreetne tegutsemiskeskkond, mitteüksnes mingi inimesele kättesaadamatuabstraktne jõud, peab inimene lõpukskorrastama oma arusaama ka ühiskonnast,suhestades seda oma identiteediga. Siitvõrsub individualism, mis on süvenenudja kujunenud üheks olulisimaks olemuseallikaks tänapäeva ühiskonnas. Kuna tegevuskeskkondsiiski kogu aeg avardub ningüha intensiivsemalt võrgustub, siis see,mida me parajasti mõistame ühiskonna all,muutub samuti erinevateks muutuvateks,pealisteks, kihilisteks ja osaliselt virtuaalseteksmikrorühmadeks. (Nt Bauman 1996;Maffessoli 1996.) Jõuame selleni, et samalajal, kui inimesel on tugev vajadus kuuludakuhugi, on moraal ja sotsiaalsus üha enam21