LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

turvalisuseta ei saa loovus siiski edu saavutada.Loomiseks on vaja ressursse, midaon piisavalt ka katsetamiseks ja ebaõnnestumiseks.Katsetamine ei ole võimalik, kuiressursse piisab vaevu ainult hinges püsimiseks.Soovitan asendada loova majandusemõiste tähendusmajanduse mõistega. Tähendusmajandusevõi tähendustootmisemõiste kirjeldab seda, millega tegelikult tegemist:kollektiivses ja majanduslikus vahetamisestuleb füüsilise kaubatootmise ja vahetuseasemele üha enam ja enam mittemateriaalsetetähenduste, elamuste, lugude jakontseptsioonide vahetamine. Need tähendusedseotakse erinevate füüsiliste toodetega,aga nende väärtus põhineb esmajärjekorrasmittemateriaalsel tähenduslikkusel.Tähendusmajanduse mõiste alla mahuvadnii haridus-, uurimis- ja heaoluteenused kuika elamus- ja kultuuritoodang. Nii võimekitsendada praegusel hetkel otsuste langetamise(ja meedia) ning inimeste kogemusmaailmavahel haigutavat kuristikku ja tohututtõepärasuse puudust. Tegelikkusegaseostamata imaginaarsest loovuskõnest eiole palju abi. Tähendusmajanduse mõistesaab siduda tegelikkusega, võib küsida: mistähendus, kellele, kus, miks. Kasvatame jakoolitame lapsi ja täiskasvanuid tegelikkuseks,tegelikku maailma märkama ja tegelikefüüsiliste väljakutsetega toime tulema.Klassikalise majandusteaduse ja pidevamajandusliku kasvumudeli võistlejakskerkis 1980-aastatel evolutsiooniline majandusteadus.Evolutsiooniline majandusteadusotsib majandusele konstruktiivseidja mõistelisi analooge bioloogilistest konstruktsioonidestja evolutsiooniteooriatest– sageli ka Charles Darwinit üsna otsekoheselttõlgendades. Evolutsioonilise majandusteaduseseisukohalt esindab kreatsionismimõte, et oleks võimalik töötada välja intentsionaalneuuendussüsteem, mis toodaksefektiivsest uuendussüsteemist eelnevaltplaneeritud, teadlikke uuendusi. Kreatsionistlikja evolutsiooniline ärimõte loovusestja loovast majandusest on seega oma lähtekohaljärsus vastuolus.Tor Nörretrandersi raamatus (2002)“Homo generosus – seks, kunst, äri” arutletakseinimliigi ja teiste liikide egoismi jaaltruismi vahekorda. Kas inimene oma põhiolemuseltindividuaalseid eeliseid taotlevkonkureeriv ja võitlev Homo economicusvõi kollektiivi arvestav koostöövõimelineja koostööle orienteeritud Homo generosusvõi vastastikuse ja õiglase vahetuse poolepüüdlev Homo recoprocans. Nörretrandersiveidi omalaadne idee seisneb selles,et Darwini loodusliku valiku teooria onsuunatud egoistlikule ellujäämisele ja seksuaalnevalik omakorda teenib altruistlikkuja vastastikust käitumist – näiliselt omakasupüüdmatutkäitumist ja kinkide jagamist.Teose tugev külg seisneb selles, et raamatuson avatud Homo economicus’est laiemperspektiiv evolutsiooni tegelikesse mehhanismidesse.Kaasaegse globaalse turumajanduseoludes peetakse inimesele loomupärastHomo economicus’e olemust ja konkurentsivõimetpoliitiliste valikute pädevaks ühiskondlikukspõhjenduseks. Sellest lähtuvaltkorratakse üldlevinud liturgiat “Alternatiivpuudub”, sest loovust nähakse mänguteoreetilisenullisumma mängu osana. Ka loovuson selles kontekstis rakendatud loovasseklassi kuuluvale Homo economicus’eleedu tagava vankri ette. Homo economicus’eloovus ühendatakse loovuse monopoliga ja44