LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

uuenduslikud ja uue avastajad.Tehnoloogia õpetamisel on väga oluline,et lapsed muutuksid passiivsetest objektidestaktiivseteks subjektideks. Kui selleleliita veel John Dewey tuttav idee tegemisekaudu õppimisest, oleme jõudnud tehnoloogiaõpetamise pedagoogika tuumani.Tehnoloogia õpetamisel on tähtis andalastele valmidusi meie ehitatud keskkonna(tehnoloogia) ja sellega otseselt seostuvatetegevuspõhimõtete mõistmiseks.Tehnoloogia õpetamine peaks ühtlasiandma lastele võimalusi tehnoloogiaid projekteerida,arendada ja rakendada.Kui teisena nimetatud eesmärk jääb täitmata,jääb tehnoloogia õpetamisest puudukõige olulisem, nimelt idee selle kohta,kuidas ehitatud keskkond on arenenud jaüha inimese tegevuse abil edasi areneb (ntSparkes, 1993; Järvinen 2001). Tehnoloogilisiprotsesse ei juhi seega mitte “tõefunktsioon”,vaid kasu saamise aspekt, otstarbekohasusja toimivus. Tehnoloogias ei olehuviobjektiks loodusnähtus, vaid nähtusemõju inimese poolt ehitatud tehnoloogilisestervikus. See ei tähenda siiski teaduseja tehnoloogia vastandamist, vaid selle abilpüütakse tõsta esile nende toimimisprotsessikeskseid jooni (Sparkes, 1993; Niiniluoto,1984). Pealegi on teaduri ja tehnoloogirollid uurimis- ja arendamistöös sageli põhjalikultsegamini läinud. Nii juhtub tihtipealeka tehnoloogia õpetamisel. Tehnoloogiaõpetamist on loogiline teostada õppeainetepiire ületava integreeriva lähenemisviisiga.Tehnoloogia kui selline hõlmab nii mitmeiderinevaid teadusvaldkondi, et ka selle õpetamistei saa piirata ainult teatud õppeaineraames toimuva tegevusega. Tehnoloogiaõpetamine ei saa asendada loodusteadusteõpetamist ega käsitöö õpetamist. Tehnoloogiason nii teadust, matemaatikat, kunsti,käelisi oskusi, aga ka ehtsat uuenduslikkuprobleemide lahendamist vaja kasutada -kõik see peaks peegelduma ka õpetamisviisis.Allikad:Adams, J. (1995). Insinöörin maailma. Jyväskylä:Art House Oy.Bender, L. (1991). Invention. Dorling Kindersley:London.Hacker, M. & Barden, R. (1988). Living withTechnology. Albany, New York: Delmar Publishers,Inc.ITEA. (International Technology EducationAssociation) (2000). Standards for TechnologicalLiteracy; Content for the Study of Technology.Reston, VA: ITEA.Järvinen, E-M. (2001). Education about andthrough Technology. In search of more appropriatepedagogical approaches to technologyeducation. Acta Universitas Ouluensis/ScientiaeRerum Socialium E50. Oulu. Oulu UniversityPress. (http://herkules.oulu.fi/isbn9514264878/)Järvinen, E-M. & Twyford, J (2000). TheInfluences if Socio-cultural interaction uponchildren’s thinking and actions in prescribedand open-ended problem solving situations (Aninvestigation involving Design and Technologylessons in English and Finnish primary schools).International Journal of Technology and DesignEducation, 10, 21-41.Niiniluoto, I. (1984). Tekniikan filosofiasta.Raamatus Tiede, filosofia ja maailmankatsomus.Helsinki, Otava.Piaget, J. (1970). Science of Education and thePsychology of the Child. New York. Orion.Sparkes, J. (1993). Some differences betweensciende and technology. Teoses R. McCormick,C. Newey & J. Sparkes (toim.); Technology forTechnology Education. London: Addison-WesleyPublisching Company.Lisateavet:Tehnoloogiakasvatuse projekt NYTIwww.oulu.fi/tehnokasesa-matti.jarvinen@oulu.fi35