LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

loovuspedagoogika alus.Elame kirjaliku kultuuri ajastul, sõnakesksesteadmuskultuuris. Kirjalikus kultuurissünnib ja võimutseb nn vea mõiste.Kõiges püüeldakse veatuse poole, st asjukujutatakse võimalikult “õigel” viisil. Kamuusikas hinnatakse võimalikult veatutesitust. Peaaegu kõike õpime kirjalikele allikateletuginedes. Ajaloolises rahvakultuurislähtuti tundemeeltest, kus igal üksikindiviidiloli vabadus töötada välja midagi erisugustja eri moel, nt muusikas varieerides jaimproviseerides. Ühistest ideedest sündisalati unikaalne ja personaalne muusika, kaiga esitus oli kordumatu, millega loovusprotsesskaasnes automaatselt.Milleks vajavad kunsti ühiskond jatööelu?Kunst seondub inimeste elus ja heaoluserinevate tasanditega. Kunst loob heaoluvaimselt, kultuuriliselt, majanduslikult jasotsiaalselt. Igal inimesel peab olema õiguskunstist osa saada. Kunst hõlmab kõikeinimlikku. Elu sisuna on see ainulaadne.Vaimselt seondub kunst üksikindiviidiga,tema hinge, keha ja eluväärtustega. Kultuuriliselton kunst väärtus iseenesest, kapital,mis oma olemuselt on nii püsiv kui ka muutuv.Kunsti abil luuakse ja määratletakseidentiteete, sümboolseid väärtusi ja kuvandeid.Sotsiaalselt on kunstist abi nii teraapiakui ka hingehoiumeetodina.Kaasajal rõhutatakse sedagi, et kunstilon ka otseseid ja kaudseid majanduslikkemõjusid ning rohkesti järelmõjusid. Tänapäevalon tähelepanu keskmes majanduseluKujutlusvõimet jainspiratsiooni tulebpidevalt toitaja tööhõivet edendavad mõjustused. Pärastmajanduskriisi tekkis hulk ideid kunstivaldkonnaärialase uurimise kohta. Kunsti võidaksetänapäeval osaliselt käsitada ka kogunikui tööstusala, millesse “investeerides”saadakse kasumit. Nüüd otsitakse mh viise,et luua kultuurilisi “uudistooteid” ja edendadakultuurieksporti. Viimane on saanudhea hoo sisse kolme ministeeriumi (haridusministeeriumi,välisministeeriumi, kaubandus-ja tööstusministeeriumi) initsiatiivil.Kuidas ergutab kunst loovust?Kunsti kaudu on võimalik mõista loovuseolemust, selle protsessilist iseloomu. Siinkohalon küsimus ka julgemises. Midagi iseteha aitab edasi ja viib uue asja või ideeni.Soomlasi võib pidada laulurahvaks. Laulon meil sügaval hinges, see võib avaldudanäiteks peaagu alateadliku üminana. Oskusituleb omandada. Igaüks võib avastadaeneses midagi, mille olemasolust tal varempolnud aimugi. Võib kogeda õnnestumistunnetning avastamise ja isetegemise rõõmu.Inimeste aktiveerimine ja osalema innustamineon loovuspedagoogikas olulisedmeetodid. Loovuspedagoogika seisukohalton tähtis mõista muusikapedagoogi CarlOrffi vanatarkust: “Kunsti õppimisel polekõige tähtsam lõpptulemus, vaid protsess,mis selleni viib.”Kuidas on võimalik arendada inimeseloovust või innovaatilisi oskusi?Vahest tasuks unustada kirjasõnakesknekultuur ning minna üle elamuspõhisemalekultuurile. Kunstikasvatus on loomulikulmoel loovuskasvatus. Koolides on ülemäärainfotulva, selle asemel tuleks üle minnaenam meeltele tuginevatele ja isiksusestlähtuvatele kasvatusmeetoditele. Ei tohiksanda valmismudeleid, vaid tuleks püüdategutseda osalema innustavate meetodite12