LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

muutumisprotsess. Loova koolitamise mõteseisneb selles, et ta vallandab energia ningteeb võimalikuks uued kogemused ja uuedteadmised, mida saab kogeda kõigi meeltevahendusel ja mis seeläbi lubab aktiivne ollaigal õpilasel individuaalselt.Kursused on olnud koostöö kultuurikeskuseja haridusameti vahel ning sõltuvaltkursuse teemast on oma panuse sellesseandnud ka erinevad kunstiasutused ja -valdkonnad.Koolides on õpetajad integreerinud selletemaatika oma õppetööga, tihtipeale 2–3õppeainet kombineerides, mille tulemusenaon uued koostöövormid ja tervikpildidilmutanud ennast ka õpetajatele endile.Kursused on parimal juhul arengu- ja täienduskoolitusprotsessidekska õpetajatele.Kultuurikursused on saanud väga hea vastuvõtuosaliseks nii õpilaste kui ka õpetajateseas ning nii tavalistes koolides kui ka erikoolides.www.kultus.fiTulevikuküsimusedPaljud Helsingi kunsti- ja kultuuriasutusedviljelevad tänasel päeval mingis vormiskunstipedagoogilist tegevust. Õpitubadegaja eriprogrammidega näituste valik on sagelirikkalik ja ahvatlev. Koolide vaatenurgaston üks probleem kultuuriplaneerimise järjepidevus.Kes võtab enesele vastutuse selleeest, et kultuuriga integreeritud haridus,mis sisaldab kõiki teemasid või kunstivorme,jõuaks mingis klassis kõigi lasteni jaseda ka pikas perspektiivis?Turus on välja töötatud kultuuriga integreeritudkoolituse mudel nimega “Kulturstigen”(“Kultuurirada”). Selle mõte on õpilasteosasaamine pakutavast “kultuuriraja”kaudu, mis kulgeb läbi põhikoolikursuse,kus nad saavad igal aastal eri tüüpi temaatilisikunstielamusi. Samal ajal peavad õpilasedpäevikut oma kogemuste kohta. Sedasaaks kasutada teatud mõttemudelina kamujal, eeldusel, et tegevus hõlmab nii koolekui ka kultuurivaldkonda, mis tagaks pakutavamitmekülgsuse ja kvaliteedi.Norras on alates 2001. aastast loodudkultuuriga integreeritud koolituse laiapinnalistrahvuslikku mudelit pealkirjaga “Denkulturelle skolesekken” (“Kultuuriline koolikott”).Koolituse eesmärgiks on pakkudaigale lapsele põhikoolis juurdepääs “kultuuriliseleseljakotile”, mis sisaldab erinevaidkunstivorme ja kvaliteetseid kultuurielamusi.See tegevus on lühikese ajaga võitnudpoliitilise üksmeele ning seda finantseeritaksetervikuna Norra hasartmängumaksuvahenditest. Ka see mudel pakub huvi, kuime loome visioone sellest, kuidas organiseerida,arendada ja finantseerida Soomeloovat tulevikukooli.www.denkulturelleskolesekken.noStockholmis tegeleb munitsipaalne kultuurikoolüha enam kultuuriga integreeritudkoolituste pakkumisega, seda eritieeslinnades. Loovat koolitust viljeletaksetavalistes koolides, muuhulgas Grimstas.Ka ringi rändavad kunstideülesed põhimeeskonnad,kes võivad külastada mõndakooli mõne nädala jooksul korraga, on heanäide interaktiivsest kohtumisest kunstnike,õpilaste ja õpetajate vahel. Kultuurikooli filosoofiatugineb muuhulgas Howard Gardnerimõtetele multiintelligentsusest ningkunstis nähakse võimalust tagada nüansirikkamja loovam õppimine.www.kulturskolan.stockholm.seNovembris korraldavad haridusamet jaHelsingi linna kultuurikeskus Hanaholmenisaarel seminari projekti “Skapa nu” raames.Üks kohale kutsutud lektor on rektor51