LoovusPedagoogika - Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

va kapitali tähtsust ja Richard Florida teoses“The Rise of the Creative Class” loovaidameteid. Florida tõstis Jane Jacobsi loodudlinnade arengu teooriale tuginedes piirkondlikuarengu põhjustena ja loova majandusekonkurentsiteguritena esile kolmT-d: Technology, Talent ja Tolerance. Omateoses “Europe in the Creative Age” võrdlebFlorida nende konkurentsitegurite valguseserinevate riikide konkurentsivõimet.Tänu Floridale on esile tõstetud loovatealade ulatuslik, mitut temaatikat ühendavalinteraktsioonil põhinev uuendussuutlikkuseanalüüs ning käivitatud seda teematpuudutav diskussioon. Florida mõisteliseksprobleemiks on liiga kitsas loovuse mõiste.Loovus ei sõltu ametist, tegevusalast võiklassikuuluvusest. Loovuse mõistel põhinevklassiühiskond võib seevastu hoopis ühiskonnaloovust ja uuenduslikkust halvata.On aeg lõpetada jutt loovast klassist, loovatesttegevusaladest või loovatest ametitest.Loova majanduse mõiste on puhtalt poliitilinehaip, turundusromantilist juttu toetavmõiste, mis kriitilis-analüütilist analüüsivälja ei kannataks.Tyler Cowen räägib oma 2002. a. ilmunudraamatus “Creative Destruction: HowGlobalization is Changing the World’sCulture” globaalsete kultuuriturgude valupunktidest.Tema keskne küsimus on, kuidasmõjutavad globaliseerumine ja kaubandusevabanemine kultuuritootmist ja kultuurilistdiversiteeti. Kriitikud on märganudselles arengus kaht probleemi. Globaalneturg ühtlustab kultuuritoodete pakkumistja nõudlust. Diversiteedi kahanemine omakordanõrgestab erinevate kultuuride identiteetija sotsiaalset kohesiooni. Teine probleemseisneb selles, et ulatuslik turg mitteainult ei vähenda kultuurilist diversiteeti,vaid nõrgestab ka kultuuritoodete kvaliteeti,sest ka ulatusliku leviku eeldus on toodetesuunamine massidele. Cowen jõuab siiskioptimistliku lõpptulemuseni. Ta usub, etkuigi ülemaailmses mõttes on kultuuritootedhomogeniseerumas, siis iga ühiskonnasiseselt pakkumine ja lähenemisnurkadearv hoopis suureneb: “inimesed vabanevadkoha türanniast”. Cowen peab seda kultuurilisevabaduse hüpet inimkonna ajalookõige olulisemaks evolutsioonihüppeks.Kultuurilise kvaliteedi ja diversiteedi tagabtema sõnul asjaolu, et kohalikke kõrgetasemelisikultuuritooteid võib turustada jalevitada üha laiemale koolitatud publikule.Massikultuuri tootmisviis tagab kõrgetasemelisepakkumise üha suurematele publikumassidele.Loovus ei ole omane mitte ainult inimühiskonnavalitud indiviididele ja isegimitte inimtõule, vaid see on kõikidesse elavatesseorganismidesse evolutsiooni miljardite- miljonite - sadade tuhandete aastatejooksul salvestatud omadus, mille abil nadsuudavad muutuda, kohaneda ning uutesja rasketes tingimustes liigi ja üksikisendinaellu jääda. See omadus on meis kõikidesja see seostub meie igapäevaelu kõikideelualadega. Loovus ei ole kunsti, kultuuri,uurimistööde, äri või mistahes muu grupimonopol.Loovus on väga lihtsalt defineeritunaasjade uut viisi kombineerimine. Loomiseeelduseks on teatud laadi surve ja lahendusevajadus, ellujäämise sund või kollektiivisedu saavutamise ja kollektiivi kuulumiseksvajalik tähenduslikkus. Ilma vabaduse ja43