vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise ...

AVALIKUSTAMISELEVAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGUKESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEHINDAMISE ARUANNEAS Pöyry Entec 2009

TÖÖ NIMETUS:VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGUKESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEHINDAMISE ARUANNETÖÖ NUMBER: 842TELLIJA:Vaivara VallavalitsusTöö koostaja:AS Pöyry EntecProjektijuht: Kaur Lass ............................................................KSH ekspert: Angela Hollo ............................................................AVALIKUSTATUD: 02.12.2009AS Pöyry Entec; Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn, reg.kood: 10449959telefon 617 7430; faks 617 7431; e-mail: entec.ee@poyry.com

AUTORIÕIGUS © AS PÖYRY ENTEC 2009Tekst: Angela Hollo, Kaur LassTöö ülesehitus: Angela Hollo, Kaur LassKõik õigused kaitstud. Töö ja selle ülesehitus on Eesti Vabariigi autoriõigusseadusekohaselt. Seda dokumenti või selle osa ei tohi kopeerida ega paljundada mistahesviisil – graafiliselt, elektrooniliselt või mehaaniliselt (valguskopeerimine,helisalvestus, fotografeerimine) ilma AS Pöyry Entec poolt antud kirjaliku loata.Erandina on paljundamine (valguskopeerimine) seoses detailplaneeringute japrojektide jms menetlemisega Vaivara vallas lubatud Vaivara Vallavalitsusel, Ida-Viru Maavalitsusel ja Keskkonnaameti Viru regioonil.

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneSISUKORDSISUKORD...................................................................................................................................................................1EESSÕNA.....................................................................................................................................................................31 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU ..........................................51.1 KSH ARUANDE KOOSTAMISE EESMÄRK.......................................................................................................51.2 KSH LÄBIVIIMISE METOODIKA ALUSED.......................................................................................................51.2.1 KSH läbiviimisel teostatud toimingud....................................................................................................72 ÜLDPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE KIRJELDUS...............................................82.1 ÜLDPLANEERINGU SISU JA EESMÄRGI LÜHIISELOOMUSTUS .........................................................................82.2 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE SEADUSLIK ALUS JA EESMÄRGID...............................................................93 OLEMASOLEVA KESKKONNA ÜLEVAADE .........................................................................................113.1 VAIVARA VALLA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................................113.2 LÜHIÜLEVAADE OLULISEMATEST LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST VALLAS ................................................123.2.1 Maavarad .............................................................................................................................................123.2.2 Radoon .................................................................................................................................................143.2.3 Põhja- ja pinnavesi ..............................................................................................................................153.2.3.1 Põhjavesi .................................................................................................................................................... 163.2.3.2 Pinnavesi .................................................................................................................................................... 183.2.4 Looduskaitsealad ja kaitsealused objektid ...........................................................................................193.2.5 Metsad..................................................................................................................................................203.3 SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND..........................................................................................................203.4 ÜLDINE KESKKONNASEISUND JA SUURIMAD SAASTEALLIKAD ...................................................................233.4.1 Õhukvaliteet .........................................................................................................................................243.4.2 Jäätmekäitlus........................................................................................................................................253.4.3 Suurõnnetuse ohuga ettevõtted.............................................................................................................263.4.4 Transport ja infrastruktuur ..................................................................................................................273.4.4.1 Veevärk ja kanalisatsioon........................................................................................................................... 283.4.4.2 Soojamajandus ja gaasitrassid .................................................................................................................... 294 ÜLDPLANEERINGU SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .....................304.1 RAHVUSVAHELISED PLANEERIMISDOKUMENDID .......................................................................................304.2 EESTI RIIKLIK TASAND...............................................................................................................................324.2.1 EESTI 2010 ..........................................................................................................................................324.2.2 Eesti Keskkonnastrateegia ...................................................................................................................334.2.3 Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.......................................................................................344.3 MAAKONNA PLANEERINGUD JA STRATEEGIAD ..........................................................................................354.3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering .............................................................................................................354.3.1.1 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused .......................................................................... 364.3.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013...........................................................................................364.3.3 Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007 – 2013.....................................................................374.4 KOHALIKU OMAVALITSUSE PLANEERINGUD JA STRATEEGIAD ...................................................................374.4.1 Vaivara valla üldplaneering.................................................................................................................374.4.2 Algatatud ja menetluses olevad olulisemad detailplaneeringud ..........................................................384.4.3 Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012 ..................................................................................395 HINNANG UUE ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEDA VÕIVATELEKESKKONNAMÕJUDELE .....................................................................................................................................425.1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE LÄHTEALUSED ...........................................................................................425.2 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE, POPULATSIOONIDELE, TAIMEDELE, LOOMADELE JAROHEVÕRGUSTIKULE.................................................................................................................................................435.2.1 Mõju Natura aladele ja kaitsealadele ..................................................................................................465.3 VEEVARUSTUSEGA SEOTUD MÕJUD ...........................................................................................................495.3.1 Kaevandusalade kasutuselevõtmisega seotud võimalikud mõjud.........................................................515.4 ENERGIA TOOTMISEGA SH TUULEPARKIDE ARENDAMISEGA SEOTUD MÕJUD .............................................535.4.1 Tuuleparkide arendamine vallas..........................................................................................................54S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 1

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.4.2 Reserveeritud tuulepargi maa-ala kasutusele võtu võimalik mõju.......................................................565.5 JÄÄTMETEKKE MÕJU..................................................................................................................................585.6 VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGU REALISEERIMISE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ASPEKT...........................595.6.1 Olgina arengupiirkonnaga seotud mõjud ja ohud................................................................................605.6.2 Transpordiga seotud võimalikud mõjud...............................................................................................655.6.3 Võimalik mõju inimese tervisele...........................................................................................................685.6.4 Ettevõtlus..............................................................................................................................................735.7 PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU PUUDUMINE................................................................................................746 ÜLDPLANEERINGU ALA ARENDAMISE ARENGUALTERNATIIVID ..............................................756.1 PARIMA PLANEERINGULAHENDUSE LEIDMINE ...........................................................................................756.2 0-ALTERNATIIV..........................................................................................................................................767 MEETMED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJUVÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS NING SEIREKS .....................................................................................788 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSTE MÄÄRATLEMINEÜLDPLANEERINGULE ..........................................................................................................................................808.1 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED..........................................................808.2 ROHELISE VÕRGUSTIKU TOIMIMIST TAGAVATE TINGIMUSTE SEADMINE....................................................838.3 VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE EHITUSTINGIMUSED...........................................................................................859 RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDEKOOSTAMISEL........................................................................................................................................................8610 ÜLEVAADE KSH KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA................................8811 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................8912 KASUTATUD ALUSMATERJALID.............................................................................................................9112.1 LOETELU KASUTATUD ALUSMATERJALIDEST.............................................................................................9112.2 KODULEHED ..............................................................................................................................................9212.3 SEADUSANDLIK TAUST ..............................................................................................................................93LISADLISA 1. KSH PROGRAMM KOOS LISADEGA:Lisa 1.1 ÜP ja KSH algatamise otsus ja ÜP lähteülesanne; KSH algatamise teatedLisa 1. 2. Ekspertide kvalifikatsiooni ja pädevust tõestavad dokumendidLisa 1. 3. Seisukohad programmi kohtaLisa 1.4 Programmi avalikustamist tõestavad dokumendidLisa 1.5 Programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiriLisa 1. 6. Programmi heakskiitu tõestavad dokumendidLISA 2. VAIVARA VALLA ROHEVÕRGUSTIK ÜLDPLANEERINGU JÄRGILISA 3. VAIVARA VALLA ÜLDPLANEERINGUS MÄÄRATLETUD ARENGUPIIRKONDADE JOONISLISA 4. KSH ARUANDE AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE NIMEKIRILISA 5. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMIST TÕESTAV DOKUMENTATSIOONS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 2

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneEESSÕNAVaivara valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine onalgatatud Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 151, 28.02.2008. a (vt lisa 1.1).Keskkonnamõju strateegiline hindamine algas programmi koostamisega.Programmi avalikustamine toimus 03.02 kuni 17.02.2009. a ning avalik arutelutoimus 20.02.2009. a Vaivara vallamajas. Keskkonnamõju strateegilise hindamiseprogramm kiideti heaks Keskkonnaameti Viru regiooni poolt 03.04.2009. a kirjaganr 6-8/3063-4.Hinnatava üldplaneeringu eesmärgiks oli valla ruumilise arengu põhimõtetekujundamine. Kogu Vaivara valla territooriumit hõlmava uue üldplaneeringumenetlemise käigus seati valla ruumilise arengu eesmärgid ning kaalutleti, millisedalad on sobilikud elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse, ärialase ettevõtluse jmsjaoks. Üldplaneeringu koostamisel arvestati nende alade määramisel olemasolevateväärtuslike aladega (looduskaitseobjektid, kultuurimälestised, rohevõrgustik,väärtuslikud maastikud jms) ja olemasoleva keskkonna eripäraga (maardlad,kaevandatud alad jms). Lähtuvalt valla arengueelistustest ja kohaliku keskkonnaeripärast töötati välja edaspidi detailplaneeringute koostamist ja projekteerimistsuunavad maakasutus- ja ehitusreeglid. Koos KSH eksperdiga formuleerisid vald japlaneerija säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused üldplaneeringuellu viimiseks.Üldplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Vaivara Vallavolikogu (Pargi2, Sinimäe, 40101 Ida-Virumaa), koostamise korraldaja on Vaivara Vallavalitsus(Pargi 2, Sinimäe, 40101 Ida-Virumaa; üldtelefon: 3929000, faks: 3929001; e-post:vaivara@vaivara.ee), konsultant ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandekoostaja on AS Pöyry Entec (Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn; üldtelefon 6177430, e-post:entec.ee@poyry.com). Keskkonnamõjude strateegilise hindamise järelevalvaja onKeskkonnaameti Viru regioon (Pargi 15, 41537 Jõhvi; üldtelefon 3324401).Planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega (edaspidi KSH) tegelestöögrupp koosseisus:Kaur LassAngela HolloMihkel VaarikLiina Roostojaprojektijuht, KSH ekspert;KSH ekspert;KMH ekspert (kaasatud tuuleenergeetika teema osas);maastikuarhitekt.Hindamine viidi töörühma poolt läbi tuginedes heakskiidetud KSH programmile.Üldplaneeringu või selle keskkonnamõju strateegilise hindamise asjaosalistenakäsitleti järgnevaid huvitatud osapooli:• Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), keda hetkel esindab Eesti RohelineLiikumine (postiaadress: pk 318, 50002 Tartu);• Sotsiaalministeerium (Rahvatervise osakond, Gonsiori 29, 15027 Tallinn);• Kultuuriministeerium (Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).Üldplaneeringu koostamine võib lisaks nimetatutele lähtuvalt planeerimisseaduse§ 3 lg 1 puudutada otseselt või kaudselt väga laia huviliste ringi, alates vallakohalikest maaomanikest, elanikest ja ettevõtjatest kuni erinevate ametkondade janaabervaldade esindajateni, kes KSH või planeeringu menetlemise käigus võivadS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 3

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneoma huvitatust avaldada. Planeeringu ja selle KSH koostamisega said huvitatudisikud tutvuda planeerimisseaduse kohastel avalikel aruteludel Vaivara vallamajas.AS Pöyry Entec tänab kõiki, kes on oma igapäevaste tegemiste kõrvalt leidnud aegaosaleda KSH programmi avalikustamisel ja sellega seotud töökoosolekutel võiaidanud muul viisil kaasa käesoleva KSH aruande valmimisele.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 4

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISUKeskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87; 2006, 58, 439;2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15), mille kohaselt on keskkonnamõjustrateegilise hindamise (edaspidi KSH) üldeesmärk:• arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentidekoostamisel ning kehtestamisel;• tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;• edendada säästvat arengut.1.1 KSH aruande koostamise eesmärkKäesoleva KSH aruande eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringuelluviimisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju,võimalikke alternatiivseid arengustsenaariume ja tegevusi ning negatiivse keskkonnamõjuleevendamise ja vältimise meetmeid arvestades Vaivara valla üldplaneeringueesmärke ja planeeritava ala iseloomu ning varem kehtestatudplaneeringuid.KSH ehk planeeringu elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimisemõju hindamine peab andma planeeringu kehtestajale enne otsuse tegemist vajalikuteabe mõistmaks paremini, mis võib selle otsusega hiljem kaasneda. Mõjuhindamise eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonnajätkusuutlikku arengut tagavate keskkonnatingimuste ehk üldplaneeringu säästva jatasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus.KSH koostamise peamine eesmärk on keskkonnakaalutluste lahti kirjutamine, misvõimaldab nende aspektidega arvestada enne tehtava strateegilise otsuselangetamist. KSH protsess viiakse läbi paralleelselt strateegilise planeerimisdokumendikoostamisega. See võimaldab planeerija ja keskkonnamõju hindajatevahelist tihedat info ja ideevahetust, mis aitab juba eos avastada võimalikke vigasidja seada planeeringu elluviimiseks mõju leevendavaid keskkonnatingimusi. KSHekspert on lisaks KSH aruande koostamisele ka sisuliseks toeks planeerijale jakohalikule omavalitsusele planeeringulahenduse väljatöötamisel.1.2 KSH läbiviimise metoodika alusedHindamise metoodiliseks aluseks on, et hindaja ehk ekspert on pidevalt toeks planeerijaleja kohalikule omavalitsusele planeeringu sisu ja eriti selle keskkonnatingimusteväljatöötamisel. Kuna KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kuiplaneering, viib keskkonnatingimused hinnatavasse planeeringusse planeerijakoostöös kohaliku omavalitsusega. Üldplaneeringu koosseisus kehtestatud säästvaja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamiseks määratud keskkonnatingimusedomandavad planeeringu elluviimisel, st edasisel detailplaneeringute koostamiselning maakorraldus-, ehitus- ja arendustegevuse elluviimisel juriidilise aluse. Kogustrateegilise keskkonnamõju hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliseltolulist mõju 1 nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ,1 Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on environment sätestabselle originaalkeeles kui: identifying, describing and evaluating the likely significant environmental effects ofimplementing the plan or programme. Vt täpsemalt direktiivi punkt 14.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 5

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne27.06.2001. a, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.Keskkonnamõju loetakse oluliseks vaid siis, kui see võib eeldatavalt ületadategevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusivõrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtuinimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Võimaliku negatiivse mõjuavaldumise tõenäosuse hindamisel on lähtutud planeerimisseaduse kohaseplaneeringu elluviimise tõenäolisusest.Hindamisel lähtutakse sellest, et keskkond on kogu see ruum, kus me elame ehkkeskkond kõige laiemas mõttes, st keskkonna mõiste hõlmab mõjude kaalutlemiselendas komponente nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest (sh näitekskülamiljöö, kultuuripärand, linnaruum, tehiskeskkonna esteetika, arhitektuuripoliitikajms) kui ka looduskeskkonnast. Hindamisel arvestatakse, et strateegia onkaugema eesmärgi saavutamise kava või selle saavutamise viisi teadlik püstitamine.Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbiplaneerimisseadusest tulenevalt laiapõhjaliselt, eri valdkondi arvestavalt ja nendehuvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt. Metoodiliselt on planeerimineläbirääkimine eri osapooltega, et tuvastada nende huvid. Mõju hindaja osaleb sellesnõu andva eksperdina. Läbirääkimise tulemus vormistatakse konsensuslikukokkuleppe alusel planeeringuna ja seejärel avalikustatakse planeeringueskiis jahindamisaruanne, et tagada isikutele võimalus kaitsta oma huvisid.Läbirääkimiste tulemuse alusel valmib esmalt ala arendamise strateegia ja seejäreltuletatakse selle alusel vajalikud keskkonna kasutamise, projekteerimis- jaehitamistingimused, maakasutusreeglid jms. Keskkonnamõju strateegiline hindajaon sealjuures vaid üks üldplaneeringu järgsete arenguotsuste kaalutlemisessekaasatud osapool ja viib oma hindamise läbi vastavalt hinnatavale üldplaneeringuleplaneerimisseadusega määratud eesmärkide täpsusastmele. Hindamisel lähtutaksesellest, et seadusega planeeringule määratud eesmärgist täpsemalt planeeringut, kuiarengutingimuste realiseerimise võimaluste kogumit, hinnata ei saa.Oma olemuselt on kõik planeerimisseaduse kohased planeeringud võrdsustatavadvõimalusena midagi teha. See ei ole võrreldav otsusega või kohustusega midagiteha. Lähtuvalt sellest ei saa ruumilise planeerimise puhul KSH aruanne kujunedasama täpsusastmega tööks kui projekti keskkonnamõju hindamine, sest sellekspuudub vajaliku detailsusega info. Kõik keskkonnatingimused ja seiremeetmedantakse seega sama detailsusega kui on planeeringu liik. Planeerimisloogikast lähtudestuleb eksperdil juhul, kui otsustamise tasandid muutuvad liiga detailseks võiüldiseks, soovitada otsustajale otsustamiseks teist planeeringu liiki ja/või mõjuhindamise tasandit.KSH läbiviimise ainus eesmärk planeerimise metoodika vaatevinklist on jõudaüldplaneeringu puhul üldiste keskkonnatingimuste ja detailplaneeringute koostamisenõudeni, mille puhul on määratud, kuidas midagi teha võib või selge jaarusaadava motivatsioonini, miks midagi teha ei või. Tehtud valiku põhjendusi jaseatud keskkonnatingimusi peab otsustaja hästi mõistma. Teadliku valiku tegemineeeldab, et suudetakse tajuda suurt pilti, st eristada olulist ebaolulisest. Vaidteadlikkus võimaldab vältida strateegiliselt rumalaid otsuseid. Seega metoodiliselton tähtis teada, et visiooni, eesmärgi, pürgimuse või taotluse mõistmine ennepisidetaile võimaldab teha pädevat strateegilist valikut. KSH aruandes kajastataksekäesoleva üldplaneeringu puhul detailsemat teavet ainult juhul, kui see osutubS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 6

804 Chaos, Vol. 9, No. 3, 1999 Larter, Speelman, and WorthACKNOWLEDGMENTSThe authors acknowledge support of this work by theNational Science Foundation under Grant No. CHE-9307549and by a Research Venture Award from the Research InvestmentFund of IUPUI.1 J. G. R. Jeffreys, ‘‘Basic mechanisms of focal epilepsies,’’ Exp. Physiol.75, 127–162 1990.2 E. García-Flores, R. Farías, and E. García-Almaguer, ‘‘Epidemiology ofepilepsy in North America,’’ in Textbook of Stereotactic and FunctionalNeurosurgery, edited by P. L. Gildenberg and R. Tasker McGraw-Hill,New York, 1998, pp. 1775–1779.3 W. A. Hauser, ‘‘The natural history of seizures,’’ in The Treatment ofEpilepsy: Principles and Practice, edited by E. Wyllie Lea & Febiger,Philadelphia, 1993, pp. 165–170.4 W. A. Hauser, J. F. Annegers, and L. T. Kurland, ‘‘The incidence ofepilepsy and unprovoked seizures in Rochester, Minnesota, 1935–1984,’’Epilepsia 34, 4531993.5 E. Wyllie, in Ref. 3.6 V. Salanova et al., ‘‘FDG-PET and MRI in temporal lobe epilepsy: relationshipto febrile seizures, hippocampal sclerosis and outcome,’’ ActaNeurol. Scand. 97, 1461998.7 H. R. Wilson and J. D. Cowan, ‘‘Excitatory and inhibitory interaction inlocalized populations of model neurons,’’ Biophys. J. 12, 1–24 1972.8 L. K. Kaczmarek, ‘‘A model of cell firing patterns during epileptic seizures,’’Biol. Cybern. 22, 229–234 1976.9 R. E. Plant, ‘‘A Fitzhugh differential-difference equation modeling recurrentneural feedback,’’ SIAM Soc. Ind. Appl. Math. J. Appl. Math. 40,150–151 1981.10 M. C. Mackey and U. an der Heiden, ‘‘The dynamics of recurrent inhibition,’’J. Math. Biol. 19, 211–225 1984.11 J. G. Milton et al., ‘‘Complex dynamics and noise in simple neural networkswith delayed mixed feedback,’’ Biomed. Biochim. Acta 49, 697–707 1990.12 A. M. Castelfranco and H. W. Stech, ‘‘Periodic solutions in a model ofrecurrent neural feedback,’’ SIAM Soc. Ind. Appl. Math. J. Appl. Math.47, 573–588 1987.13 B. Speelman, ‘‘A dynamical systems approach to the modeling of epilepticseizures,’’ Ph.D. thesis, Indiana University Purdue University at Indianapolis,1997.14 F. E. Dudek, A. Obenaus, and J. G. Tasker, ‘‘Osmolality-induced changesin extracellular volume alter epileptiform bursts independent of chemicalsynapses in the rat: importance of non-synaptic mechanisms in hippocampalepileptogenesis,’’ Neurosci. Lett. 120, 267–270 1990.15 A. Lucke et al., ‘‘Synchronous potentials and elevation in K 0 in theadult rat entorhinal cortex maintained in vitro,’’ Neurosci. Lett. 185, 155–158 1995.16 M. Madeja et al., ‘‘Potassium currents in epilepsy: effects of the epileptogenicagent pentylenetetrazol on a cloned potassium channel,’’ BrainRes. 656, 287–294 1994.17 C. L. Stokes and J. Rinzel, ‘‘Diffusion of extracellular K can synchronizebursting oscillations in a model islet of Langerhans,’’ Biophys. J. 65,597–607 1993.18 P. A. Schwartzkroin, ‘‘Basic mechanisms of epileptogenesis,’’ in Ref. 3,pp. 83–98.19 M. Glass and M. Dragunow, ‘‘Neurochemical and morphological changesassociated with human epilepsy,’’ Brain Res. Rev. 21, 29–41 1995.20 R. S. Sloviter, ‘‘The functional organization of the hippocampal dentategyrus and its relevance to the pathogenesis of temporal lobe epilepsy,’’Ann. Neurol. 35, 640–654 1994.21 M. J. During, K. M. Ryder, and D. D. Spencer, ‘‘Hippocampal GABAtransporter function in temporal-lobe epilepsy,’’ Nature London 376,174–177 1995.22 D. Golomb and J. Rinzel, ‘‘Dynamics of globally coupled inhibitory neuronswith heterogeneity,’’ Phys. Rev. E 48, 4810 1993.23 R. D. Traub, R. Miles, and R. K. S. Wong, ‘‘Model of the origin ofrhythmic population oscillation in the hippocampal slice,’’ Science 243,1319–1325 1989.24 A. L. Hodgkin and A. F. Huxley, ‘‘The components of membrane conductancein the giant axon of Loligo,’’ J. Physiol. London 116, 473–4961952.25 A. L. Hodgkin and A. F. Huxley, ‘‘A quantitative description of membranecurrent and its application to conduction and excitation in nerve,’’ J.Physiol. London 117, 500 1952.26 C. Morris and H. Lecar, ‘‘Voltage oscillations in the barnacle giant musclefiber,’’ Biophys. J. 35, 193–213 1981.27 J. Rinzel and G. B. Ermentrout, ‘‘Analysis of neural excitability and oscillations,’’in Methods in neuronal modeling: from synapses to networks,edited by C. Koch and I. Segev MIT, Cambridge, MA, 1989, pp. 135–169.28 K. Kaneko, ‘‘Overview of coupled map lattices,’’ Chaos 2, 279–2821992.29 A. Babloyantz and A. Destexhe, ‘‘Low dimensional chaos in an instanceof epilepsy,’’ Proc. Natl. Acad. Sci. USA 83, 3513–3517 1986.30 K. Kaneko, Theory and Applications of Coupled Map Lattices Wiley,New York, 1993.31 A. Destexhe, ‘‘Oscillations, complex spatiotemporal behavior, and informationtransport in networks of excitatory and inhibitory neurons,’’ Phys.Rev. E 50, 1594 1994.32 W. J. Freeman, ‘‘Neural networks and chaos,’’ J. Theor. Biol. 171, 13–181994.33 J. Belair et al., ‘‘Dynamical disease: identification, temporal aspects andtreatment strategies of human illness,’’ Chaos 5, 11995.34 W. J. Freeman and C. A. Skarda, ‘‘Spatial EEG patterns, nonlinear dynamicsand perception: The Neo–Sherrington view,’’ Brain Res. Rev. 10,147–175 1985.35 S. J. A. Kelso and A. Fuchs, ‘‘Self-organizing dynamics of the humanbrain: critical instabilities and Sil’nikov chaos,’’ Chaos 5, 641995.36 U. Heinemann et al., ‘‘Extracellular calcium and potassium concentrationchanges in chronic epileptic brain tissue,’’ in Basic Mechanisms of theEpilepsies: Molecular and Cellular Approaches, edited by A. V. Delgado-Escueta et al. Raven Ps, New York, 1986, pp. 641–661.37 U. Heinemann, A. Draguhn, and C. Eder, ‘‘Possible contribution of glialcells to initiation and spread of seizure activity,’’ abstract, 1996, 464–467.38 H. D. Lux, U. Heinemann, and I. Dietzel, ‘‘Ionic changes and alteration inthe size of the extracellular space during epileptic activity,’’ in BasicMechanisms of the Epilepsies: Molecular and Cellular Approaches, editedby A. V. Delgado-Escueta et al. Raven Ps, New York, 1986, pp.619–639.39 F. E. Dudek, ‘‘Mechanisms of neuronal synchronization during epileptiformactivity,’’ abstract, 422–425 1996.40 W. E. Crill, abstract, 1996.41 P. C. Schwindt and W. E. Crill, ‘‘Amplification of synaptic current bypersistent sodium conductance in apical dendrite of neocortical neurons,’’J. Neurophysiol. 74, 2220–2224 1995.42 L. M. Masukawa et al., ‘‘Epileptiform discharges evoked in hippocampalbrain slices from epileptic patients,’’ Brain Res. 493, 168–174 1989.43 R. Miles, R. K. S. Wong, and R. D. Traub, ‘‘Synchronized after dischargesin the hippocampus: contribution of local synaptic interaction,’’Neuroscience 12, 1179–1189 1984.44 P. A. Schwartzkroin and D. A. Prince, ‘‘Cellular and field potential propertiesof epileptogenic hippocampal slices,’’ Brain Res. 147, 117–1301978.45 R. D. Traub, R. Miles, and J. G. R. Jeffreys, ‘‘Synaptic and intrinsicconductances shape picrotoxin-induced synchronized after-discharges inthe guinea-pig hippocampal slice,’’ J. Physiol. London 461, 525–5471993.Downloaded 01 Mar 2010 to 146.113.42.242. Redistribution subject to AIP license or copyright; see http://chaos.aip.org/chaos/copyright.jsp

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne2 ÜLDPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE KIRJELDUS2.1 Üldplaneeringu sisu ja eesmärgi lühiiseloomustusHinnatava Vaivara valla üldplaneeringu eesmärgiks on valla arengusuundademääramine ja territooriumi maakasutuse planeerimine. Kogu Vaivara vallaterritooriumit hõlmava uue üldplaneeringu menetlemise käigus kaalutleti, millisedalad on lähtuvalt muutunud olukorrast (seda nii õiguslike piirangute lisandumiseosas kui ka lähtuvalt muutunud majanduslikest võimalustest ja sotsiaalsetestvajadustest) sobilikud elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse ja ärialaseettevõtluse jms jaoks ning määratakse projekteerimis-, ehitus- ja maakasutusreeglid.Lähtuvalt Vaivara valla uue üldplaneeringu seletuskirja ptk-st 2.1 on valla eesmärkkasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades looduse peamised väärtused ningvõimaluse erinevat elustiili harrastavate inimeste eluks. Valla ruumilise arenguvisioon on suunata tiheasustuse arengut loogiliselt Olgina aleviku, Sinimäe alevikuja Vaivara küla keskuste jätkuna, tagades seal elukeskkonna kvaliteedi ja avaliketeenuste kättesaadavuse. Valla eesmärk on tagada elamualade ja tootmisaladeeraldatus ning olemasoleva väärtusliku loodus- ja elukeskkonna säilimine jakvaliteet. Selleks on ettenähtud suurtööstuse ja tootmise (sh tuuleenergia tootmise)arendamine valla lõunaosasse. Enamus valla territooriumist väljapool alevike jääblooduslikuks, kus võivad asuda üksikud talukohad või privaatsust pakkuvatehajaasustusviisil paiknevad elamualad.Uue üldplaneeringuga moodustatakse 6 arengupiirkonna tüüpi erinevate ehitus- jamaakasutustingimustega, vt KSH aruande lisa 3 „Vaivara valla üldplaneeringusmääratud arengupiirkondade kaart”:• Olgina arengupiirkond – eesmärk kujundada kompaktne ja ühtseteehitustingimustega ala;• Sinimäe arengupiirkond – eesmärk säilitada Sinimäe miljööväärtuslik ala,samas arendada sotsiaalsfääri ning soodustada elamualade arendamist;• Vaivara arengupiirkond koos Sillamäe lähialaga – eesmärk on kujundadaSillamäe naabrusesse ettevõtluse ja väikeelamu piirkond;• tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkond – ainuke arengupiirkondvallas, kus on lubatud keskkonnaohtlik suurtootmine ning põlevkivikaevandamine ja selle baasil elektrienergia tootmine. Piirkonna arendamisellähtutakse riiklikust huvist säilitada alal senine energiatootmine ja vajalikudriigikaitse objektid ning soovist toota alal tuuleenergiat;• suvilaalade piirkond – erinevates piirkondades kompaktse asustusegaolemasolevate suvilate või aiamajadega alad;• hajaasustuse piirkond – ala, kus asuvad peamiselt metsad, põllud, talud ninghajaasustusviisil väikesed äri- või tootmiskompleksid.Üheks eesmärgiks üldplaneeringu koostamisel oli näha ette võimalikud uuedarendusalad, st määrata valla võimalikud uued arengusuunad. Üldplaneering võtabarvesse Vaivara valla olemasolevat olukorda, sh viib üldplaneeringu sisu vastavussevahepeal kehtestatud detailplaneeringutega, kajastab menetluses olevaddetailplaneeringud valla territooriumil ja reserveerib uusi arendusalasid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 8

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneReserveerimise all mõistetakse üldplaneeringus maa mingil tulevasel juhtotstarbelmääramist, mis erineb üldplaneeringu koostamise aegsest sihtotstarbest. Maareserveerimine ei tähenda maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgigakasutuselevõttu, vaid annab Vaivara Vallavolikogu poolse juhise, mis suunasmaakasutus antud alal võiks muutuda (vt täpsem selgitus üldplaneeringu ptk 3.2).Algatatud ja menetluses olevad detailplaneeringud on kantud käesoleva KSHaruande lisas olevale üldplaneeringu kaardile ümbritsetuna tumehallikontuurjoonega ja tähistatud numbriga (numbrile vastab detailplaneeringu nimi).Kehtestatud üldplaneering on edaspidi detailplaneeringute koostamise, projekteerimise(sh projekteerimistingimuste väljastamise) ja maakasutuse aluseks ningloob eeldused maakasutuse ja ehitustegevuse teadlikuks suunamiseks Vaivara vallaterritooriumil. Üldplaneering ei ole otseselt ühegi tegevusloa väljastamise aluseks,sest loa taotlusele eelneb alati projekteerimine vms toiming.2.2 Üldplaneeringu koostamise seaduslik alus ja eesmärgidÜldplaneeringu koostamise aluseks on planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579;2004, 22, 148; 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24,128; 67, 414; 2008, 16, 114, 30, 191; 2009, 3, 15; 19,115; 28, 170; 37, 251; 39,262). Antud seaduse §8 lg 3 toob välja üldplaneeringu ülesanded:1. valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;2. kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete jakultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindaminening selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusteseadmine;3. maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutusejuhtotstarbe 2 ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muudetingimuste määramine;4. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramineväljaspool linnu ja aleveid;5. maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;6. miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade,maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nendekaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;7. rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;8. teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ningliikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;9. vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeksmääramine teeseaduses sätestatud korras;10. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevatemaaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;11. puhke- ja virgestusalade määramine;12. ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseadusessätestatud korras;13. vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade jaüksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;2 Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve,mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 9

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne14. vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse allavõtmiseks;15. üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitseliseotstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratudriigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;16. ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseksplaneerimise kaudu;17. muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimustearvestamine planeeringus.Antud juhul käsitleti eelnevas loetelus toodud üldplaneeringu eesmärki 2 kattuvanaKSH koostamise eesmärgiga ja seati üldplaneeringu jaoks käesoleva KSH aruandealusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused. Topelt mõjuhindamist läbi ei viidud. Ühe säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengutingimusena kasutati detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtudemääramist, et vajadusel saaks omavalitsus enne lõpliku otsuse tegemist endakäsutusse piisavalt täpse info hinnangu andmiseks ja kaalutlusotsuse tegemiseks.Eesmärkide tuvastamine, väljatoomine ja nende täpsusastme tundmine on olulised,sest vaid need saavad olla aluseks edasise KSH aruande koostamise täpsusastmevalikule. Kuna üldplaneering on oma olemuselt ehitusõiguse ja kruntimise võimaluseloomine hajaasustuses olevatel detailplaneeringu kohustuseta juhtudel ja detailplaneeringutekoostamise tingimuste määratlemine detailplaneeringu kohustusegaaladel või juhtudel, ei saa KSH aruanne esitada sellest eesmärkide loetelusttäpsemaid hinnanguid (va juhul, kui täpsema hindamise aluseks on juba olemas katäpsem detailplaneeringu lahendus, selle KSH aruanne või projekt vms materjal).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 10

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3 OLEMASOLEVA KESKKONNA ÜLEVAADE3.1 Vaivara valla lühiiseloomustusVaivara vald paikneb strateegiliselt võrdlemisi soodsas asukohas, Ida-Virumaakirdeosas, piirnedes mitme linnaga. Vallast loodesse jääb sadamalinn Sillamäe,kirdesse kuurortlinn Narva-Jõesuu, läände Kohtla-Järve ning idasse Eesti üksrahvarohkemaid linnu – Narva. Valla territooriumil asub 2 Narva linna koosseisukuuluvat linnaosa – Olgina ja Kudruküla ning Kohtla-Järve linna koosseisu kuuluvViivikonna linnaosa, vt täpsemalt illustratsioon 1. Valla põhjapiiriks on Narva lahtning kagusse jääb Narva veehoidla. Valla pindala on 397,97 km 2 ning elanike arv01.01.2009. a seisuga on 1785.Narva linnaKudruküla linnaosaNarva linnaOlgina linnaosaKohta-Järve linnaViivikonna linnaosaIllustratsioon 1. Ülevaade Vaivara valla asukohast ja seda ümbritsevastVaivara valla iseloomulikemateks tunnusteks, mis mõjutavad kogu valla arenguton:• geograafiliselt soodne asukoht, asudes vahetus naabruses Narva, Sillamäe ningKohtla-Järve linnadega;• valla territooriumi läbivad transiitsooned – Tallinn-Narva maantee ja Trans-Europen Network võrku kuuluv Tallinn-Tapa-Narva raudtee koos kolmevahejaamaga – Vaivara, Auvere ja Soldina;• vallas asuvad riigi suurimad saasteallikad;S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 11

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne• valla piirnemine Soome lahega – merepiiri 12 km.Vaivara valla põhiline ja suurim tootmistegevus on seotud põlevkivi ja elektritootmisega. Valla lõunaosas asuvad Eesti Elektrijaam ja 1999. a valminud ohtlikejäätmete sorteerimise ja ladustamise paik ning põlevkivikaevandused.3.2 Lühiülevaade olulisematest looduslikest tingimustest vallas3.2.1 MaavaradVaivara valla territooriumil asuvad järgmised maavarad: põlevkivi, turvas, kruus,liiv, paekivi, sinisavi ja lubjakivi. Põhiline tootmistegevus vallas on seotudpõlevkiviga - põlevkivi tootmine Eesti põlevkivimaardlas (Narva karjääris) ningelektrienergia tootmine põlevkivi baasil töötavas Eesti Elektrijaamas. Eestipõlevkivimaardlast jäävad osaliselt Vaivara valla territooriumile Sirgala ja Narvakaeveväljad. Sirgala karjäär moodustab ca 18,5% valla kogu-territooriumist.Üleriigilise tähtsusega maardlatest paikneb vallas veel osa Puhatu turbamaardlast,Laagna lubjakivimaardla ning Puhkova ja Laagna kruusamaardlad, vt illustratsioon2.Illustratsioon 2. Maardlad Vaivara vallas Maa-ameti kaardiserveris on piiritletudhallika joonega, lilla joonega on piiritletud Vaivara valla territooriumS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 12

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneIlustratsioon 3. Põlevkivi kaevandamine (illustratsioon pärineb Eesti Põlevkivikoduleheküljelt)Vaivara valla territooriumil rakendatakse põlevkivi kaevandamisel peamiseltpealmaakaevandamist, mille tulemusena on kahjustatud (muutunud) osa Vaivaravalla maastikust (mets, muld ja taimestik). Asemele kujundatakse uusi maastikke,mis koosnevad tavaliselt lainjatest platoodest ja korrapärasest, ajapikku veegatäituvast kanalitevõrgust. Uus tehismaastik erineb oluliselt eelnenud loodusmaastikust.Kaevandatud ja tasandatud alade metsastamist alustati juba 60-ndatel aastatel.Kehtivad kaevandamisload Vaivara valda jäävatel kaeveväljadel on Eesti EnergiaKaevandused AS-l (endise nimetusega Põlevkivi Kaevandamise AS) aastani 2019Sirgala kaeveväljas (Sirgala karjääris) ja Narva kaeveväljas (Narva karjääris).Praegu toimub põhiline kaevandamine Narva karjääris.20.09.2007. a on Põlevkivi Kaevandamise AS (ettevõtte nimetus alates 08.05.2009Eesti Energia Kaevandused AS) esitanud taotluse algatada Kauramäe maaüksusedetailplaneering Auvere külas (ca 59 ha), mille eesmärk on põlevkivikarjäärirajamine. Ala asub Eesti põlevkivimaardla kirdeosas – Narva III põlevkivikarjäärimäeeraldis.21.10.2008. a kinnitati riigikogus Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 3 , mis on strateegiline lähtedokument põlevkivisektori edendamisel järgneva 8aasta jooksul. Selles sätestatakse suunad ja põhimõtted valdkonna üksikküsimustelahendamiseks. Kolm tähtsamat strateegilist eesmärki on järgmised:• Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetilinesõltumatus;• Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine;• Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine.3 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, 2008http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306730/P%D5KKi+kinnitamine.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 13

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.2 RadoonPõlevkivimaardla piirkonna keskkonnaseisundi probleemid ja võimalused:• Põlevkivisektor on Eesti suurim veekasutaja. Keskkonnale on avaldanudnegatiivset mõju põlevkivielektrijaamade tuhatranspordil kasutatava veeleeliselisus;• Paiksetest saasteallikatest õhku paisatavate heitmete kogustelt on Ida-Virumaaosakaal märgatavalt suurem kui teistes Eestimaa piirkondades;• Energiatootmine põlevkivi baasil on väga jäätmemahukas;• Kaevandamine, eriti pealmaakaevandamine muudab maastikke;• Ida-Virumaa elanike tervisenäitajad nagu hingamisteede-, vereloome- javeresoonkonna-, vähi- ja muudesse keskkonnamõjudele altimatessehaigustesse haigestumise sagedus on mõneti suuremad kui neis piirkondades,kus põlevkivi ei kaevandata;• Erinevate tootmisvaldkondade ettevõtetele nagu elektrijaamad ja põlevkiviümbertöötlemise ettevõtted, on heitkoguste piirväärtuste kehtestamise alusederinevad;• Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb kiirendada nüüdisaegsete tehnoloogiatekasutuselevõttu põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel ning tekkivatejäätmete taaskasutamisel, aga samuti kehtestada uued põlevkivi ja põhjaveekasutamise keskkonnatasumäärad, hinnates eelnevalt uuendatavatetasumäärade mõju elektri hinnale ja ettevõtlusele;• Keskkonnaseisundi ja elanikkonna elukvaliteedi hindamiseks japarandamiseks on vaja läbi viia kompleksseid süvauuringuid ja nendesttulenevaid ettepanekuid ellu rakendada. 4Lisaks on kaevandusala ja elektrikjaamade või põlevkivi ümbertöötlemiskohtadevaheline logistikaga mõjutav alasid ka väljapool otseseid kaevanduspiirkondi.Eraldi lahendamist vajav küsimus on ka kaevandatud aladele parima uuemaakasutuse leidmine.Vaivara vald asub valdavalt kõrge radooniriski alal, vt illustratsioon 4.Alad, kus kohati võib esinedakõrge radoonisisaldusega pinnaseid.Valdavalt moreen ja liustikuvee setted.Kohati võib olla radoonisisaldus majadesiseõhus kõrge.Kõrge radooniriski alad, kusavanevad uraani rikkad Dictyonemakilt,fosforiit ja oobolusliivakivi ning pinnastesesineb rohkesti nende kivimite fragmente.Radoonisisaldus majade siseõhus on sagelikõrge.Aluspõhja kivimid, enamastilubjakivid, mis avanevad maapinnal võion kaetud õhukese pinnakattega.Peamiselt madala radooniriski alad.Illustratsioon 4. Väljavõte „Esialgsest Eesti radooniriski levilate kaardist” 54 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, 2008http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306730/P%D5KKi+kinnitamine.pdf5 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, Eesti Geoloogiakeskus, 2004S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 14

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneVallas on aastaid läbi viidud radoonimõõtmisi nii ühiskondlikes hoonetes kuielamutes. Ohtliku ja kõrge radoonisisaldusega kohad on näha illustratsioonilt 5(tähistatud punase ja roosaga), mis näitab aastatel 2002-2004 läbi viidud projekti„Radoon majades” tulemusi.Illustratsioon 5 Radoon majade siseõhus Vaivara vallas (aastatel 2002-2004 Eestisläbi viidud projekti „Radoon majades” mõõtmiste tulemused) 63.2.3 Põhja- ja pinnavesiVald asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee alal, vt illustratsioon 6.Kaitsmata(väga kõrge reostusohtlikkus)alvarid; moreeni

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.3.1 PõhjavesiVastavalt Vaivara valla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” 8 onveevarustuseks kasutatav põhjavesi üldiselt hea kvaliteediga, lokaalselt onprobleeme liigse rauasisaldusega joogivees. Hajaasustuste piirkondades, kusjoogiveena ei kasutata ordoviitsiumi horisondi vett, on vee kvaliteet erinev. Tihti onsee suure raua ja liivsetete sisaldusega. Salvkaevudes saab kuivaperioodi pikemalkestvusel vesi otsa, mida näitas viimaste aastate suvine põud. Vastavalt Vaivaravalla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” on vallas kasutust leidvadveekompleksid kirjeldatud tabelis 1.Tabel 1. Vaivara vallas kasutust leidvad veekompleksid.VeekompleksKvaternaariveekompleks (Q)Ordoviitsiumiveekompleks (O)• Nabala-Rakvereveekiht• Keila-Kukruseveekiht• Lasnamäe-Kunda veekihtOrdoviitsium-Kambriumiveekompleks (O-C)Kambrium-Vendiveekompleks (C-V)• Voronkaveekiht (V2vr)• Gdovi veekiht(V2gd)IseloomustusKasutatakse peamiselt salvkaevude kaudu joogivee võtmiseks. Pinnasevee suurim puuduson kerge reostatavus ja sellest tingitud halb kvaliteet. Arvestades valla omapära, onpeaaegu kõikjal mindud üle sügavamate põhjaveekihtide kasutamisele.Antud veekompleks on vallas ulatusliku levikuga. Koosneb mitmesugustest lubjakividestja dolomiitidest, milles esinevad savikamad vahekihid. Kivimikompleksi ülemine 30 mpaksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Nõrga reostuskaitstuse tõttu ei oleveekompleksi ühisveevarustuses kasutatud.• veekiht levib ainult valla äärmises lõunaosas, kus ta on kaetud vettpidavate Narvalademete setenditega• on ulatusliku levikuga ja haarab praktiliselt kogu valla kesk- ja lõunaosa. Veekihtlasub Oandu ja Uhaku veepideme vahel. Veekihi kogupaksus on 40-44 m, põhjasuunas alaneb 10-13 meetrini. Veekihi režiim on rikutud suuremal osal vallaterritooriumist.• on esindatud 17-24 m paksuste ebaühtlaselt savikate, korrapäratult lõhelistelubjakivide ja dolomiitidega. Põlevkivikarjääride läheduses veetase alaneb järsult.Veekihi vett kasutatakse väiksemate veetarbijate majandus-joogiveeks.Koosneb Vaivara valla piires ühest veekihist, mis koosneb alamordoviitsiumi Pakerordilademest ja alamkambriumi Pirita lademe Tiskre kihistust. Veekompleksi paksus on 11-22 m ning on levinud kõikjal valla piires. Karjääridest kaugenedes väheneb nende mõjuveekihile. Veekompleksi on kasutatud ettevõtete ja üksikute majapidamiste veevarustusesSoldinos, Auveres, Sinimäel jm.Jaguneb valla piires 2-ks veekihiks:• esineb kõikjal ja on eelkõige mõjutatud intensiivsest veevõtust. Kuigi valla enda osaon põhjaveevõtus tühine, on intensiivne põhjaveevõtt Sillamäel põhjustanudsurvepinna alanemist. Veekiht koosneb kuni 24 m paksustest liivakividest jaaleuroliitidest. Veekiht on tugevalt surveline. Hea loodusliku kaitstuse javeeandvuse tõttu kasutatakse veekihti ulatuslikult veevarustuses.• koosneb kuni 50m paksustest peeneteralistest liivakividest ja aleuroliitidest. Veekihton kõrgsurveline. Vee mineraalainete sisaldus on üle 1 g/l, kloriidide sisaldus 400-600 mg/l. Seepärast Gdovi veekihti ei sobi Vaivara vallas joogiveena kasutada.Valla põhjaveele avaldavad mõju suured põlevkivi ümbertöötavad ettevõtted(Narva karjäär ning Eesti Elektrijaam). Vastavalt 2007. a koostatud „AS NarvaElektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti detailplaneeringu keskkonnamõju8 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, OÜ Projektkeskus, 2002 (täiendatud september 2007-jaanurar 2008)S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 16

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannestrateegilise hindamise aruandele” 9 on vallas suurimateks võimalikeks põhjaveereostusallikateks Eesti Elektrijaama tuhaväli koos settetiikidega, vedelkütustetehase kütuseladu, laadimissõlm ja ka Vaivara ohtlike jäätmete kogumiskeskus.Põhjavee seire ja uuringute tulemused viitavad sellele, et reostuse levikvedelkütuste tehase territooriumilt (kütuselaost) ja tuhaväljadelt ei ole olulisesuurusega ja piirdub tuhaväljade ning Eesti Elektrijaama lähiümbrusega. Ülemistekihtide põhjavee reostuse märke on leitud nii tuhaväljade kui ka vedelkütuste tehasepiirkonnas. Uuringud näitavad, et reostuse levik ei ole laienenud, vaidreostuskollete mõjupiirkond on ahenenud, mis on seletatav jääkreostuse kolletejärk-järgulise likvideerimisega vedelkütuste tehase territooriumil (vedelkütustetehase ja kütuselao territooriumi saneerimine) ja jäätmekäitluse korralduseparandamisega tuhaväljadel.2009.a on koostatud töö „Narva Elektrijaamade tuhaärastuse ja tuhaväljaderenoveerimise keskkonnamõju hindamine” 10 , mille eesmärk oli leida praeguseletuhaärastussüsteemile alternatiivne lahendus. Parima lahendusega tagataksetuhaärastuse keskkonnaohutus ning sobitatakse ta maksimaalselt vastavaks Eestijäätmekäitlusalase õigusega. Lahenduse elluviimisel takistatakse tuhagakokkupuutunud vee levimist pinnasesse ja põhjavette ning väheneb tuhatranspordiks tarvis mineva vee kogus.Seoses põlevkivi kaevandamise mõjuga põhjaveele, on valla lõunaosas hulgaliseltriiklikke põhjavee kvaliteedi seirejaamu (vt tabel 2):Tabel 2. Vaivara vallas asuvad põhjavee seirejaamadAsukoht NimetusPerjatsi küla katastri nr 2217: Sillamäe uus mikrorajoon, pumbamaja 27Auvere küla Katastri nr 3445: Kõrgesoo rabaKatastri nr 3463: 0,3 km Metsküla jõest, kaevandusväli 47-52Nr 330: Ida-Viru mk, Mustajõe vasakul kaldalVaatluskaev nr 330: Mustajõe vasakul kaldal (O2kk)Mustanina küla Katastri nr 3951: Viivikonna karjäär (tQIV)Katastri nr 3952: ViivikonnaKatastri nr 3953: Viivikonna karjäär (O-Cm)Katastri nr 3955: Viivikonna karjäärNr 247: Ida-Viru mk, Viivikonna karjäärNr 249: Ida-Viru mk, Viivikonna karjäärNr 250: Ida-Viru mk, Viivikonna karjäärNr 253: Ida-Viru mk, Viivikonna karjäärNr 311-A: Ida-Viru mk, Mustajõe vasakul kaldalNr 311: Ida-Viru mk, Mustajõe vasakul kaldalNr 75: Ida-Viru mk, Putki metskond, Narva karjäärVaatluskaev nr 311-A: Mustajõe vasakul kaldal (V2vr)Vaatluskaev nr 311: Mustajõe vasakul kaldal (V2gd)Vaatluskaev nr 75: Putki metskond, Narva karjäär (O2kk)9 AS Narva Elektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti detailplaneeringu keskkonnamõjustrateegilise hindamise aruanne, august – oktoober 2007http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=963357/KSH+aruanne+eesti+keeles.pdf10 Narva Elektrijaamade tuhaärastuse ja tuhaväljade renoveerimise keskkonnamõju hindamine, ASPöyry Entec, töö nr 739/06S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 17

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.3.2 PinnavesiVaivara vallas on merepiiri 12 km. Mere lähedus väärtustab ja mitmekesistabVaivara valla looduskeskkonda. Samuti on meri suure potentsiaaliga loodusressursiks.Rand ja meri pakuvad võimalusi puhkuse ja vabaaja veetmiseks, kalastamiseks,ettevõtluse arendamiseks jm. Samas on meri ning rand koduks ka paljudeletaime- ja loomaliikidele, mitmekesistades sellega elukeskkonda ja loodust.Siseveekogusid on vallas 1156,2 ha. Looduslikke järvi ei esine, kuid on mitmeidtehisjärvi - peamiselt Mustanina ja Viivikonna tiigid. Lisaks neile asuvad Vaivaravallas Keskkonnaregistri 11 andmetel järgmised veekogud:• Arumäe oja, suudmega Kulgu jõkke;• Auvere oja, suudmega Kulgu jõkke;• Eesti SEJ juurdevool kanal, suudmega Mustajõe jõkke;• Konsu peakraav, suudmega Mustajõe jõkke; piiranguvööndi ulatus 100m;• Kudruküla oja, suudmega Narva jõkke; veekogu kuulub kas osaliste lõikudenavõi tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7,133; RTL 2007, 63, 1134); piiranguvööndi ulatus 100m;• Kulgu jõgi, suudmega Balti SEJ väljavoolu kanalisse; piiranguvööndi ulatus100m;• Kõrgesoo kraav, suudmega Kulgu jõkke;• Laagna oja, suudmega merre; antud välja vee erikasutusluba (Estvan OÜ);• Metsasoo kraav, suudmega Konsu peakraavi;• Metsküla oja, suudmega Mustajõe jõkke; piiranguvööndi ulatus 100m; antudvälja vee erikasutusluba (Eesti Energia Kaevandused AS);• Mustajõgi, suudmega Narva jõkke; piiranguvööndi ulatus 100m; antud väljavee erikasutusluba (Eesti Energia Kaevandused AS);• Narva laht; antud välja vee erikasutusluba (AS Sillamäe Sadam);• Narva veehoidla; kuulub reostustundlike veekogude nimekirja (RTL 1999,167, 2446); piiranguvööndi ulatus 100m; antud välja vee erikasutusluba (SuurPrimorskoje AÜ, Esimene Metsaaed AÜ);• Perjatsi oja, suudmega merre (Narva lahte);• Pimestiku oja, suudmega merre;• Putki peakraav, suudmega Konsu peakraavi; piiranguvööndi ulatus 100m;• Põõsastiku kraav, suudmega Mustajõe jõkke;• Reidepõllu peakraav, suudmega Sõtke jõkke;• Ridaküla oja, suudmega merre;• Sambliku kraav, suudmega Metsküla ojja;• Soldina peakraav, suudmega Tõrvajõe jõkke; piiranguvööndi ulatus 100m;antud välja vee erikasutusluba (Arsaco OÜ);• Sõtke jõgi, suudmega merre; piiranguvööndi ulatus 100m; antud välja veeerikasutusluba (Aiandusühistu Sillamäe Sputnik);• Sõtke paisjärv; piiranguvööndi ulatus 100m;• Tagasoo kraav, suudmega Putki peakraavi;• Tõrvajõgi, suudmega Narva jõkke; Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena võitervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7,133; RTL 2007, 63, 1134); piiranguvööndi ulatus 100m; antud välja veeerikasutusluba (KA VAIKO AS, Vigon Traid OÜ);11 http://register.keskkonnainfo.eeS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 18

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne• Udria oja, suudmega merre; Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena võitervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7,133; RTL 2007, 63, 1134); antud välja vee erikasutusluba (KA VAIKO AS).„Viru alamvesikonna veemajanduskavas 12 ” hinnatakse Mustajõe keemilist seisunditheaks, ökoloogilise seisundi puhul – tugevasti muudetud veekogu. Narva jõekeemilist seisundit hinnatakse heaks, ökoloogilist seisundit heaks (paisu juurestugevasti muudetud veekogu). Tugevasti muudetud ja tehisveekogude puhul onViru alamvesikonnavee majanduskava alusel eesmärgiks nende võimalikultlooduslähedase seisundi taastamine (eelkõige väga suurte, suurte ja keskmistejõgede osas). Millistel puhkudel on looduslähedase seisundi taastamine võimalik jaotstarbekas, tuleb selgitada iga esialgu tugevasti muudetud veekoguks hinnatud jõetäiendava uurimise ja määramistesti abil. Seejärel saab määrata nende veekogudetäpsemad keskkonnaeesmärgid. Tehisveekogude puhul on eesmärgiks võimalikultlooduslähedase seisundi kujundamine. Looduslähedasse seisundisse tuleb viiaeelkõige inimtegevuse tõttu tekkinud veekogud, mille majanduslik kasutamine onlõppenud (näiteks ammendatud karjääridesse kujunenud veekogud, otstarbekaotanud poldrite kanalid). Majanduslikus kasutuses olevate tehisveekogude puhulon esmaseks eesmärgiks tagada nende kasutamine moel, mis ei halvenda teistepinna- ja põhjaveekogumite seisundit. Maavarade kaevandamisel tuleb püstitadaeesmärgiks kaevetööde selline planeerimine, et kujunevad veekogud oleks pärastkaevetööde lõppu ohutud, võimalikult looduslähedase ilmega ja hea ökoloogilisepotentsiaaliga.3.2.4 Looduskaitsealad ja kaitsealused objektidVaivara valla territooriumil asuvad mitmed kaitstavad loodusobjektid, Udriamaastikukaitseala ja Vaivara maastikukaitseala ning mitmed loodusalad - Mustajõeloodusala, Udria loodusala ning mõned III kaitsekategooria kaitsealused liigid.Udria maastikukaitseala - asub Vaivara vallas Perjatsi, Pimestiku, Udria jaMeriküla maadel ning lahustükiga Arumäe külas. Kaitseala suurus on 375 ha ningjääb Perjatsi oja ja Narva-Jõesuu linna vahele piki mereranda. 26.04.2007. a onVabariigi Valitsuse määrusega nr 119 kinnitatud „Udria maastikukaitseala kaitseeeskiri”,mille alusel on maastikukaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:• klinti, pangaaluseid kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku;• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ningloodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübidon: esmased rannavallid, merele avatud pankrannad, püsitaimestugaliivarannad, metsastunud luited, lubjarikkal mullal kuivad niidud,lubjakivipaljandid, vanad laialehised metsad, rusukallete ja jäärakute metsad;• III kategooria liiki – mets-kuukressi.Koostatud on „Udria maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007–2016”.Vaivara maastikukaitseala - asub Vaivara vallas Sinimäe alevikus ja on rajatudSinimägede, kolme omavahel liitunud vallseljaku (Tornimäe, Pargimäe ja Põrguaugumäe)ning Mustanina külas asuval lahustükil paikneva loodusmetsa kaitseks.12 Viru alamvesikonna veemajanduskava, kinnitatud keskkonnaministri 21.12.2006. a käskkirjaga nr1388,http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=820492/VIRU+ALAMVESIKONNA+VEEMAJANDUSKAVA.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 19

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.5 MetsadKaitseala suurus on 79 ha. Mägede järsul põhjanõlval paljanduvad Ordoviitsiumilubjakivid. Põrgumäe loodeosas asub suur sulglohk (Põrguauk), mis on 20˚nõlvakaldega. Mägede põhjanõlvadel kasvab klindialuste puistute sarnanelaialehine mets. Sinimäed on tähtis sõjaajalooline objekt. 1944 a. juulis-augustistoimusid siin kõige verisemad kaitselahingud Eestis.Vabariigi Valitsuse 12. mai 1998. a määrusega nr 102 on kinnitatud „Vaivara jaKallukse maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjeldustekinnitamine”. Selle alusel on kaitseala eesmärgiks geoloogilise ehituse ja geneesipoolest väärtusliku pinnavormi, Vaivara Sinimägede kaitse. Kaitsealal on 2piiranguvööndit ja 2 sihtkaitsevööndit. Viimased kuuluvad hoiumetsa kategooriassejärgmiste juhtfunktsioonidega:• Viivikonna sihtkaitsevöönd – looduskaitse; metsaökosüsteemi säilitamineüksnes loodusliku protsessina;• Tornimäe sihtkaitsevöönd – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse jamaastikuilme säilitamine.Mustajõe loodusala – direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavadelupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad;II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik.Udria loodusala – I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmasedrannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, püsitaimestugaliivarannad, metsastunud luited, kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulisedorhideede kasvualad), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, lubjakivipaljandid,vanad loodusmetsad ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad).Viivikonna loodusala – I lisas nimetatud elupaigatüübid on vanad loodusmetsad,rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. 13Valla maaregistri andmetel on valla territooriumil Narva ja Vaivara metskondadekasutuses 11 004 ha metsamaad, mis moodustab ligi 28% kogu valla maafondist.Riigimetsamaa hõlmab peamiselt rannikumadaliku ja valla lõunaosa. Riigimetsahaldab Ida-Virumaa metskond. Valla territooriumist suurema osa moodustab Narvametsandik, läände jääb väiksemas osas Vaivara metsandik.Valla arengukava alusel ei ole metsa töötlemine ja puiduressursside kasutamineVaivaras eriti levinud, kuna puidu kvaliteet ei vasta puidutööstuse nõuetele. Metsadon kahjustada saanud II maailmasõja aegsetes lahingutes, kuna valla territooriumilejäävad mitmed lahingupaigad. Lisaks sellele jääb riigimetsa aladele põlevkivikarjääre, mis on ammendunud ning mille alad on rekultiveeritud (metsastatud).Metsa püsiproovitükkidel on Eesti Maaülikooli teadlased uurinud, kuidas kasvabmets endistel kaevandusaladel, võrreldes muude aladega.3.3 Sotsiaalmajanduslik keskkondVaivara valda kuulub 18 küla (Arumäe, Auvere, Hiiemetsa, Hundinurga, Laagna,Kudruküla, Meriküla, Mustanina, Peeterristi, Perjatsi, Pimestiku, Puhkova, Soldina,Sõtke, Tõrvajõe, Udria, Vaivara, Vodava) ja 2 alevikku: Sinimäe ja Olgina. Valla13 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekirihttp://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13177239S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 20

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekeskus asub Sinimäe alevikus. Suurem osa asulatest on koondunud vallaterritooriumi põhjaossa, valda lääne - idasuunaliselt läbiva Tallinn-Narva maanteeja raudtee ümbrusse ning teede ja mere vahelisele alale. Rahvastiku paiknemine onebaühtlane – valla lõunaosa on hõreda asustusega (seal asuvad põlevkivikarjäärid jaEesti Elektrijaama objektid). Põhjapool paikneb neli tiheasustusega asulat – Olgina,Sinimäe, Vaivara, Soldina - milles suurema osa elamispinnast moodustavadmitmekorruselised karpmajad. Erandiks on Vaivara küla, kus mitmepereelamuteosakaal on suhteliselt väike.Valla territooriumile jäävad aiandusühistute maa-alad – seadustatud ühistuid onkokku 12, nendes on antud 1708 hoonele kasutusluba, jätkub hoonetelekasutuslubade andmine. Suvilate omanikud elavad valdavalt Narvas, Sillamäel võiVene Föderatsioonis. Sisuliselt tuleb valla arendamisel arvestada 4...14 tuhandeajutise perioodilise elanikuga. 14Vaivara valla territooriumil asub 3 lahustükki, mis ei ole selle omavalitsusüksusekoosseisu kuuluvad (vt illustratsioon 1 ptk 3.1):• Viivikonna linnaosa kuulub Kohtla-Järve omavalitsusüksusesse (245 ha; ca300 elanikku, pensioniealiste osakaal 2005. a seisuga üle 25 %; tegemistmahajäetud linnaosaga – endine kaevandusasula, kahekordsed korruselamud);• Kudruküla linnaosa kuulub Narva linna koosseisu (563 ha ligi 4500 krundiga;koosneb aiandusühistutest);• Olgina linnaosa kuulub Narva linna koosseisu (aianduskrunte ligi 700).Rahvastikulisest koosseisust moodustavad Vaivara vallas venelased 65 %, eestlased25 %, valgevenelased 3%, ukrainlased 2%, soomlased 2% ning muust rahvusestelanikud 3%.Vaivara vallas on elanike arv viimasel paaril aastal kahanenud. Enne seda on agarahvaarv jõudsalt kasvanud. Asustustihedus valla erinevates piirkondades on erinev,osad külad jäävad tühjaks, samas mõned kasvavad. Enamik rahvast on koondunudsuuremate asulate ümber. 2009. a 1. jaanuari seisuga on vallas elanike arv 1785, shon kohaliku omavalitsuse tasandil registreeritud 48 inimest. Rahvastiku jaotustkülade kaupa vt tabel 3. Rahvaarvu dünaamikat viimaste aastate lõikes kirjeldabillustratsioon 7.Tabel 3. Elanike arv vallas 2009. a 1. jaanuari seisuga külade kaupa( vallast saadud andmed)Asula Arv Asula Arv Asula Arv Asula ArvArumäe 23 Kudruküla 99 Pimestiku 7 Udria 26Auvere 23 Meriküla 14 Puhkova 40 Vaivara 179Hiiemetsa 11 Mustanina 32 Soldina 95 Vodava 21Hundinurga 13 Peeterristi 55 Sõtke 50 Sinimäe 391Laagna 39 Perjatsi 62 Tõrvajõe 32 Olgina 52514 Vaivara valla jäätmekava 2005-2009S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 21

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneRahvaarv190018501800175017511852182018001785170016501654 1660160015502000 2002 2004 2006 2007 2008 2009Illustratsioon 7. Rahvaarvu dünaamika vallas aastate lõikes (vallast saadud andmed)2004. a on Tiit Tammaru poolt koostatud „Vaivara valla rahvastiku prognoos 2000-2015”, milles tehti järgmised järeldused: Vaivara vallas on tööstuses hõivatuteosakaal oluliselt väiksem kui maakonnas tervikuna (suurim hõive teeninduses);vallas on tööpuudus oluliselt kõrgem kui Ida-Virumaal tervikuna;rahvastikuprognoosid näitavad Vaivara valla rahvastiku vähenemist aastatel 2000-2015. Siiski on aastatel 2000-2006 toimunud vallas rahvastiku kasv, mistõttuprognoos on olnud tegelikkusest negatiivsem.2009. a mai alguse seisuga (07.05.2009) on Ida-Virumaal registreeritud töötuseosakaal tööjõust 14 % (olles üks kõrgemaid Eestis). Vaivara vallas on registreeritudtöötuid 2009. a alguse seisuga 112 (seisuga 31.07.2009) 15 .Vaivara vallas asub 1 kool – Sinimäe Põhikool, mis pakub võimalust põhiharidusomandada nii eesti kui vene keeles ning mille teeninduspiirkonda kuulub kogu vald.Gümnaasiumi vallas pole. Lasteaed asub nii Olginas kui Sinimäel. Vallas tegutsebVaivara Huvikeskus, mis on vallavalitsuse poolt hallatav asutus ning kuhukuuluvad Olgina ja Sinimäe rahvamajad, Olgina, Sinimäe ja Vaivara raamatukogud,samuti Vaivara park-muuseum.Puhkevõimalused on koondunud eelkõige valla põhjaossa. Puhkevõimalusteparandamise eesmärgil on koostatud Phare CBC projekt „Ida-Viru maakonnamererannikupiirkonna turismi infrastruktuuri areng läbi Vaivara matkaraja jainfopunkti ehitamise ning ruumilise planeeringu koostamise pilootalal Vaivara jaToila vallas ning Sillamäe linnas”. Kolme omavalitsust ühendava planeeringupõhitähelepanu on pööratud puhkemajanduse arendamise ressurssidele javõimalustele ning piirkonna tasakaalustatud ruumilisele arengule.15 Eesti Töötukassa veebilehekülg http://www.tta.ee/index.phpS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 22

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.4 Üldine keskkonnaseisund ja suurimad saasteallikadVaivara vald paikneb Ida-Virumaal ehk Eesti suurimas tööstuspiirkonnas, midaiseloomustab suhteliselt väikesel territooriumil asuvate tootmiskeskuste rohkus.Vald külgneb lääne osas 2 suure tööstuslinnaga – Kohtla-Järve ja Sillamäe, kes omatootmistegevusega (sh mitmed ohtlikud ettevõtted, vt täpsemalt ptk 3.4.3) avaldavamõju valla lääne osale. Vaivara valla enda territooriumil on tootmistegevuskoondunud valla lõunaossa, kus domineerib täna suures osas tehnogeenne maastikning, kus tegutsevad Eesti ühed suurimad saastajad (Eesti Elektrijaam ning Narvalinnas Balti Elektrijaam, viimane asub Narva linna territooriumil). Parakukaasnevad suuremahulise tööstusega mitmesugused elukvaliteeti halvendavadkeskkonnaprobleemid (õhukvaliteedi halvenemine, õnnetuste risk jne). Mõjuavaldavad ka maakonda (sh Vaivara valda) läbivad Tallinn-Narva maantee jakaubaveoga (sh vedelkütuste vedu) koormatud Tallinn-Narva-Peterburi raudtee.Keskkonnakaitselised küsimused Kirde-Eestis on viimastel aastatel ühekstähtsaimaks teemaks ja saavutatud on ka märkimisväärseid tulemusi(elektrijaamade rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ningpuhastusseadmete uuendamine, põlevkivikarjääride rekultiveerimine jne).Vaatamata sellele kaasneb siiski tööstuse laienemise ning tootmistehnoloogiaamortiseerumisega keskkonnaprobleemide jätkuv kasv.Viimastel aastatel on vallas teostatud ja teostamisel mitmeid projekte keskkonnaseisundiparandamiseks (N: ÜVK süsteemide rekonstrueerimine ja jääkreostuselikvideerimine).Ülevaate valla territooriumil tegutsevatest ettevõtetest, mille tegevus on ohjatudkeskkonnalubadega, annab tabel 4.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 23

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneTabel 4. Tegutsevad ettevõtted (seisuga 20.10.08)Ettevõte Tegevusala Asukoht KeskkonnaloadAS NarvaElektrijaam (EestiElektrijaam)Põlevkivikaevandamise AS(ettevõtte nimetusalates 08.05.2009Eesti EnergiaPõlevkiviküttel töötavelektrijaamPõlevkivi kaevandamineAuvere külaJäätmeluba, keskkonnakompleksluba,ohtlike jäätmetekäitluslitsentsJäätmeluba põlevkivi kaevandamiseksSirgala karjääris ja jäätmelubapõlevkivi kaevandamiseks NarvakarjäärisKaevandused AS)OÜ Orica Eesti Lõhkeainete tootmine Mustanina küla komplekslubaOÜ Vigon Trade Mootorkütuse hulgimüük Olgina alevik Vee-erikasutuslubaOÜ Arsaco Mootorkütuse hulgimüük Soldina küla Vee-erikasutusluba, jäätmeluba,välisõhu saastelubaOÜ Oksila Ohtlike jäätmete käitlemine Vaivara küla JäätmelubaOÜ EcoPro OJkogumiskeskusJäätmete käitlemine Auvere küla kompleksluba, ohtlike jäätmetekäitluslitsentsOÜ Störfish kalakasvatus Auvere küla Vee-erikasutuslubaVaivara vallakommunaalasutusVAIKO AS2 välisõhu saasteluba, veeerikasutuslubaSilpom OÜOÜ EcocleanerOlgina aleviku ja Sinimäealeviku soojaga varustamine;Olgina, Soldina, Sinimäe,Peeterristi, Kudruküla, Laagna,Auvere veega varustus ja -puhastusPlasti sorteerimine jagranuleerimine teise toormetootmiseksJäätmete mehaanilisbioloogilinetöötlemineSõtke külaVaivara külaJäätmelubajäätmeluba3.4.1 ÕhukvaliteetÕhu saastatust kajastavad seire tulemused on välja toodud OÜ Eesti KeskkonnauuringuteKeskuse poolt koostatud Riikliku keskkonnaseire alamprogrammis –Välisõhu seire ning aruandes „Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatudtsoonides”.Vaivara vallale lähimad riiklikud välisõhu kvaliteedi seirejaamad asuvad Kohtla-Järvel ja Narvas, vt tabel 5.Tabel 5. Ida-Virumaal asuvad seirejaamad ja neis mõõdetavad parameetridSeirejaam Seiratavad näitajadTuleviku 6, Märgkeemia meetoditega: H 2 S, formaldehüüd.NarvaMeteoroloogilised parameetrid: tuule suund ja kiirus, temperatuur,õhuniiskusGrafovi tn Narva Automaatjaam: SO 2 , NO x , CO, O 3 , PM 10 , PM 2,5Kalevi tn 37, Pidevalt: SO2, NO, NO2, NOx, peentolm (PM10), CO, O3, H2S, NH3,Kohta-Järve benseen, tolueen ja ksüleenid.Märgkeemia meetoditega: fenoolJärveküla tee 44,Kohtla-JärveMetroloogilised parameetrid: tuule suund ja kiirus, temperatuur, õhuniiskusMärgkeemia meetoditega: formaldehüüd, fenool, NH3, H2SMeteoroloogilised parameetrid: tuule suund ja kiirus, temperatuur,õhuniiskusS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 24

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.4.2 JäätmekäitlusÜldiselt on saasteainete koguemissioon Ida-Virumaal atmosfääri alates 1990.aastast pidevalt vähenenud. Paiksete saasteallikate seas on saasteainete aastasekoguhulga poolest domineerivalt esikohal põlevkivil baseeruv energeetikatööstus,kust pärineb 78-82 % (2001.- 2003. a) saasteainete koguhulgast. Autotranspordisttulenev saastetase Ida-Virumaal on kõrgem Kohtla-Järvel ja Narvas. Võib eeldada,et Ida-Virumaa tingimustes ei põhjusta autotransport välisõhu reostuse seisukohasterilisi probleeme. Siiski tuleks Narvas edaspidi piirata linna läbiva transpordimahtu. 16OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Riikliku keskkonnaseirealamprogrammi raames koostatud aruanne „Välisõhu seire 2008” tõdeb, et Eestison õhukvaliteet halvim Ida-Virumaal, eelkõige Kohtla-Järve linnas teatudspetsiifiliste saasteainete osas, suurimateks mõjutajateks on sealne põlevkivitööstusning keemiaettevõtted. Siiski on olukord viimase aastaga oluliselt paranenud,nimelt kui 2006. aastal mõõdeti 230 vesiniksulfiidi tunnikeskmist piirväärtust 8µg/m 3 ületavat kontsentratsiooni, 2007. aastal oli ületamiste arv 9, siis 2008. aastalon ületamiste arv tõusnud 32-ni, kusjuures maksimaalne kontsentratsioon jäi 24µg/m 3 piirimaile. Ammoniaagi ööpäevakeskmist piirväärtust märgkeemilistemõõtmiste põhjal ei ületatud kordagi, samas kui fenooli kontsentratsioon oliööpäevakeskmisest piirväärtusest Järveküla teel 9 ja Kalevi tänaval 35 juhulkõrgem. Kokkuvõttes tõdetakse aruandes, et õhukvaliteet Eestis on viimase aastagateatud ühendite osas halvenenud - Kohta-Järvel fenooli ning vesiniksulfiidi osas.Vaivara vallas ja naaberlinnas Narvas asuvad Eesti ühed suurimad välisõhusaastajad – Narva Elektrijaamade koosseisu kuuluvad Balti ja Eesti Elektrijaamad(Eesti suurimad elektrijaamad), neist esimene asub Narva linna lõunaosas.Mõlemad elektrijaamad kuuluvad Eesti Energia AS-i kontserni. NarvaElektrijaamade poolt paisatakse õhku oluline osa Eesti summaarsest õhusaastest(SO 2 , NO x osas). Samas tegeletakse aktiivselt välisõhku paisatavate heitemetevähendamisega (energiaplokkide renoveerimine, uue tehnoloogia kasutuselevõtt –keevkihtkatlad; suitsugaaside puhastusseadmete rajamine lämmastikoksiididest javääveldioksiidist puhastamiseks; tõhusamate filtrite kasutamine lendtuha kogustevähendamiseks jne), et vähendada keskkonnamõjusid ja tagada tootmise ühakarmistuvate EL keskkonnanõuetele vastavus. Narva Elektrijaamadesse on rajatudheitgaaside seiresüsteem, mis võimaldab kõiki emissioone pidevalt jälgida javajadusel operatiivselt reageerida.Vaivara valla territooriumil ja selle läheduses paiknevad järgmised kasutusel olevadjäätmekäitluskohad:• Balti Elektrijaama tuhaväli nr 1;• Balti Elektrijaama tööstusjäätmete prügila (polügoon) – Balti Elektrijaamatootmisjäätmete prügila paikneb vahetult tuhavälja nr 1 põhjapoolsel küljel.Prügilat kasutatakse alates 1960. aastast. Jäätmetealune pindala on 2,5 ha jasinna on ladestatud umbes 400 000 m 3 jäätmeid. Tootmisjäätmete prügilatkasutab ka Eesti Elektrijaam;• Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus (sh ohtlike jäätmete prügila);• Sõtke külas plastikjäätmete taaskasutamine (Silpom OÜ);16 Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. (Toimetajad Valdo Liblik, Jaan-Mati Punning)TLÜ Ökoloogia Instituut, Publikatsioonid 9/2005S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 25

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne• Olgina alevikus Männiku tn 11 kompostimisväljak (Senida OÜ, puudubjäätmeluba);• Vaivara küla territooriumil mehaaniline-bioloogiline töötlus Sillamäe prügilaterritooriumil (Ecocleaner Sillamäe OÜ);• Eesti Elektrijaama tuhaväljak;Suletud või sulgemisel olevad jäätmekäitluskohad:• Balti Elektrijaama tuhaväli nr 2 - kasutati tuha ladestamiseks aastatel 1964-1987. Välja pindala koos settebasseinidega on 550 ha ja kokku on seal tuhkaca 32 mln tonni. Tuhaväli nr 2 on suletud;• Narva Nahatööstuse jääkide prügila (Arumäe küla);• Narva olmejäätmete prügila (Arumäe küla);• Narva tahkete olmejäätmete prügila (Arumäe küla);• AS Modulwaste ohtlike jäätmete lõppladestuspaik;• Eesti Põlevkivi Narva karjääri tööstusprügila;• Eesti Elektrijaama tuhaväljak;• Sillamäe tavajäätmete prügila Vaivara külas (Meke Sillamäe AS).3.4.3 Suurõnnetuse ohuga ettevõttedSuurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja peab päästeasutustelt saadavate andmetepõhjal Päästeamet 17 ning sellesse kuuluvad Vaivara valla territooriumil valla lõunaosas asuvad:• Narva Õlitehas AS (Auvere küla);• Orica Eesti OÜ (Sirgala)Naabervaldades asuvad:• Alexela Sillamäe AS (Kesk 2, Sillamäe);• Narva Vesi AS (Kulgu 4);• Nitrofert AS (Järveküla tee 1, Kohtla-Järve);• Novotrade Invest AS (Keemia 2c-1, Kohtla-Järve);• Silmet AS ( Kesk 2, Sillamäe);• TankChem AS (Kesk 2a, Sillamäe);• VKG Oil AS (Keemia 2, Kohtla-Järve).• VKG Resins AS (Järveküla tee 14, Kohtla-Järve).„Ida-Viru maakonna riskianalüüsi kokkuvõte 18 ” tõdeb, et raskusastmete põhjal onmaakonna suurimaid õnnetusi/hädaolukordi metsa- ja rabatulekahjud, mille näol ontegemist otsese ja nähtava keskkonnakahjuga.2004. a on koostatud „Narva linna ja Vaivara valla esialgne riskianalüüs”, milleandmed ei olnud KSH koostajatele kättesaadavad.Vastavalt kemikaaliseaduse §14 Erinõuded maakasutuse planeerimisel jaehitiste projekteerimisel:(1) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuvateriskidega üld- ja detailplaneeringute koostamisel ja kehtestamisel ning ehituslubadeväljastamisel. Seejuures tuleb:1) kindlaks teha ettevõtted, kus suurõnnetuste tõenäosus või nende tagajärgede17 http://www.rescue.ee/suuronnetuse-ohuga-ettevotete-nimekiri18 Ida-Viru maakonna riskianalüüsi kokkuvõte, Ida-Viru maakonna kriisikomisjon, 2007S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 26

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneraskus võib suureneda nende ettevõtete asukoha läheduse tõttu teistele ohtlikele võisuurõnnetuse ohuga ettevõtetele;2) arvestada olemasolevate ettevõtete läheduses paiknevaid hooneid ja rajatisi, naguliiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võibsuurendada suurõnnetuse riski või nende tagajärgede raskust;3) suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel tagada avalikkuseteavitamine.(2) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Päästeameti kohalikule päästeasutuselekooskõlastamiseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu ning ehitusprojektiheakskiitmiseks:1) uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikul;2) olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmisesuurendamisel;3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinnaehitise kavandamisel.(3) Päästeameti kohalik asutus toob käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudjuhtude hindamisel oma vastuses kohaliku omavalitsuse üksusele välja järgmisedasjaolud:1) kas kavandatav planeering või ehitus suurendab suurõnnetuse riski või selletagajärgederaskust;2) suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel tuuakse väljaohualasse jääv piirkond;3) kas ettevõtte õnnetuste ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;4) kas enne planeeringu kinnitamist või ehitusloa väljastamist peab ettevõtjakohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele esitama lisainformatsiooni;5) päästeasutuse soovitused suurõnnetuse riskide maandamise ja muude asjaoludekohta.3.4.4 Transport ja infrastruktuurVaivara vald piirneb loodest Sillamäe linnaga, kus asub Sillamäe sadam – see onEuroopa Liidu kõige idapoolsem aastaringselt laevatatav süvasadam, kus asub Itüüpi tollivabatsoon.Valda läbib riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille ööpäevane keskmineliiklussagedus ulatus 2008. a loendusandmete põhjal 6200 autoni. 29.07.2008. aIda-Viru maavanema korraldusega nr 226 on algatatud kehtivamaakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks teemaplaneering „E20/T1Tallinna-Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi-Narva lõigus ja Vodova-Riigiküla(Narva ümbersõit) trassikoridori määramine”. Selle eesmärgiks on riigi põhimaanteenr 1 (E20) Tallinn - Narva trassi asukoha täpsustamine ja vastavusseviimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele Ida-Viru maakonnas, Jõhvi –Narva lõigus km 163,2 – 208,8, sh Jõhvi põhjapoolse ja idapoolse ümbersõidu ningSillamäe ümbersõidu trassi asukoha valik variantide võrdluse teel ning Vodava –Riigiküla (Narva ümbersõit) trassi koridori valik, sh silla asukoha täpsustamisega japiiripunkti rajamiseks vajaliku maa-ala määramisega.Valda läbib Tallinn-Narva raudtee, mis on Eesti üks tähtsamatest raudteelõikudest.Raudtee on kasutusel Venemaalt Muuga, Tallinna ja Paldiski sadamassesuunduvate nafta- ja kütuserongide poolt. Raudteed kasutatakse ka reisiliikluseks(ühendus Tallinna ja Moskva vahel). Raudtee jagab Vaivara valla tinglikult põhja-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 27

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneja lõunaosaks. Lisaks asuvad valla lõunaosas põlevkivi kaevandamiseks jaelektrijaama tarbeks kasutatavad raudteed.Raudteede ja sõiduteede võrgustik on loonud mitmeid ohtlikke ülesõidukohti üleraudtee (N: Vaivara viadukt). Ohtlikuks võib pidada ka mitmete kõrvalmaanteederistumist Tallinn-Narva maanteega.Vaivara valda läbivatest peamistest kõrgepingeliinidest annab ülevaateillustratsioon 8.Illustratsioon 8. Eesti elektrisüsteem 110…330 kV 19Olgina asula lähedal asub lennuväli, mida kasutab Narva Lennukeskuslangevarjuhüpete tegemiseks. See on keskus, millele ligipääsuvõimalused on vägahalvasti tähistatud. Probleemiks on ka lennujaama asukoht piiri lähedal. Seetõttupeavad lennukid sisenema teatud tuulte korral naaberriigi õhuruumi.3.4.4.1 Veevärk ja kanalisatsioonÜhisveevärgi- ja kanalisatsiooni seisukorra hindamisel lähtutakse „Vaivarva vallaühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast”. Vaivara vallas asuvad järgmisedreoveekogumisalad: Soldina, Vaivara, Kudruküla, Olgina, Sinimäe, Laagna,Auvere, Peeterristi, Puhkova ja Tõrvajõe.Vaivara valla asulate kanalisatsioonisüsteem on suuremas osas lahkvoolne.Reoveed kogutakse kokku Sinimäe ja Olgina asulates, puhastatakse kohalikesväikepuhastites ja juhitakse kraavide kaudu jõgedesse, mis omakorda suubuvadSoome lahte. Olgina asula reoveepuhasti on renoveeritud aastal 2000 ja Sinimäeasula puhasti on rekonstrueeritud aastatel 1996 ja 2001. Vaivara vallas on üks 2000.aastal renoveeritud reoveepumpla, mis asub Olgina alevkus.Väljaspool reoveekogumisala olevad asumid on hajaasustatud. Oma joogiveesaavad nad lokaalsetest salvkaevudest ja reovesi juhitakse loodusesse. Tulevikus onplaanis nendes asumites reovett koguda kogumiskaevudesse või septikutesse.19 Eesti Energia Põhivõrgu veebilehekülg http://www.pohivork.ee/index.php?id=178S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 28

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneKA Vaiko AS halduses on u. 5,5 km kanalisatsioonitorustikku, mis on ehitatudajavahemikus 1960 - 1990. Olemasolevad torud on halva ehituskvaliteediga, mistingivad suure infiltratsioonivee protsendi, mida omakorda tingib Sinimäe ja Olginaalevikes pumpla ja reoveepuhasti ajutisi ülekoormatusi.Vaivara ja Soldina külades on kunagi rajatud väikesed reoveepuhastid jakanalisatsioonisüsteemid, mis on teenindanud väikest osa küladest. Hetkel needsüsteemid ja puhastid ei tööta. Eelmainitud küladesse tuleb rajada uuedkanalisatsioonitrassid ja reoveepuhastid.Auvere, Peeterristi ja Laagna külade tihehoonestusega aladel tuleb rekonstrueeridajoogiveega varustamise süsteemid ja lahendada reovee kogumine kogumiskaevudebaasil.3.4.4.2 Soojamajandus ja gaasitrassidVaivara vallal on tsentraalne küttesüsteem kahes asulas – Olginas ja Sinimäel.Mõlemad on osaliselt rekonstrueeritud ja üle viidud automaatsele töörežiimilegaasikütusel, säilitatud on ka reservkatlad, mis võivad töötada reservkütusel(põlevkiviõli) käsijuhtimise režiimil. Soojusvõrgud on vanad ja nõuavadrekonstrueerimist. Soojustarbijad on soojusmõõdikute ja soojasõlmedegavarustamise staadiumis. Tervikuna on valla soojamajanduse varustamise tehnilinetase seisuga 2002. aasta lõpp üleriiklikust natuke kõrgem 20 . Asula soojusvõrkvarustab soojaga 8 elumaja, vallamaja, raamatukogu ja kooli. Vaivara vallahaldusterritooriumil on kaugküttepiirkonnaks määratud Sinimäe alevik (Aia tn, Uustn, Pargi tn, Kesk tn) ja Olgina alevik (Narva mnt).Valla haldusterritooriumi läbivad läänest itta kulgevad D- ja C- kategooria magistraaltorustikudja Narva linnale kulgev D-kategooria harutorustik.20 Vaivara valla soojamajanduse arengukava, Enteh Engineering, 2002S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 29

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne4 ÜLDPLANEERINGU SEOS STRATEEGILISTEPLANEERIMISDOKUMENTIDEGAKäesolev peatükk annab ülevaate hinnatava üldplaneeringu seosest ja vastavuseststrateegilistes planeerimisdokumentides seatud (keskkonna)eesmärkide ja nõuetega.4.1 Rahvusvahelised planeerimisdokumendidEuroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta ehk Torremolinose hartaTorremolinose harta võeti vastu 1983. aastal. Selles on sätestatud, et planeeriminepeaks kontrollima ülerahvastatud või liiga kiiresti arenevate piirkondade arengut,aitama kaasa mahajäävate piirkondade arengule ning säilitama või kohandamainfrastruktuure, mis on olulised taandarenevate või eriti Euroopa tasandil tööjõurände põhjustatud tööpuuduse probleemiga piirkondade majanduslikustimuleerimise seisukohalt. Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks peabplaneerimine pöörama erilist tähelepanu suurte linnaliste ja tööstuslike kompleksidening suuremate infrastruktuuride paiknemisele, ülesehitusele ja arengule, samutipõllumajandus- ja metsamaa kaitsele. Regionaalse/ruumilise planeerimispoliitikagapeab kaasnema maakasutuspoliitika, võimaldamaks üldsuse huve rahuldavateeesmärkide teostamist.Üheks põhieesmärgiks, mida ruumiline planeerimine püüab saavutada, onvastutustundlik loodusressursside majandamine ja keskkonnakaitse. Edendadesstrateegiaid, mis vähendavad konflikti kasvava loodusressursside nõudluse javajaduse vahel neid säilitada, püüab planeerimine tagada vastutustundlikukeskkonna, maaressursi, maapõue-, õhu-, vee- ja energiaressursi, floora ja faunamajandamise, pöörates erilist tähelepanu looduslikult kaunitele piirkondadele ningkultuuri- ja arhitektuuripärandile.Euroopa Ruumilise Arengu PerspektiivEuroopa Konsultatiivne Foorum töötas 1999. a välja Euroopa Komisjoni määruse97/150/EK järgimiseks juhendit nimega „Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv”(European Spatial Development Perspective - ESDP). Juhendis tuuakse välja, etüks eesmärke Euroopa Liidus on saavutada senisest parem tasakaal linnalise arengu(urban development) ja linnade tagamaa vahel. ESDP otsib võimalust Euroopamaapiirkondades asendada senine traditsionaalne põllumajanduslik tootmine jametsandus muude alternatiivsete tegevustega, et vähendada linnastumise survet.Eraldi toob ESDP välja 21 , et väärtuslik kultuuripärand ja loodusmaastikud onväärtused, mis võimaldavad luua baasi majanduslikuks ja sotsiaalseks tegevuseksläbi jätkusuutliku turismi ning vaba aja veetmise võimaluste loomise. Samas juhendkohaliku omavalitsuse tasandil toimuva üld- ja detailplaneeringute koostamiseksotseselt siduvaid juhtnööre ei anna. Lisaks, kuna Eesti ei olnud ESDP väljatöötamiseajal Euroopa Liidu liige, ei kajastata seal ka Eesti territooriumi. Seega saabseda dokumenti vaadata vaid kui Euroopa Liidu siseste üldiste planeerimispoliitikasuuniste andjat. ESDP-s kirjeldatud suunistega on Vaivara valla üldplaneeringuettepanek kooskõlas, sest üldplaneeringu üks olulisemaid eesmärke ongi saavutadatasakaal Narva linna, mille mõjusfääris vald paikneb, ning Vaivara valla enda21 European Spatial Development Perspective. Towards Balanced and Sustainable Development ofthe Territory of the European Union. CEC, Commission of the European Communities, 1999; ptk 2.2.The Changing Role and Function of Rural AreasS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 30

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannearengus. Senine traditsionaalne põllumajandus on vallas hääbunud, talud onpõhiliselt hobitalud. Vaivara valla põhiline tootmistegevus on koondunud vallalõunaossa ning seotud põlevkivi ja elektrienergia tootmisega. Peamisedelamupiirkonnad asuvad valla põhjaosas ning neid alasid koordineeritult jatasakaalustatult laiendades on võimalik ka valla elanike arvu suurendamine Narvalinnast ümberasujate kaudu.Visioon ja Strateegiad Läänemere regioonis 2010Läänemere regiooni ruumilises arengus on suunavaks planeeringu dokumendiks„Visioonid ja Strateegiad Läänemere regioonis 2010” (Vision and Strategiesaround the Baltic 2010 / VASAB 2010) 22 . Läänemereriikide koostöö tulemuselvalminud dokumendi elluviimise eesmärgiks on Läänemere piirkonna identiteeditugevdamine ning ruumiliste struktuuride väljatöötamine, et konkureerida globaliseeruvasmajanduses teiste regioonidega.Dokument kirjeldab ruumilise struktuuri kolme elementi: linnade ja linnalisteasulate süsteem (pärlid/pearls), linnu ja asulaid omavahel ühendavad infrastruktuurivõrgustik (nöörid/strings) ning erineva maakasutusega alad või areaalid(lapid/patches).Visioon käsitleb teemadena arengu tagamist Läänemere regioonis; regioonikeskkonnakasutuse jätkusuutlikust; mobiilsust tagavat ühtse transpordisüsteemiarendamist ja koostöö võrgustikku, mis tagab regioonisisest integreerumist.2001. a valmis Läänemeremaade koostöös raport „VASAB 2010+ ruumilise arengutegevusprogramm”. Sinna koondati tegevussuunad ning suundade arendamiseksvajalikud konkreetsed tegevused kuue võtmeteemana:1. Linnaregioonide koostöö säästliku arengu küsimustes;2. Läänemereregiooni rahvusvahelise integratsiooni jaoks olulised strateegilisedarengutsoonid;3. Üle-euroopalise integratsiooni jaoks olulised rahvusvahelised transpordikoridorid;4. Maapiirkondade olustiku mitmekesistamine ja tugevdamine;5. Rahvusvaheliste rohevõrkude, sh kultuurmaastike arendamine;6. Rannikutsoonide ja saarte integreeritud arendamine.Hinnatav üldplaneering haakub nimetatud võtmeteemadega ning aitab kaasa justmaapiirkonnas elamisvõimaluste ja olustiku püsimisele ja mitmekesistamisele,samuti ettevõtluse ning turismi elavdamisele, mis tugevdab perspektiivis paikkonnaidentiteeti.Rahvusvahelistest transpordikoridoridest arvestab üldplaneering rahvusvahelisemaanteega VIA Hanseatica, ja Tallinn-Narva maanteega ning selle võimaliku uuetrassi koridoriga (see suurendaks liiklusohutust ja kiirendaks piirini jõudmist) ningolemasoleva Tallinn-Peterburi raudteega (sedamööda veetakse peamiselt kaupu,kuid toimub ka regulaarne reisirongiliiklus).Natura 2000 võrgustikNatura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk ontagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikadeja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura22 http://www.vasab.org/documents.php?go=display&ID=72S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 31

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Õiguslikult põhineb Euroopa Liiduliikmesriike ühendava Natura-võrgustiku loomine kahel EL direktiivil – nnlinnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), milleeesmärk on kaitsta linde, ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslikeelupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne onkaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Liigid jaelupaigatüübid, mille kaitseks on Natura 2000 alad loodud, on kirjas loodus- jalinnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe:• mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus;• mille leviala on piiratud;• mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilisespiirkonnas.Eestis on Natura-võrgustikku haaratud eelkõige juba olemasolevad kaitsealad.Väljaspool kaitsealasid asuvad alad on hoiualad. 23 .Vaivara vallas asuvad järgmised Natura alad, mille kaitse-eesmärke kirjeldatakseptk 3.2.5 Vaivara vallas kaitstavad looduskaitsealad ja kaitsealused objektid:• Udria loodusala;• Mustajõe loodusala;• Viivikonna loodusala.Võimalikku mõju Vaivara valla üldplaneeringu elluviimisel Natura 2000võrgustikule kirjeldab käesoleva aruande ptk 5.3.1.4.2 Eesti riiklik tasand4.2.1 EESTI 2010Suunaandjaks riiklikul tasandil on säästva arengu riiklik strateegia „SäästevEesti 21” 24 , mis kiideti heaks Riigikogus 14.09.2005. a (RT I 2005, 50, 396).Strateegia peatükis „Ökoloogiline tasakaal” on välja toodud, et energeetikapikaajalisel planeerimisel tuleb lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tulebkavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Selleks näebVaivara valla üldplaneering ette ka võimaluse, reserveerides suure osa endisedkaevandusalad Vaivara vallas tuulepargi maaks.Maakasutuse seisukohast on tähtis üleriigilise planeeringu „Eesti 2010” heakskiitmineja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine, mis on vastu võetudVabariigi Valitsuse 19.09.2000. a korraldusega nr 770-k (RTL 2000, 102, 1611).Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 lähtus eelkõige riigi ees seisvatest lühemaajalistestülesannetest. Näiteks on selles planeeringus seatud eesmärgiks Natura2000 võrgustiku loomine, mis on hinnataval alal juba teostunud.„Eesti 2010” üldiste sihiseadjatena on määratletud järgmised aspektid:1. Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine;2. Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine;3. Asustuse ruumiline tasakaalustamine;4. Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga;23 http://www.envir.ee/natura2000/24 http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 32

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5. Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.Üleriigiline planeering näeb ette, et senine põllumajandustegevus restruktureerub jaselles hõivatute arv väheneb, mistõttu tegevusele maal on vaja leida muutuvaruumistruktuuri tõttu mõni uus alternatiiv. Seda eesmärki Vaivara üldplaneeringpakub, nähes ette uusi elamu-, äri- ja tootmisalasid seniste põllumajanduseskasutuses olnud, kuid kasutusest välja langenud piirkondade asemel.Samuti toob üleriigiline planeering Eesti 2010 välja, et puhast loodust ja maapiirkondadehõredat asustust tuleb kasutada looduslähedase turismi arendamiseks,puhkuseks ning suvekodude ja keskkonnasõbralike elukohtade rajamiseks. Sellesttulenevalt on Vaivara üldplaneeringus ette nähtud alad turismi ja puhkamise arendamiseks,kergliiklusteed, matkarajad, supluskohad jms. Sealjuures oligi hinnatavaüldplaneeringu üheks eesmärgiks looduslike ja väärtuslike alade säilitamine jalinnalikuma ning tihedama asustuse, samuti tootmisalade suunamine sinna, kus seeon juba olemas olnud, kuhu see on olemuslikult sobilik ning kus see ei avaldaeeldatavalt ebasoodsat mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.4.2.2 Eesti Keskkonnastrateegia„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärkideks on loodusvarade säästlikkasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisusesäilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet, tervist säästev ja toetavväliskeskkond 25 . Keskkonnastrateegia alusel on koostatud keskkonnategevuskava,mis on neljas keskkonnategevuskava ning kavandab tegevusi aastateks 2007-2013.Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava peamiste punktidena on sätestatudsuundumus efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivseteenergiatootmise viiside rakendamiseks, mis omakorda tooksid kaasa põlevkivijäätmetetekke vähenemise. Hinnatavas üldplaneeringus on selle eesmärgisaavutamiseks ette nähtud perspektiivsed maa-alad tuuleenergia tootmiseks.„Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030” visioon kirjeldab Eesti elukeskkondaavara, ilus ning mitte ülearu korrastatud ruumina, kus on eluks vajalik puhas keskkond,kus loodusel on elu kvaliteedile positiivne mõju. Visiooni järgi on inimasustushajutatud ning hästi toimiva ühistranspordi olemasolu annab paljudele võimalusevalida, kas töötada kodus või tööandja ruumides. Kaugtöö võimaldab validaelukoha maapiirkonda, kuid leidub küllalt palju inimesi, kes eelistavad linnadetehiskeskkonda. Loodusmaastikud ja traditsioonilised kultuurmaastikud on säilinud,tehiskeskkond ei domineeri rohelise elukeskkonna üle, säilinud on ka puutumatuloodusega kaitsealad.„Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030” on strateegilise valikuna tervisekaitseseisukohalt kirjas, et põhiraskus peab jääma terviseriskide vähendamisele ningkeskkonnas tekkivate probleemide ära hoidmisele, kuid mõningate terviseriskidepuhul on oluline või isegi ainuvõimalik kiire ja efektiivne tegelemine tagajärgedega.Mitmete keskkonna saastajate (nt elektromagnetväljade (EMV), infraheli,mitteioniseeriva kiirguse) otsene ja tugev seos inimese tervisega ei ole käesolevalajal teada, seetõttu on mitmel juhul oluline rakendada ettevaatusprintsiipi.Ettevaatusprintsiipi arvestati Vaivara üldplaneeringu protsessis, kui tekkis vajadusleida parim võimalik asukoht valda tuuleparkide rajamiseks. Kuna otsest ja tugevat25 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328494/KS_loplil_riigikokku_1.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 33

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneseost tuulegeneraatorite mõjude ja inimeste tervise vahel ei ole teada, siis lisaksmaakasutuse seisukohalt tuulikute loogilisele paigutamisele tootmismaadejuhtotstarbega piirkonda, oli selle otsuse langetamise kaalutlemisel otsustavaks kaettevaatusprintsiibi rakendamine inimese tervise seisukohalt. Nii paigutati tuuleparkendisele kaevandusalale, kus puudub elanikkond ja eemale tihedast asustusalast.Põhjapool raudteed, kuhu jääb aga tihedam inimasustus keelati tuulegeneraatoritepüstitamine.KSH käigus on välja töötatud leevendavad meetmed ja keskkonnatingimusedkeskkonnastrateegias sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Väljatöötatud meetmedon sisse viidud ka hinnatavasse üldplaneeringusse ja Vaivara valla üldplaneeringukehtestamise korral muutuvad need siduvaks edasiste tegevuste kavandamisel ningloovad eeldused „Keskkonnastrateegia aastani 2030” visiooni elluviimiseks.4.2.3 Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015Piirkondlikud erinevused on Eestis vaatamata oma väikesele territooriumilerahvusvahelise mastaabiga võrreldes märkimisväärsed. Iseloomulik on elatustasemeja konkurentsivõime suur erinevus Tallinna linnapiirkonna (mingil määral ka Tartulinnapiirkonna) ja teiste Eesti regioonide vahel. Vabariigi Valitsus onregionaalarengu strateegiat välja töötades seadnud eesmärgiks, et kõik Eestiregioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui äritegevuseks. Nimetatudeesmärgi saavutamine on võimalik ainult koostoimes Eesti riigi kui terviku arengutmõjutavate tingimuste parandamisega.Ülaltoodud eesmärgi saavutamiseks on vajalik riigi regionaalpoliitika järjekindelrakendamine. Seni ei ole tervet rida Eesti piirkondi suudetud arendada samastempos suuremate kasvupiirkondadega. Eesti regionaalarengu strateegiat väljatöötades on tehtud samm sellise olukorra muutmise suunas.Üha suurenev kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine Euroopa Liiduühtses majandusruumis mõjutab ka Eestis toimuvaid arenguid, sh regionaalsetarengut, soosides pigem siinsete kasvupiirkondade kui hajaasustuslike piirkondadearengut, mis kapitali ja inimeste peamistest liikumisteedest kõrvale jäävad. EuroopaLiidus avanevad täiendavad võimalused infrastruktuuri investeeringute saamiseksÜhtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF), samuti EuroopaArengu- ja Rekonstruktsioonipanga (EBRD) ja Euroopa Investeerimispanga (EIB)vahenditest, sidumaks kohalikku transpordivõrku tugevamini üleeuroopalisetranspordivõrgustikuga. Prioriteediks kujunevad transpordi infrastruktuuri investeeringudühendusteedesse, mis seovad piirkondi üleeuroopalise tähtsusega maanteevõrgustikuga,mitte niivõrd investeeringud üleeuroopalise võrgustiku väliste teedearendamisse. Seega võidavad EL transpordipoliitikast pigem tihedamini asustatudja suhteliselt edukamad Eesti piirkonnad (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva jt.) kuivähem arenenud ja perifeersemad suurematest ühendusteedest eemalejäävadpiirkonnad.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 34

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneIllustratsioon 9. Regionaalarengu kasvupiirkonnad. Väljavõte Eesti regionaalarengustrateegiastVaivara vald paikneb regionaalarengu seisukohalt küllaltki soodsas asukohas. Sedaläbivad mitmed olulised transpordikoridorid ja vald asub mitme regiooni olulisesuurusega linna naabruses, mis ei lase mõistlike strateegiliste valikute korral vallalmuutuda perifeeriaks. Hinnatav üldplaneering toetab samuti valla regionaalarengutnii perspektiivsete transpordikoridoride planeeringusse kandmise kui olemasolevateoluliste riigimaanteede ja nende vööndite säilitamise ja kindlustamisega. Seega onhinnatav üldplaneering kooskõlas Eesti regionaalarengu strateegiaga 2005-2015.4.3 Maakonna planeeringud ja strateegiad4.3.1 Ida-Viru maakonnaplaneeringMaakonnaplaneering on kehtestatud 1998. aastal. Kuna tänaseks on see juba ülekümne aasta vana, on mitmed planeeringus sätestatud eesmärgid kas iganenud võiliiga üldised. Põhiprintsiibid on siiski jäänud püsima. Nendeks on fakt, et Ida-Virumaakonna territooriumi võib tinglikult jagada kaheks: põhjapiirkond - mere- jarannikuala, linnastute vöönd, põlevkivi tootmise alad; ning lõunapiirkond - metsadevöönd, Peipsi järve rannikuala.Põhjapiirkonnas, kus asub ka Vaivara vald, on elukeskkond ja ökoloogiline tasakaalpaiguti ohustatud. Seda seetõttu, et piirkonnas asuvad suurimad tootmisettevõttedning samas moodustab põhjapiirkonna elanike arv ca 97 % maakonnaelanikkonnast. Tasakaalu saavutamiseks tööstuspiirkondade ja elamupiirkondadevahel teeb maakonnaplaneering ettepaneku rajada väiksema intensiivsusegatootmisalasid ja looduslikke vahealasid. Seda ettepanekut on hinnatavasüldplaneeringus järgitud.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 35

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne4.3.1.1 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimusedIda-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused” on kehtestatud 2003. aastal. Teemaplaneering määrabasustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldusedloodushoiulist ja kultuurilis-ajaloolist aspekti arvestava ruumistruktuurikujunemiseks Ida-Virumaal.Planeeringu koostamisel lähtuti Ida-Virumaale iseloomuliku maastikupildi pikaajalisesäilimise ja kogu maakonda haarava looduskompleksi tasakaalustatud toimimiseeesmärkidest. Asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste allmõistetakse Ida-Virumaa väärtusliku maastikuga alade ja rohelise võrgustikukehtestamist koos vastavate kasutustingimuste ja rakenduslike soovitustega, millekaudu luuakse täpsemad eeldused asustusalade paigutuseks, rohelise võrgustiku jatranspordikoridoride lõikumisel tekkivate konfliktide ennetamiseks, puhkepiirkondadekavandamiseks jm, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas.Tähelepanu all on ka kõrge loodusväärtusega maa-alade säästvama kasutamise,kõrge väärtusega puhkealade ja kõrge mullaviljakusega põllumaa säilimise jmsküsimused. Käsitletud on inimtegevuse ja rohelise võrgustiku konfliktalasid janimetatud võimalikke meetmeid antud vastuolude leevendamiseks. Teemaplaneeringusvälja toodud looduskasutuse ja maastikuhoolduse põhimõtteid tulebsilmas pidada valdade (linnade) üld- ja detailplaneeringute, valgalade veemajanduskavade,metsamajandus-, maakorraldus- ja kaitsekorralduskavade jne koostamisel.Maakondliku rohelise võrgustiku planeerimisel ei olnud eesmärgiks “rohelisepinna” maksimeerimine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõigeloodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujundamise alusteloomine. Teemaplaneeringu alateemas „Ida-Virumaa väärtuslikud maastikud” onmääratletud 32 väärtuslikku maastikku kogu maakonnas ning nende hulgas on kaVaivara vallas asuv Sinimäe. Sinimäe piirkonna osas on tehtud ettepanek nimetadasee Eesti rahvusmaastikuks.Hinnatavas üldplaneeringus on arvestatud kõiki teemaplaneeringus sätestatudaspekte. Arvestades maakonna teemaplaneeringu ja üldplaneeringu mõõtkavadeerinevust, on hinnatavas Vaivara valla üldplaneeringus täpsustatud rohelisevõrgustiku alasid. Nii maakondlikul tasandil kui üldplaneeringus määratud rohelisevõrgustiku kaardid kajastuvad käesoleva KSH aruande lisas 2.4.3.2 Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013Strateegia koostamise eesmärk oli analüüsida piirkonna arengu lähteolukorda jatagada maakonna tasakaalustatud areng ning ühtsed arenguprioriteedid pikemaksperioodiks. Eesmärgi saavutamiseks püstitati arengustrateegias ülesanne lahendadajärgmised küsimused:• leida meetmed Ida-Virumaa atraktiivsuse tõstmiseks turistide ja ettevõtjatejaoks ning mainekujunduseks;• leida meetmed elukeskkonna parandamiseks, mis peataks inimeste äravoolumaakonnast ning meelitaks piirkonda ettevõtlikke inimesi.Nende küsimuste lahendamisega ning lahendamiseks vajaliku ruumilise keskkonnaloomisega tegeleb ka hinnatav üldplaneering. Seega on Vaivara üldplaneeringkooskõlas Ida-Virumaa arengustrateegiaga.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 36

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne4.3.3 Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007 – 2013„Ida-Virumaa turismi arengukava aastateks 2007 – 2013” koostamise eesmärk oliluua eeldused turismisektori tasakaalustatud arenguks Ida-Viru maakonnas. Sellekslepiti kokku turismi arengu prioriteedid maakonnas ning kavandati tegevusedeesmärkide saavutamiseks.Ida Virumaal asub Eesti pikim mereäärne supelrand – 7,5 km, mis algab Narva-Jõesuust ning jätkub Vaivara vallas. Lisaks joonistus maakonna regioonideksjaotamisel (põhja-, ida-, lõuna- ja lääneregioon) ning regioonide analüüsi tulemuselvälja kuus potentsiaalset turismiklastrit, millest sõjaajaloo- ja militaarturismi klasterning tööstus- ja tehnoloogiaturismi klaster asuvad keskusega idaregioonis, millesasub ka Vaivara vald. Samuti on idaregioonil potentsiaali puhkus- ja loodusturismiklastri arendamisel. Idaregiooni kuuluvad lisaks Vaivara vallale Sillamäe, Narva jaNarva-Jõesuu linnad. Regioon moodustab 15% maakonna pindalast, aga siin elab50% maakonna elanikest.Arengukavas sätestatud Ida-Virumaa turismivisioon aastaks 2013 näeb maakondaEesti suuremate turismiregioonide hulgas, kus on klastripõhiselt välja arendatudomanäolised turismiatraktsioonid erinevatele sihtgruppidele, mis pakuvadajaveetmisi aasta ringi. Idaregioon on aastal 2013 arengukavas kirjeldatud kuituntud kultuuri- ja elulaaditurismi ning militaar- ja tööstusajalool põhineva turismipiirkond, kus on hea teenindustase. Atraktiivselt eksponeeritud piirkonna suurimvaatamisväärsus on piirkonna rikkalik ajaloopärand, mida toetavad piirkonnapärandil põhinevad legendid ning neid tundvad ja edastada oskavad giidid.Piirkonna arengut toetavad konverentsiturismi võimalused Narvas, jahisadamNarva-Jõesuus ja Narvas ning puhkevõimalused Narva-Jõesuus.Hinnatav üldplaneering toetab Ida-Virumaa turismi arengukavas nimetatud turismivaldkondadearengut Vaivara vallas ning loob tegevusteks sobivad eeldused vastavatejuhtotstarvetega maa-alade reserveerimiseks või olemasolevate kasutustejätkamiseks.4.4 Kohaliku omavalitsuse planeeringud ja strateegiad4.4.1 Vaivara valla üldplaneeringKehtiv Vaivara valla üldplaneering pärineb aastast 1998 ning selle koostamisellähtuti ca 10-15 aasta perspektiivist. Uue üldplaneeringu koostamise tingisid üheltpoolt muudatused planeerimisalast tegevust reguleerivas seadusandluses ningteistes maakasutust ja planeerimist reguleerivates õigusaktides. Teisalt nõuab uueüldplaneeringu koostamist muutunud majandusruumist tulenev põhimõtetemuutumine ruumilise arengu suunamisel. Samuti on uut üldplaneeringut vaja, ettäpsustada detailplaneeringute koostamise, projekteerimise ja ehitamise tingimusiarvestades toimunud maaomandi muutusi ja vahepeal avaldunud arendustegevusesurvet. Seda sest vahepeal muutus vana üldplaneeringu muutmine sagedaseks.Väärtusliku elukeskkonna tagamiseks tuleb nii tööstuse ja tootmise arendamist kuika kinnisvaraarendust kõikjal läbi viia senisest keskkonnateadlikumalt. Vaja onsenisest enam arvestada valla looduskeskkonna eripära, tehnilise ja sotsiaalseinfrastruktuuri taluvuspiire, sest vallas on keskkonnasaastatus tänu kaevandus jaelektritootmisele suur ning valla elanikkond on ainult loomuliku iivet arvestadesvähenev. Üldplaneeringuga on vajalik luua ruumilised eeldused nii Ida-VirumaaS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 37

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannestrateegiliste arengudokumentide kui Vaivara valla arengukavas toodud eesmärkidetäitmiseks. Kui ka luua võimalused Narva linna lähiala arenguks arvestades ka linnaarengusuundumisi 26 .Uus üldplaneering on koostatud nii, et kehtima jäävad kõik seni kehtestatud detailplaneeringud.Kõigi kehtivate detailplaneeringute sisuga on arvestatud üldplaneeringukoostamisel ja viidud maakasutuse juhtfunktsioonid kooskõlla detailplaneeringusmääratud sihtotstarvetega.Täpsemalt kirjeldab kehtiva üldplaneeringu ja koostatava ehk hinnatavaüldplaneeringu erinevusi KSH aruande ptk 6.4.4.2 Algatatud ja menetluses olevad olulisemad detailplaneeringudVaivara vallas on viimastel aastatel algatatud hulgaliselt kehtivat üldplaneeringutmuutvaid detailplaneeringuid, millest osa on uue üldplaneeringu koostamisehetkeks kehtestatud, suurem osa aga menetluses. Ülevaate menetluses olevatest javiimastel aastatel kehtestatud ja keskkonnaspektist olulistest detailplaneeringutestannab tabel 6.Tabel 6 Ülevaade Vaivara vallas kehtestatud, menetluses olevatest olulisematest detailplaneeringutestDP nimetus (suurus) Asukoht PlaneeritakseSÜ Mustajõe 3 (3 ha) + KSH Auvere küla Jagada 3 ha maa-ala aiamajade ja suvilatemaa-alaksAlgatamise otsus 13.05.2008Kutsari maaüksuse DP (ca34,16 ha)Hiiemetsa Jagada ca 8, 5 ha 17ks elamukruntideks Maavanem kooskõlastas09.01.2009Mädaoja 1 DP (ca 9 ha) Kudruküla Jagada maaüksus 2000-3000 m 2 suurustekselamumaa sihtotstarbega kruntideks ningrajada ridaelamud (15 väikeelamumaakrunti)DP eskiisi avalik arutelu26.05. 2008Kallaste maaüksuse DP (ca8,08 ha)Kudruküla Jagada maaüksus elamumaa kruntideks DP lähteülesanne 03.01. 2008Põllu maaüksuse DP (ca 6ha)Kudruküla Jagada maaüksus ca 10 elamumaasihtotstarbega krundiksMaavanema15.12.2008heakskiitTroiniku maaüksuse DP (ca 2ha)Kudruküla Muuta elamumaaks DP lähteülesanne 29.10.2007Andrejevi maaüksuse DP (ca3 ha)Kudruküla Jagada maaüksus ca 10 elamumaasihtotstarbega krundiksDP eskiisi avalik arutelu27.03.2009Välja maaüksuse DP (ca 2,5ha)KudrukülaJagada maaüksus 3 elamumaa sihtotstarbegakrundiksKSH mitte algatamise alus jaDP algatamise otsus25.10.2007Relva maa-ala DP ja KSH (ca33 ha)Tikmani maaüksuse DP jaKSH (ca 6,5 ha)Laagna küla Jagada maaüksus ca 29 elamumaa ja 2ärimaa sihtotstarbega krundiksMeriküla küla Jagada maaüksus ca 31 elamumaasihtotstarbega krundiksMaanteeameti negatiivnekooskõlastus 15.06.2009DP kehtestatud 23.04.200926 Vaivara vallale ja Narva linnale koostati mõlemale uut üldplaneeringut samaaegselt.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 38

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneKuklin-Tamme maaüksuseDP ja KSH (ca 51 ha)Peeterristi külaJagada maaüksus ca 25-30 elamumaasihtotstarbega krundiks02.09.2008 väljastasMaanteeamet tehnilisedtingimusedKose maaüksuse DP ja KSH(ca 6 ha)Sõtke külaJagada maaüksus 9 elamumaa sihtotstarbegakrundiksDP eskiisi avalik arutelu30.04.2009Aare maaüksuse DP ja KSH(ca 7 ha)Sõtke külaJagada maaüksus 6 elamumaa sihtotstarbegakrundiksDP algatati 18.09.2009Sininõmme kodu DP ja KSH(ca 64,12 ha)Tõrvajõe küla 268 väikeelamumaa krunti, 7 äri-javäikeelamumaa krunti, 7 tootmismaa krunti,10 ärimaa krunti,DP kehtestatud 29.03.2007Futura maa-ala DP ja KSH(ca 220 ha)Olgina alevik,Tõrvajõe jaPeeterristi külaCa 550 väikeelamumaa krunti, äri- jatootmismaadMaavanema heakskiit12.10.2009Kehtestatud 15.10.2009Mäealuse maaüksuse DP jaKSH (ca 50 ha)Tõrvajõe küla,Olgina alevik177 korruselamukrunti, 14 korruselamu- jaärikrunti, 10 ärihoone krunti, 3 lasteaia võisotsiaalmaa kruntiMaavanema04.11.2009heakskiitRootsilõvi maaüksuse DP jaKSHOlgina alevik 22 ärimaa krunti Kehtestatud 15.10.2009Lisaks eelnevas tabelis toodutele on vallas kehtestatud või menetluse all veelmitmeid väiksemaid detailplaneeringuid, millega samuti arvestati üldplaneeringulahenduse väljatöötamisel.4.4.3 Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012Arengukava on vastu võetud Vaivara Vallavolikogu poolt 2004. aastal ningmuudetud Vaivara Vallavolikogu määrusega 17. aprill 2008. aastal. Nimetatudmäärusega lisati arengukavasse Olgina-Kudruküla arenduspiirkond järgmisepõhjendusega:• „Seoses Narva linna geograafilise piiratuse ja kõrge täisehitusprotsendiga onainuvõimalik kaubanduse-, tööstuse- ja elamusehituse arengusuund Vaivaravalla territooriumile. Suunamaks piirkonnas hoogustuvat arendustegevust ningsaavutamaks kompaktset ja mitmekülgset hoonestatust, mis võimaldabmaaressursi otstarbekat kasutamist, avalike teenuste efektiivset osutamist ningvõimalikult mõistlike kulutusi infrastruktuuride väljaehitamisele, on määratletudOlgina – Kudruküla arenduspiirkond, mis hõlmab Narva - Narva-Jõesuu maanteegapiirnevat ala ning ala, mis piirneb Narva linnaga, Narva - Narva-Jõesuumaanteega, Riigiküla – Kudruküla maanteega ja Narva maanteega. Piirkonnasuurus on ca 800 ha. Sellise kompleksse infrastruktuuri väljaarendamine onmahukas ja olulisi investeeringuid nõudev tegevus, millisteks Vaivara valla omavahenditest ei piisa. Lisaks koostööle Olgina - Kudruküla arenduspiirkonnasarendavate ettevõtjatega on võimalik piirkonna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuriväljaarendamiseks taotleda toetust struktuurifondidelt ning muudeltvastavaid tegevusi toetavatelt organisatsioonidelt.”Hetkel koostatav ning hinnatav Vaivara valla üldplaneering toetab Olgina -Kudruküla arenduspiirkonna ruumilist arengut ning kajastab seda ka üldplaneeringukaardil.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 39

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne„Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012” koostamise eesmärgiks oli muutaVaivara valla piirkond turvaliseks elukeskkonnaks, säilitada loodust ja vajaduselkasutada loodusressursse jätkusuutlikult, vältides keskkonnaseisundi halvenemist,hoida kultuuri omapära – eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine. Valla eesmärkon pakkuda piirkonna elanikele kvaliteetseid haridus-, kultuuri- ja sotsiaalteenuseid.Vaivara valla arengukava aastateks 2005-2012 koostamise käigus viidi läbi ka vallaarengu SWOT-analüüs. SWOT-analüüsi põhjal kirja pandud valla „võimalused” onkokkuvõtvalt ära toodud alljärgnevalt:• Tuua valda välisinvesteeringuid ning luua projekte Euroopa Liidu rahastamisskeemideks;• Kasutada valla arenguks ära valda läbivaid transiiditeid, tulevast silda japiiriületamispunkti ning tulevast Sillamäe sadamat;• Kasutada ära linnades olevate suurettevõtete arengust tulenevat prognoositavatpeatset territooriumipuudust, reserveerides nende kasvuks valla territooriumilmaa-alasid;• Kasutada valla arenguks ära ümbritsevate linnade jõukamate elanike huvimaale elama asumise vastu;• Kaunis looduskeskkond, kultuuriline ja ajalooline taust kasutada ära turismiarendamiseks;• Arendada väikeettevõtlust ja turismi läbi tootearenduse, mille tulemusenaparaneks elukvaliteet, tööhõive ning suureneks ja rikastuks valla tulude baas.Visioonis aastaks 2012 näeb arengukava ette, et:• Vaivara vald on inimsõbralik, tasakaalustatud kultuuri- ja keelekeskkonnagalinnadevaheline maavald, kus toimib keskkonnasäästlik suurtööstus ja arenenudväikeettevõtlus.• Vallas on elanike arv suurenenud 2000-ni, laste arv peredes suurenenud.Elanikud on positiivse eluhoiakuga, haridusjanulised, omaalgatusvõimega,ettevõtlikud ja tervete eluviiside väärtustajad.• Vallas on optimaalne ja toimiv infrastruktuur (lasteaed, koolimaja, võimla,staadion, rahvamajad, raamatukogud, külakeskused, korras teed jne). Kõigilon võimalus liituda kvaliteetse interneti püsiühendusega. Kanalisatsioon japuhastusseadmed toimivad ökoloogiliselt säästlikult. Küttemajanduses kasutatakseökoloogiliselt puhast kütet ja see toimib ökonoomselt. Prügimajanduson organiseeritud, jäätmete taaskasutus toimib. Kohalik kaubandus on mitmekesistunud.Päästeteenistus toimib.• Inim-, materiaalseid, keskkonna- ja finantsressursse kasutatakse ratsionaalseltja tasakaalustatult. Töö, mida inimesed teevad, on neile meelepärane ja tulus,paljud töötavad väljaspool valda.• Inimesed tegelevad aktiivselt tervisespordiga, on mitmeid vabaajaveetmisevõimalusi – rand, mänguväljakud, matkarajad, jalgrattateed, ratsutamisvõimalused,suusarajad, liuväli. Seltsitegevus on leidnud laia kandepinna.Koostatav üldplaneering aitab kaasa arengukavas toodud eesmärkide ja visioonisaavutamisele ning SWOT-analüüsi tulemusena selgunud võimaluste kasutamisele.Hetkel vallas olemasoleva olukorra ja kehtiva arengukava vahel on tuvastatavad kamõningased vasturääkivused. Vasturääkivuseks võib pidada valla elanike arvukasvu ja sellele tingimuste loomist. Arengukavas sätestatult peaks elanike arv aastal2015 jääma alla 3000, kuid üldplaneeringus on loodud võimalus oluliseltS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 40

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannesuuremaks elanike arvu kasvuks. Arvestades juba kehtestatud detailplaneeringutealusel loodud elamualade kruntide arvu, piisaks juba nende väljaehitamisel selleks,et elanike arv ületaks kindlasti 3000 piiri. Seega keskkonnaspektist vaadatunatuleks üldplaneeringut ellu viia etapi viisiliselt, arendades ettenähtud alad väljaväiksemate tervikpiirkondade kaupa.Need ja kindlasti mõned teisedki vasturääkivused on ka ühed põhjustest, miks valdalgatas 27.03.2008 uue valla arengukava koostamise. Käesoleva üldplaneeringukoostamise ja selle KSH läbiviimise ajal on Vaivara vallas käsil Vaivara vallaarengukava 2008+ koostamine, mille käigus vasturääkivused eeldatavalt leiavadlahendused ning korrigeeritakse. Seda seetõttu, et vastavalt kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse § 37 lõikele 2 peavad kõik seaduse alusel kohalikuleomavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linnaarengukava ning üldplaneering olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.Vastuolu likvideerimiseks on mõistlik uues arengukavas anda järjestus suurtedetailplaneeringu alade välja arendamiseks arvestades vee-, kanalisatsiooni-, kütte-,side- ja elektritrasside ning teede väljaehitamise loogikat ja rahastamisvõimalusi.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 41

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5 HINNANG UUE ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEDA VÕIVATELEKESKKONNAMÕJUDELE5.1 Keskkonnamõju hindamise lähtealusedVastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40peab keskkonnamõju strateegiline hindamine andma hinnangu eeldatavalt olulisevahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, positiivse janegatiivse mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetelevajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele,loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandileja maastikele, jäätmetekkele, erinevate mõjude omavahelistele seostele, piiriüleselekeskkonnamõjule.Vastavalt hinnatava uue Vaivara valla üldplaneeringuga kavandatud tegevustele,tuleneb eeldatav keskkonnamõju eelkõige detailplaneeringu kohustusega aladeluute detailplaneeringutega arengu kavandamisest ja/või detailplaneeringukohustuseta aladel maakasutuse muutmisest või projekteerimistingimuste aluselprojekteerimiseks ja ehitamiseks õiguse andmisest. Mõju hindamisel võetilähteseisukohaks, et varem kehtinud üld- või detailplaneeringutega paika pandudarendus- ja ehitustegevust ning maakasutust võetakse kui 0-alternatiivi. Sedaseepärast, et varem kehtivate planeeringute elluviimine on õiguspärane ootus, mison juba varem kokku lepitud ja toimub käesoleva üldplaneeringu koostamisestsõltumatult.KSH aruanne annab ülevaate, milles kavandatav ruumilise arenguga ja sellestlähtuva maakasutusega kaasnev tegevus ehk planeeringu elluviimine seisneb ningmis on selle kavandatud maakasutuse muutuse realiseerimise tagajärjed mitte ainultantud ala keskkonnale, vaid milliseks võib kujuneda olulise keskkonnamõjumaksimaalne ulatus nii territoriaalselt kui sisuliselt. Käesoleva peatüki 5alapeatükid kirjeldavad leitud olulis(t)e keskkonnamõju aspektide aluselüldplaneeringu elluviimisel kaasneda võivaid eeldatavalt olulisemaid mõjusid ningannavad ülevaate mõjude omavahelistest seostest. Kõiki lokaalseid või väiksemaidmõjusid, mida hindamisel samuti arvesse võeti, ei kirjeldatud, sest see ei oleseaduse järgi KSH eesmärk. Seega on hindamise aruanne peamistehindamistulemuste kokkuvõte. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseaduse § 5 alusel on keskkonnamõju oluline, kui see võibeeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnaspöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi võivara.Faktiliselt tuli lähtuvalt planeerimisseadusest hindamisel arvestada ka seda, etstrateegiline valik koostatavas üldplaneeringus osade maade arendamiseks oli jubatehtud varasemas üldplaneeringus, kehtivates ja kehtivat üldplaneeringut muutvatesalgatatud detailplaneeringutes (nt Olgina arengupiirkonnas). Seetõttu keskendutilisaks strateegilisele hindamisele ekspertide poolt ka praktilisele planeerija ja vallapoolse üldplaneeringu koostamisega tegeleva töörühma sisulisele nõustamisele.Nõustamise tulemusel muudeti ja korrigeeriti töö käigus osaliselt planeeringulahendust (vt ptk 6.1) ning seati säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengutingimused (vt ptk 8).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 42

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele jarohevõrgustikuleVaivara valla territooriumi jagab tinglikult kaheks raudtee. Sellest põhjapoole onkoondunud suurem osa valla asustusest, samuti on seal üldplaneeringugareserveeritud peamised võimalikud arenduspiirkonnad elamutele ja äritegevuseks.Sealne maastik on mosaiikne – metsad vahelduvad põldudega ning ala läbivadmitmed ojad. Vaivara valla põhjapiiril laiub Udria maastikukaitseala, mis koondabväiksemaid Natura 2000 loodusalasid.Raudteest lõunapool paiknevad ulatuslikud metsamassiivid, mis asuvadvaheldumisi mitmete suurte olemasolevate, keskkonnale olulist mõju avaldavatetehisobjektidega (Eesti Elektrijaam, lõhkeainetehas, põlevkivikarjäärid jt). Ala läbibinfrastruktuur – sõiduteed, raudteed, elektriliinid jne.Uue Vaivara valla üldplaneeringuga on suur osa valla territooriumist määratudrohelise võrgustiku koosseisu. Seda selleks, et tagada olemasolevatekeskkonnaohtlike objektide eraldatus elukeskkonnast, toimiv kompensatsioonimehhanismõhusaastega toime tulemiseks ja erinevate looduslike alade sidusus.Läinud aastakümned on näidanud, et bioloogiline mitmekesisus on loodusvaranataastumatu ja selle kaitset saab põhjendada nii ökoloogilistest, majanduslikest kuika esteetilistest väärtustest lähtuvalt. Elupaikade kadumine, fragmenteerumine võihävitamine mõjub negatiivselt üksikisenditele ja ka populatsioonidele tervikuna.Inimtegevusest tuleneva kahju leevendamiseks või vältimiseks on planeeringutessekui arengut suunavatesse kavadesse Eestis juba kuuekümnendatest aastatest alatesintegreeritud järk-järgult täienevaid rohelise võrgustiku põhimõtteid.Roheline võrgustik on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nnroheluse (produtsentide) domineerimisega ala. Võrgustikul on lisaks elupaikadekaitsmisele mitmeid teisi eesmärke, sealhulgas looduslike kaitsealade ja haljastuseliitmine ühtseks süsteemiks, elutähtsate keskkonda kujundavate protsessidealalhoidmine (põhja- ja pinnavee teke, keemiliste elementide looduslikud ringedjne), antropogeensete reostusallikate (liiklus, tehased, elektrijaamad, kaevandusedjt) mõju akumuleerimine, inimestele puhke- ja virgestusvõimaluste pakkumine ningüldise rohelise mõtteviisi kujundamine.Roheline võrgustik on defineeritud kui kogum riba- ja joonstruktuuridest(koridoridest) ning suurematest aladest (tuumalad), ribastruktuuride lõikumiseltekkivatest sõlmedest, eraldatult paiknevatest astmelaudadest või haljastutest jaüleminekualadest ehk puhvritest. Rohelises võrgustikus võib eristada kolme põhilistosa:• tuumalad – massiivsemad ja tõhusamalt toimivad roheelemendid; võrgustikufunktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas eilangeks alla 90%;• koridorid – tuumalasid ühendavad ribastruktuurid, mis tagavad sidususe;• neutraal- ehk nullalad – paiknevad eraldi, kuid võimaldavad edaspidimodifitseerida võrgustiku pidevust.Vaivara valla üldplaneeringu koostamisel oli rohelise võrgustiku määramiselaluseks Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused” (vt ptk 4.3.1.1). Valla üldplaneeringuga on täpsustatud javähesel määral muudetud maakonna teemaplaneeringut. Rohelise võrgustiku alasidon võrreldes maakonna teemaplaneeringus määratuga korrigeeritud vastavaltS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 43

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekehtestatud detailplaneeringutele (vt täpsemalt üldplaneeringus määratudrohevõrgustikku KSH aruande Lisa 2 – „Vaivara valla rohevõrgustiküldplaneeringu järgi”). Rohelise võrgusiku täpsustamiseks hinnatud üldplaneeringukäigus Vaivara valla territooriumil täpsemaid uuringuid läbi ei viidud. Vaivaravalla territooriumist moodustab rohelisse võrgustikku kuuluv ala ligi 72 % vallaterritooriumist. 27Uue Vaivara valla üldplaneeringuga on valdav osa raudteest lõuna poole jäävastmetsasest alast määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Tegemist on vallaterritooriumil asuva suurima rohelise võrgustiku tuumalaga (riikliku tähtsusega).Osaliselt on võrreldes maakonna teemaplaneeringuga korrigeeritud rohelisevõrgustiku alasid vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele (Sirgalaharjutusväljaku detailplaneering jt).Raudteest põhja suunas moodustab rohelise võrgustiku kohaliku tähtsusega tuumala(hõlmab ka Udria maastikukaitseala) ja mitmed rohekoridorid. Kuna peamineasustus ja arendustegevus on koondunud just valla põhjaossa, on sealne rohelinevõrgustik kohati katkendlik. Maakonna teemaplaneeringu alusel asub seal mitmeidpuuduvaid rohelise võrgustiku elemente 28 – vajalikke rohekoridore. Uues Vaivaravalla üldplaneeringus on teemaplaneeringus toodud rohelist võrgustikku täpsustatudvastavalt täpsemale kaardi mõõtkavale ja arvestades tegelikku looduslikkuolukorda. Maakonna teemaplaneeringus näidatud puuduvaid kuid vajalikkekoridore on vähesel määral muudetud (eelkõige Olgina arengupiirkonnas) ningneed on määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Üldplaneering ei erista erinevaltmaakonnaplaneeringu teemaplaneeringust seega olemasolevat ja „puuduvateelementidega” rohelist võrgustiku, sest eesmärk on tagada rohealade sidusus janendega arvestamine edasiste detailplaneeringute koostamisel.Oluline on, et Vaivara valla olemasolevaid ja planeeritavaid tiheasustusalasid (eritiOlgina arenduspiirkonda) läbiksid kõrghaljastusega ribad – kitsad puhveralad, mistoimiksid saaste ja reostuse akumulatsiooni kohtadena. Tiheasustuses suunavadrohelised koridorid energia- ja aineringet ning asustust ümbritsevad suuremadloodusliku taimestikuga alad omavad rolli süsihappegaasi sidujatena,infiltratsioonialadena ning samuti tolmu tõkkena. Linnu- ja loomaliikide tarvis ontähtis määrata koridoride optimaalne laius. Tiheasustusalade ümbruses olevatesrohekoridorides on äärmiselt kõrge pesakiskluse määr (põhjustajaks koerad, kassid,vareslased), mis langeb alles siis, kui koridori laius ületab 200 m. Positiivsena võibvälja tuua, et hinnatavas uues valla üldplaneeringus läbib olemasolevaid ja uusihoonestusalasid mikrotasandi rohevõrgustik – rohelised „ribad” (maa-alad, misuues üldplaneeringus on määratud tähisega HL – looduslik haljasala, põld või metsning H – haljasala maa parkide, haljastute jms jaoks), mis on ühenduses ülejäänudvalla rohevõrgustikuga. Üldplaneeringujärgsete H ja HL juhtfunktsioonidega aladesihtotstarvet läbi detailplaneeringu elamumaaks (va juhul, kui alal paikneb jubaelamu, mis siiani asus katastri järgi maatulundusmaal) ning äri- ja tootmismaaks (vatehnorajatiste krundid) üldplaneeringu alusel edaspidi enam muuta ei lubata.Soovitav on need alad haljastada, seda eriti Olgina arengupiirkonnas, kus puuduvadvajalikud rohelise võrgustiku elemendid.27 ÜP kaardi andmetel seisuga 03.09.2009. a.28 Puuduvad koridorid on alad, kus inimtegevusest tulenevalt on rohelise võrgustiku koridor katkenudning mille läbi on mõni rohelise võrgustiku element sattunud isolatsiooni.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 44

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneVaivara valla üldplaneeringus määratud rohelise võrgustiku kaardile on kantudolemasolevad ja potentsiaalsed konfliktalad (konflikt tekib siis, kui omavahelkattuvad kaks või rohkem üksteist välistavat maakasutusviisi). Nii maakonnateemaplaneeringus kui ka uues Vaivara üldplaneeringus on konfliktikohtadeksmääratud suure liiklustihedusega Tallinn-Narva mnt ristumiskohad rohekoridoriga.2008. a koostati OÜ Hendrikson & Ko poolt töö „Looduslike ohutegurite uuring T1(E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208. km)” 29 . Tööeesmärgiks oli teostada Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva vahelisel teelõigulliiklust mõjutavate looduslike ohutegurite analüüs (loomade liikumine, elupaigalinejaotus, looduslikud riskid), st selgitada nimetatud kilomeetritel välja loomaohtlikudpiirkonnad ja anda põhjendatud soovitusi vastavate ohtlike lõikude ohutumaks jaloodussõbralikumaks muutmiseks. Vaivara valla territooriumil määrati ohtlikuksüksainus lõik pärast Sillamäe linna (189. km). Lõik kilomeetritel 180-190 ristubmaakonna teemaplaneeringus näidatud rohelise koridoriga. Tegemist onpotentsiaalselt ohtliku teelõiguga, kus õnnetusi suuremate loomadega on juhtunudvähe. Pisi- ja väikeimetajatel on aga kattega maanteed ületada peaaegu võimatu.Eelmainitud töös antakse soovitused lõigu ohutumaks muutmiseks. Lisaks on vallauues üldplaneeringus välja toodud ka teised potentsiaalsed konfliktialad - lõigud,kus maantee ristub rohevõrgustikuga.Koostamisel oleva teemaplaneeringu „E-20/T1 Tallinn-Narva trassikoridoritäpsustamine Jõhvi-Narva lõigus ja Vodova-Riigiküla (Narva ümbersõit)trassikoridori määramine” ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamiseraames on reserveeritud uue võimaliku sõidutee maa-ala (Narva ümbersõit) Vaivaravalla üldplaneeringus. Reserveeritud maa-ala läbib rohelist võrgustikku ning võibeeldatavalt avaldada negatiivset mõju võrgustiku toimimisele. Lisaks taimestikuletuleks tähelepanu pöörata väga erinevate liikumisviisidega liikidele, näiteksmetsalindude jaoks ulatub maanteeliikluse otsene häireulatus teest kuni 150 mkaugusele, avamaastiku lindudele madala intensiivsusega tee puhul 200-1000 m,kõrge intensiivsusega mnt puhul üle 1000 m jne. Suurulukitele on oluliseksbarjääriks teed, kus ööpäevane keskmine sõidukite arv ületab 6000 piiri. Uuevõimaliku trassikoridoriga kaasnevaid mõjusid hinnatakse vastavateemaplaneeringu KSH käigus.Kuna Vaivara valla territooriumit läbivad mitmed vooluveekogud, mis kuuluvadrohelise võrgustiku koosseisu, on oluline nende jõgede ja ojade kallastel kasvavaloodusliku taimestiku säilitamine. Veekogude kallaste näol on tegemist kaheerineva maastikuelemendi vahelise siirdevööndiga (serv ehk ökoton), mis onreeglina liigirikkam ümbritsevatest kooslustest. Peatükis 8 on määratudkeskkonnatingimus, mille alusel rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nendekaldaalade looduslikkus tuleb säilitada ning rohelise võrgustiku aladel ei vähendatalooduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit.Üldplaneeringu elluviimiseks rohelisse võrgustikku kuuluvatel aladel(arendustegevuse jms jaoks) on KSH aruande ptk-s 8 määratudkeskkonnatingimused, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku toimimine.Positiivseks võib pidada ka üldist keskkonnatingimust, mille aluselkõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimisel29 Looduslike ohutegurite uuring T1 (E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208.km, OÜ Hendrikson & Ko, 2008 http://www.mnt.ee/atp/index.php?id=2737S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 45

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannetuleb tagada vähemalt 50% krundi pindala ulatuses kõrghaljastuse säilimine võiistutamine.Uue Vaivara valla üldplaneeringuga väheneb vähesel määral loodusliku maa-alaosakaal tulevaste potentsiaalsete hoonestusalade ja teedeehituseks planeeritavamaa-ala arvelt – kontsentreeritult Narva läheduses. Lühiajalised ja vahetud mõjudseisnevad ehitustegevuses, millega kaasnevad olulised muutused pinnasestruktuuris ja elustikus, näiteks hävitatakse ehitustegevuse piirkonda jääv taimestik.Arendustegevus ja teede ehitamine võib üldisemalt viia mõningate kasvukohtade jaseniste elupaikade kõlbmatuks muutumise või kadumiseni. Lähtuvalt lõplikustüldplaneeringu lahendusest, mis arvestab valdavalt väärtuslike elupaikadega,säilitades need planeeritaval alal, ei ole aga mõju ulatuslik ega oluline, vaid pigempaikse tähtsusega. Uued võimalikud ehitusalad asuvad valdavalt piirkonnas, kus eiesine valla jaoks olulisi looduskooslusi ning alad pole osaks toimivastrohevõrgustikust. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel arvestataksemaksimaalselt looduskeskkonnaga ja järgitakse üldplaneeringus sätestatud säästvaja tasakaalustatud ruumilise arengu ning edasise planeerimise ja ehitamisetingimusi, saab minimeerida võimaliku negatiivse mõju rohevõrgustikufunktsioneerimisele.5.2.1 Mõju Natura aladele ja kaitsealadeleVaivara vallas asuvad kaitsealad ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad onhõlmatud rohelise võrgustiku koosseisu ning arendustegevust neile aladeleplaneeritud ei ole, va väikeses mahus Udria maastikukaitsealal:• reserveeritud äriala Perjatsi külas (Laulupeo mü DP 30 ) Perjatsipiiranguvööndis, vt illustratsioon 10.Vastavalt Udria maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on Perjatsi ja Udriapiiranguvööndi kaitse-eesmärk pangapealse avamaastiku ja rannamaastiku ilmesäilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Mõlemas piiranguvööndis onlubatud majandustegevus ja väetiste kasutamine. Kaitseala valitseja nõusolekullubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades seda, etkaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: kehtestada detailplaneeringutja üldplaneeringut; anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; andaprojekteerimistingimusi; anda ehitusluba.Kaitsealale jääb üle 50 hektari niitusid, millest väärtuslikumad – kuivad niidudlubjarikkal mullal – asuvad Perjatsi piiranguvööndis. Neil niitudel kasvabohideesid 31 .30 Esitatud on taotlus Laulupeo mü DP algatamiseks(DP-d pole veel algatatud).31 Eesti Loodus, 2007/2 „Udria maastikukaitseala” Piret Kiristaja.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 46

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneIllustratsioon 10. Udria maastikukaitsealasse reserveeritud ärialaÄriala reserveerimise eesmärk on kinnistu puhkealana kasutamise võimalusteselgitamine maastikukaitseala tingimustes (esitatud taotlus maaüksuse jagamisekskuni viieks krundiks: 3 maatulundusmaa sihtotstarbega krunti; 1 ärimaasihtotstarbega krunt – puhkajate teenindamiseks; 1 transpordimaa sihtotstarbegakrunt – krunti läbiv tee). Reserveeritud äriala on täna kasutusel organiseerimatarekreatiivalana, tegemist on populaarse suvituskohaga (liivarand), millele viitavadka ala läbivad isetekkelised jalg- ja sõiduteed (autoga sõidetakse liivarannani) ningpuhkeplatsid (vt illustratsioon 10). Negatiivsed ilmingud, mis võivad esinedaorganiseerimata turismi puhul, on: tallatakse ja vigastatakse metsapuudelooduslikku uuendust, mistõttu puistu uuenemisvõime väheneb; olemasolevad puudja põõsad saavad viga; alustaimestik, samblad ja samblikud saavad kahjustada (eritisõidukite liikluse korral looduslikul alal, mis küll ka täna on keelatud aga ikkagitoimub) ning sellele võib järgneda pinnase-, vee- ja tuuleerosioon; suuremtulekahjuoht; prügi kuhjumine alale. Kuna tegemist on maastikukaitsealaga, oneelmainitud ilmingute esinemine tänastes oludes tõenäoline ja senineorganiseerimata turism alal negatiivse mõjuga.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 47

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneMaastikukaitseala naabrusesse on reserveeritud elamuala (vt illustratsioon 10), missuurendab samuti eeldatavalt survet maastikukaitsealale, kuna inimesed kasutavadeelkõige loodust just enda koduümbruses. Seetõttu on oluline, et rannikuäärnerekreatiivala oleks kasutusel organiseeritult – tagatud peab olema jalgteede,prügikastide, ametlike lõkkekohtade olemasolu ja kord, vältimaks isetegevust jne.Kui lähtuda antud kohas hajaasustuse põhimõtetest siis üksikud elamud ja hästilahendatud teenindushoone suurendavad alal toimuva üle kontrolli. Alal tulebolulise keskkonnamõju ja koormustasuvuse ületamiseks vältida tihedama asustuseteket (hooned peaks olema teineteisest kohustusliku minimaalse kuja 50 m asemelnäiteks min 100 m kaugusel ja elamukrundid ala naabruses min 2 ha). Käesolevaaruande ptk. 8 seatud keskkonnatingimuse alusel tuleb ranniku ääres asuvale Udriamaastikukaitsealale ehitamisel koostada detailplaneering ja sellele läbi viiakeskkonnamõju strateegiline hindamine, ennetamaks ja vältimaks olulist negatiivsetkeskkonnamõju ja tagamaks maastikukaitseala kaitse-eesmärkide täitmine.Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Mustajõe loodusalast ligi 1 km kaugusele jääbreserveeritud mäetööstusmaa põlevkivi kaevandamise eesmärgil – esitatud taotlusKauramäe DP algatamiseks, vt illustratsioon 11. Mustajõe loodusalaga kaitstavadelupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad;II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik.Illustratsioon 11. Reserveeritud mäetööstusmaa (piiritletud tumesinisekontuurjoonega) põlevkivi karjääri rajamiseks ca 1 km kaugusel Mustajõe hoiualastS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 48

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneSoostunud ja soo-lehtmetsade tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju allja tavaliselt igal aastal üleujutatud. Metsad on niisked või märjad, nendes onkujunenud turbakiht, kuid viimane on reeglina üsna õhuke. Lähtuvalt eeltoodustvõib kaevanduse kasutuselevõtt mõjutada veerežiimi ümbruskonnas, sh kaMustajõe loodusalas, ning seetõttu avaldada negatiivset mõju kaitstavateelupaigatüüpide kaitse-eesmärkidele. Mäetööstusmaa detailplaneeringu koostamiseltuleb läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringut eikoostata tuleb läbi viia kaevandusprojekti koostamise ja kaeveloa taotlemisekoosseisus keskkonnamõju hindamine.5.3 Veevarustusega seotud mõjudUue Vaivara valla üldplaneeringuga, sh kehtestatud ja menetluses olevatedetailplaneeringutega ning üldplaneeringus määratud reservmaadega luuakse alusoluliseks elanike arvu kasvuks valla territooriumil. Üldplaneeringugareserveeritakse uusi äri- ja tootmismaid, soodustades ettevõtluse edendamist vallas.Eelmainituga seoses suureneb vallas tulevikus oluliselt joogivee vajadus/tarbimineja puhastamist vajava reovee hulk.Suurimaks arenduspiirkonnaks Vaivara valla uues üldplaneeringus on Olginaümbrus – st üldplaneeringus määratud Olgina arengupiirkond (vt arengupiirkondiptk 2.1). Olgina arengupiirkonnas on suurimate detailplaneeringute aladelveetarbimine nende detailplaneeringute andmetel järgmine:• Sininõmme DP 32 - 88 m 3 /d;• Kuusiku DP 33 - 120 m 3 /d;• Mäealuse DP 34 - 1190 m 3 /d;• Futura DP 35 - 620-710 m 3 /d.Vaivara vallas kinnitatud põhjaveevarud on toodud tabelis 6:Tabel 6. Vaivara vallas kinnitatud põhjaveevarud 36* Prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjavee tarbevarueeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, veeerikasutuslubade väljastamisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaardeprojekteerimisel.32 „Vaivara vallas asuvate Oja, Sininõmme, Villu, Viilu ja Koolipõllu maaüksuste detailplaneering”,kehtestatud 29.03.2007. a Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 86.33 „Vaivara vallas Olgina alevikus asuva Kuusiku maaüksuse ning selle kontaktvööndialadetailplaneering”, kehtestatud 28.02.2008. a Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 152.34 „Olgina alevikus ja Tõrvajõe külas asuvate Mäealuse maaüksuste detailplaneering”, vastuvõetud18.12.2008. a Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 193.35 „Vaivara vallas Olgina alevikus ja Tõrvajõe ning Peeterristi külas asuva Futura detailplaneering”,algatatud Vaivara Vallavolikogu 07.02.2008. a otsusega nr 148.36 Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. a käskkiri nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarudekinnitamine”.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 49

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneLisaks eelpool loetletud Olgina arengupiirkonna suurimatele detailplaneeringutele,on piirkonnas kehtestatud ja menetlemisel mitmeid väiksemas mahusdetailplaneeringuid. Samuti on uues üldplaneeringus reserveeritud eelpool tooduddetailplaneeringute vahelisele alale uusi territoriaalselt sama suuri arendusalasid(elamualasid). Olgina arengupiirkonnas kavandatuga suureneb tulevikus oluliseltjoogivee vajadus, mille katmiseks ei piisa kinnitatud põhjaveevarudest ning seevõib osutuda arendustegevuses, sh üldplaneeringu elluviimisel olulisekstakistuseks. Kui linna, asula või omaette paikneva veekasutaja või veekasutajategrupi põhjaveetarve ühest põhjaveekihist ületab 500 m 3 /d, on veevõtuks vajalikkinnitatud põhjaveevaru olemasolu. 37 Seetõttu tuleb kogu Olgina arengupiirkonnaveetemaatikat vaadata ühtse tervikuna ja leida parim võimalik lahendus kogupiirkonna veevarustuse lahendamiseks.Otstarbekas oleks Olgina arendusala veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemtulevikus lahendada Narva linna baasil st tuua joogivesi Narva veevõrgust japumbata reovesi Narva kanalisatsioonisüsteemi. Piirkonna arendamisel on vajalikteha koostööd AS-iga Narva Vesi ning torustike projekteerimisel arvestadaümberkaudsete planeeringutega.Üldplaneeringus on veevärgi ja kanalisatsiooni lahendamisel aluseks „Vaivara vallaühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 38 ” (ÜVK). Siiski ei arvestaarengukava kõigi menetluses olevate detailplaneeringutega ega ka üldplaneeringusreserveeritud uute hoonestusaladega. Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajamise aluseks on kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud „Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava”, mis koostatakse vähemalt 12 aastaks, tulebVaivara valla ÜVK arengukava täiendada ja viia vastavusse uue üldplaneeringuga.Täna on mitmetes detailplaneeringutes veevärgi ja kanalisatsiooni lahendamiselpakutud välja mitmeid lahendusi (puurkaevude baasil ja/või Narva linnaveehaardest jne), vaatlemata piirkonda kui tervikut. Samuti tuleb arvestada, et„Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020” 39 ei arvesta Olgina arengupiirkonna arenguga. See tähendab, et sellepiirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendamise küsimusele on toimiv jatäpselt kõigi osapooltega kokkulepitud vastus leidmata. Üldplaneeringu tasandil ontäpset tehnilist lahendust ka raske pakkuda, sest teadmata on arenduste järjekordning arendamise tempo. Otstarbekas võib seetõttu olla Olgina arengupiirkonnaleeraldi veevarustuse ja kanalisatsiooni skeemide väljatöötamine, kus arvestataksejuba kehtivaid või lähiajal kehtestatavaid detailplaneeringuid, AS Narva Vesitehnilisi tingimusi, ala arendamise etapilisust, lahenduse kekskonnamõjuminimeerimist jms. Vastav töö on otstarbekas koostada ala arendajate ja VaivaraVallavalitsuse koostöös.Kuni Olgina arengupiirkonnale pole koostaud eraldi veevarustuse ja kanalisatsiooniskeemi on lahendamata ka tekkiva reovee puhastamise ja heitvee väljalasu küsimus.Uute arendusalade reovee suunamisel Olgina puhastisse või uue reoveepuhasti37 Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimiseja likvideerimise korra kehtestamine. Vastu võetud keskkonnaministri määrusega nr 838 Vaivara Vallavaltisus. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava. OÜ Projektkeskus. 2002(täiendatud september 2007-jaanuar 2008)39 Narva Linnavolikogu 19.06.2008. a otsusega nr 225 kinnitatud Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava”http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/pohimaarus,_arengukavad,_planeering/page:966S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 50

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneehitamisel ja seejärel heitvee suunamisel Soldina peakraavi või Tõrvajõkke, misomakorda suubuvad Narva jõkke, võivad mõju avaldada eelmainitud veekogudeveekvaliteedile. Täpsemad hinnangud mõju ulatusele tuleb seetõttu hinnata Olginapuhasti rekonstrueerimise või uue puhasti rajamise projekti keskkonnamõjuhinnangus, hinnates muu hulgas heitvee reostuskoormuse mõju suublale. Kui onvõimalik puhasti rekonstrueerimine ja uue rajamine tuleks parima lahendusesaamiseks hinnata alternatiive arvestades ka seda, kuidas tagatakse olemasolevaOlgina reovee käsitlemine puhasti ümberehitamise perioodil. Sealjuures tulebtähelepanu juhtida sellele, et puhasti lahenduse väljatöötamisel tuleb arvesse võttakogu arenduspiirkonnas kavandatut ja võimaluse korral kaaluda puhastirekonstrueerimise/rajamise asemel ka reovee pumpamist Narvasse AS-i Narva Vesihallatavasse süsteemi. Samuti tuleks hinnata sademevee teket piirkonnas, kunaulatuslikult on ette näha asfalteeritud pinnase ja kaetud alade (hoonete katused jms)suurenemist. Oluline on jälgida, et sademevesi parklatest jt kohtadest, kus onvõimalus sademevee reostamiseks, läbiks see enne ära juhtimist loodusesse õli- jaliivapüüdurid.Uusarenduse puhul on ÜVK arengukavas sätestatud nõuded detailplaneeringu ÜVKosale, mida tuleb jälgida detailplaneeringu elluviimisel. Reoveekogumisaladel tulebenne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist kasutada kogumiskaeve. Sealjuures peavadkaevu valdajad säilitama ka tõendusmaterjali kaevu regulaarse tühjendamise kohta(äraveo kviitungid, kasutatava vee näidud vähemalt kord kvartalis, et saada võrreldavee tarbimist hoonetes ja ära veetava reovee kogust).Hajaasustusega aladel tuleb üldplaneeringu elluviimisel reoveekäitlus lahendadakogumiskaevude, imbsüsteemide või kohalike puhastite abil. Arvesse tuleb võtta, etnõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alale ei tohi immutada ilma eelnevabioloogilise puhastamiseta heitvett. Heitvee pinnasesse immutamisel tuleb jälgidaVabariigi Valitsuse määrust „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ” .Kuna Vaivara vald asub valdavalt nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal (vtptk 3.2.3 Põhja- ja pinnavesi), tuleb üldplaneeringu elluviimisel pöörata erilisttähelepanu põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjaveereostuse vältimiseks. Seda enam, et põhjavee kvaliteet ja selle kaitse küsimused onjust Ida-Virumaal, sh Vaivara vallas teravalt päevakorras. Ehitustegevusel tulebvõtta kasutusele meetmed põhjavee reostuse vältimiseks ning hoonetele kasutusloaandmisel veenduda reoveekäitluse nõuetele vastavusega. Juba olemasolevatetegutsevate suuremate reostusallikate (karjäärid, tuhaväli, prügimäed, elektrijaam,jääkreostusallikad) reostuse likvideerimisega, vähendamisega jne tegeletakseprojektipõhiselt ja täpsemalt seda osa üldplaneeringus ega KSH-s ei käsitleta, sestvarasem ehk olemasolev senine maakasutus on sõltumatu üldplaneeringugamääratust.5.3.1 Kaevandusalade kasutuselevõtmisega seotud võimalikud mõjudUues Vaivara valla üldplaneeringus on reserveeritud 2 mäetööstusmaad:• Laagna külas Tõrvajõe ääres lubjakivi kaevandamiseks (Laagnalubjakivimaardlas, vt illustratsioon 12);• Auvere külas põlevkivi kaevandamise eesmärgil (vt ptk 5.2.1, illustratsioon11).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 51

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneLaagna lubjakivi maardla (registri nr 785):• avamata;• jääkvaru 2023,0/- (Ta/Ra)tuh m 3 ;• pindala 24,67 ha;• kasuliku kihi keskmine paksus 8,2 m;• olulisi looduskaitselisi ja infrastruktuurilisi piiranguid ei ole;• varudest põhjavees % - 98 %;• ehituslubjakivi. 40Maardla registrikaardi andmetel ulatub karjääri tegevuse lõpp-perioodilveevarustust mõjutava depressiooni raadius 3000 m-ni. Lähim puurkaev asubregistrikaardi andmetel 1,7 km kaugusel ning veetaseme langus kaevus on väike. 41Üldplaneeringu kaardi andmetel asub lähim puurkaev (sh elamu) vähem kui 800 mkaugusel karjääri piirist. Maardlast ehk reserveeritud mäetööstusmaast vähem kui50 m kaugusel lookleb paralleelselt Tõrvajõgi. Ca 1,5 km kaugusel kagus asubUdria maastikukaitseala Usari sihtkaitsevöönd (Udria loodusala) ning ca 1,3 kmkaugusel maardla piirist asub künnapuu - III kategooria kaitsealuse liigi kasvukoht.Illustratsioon 12. Reseveeritud mäetööstusmaa Laagna lubjakivimaardlas (tähistatudpunase kontuurjoonega ja viirutatult), sinise ringiga tähistatud lähimad elamualad40 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1097724/Lubjakivi.doc41 Info Maa-ameti kaardiserveristhttp://xgis.maaamet.ee/xGIS/bronx/maardlad/showdata.aspx?registrikaart=785S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 52

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneKarjääri rajamisel ja lubjakivi kaevandamisel kaasneb eeldatavalt oluline negatiivnekeskkonnamõju. Täielikult muutub maastik (tekib süvend) ja hävineb taimkate.Kaevandamisega kaasneb müra, tolm ja muutub veerežiim. Enne karjääri kasutuselevõttutuleb läbi viia võimalikud uuringud karjääri kasutuselevõtuks ja selgitadavälja võimalikud ohud Tõrvajõele, ümberkaudsetele elanikele, kaevudele, Laagnapargile jne. Detailplaneeringu või kaevandusprojekti koostamise ja kaeveloataotlemise koosseisus tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (detailplaneeringupuhul keskkonnamõju strateegiline hindamine).Reserveeritud on mäetööstusala Auvere külas (esitatud taotlus Kauramäe DPalgatamiseks) üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas põlevkivikarjääri rajamiseks.Tegemist on Narva kaeveväljas asuva Narva III põlevkivikarjääri mäeeraldisega,mis asub Eesti põlevkivimaardla kirdeosas Narva karjääri ja Eesti Elektrijaamatööstusterritooriumite vahel. Detailplaneeringu ala pindalaks on ca 59 ha. Karjäärikasutuselevõtul alandatakse karjäärides põhjavee tase allapoole põlevkivikihinditasapinda. Aastas pumbatakse välja keskmiselt 10,5 miljonit m 3 vett, missuunatakse äravoolukraavide ja jõgede kaudu Soome lahte 42 .Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6lõige 1 punkt 29 on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulisekeskkonnamõjuga tegevus. Lisaks sellele jääb reserveeritud mäetööstusmaalähedusse Mustajõe loodusala, millele võib kaevanduse rajamine olulist negatiivsetmõju avaldada (vt ka ptk-i 5.2.1 lõppu). Detailplaneeringu koostamisel tuleb läbiviia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringut ei koostatatuleb läbi viia kaevandusprojekti koostamise ja kaeveloa taotlemise koosseisuskeskkonnamõju hindamine.Narva karjääri ammendatud alale (kaeveväli nr 10) Mustanina külas onüldplaneeringuga reserveeritud tuulepargi maa-ala. Täpsemalt käsitleb sellegakaasnevaid võimalikke mõjusid käesoleva aruande ptk 5.4.2.5.4 Energia tootmisega sh tuuleparkide arendamisega seotud mõjudVaivara valla üldplaneeringus reserveeritakse uusi äri- ja tootmismaid, samutiulatuslikult uusi elamualasid, mille hoonestamise puhul suureneb energia tarbimine:küte, elekter, tööstuse energiavajadus jne. Muuhulgas on suured kaubanduskeskusedolulised energia tarbijad.Eestis baseerub elektritootmine suures ulatuses taastumatul loodusvaral. Aastal2007 elektri brutotoodangu energiaressurssidest moodustas põlevkivi 90,18 % 43 ehktaastumatu loodusvarana fossiilne kütus. Põlevkivi kasutamise negatiivnekeskkonnamõju (õhukvaliteedile, põhjaveele, inimese tervisele jne) avaldub suuresosas just kohaspetsiifiliselt. Seetõttu mõjutab Narva Elektrijaamade paiknemineVaivara vallas ja Narva linnas eelkõige kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda.Kuid lähtuvalt põlevkivi energeetika vajalikkusest riiklikul tasandil ning põlevkivimaardlateja suurte energiakomplekside asumisest valla territooriumil ei oleüldplaneeringuga, st valla tasandil, võimalik olemasolevat olukorda oluliselt muuta.42 Kauramäe detailplaneeringu algatamise taotluse seletuskirihttp://vaivaravald.ee/dp/Kauramae/Kauramae_pdf/seletuskiri_Kauramae.pdf43 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2007 Eesti energeetika arvudes 2007. Tallinnhttp://www.mkm.ee/index.php?id=1787S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 53

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneEestis planeerimise valdkonnas energia tarbimise vähendamiseks ja sellest tulenevatenegatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks olulisi suunitlusi vms ei ole.Peamised olulisemad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks onseotud energia tootmise tehnoloogilise poolega ja põlevkivi kasutamise vähendamisegaläbi taastuvenergia osakaalu suurendamisega energia tootmises. Viimastsilmas pidades on ka Vaivara valla territooriumil arendajate poolne surve arendadatuuleparke ning sellest tulenevalt sätestati üldplaneeringuga Vaivara valdatuuleparkide arendamise tingimused (vt järgmine ptk 5.4.1) Kuigi tuulepargidvaldavalt otsest majanduslikku kasu vallale ja selle elanikele ei too (500 MWtuulepark võiks luua kuni 80 spetsialisti töökohta, kuid arvata võib, et kohalikeelanike oleks nende seas vähe, mistõttu see ei mõjuta oluliselt valla tulubaasi), ontuuleenergia kasutamine positiivse mõjuga - väheneb taastumatu loodusressursipõlevkivi kasutamine elektrienergia tootmiseks, millega vähenevad emisioonidatmosfääri. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab tõenäoliselt antud juhul vähendadasuurema reostuse (õhusaaste, kaevandusmüra, kaevandusalade kuivendamisemõjud) mõju. Seetõttu saab sellega kaasnevat mõju regioonis vaadelda kuiulatusliku regionaalse mõju vähendamist väiksema ja piiritletuma keskkonnamõju(müra tuulikute ümbruses jms) vastu. Lisaks aitab tuuleenergia kasutamine kaasaenergiaallikate mitmekesistamisele ja kliimamuutustega võitlemisele.Energiatootmise negatiivsete mõjude kompenseerimiseks tuleb üldplaneeringuskavandatava arendustegevuse elluviimisel pöörata tähelepanu energiasäästumeetmetele, seda nii keskkonnahoiu kui majanduslikel eesmärkidel. Energiasäästumeetmed tuleks määrata soovitavalt igas detailplaneeringus või projektis vastavaltkavandatava objekti eripärale. Alates 01.01.2009. a tuleb vastavalt EuroopaParlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/91/EÜ energiatõhususe kohtaprojekteeritavatele hoonetele väljastada energiamärgis 44 .Lähtuvalt hea õhukvaliteedi tagamisest on vallas keelatud kivisöe ja põlevkiviindividuaalne kasutamine kütteks (va. juhul, kui selline lahendus on välja ehitatudenne üldplaneeringu kehtestamist). Üldplaneeringus soovitatakse vältida õlikütet jaainult elektrikütte baasil lahendusi. Soovitav on ühepereelamute rajamisel jarekonstrueerimisel kasutada soojusvahetuspumpasid (maakütte pumbad,õhksoojuspumbad jms). Samuti on otstarbekas energiatõhususe parandamiseksvajadusel vanu hooneid täiendavalt soojustada.5.4.1 Tuuleparkide arendamine vallasÜldplaneeringu koostamise ajal ja enne seda on mitmed arendajad soovinudarendada Vaivara vallas tuuleparke - vallale esitatud mitmeid taotlusi määrata läbidetailplaneeringute või üldplaneeringu tuuleenergeetika tootmisalasid valda.Sealjuures 2006. aastal on tehtud ettepanek koostada Vaivara valla olulise ruumilisemõjuga objekti (tuulepargi) asukoha valiku teemaplaneering, millest VaivaraVallavalitsus keeldus. Lähtuvalt sellest on viimastel aastatel tuuleenergeetikaarendamise teema olnud vallas jätkuvalt aktuaalne. Üldplaneeringus oli seetõttuoluline määrata alad ja seada tingimused, kuhu ja kuidas lubatakse Vaivara vallasrajada tuuleparke, ilma et valla (elu)keskkond selles kannatada saaks.44 Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliimatagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritudenergiavajadus või tegelik energiatarbimine. Energiamärgisele tuleb lisada hoone energiatarbimistvähendavate abinõude loeteluS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 54

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneSeni on Eestis olnud trend, et esmase asukoha valiku tuulepargi arendamiseksteevad maad kokku ostes või selleks eellepinguid sõlmides arendajad. Samas ilmateemaplaneeringu, valla üldplaneeringu ja seal seatud tingimusteta tuuleenergiaarendamise kohta on valikud tehtud vaid maa kättesaadavusest, tuuleandmetest,tehnilistest võimalustest jne. Reeglina toob see kaasa vaidlusi, vastuolu kohalikeelanike poolt jne. Seetõttu võib Vaivara valla otsust lahendada tuuleenergiatootmiseks sobilike alade esmase sobilikkuse hinnang üldplaneeringu kaudu pidadamõistlikuks. Tuuleenergia tootmiseks sobilike alasid ei saa hinnata ilma kogu vallaarengu suundi tundmata.2008. a on koostatud on OÜ Hendrikson & Ko poolt „Vaivara vallas oluliseruumilise mõjuga objekti (tuulikupargi) teemaplaneering. Eelhinnang – visuaalnemõju ja müra”, mille tulemuseks valmis aruanne ja kaart. Viimases on määratudpõhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia arendamiseks, kus arendajate ettepanekukorral on põhjendatud planeeringu algatamine. Analüüsi käigus rakendati 900 mpuhveralasid elamualade, puhkealade ning tuulikute vahel. Tuuleenergiaarendamise osas selgus arutelude ja läbi viidud elanikkonna küsitluse käigusomavalitsuse nägemus kuhu võib lubada tuuleparkide arendamist. Vallavalitsusjõudis arutelude tulemusel ja analüüsides valla muid arengupotentsiaale (elamuteehitus, äri- ja tööstusalade rajamine jms) ning olemasolevat keskkonda (arvestatirohevõrgustikku, energiatootmise ja kaevandusalade vahel metsa säilitamisevajalikkust jms aspekte) tulemusele, et võimalikud tuulikud võivad asuma ainultraudteest lõuna pool, eemal elamualadest ja kohas, kus nad avaldavadminimaalseimat võimalikku negatiivset mõju valla keskkonnale. Otseselt sobilikukskohaks peeti juba kaevandatud alasid, sest seal puudub asustus.Eelpool toodud kaalutlusi arvestades on Vaivara valla uue üldplaneeringugareserveeritud tuulepargi ala Vaivarva valla lõuna osasse (Sirgala karjäärikaevandatud alale). Sirgala karjääri kaevandatud ala puhul on tegemist juba inimesepoolt rikutud tehismaastikuga, mis asub tööstuspiirkonnas – eemal elamualadest.Samuti jääb ala enamuse Vaivara valla elanike jaoks olemasoleva elektrijaama taha,st tuuleparki ja olemasolevat elektrijaama jääb elanikkonnast eraldama ulatuslikummetsaala, mis on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused” alusel ka rohevõrgustiku osa. Võimalikudnegatiivsed keskkonnaaspektid (müra, visuaalne häirimine jne) avaldavad seetõttuselles asukohas minimaalselt negatiivset mõju olemasolevale valla elanikkonnale javalla asustusstruktuuri toimimine ei kannataks nende rajamise tõttu. Täpsemaltreserveeritud tuulepargi teemat käsitleb järgmine peatükk 5.4.2.Ülejäänud valla territooriumil (st mujal raudteest lõunasse jääval alal) võibtuuleparkide arendamine olla võimalik, kuid selleks tuleb koostadaosaüldplaneering. Täpsemalt on määratud osaüldplaneeringu ala Mustanina,Vaivara, Hundinurga ning Auvere külas, et selle käigus teha täpsem tuulikuteasukohavalik arvestades rohevõrgustiku osaks olevaid metsasid ning olemasolevathoonestust.Tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel Vaivara valda tuleblähtuda järgmistest tingimustest:• Oma kinnistu tarbeks võib paigaldada ühe kuni 0,1 MW tuulegeneraatoridetailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel arvestadesüldplaneeringu ptk 2.2.7.3 tabelis 4 toodud kuja ja eeldusel, et tuulikuS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 55

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekõrgus maapinnast ei ületa 20 m. Alla 0,1 MW tuuliku paigutamiseksnaaberelamule lähemale kui 500 m tuleb alati koostada detailplaneering;• Üle 0,1 MW võimsuseid tuulegeneraatoreid ei tohi paigaldada Vaivara valdaläbivast Tallinn-Peterburi raudteest põhja poole jäävale alale. Üle 0,1 MWvõimsused tuulegeneraatorid ei tohi paikneda elamutele lähemal kui 900 m.Täpne tuulikute ja hoonete vaheline kaugus täpselt detailplaneeringus võiprojekteerimistingimustes;• Reserveeritud tuulepargimaale (HTR) või muudesse Vaivara valda tulevikuskavandatavasse tuuleparkidesse tohib püstitada ainult 2 MW või suuremavõimsusega uusi tuulegeneraatoreid. Sellise piirangu seadmise eesmärk ontagada parima võimaliku tehnoloogia kasutamine ning vananenud ja ebaotstarbekatelahenduste vältimine.• Kõik tuulepargid Vaivara vallas tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumigaplaneeritavate tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas kohe pealeprojekteerimistingimuste väljastamist eskiisistaadiumis (juhul, kui tuulegeneraatoridpaigutatakse üldplaneeringu kaardil olevale HTR alale). Juhul,kui tuulepargi asukoht määratakse valla osa üldplaneeringuga, tuleb sedateha kooskõlastatult Kaitseministeeriumiga.Tuuleparke, mis rajatakse üldplaneeringus näidatud reserveeritud tuulepargimaale(üldplaneeringu kaardil tähisega HTR), on lubatud projekteerida projekteerimistingimustealusel. Samuti võib projekteerimistingimuste alusel paigaldada üksikutkuni 0,1 MW võimsusega tuulikut, kui need on lähimast naaberelamust vähemalt500 m kaugusel. Tuulepargi projektile tuleb koostada keskkonnamõju hindamine(KMH). KMH aruanne peab valmima ja saama heakskiidu enne ehitusloaväljastamist.Tuuleparkide rajamiseks ei algatata uusi üld- ja detailplaneeringuid Tallinn-Peterburi raudteest põhja poole jäävale alale. Kõik tuulepargid, mille asukoht eiole HTR alal ja mida kavandatakse raudteest lõuna poole, eeldavad valla osaüldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. Lähtuvaltsoovist rajada tuulepark alale, mis hõlmab Mustanina, Vaivara, Hundinurga ningAuvere külasid, sätestati sinna alale valla osa üldplaneeringu kohustus (vtÜldplaneeringu kaart – valla osa üldplaneeringuga täpsemalt lahendatav ala). Seeon vajalik, et määrata tuuleparki kavandatavate tuulegeneraatorite täpneasukohavalik arvestades olemasolevat hoonestust ja rohevõrgustiku osaks olevaidmetsasid.5.4.2 Reserveeritud tuulepargi maa-ala kasutusele võtu võimalik mõjuÜldplaneeringus on reserveeritud tuulepargi maa-ala Narva karjääri ammendatudalale (kaeveväli nr 10) Mustanina külas. Ala asub Vaivara valla lõuna osas, EestiElektrijaama energiakompleksi läheduses - edela suunas (vt illustratsioon 13).Reserveeritud tuulepargi ala on suuruseks on ca 6000 ha. Reserveeritud alastlõunasse ca 1,6 km kaugusele jääb Puhatu looduskaitseala, nende vahele jäävadNarva karjääri töötavad alad. Ca 1 km kaugusele reserveeritud tuulepargi maa-alastjäävad suvilad (SÜ Mustajõe Auvere külas).S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 56

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneReserveeritud tuulepargimaa-ala ligikaudne asukohtIllustratsioon 13. Üldplaneeringus reserveeritud tuulepargi maa ligikaudne asukohtÜldplaneeringu koostamise ajal on antud lisahinnang eelmainitud maa-ala sobivusekohta tuulepargi rajamiseks. Viimase eesmärk oli anda ülevaade Narva karjääriammendatud alale kavandatava tuulepargiga seonduvatest võimalikest keskkonnaaspektidestja maa-ala looduskeskkonna potentsiaalsest sobivusest tuulepargirajamiseks. Hinnangus käsitleti tuulepargi rajamisega tekkida võivaidkeskkonnamõjusid lähtudes selle asukohast ja sealsetest tingimustest (looduslikudolud, inimasustus, müra, varjutus ning nende mõjud jne).Kavandatud uue tuulepargi koguvõimsuseks on Vaivara vallas kavandatud ca500 MW. Esialgse visiooni kohaselt on kavandatavate tuulegeneraatoriteorienteeruvaks arvuks 150-170. Iga üks võimsusega 3 MW ja kuni ca 135 m tornikõrgusega. Samas on lubatud alal ka suuremad tuulegeneraatorid, kui selleganõustub Kaitseministeerium (maksimumvõimsuseks on lubatud kuni 10 MW, siisoleks tuulikuid alal ca 50 ja nende kõrgused on kuni 158 m). Tegemist oleks Eestimastaabis ühe suurima kavandatava tuulepargiga. 2008. a lõpu seisuga oli Eestituuleparkide koguvõimsus vaid 78 MW. Sellise suure pargi rajamist antud kohtasoosib naabruses asuv liitumispunk. Asukohta võib pidada mõistlikuks, sest ala onkaevandustegevuse tõttu rikutud tehismaastik ja alal puudub elanikkond.Reserveeritud tuulepargi ala ei jää Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu „Asustustja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alusel väärtuslikele maastikele egaka rohevõrgustiku alale. Seega tuulepargi võimalik rajamine ei tekita maakonnateemaplaneeringus fikseeritud rohevõrgustikule negatiivset keskkonnamõju egavähenda rohevõrgustiku kvaliteeti.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 57

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.5 Jäätmetekke mõjuTuulepargi rajamisega seotud rajatised ja teed tuleb ehitada ja kasutusele võtta nii,et sellega ei kaasneks mõjutusi soostiku veerežiimile ja –kvaliteedile ega ka muidhäiringuid ja oluliselt segavat müra, mis võiks avaldada negatiivset mõju PuhatuLKA elustikule (bioloogilisele mitmekesisusele) ja Natura ala kaitse-eesmärkidelening sidususele.Otseselt ei ole reserveeritud tuulepargi ala looduslik ja seega väärtusliku asukohagalindudele. Ala asub kaugel ka merest ja rannikust, mis on paljudele lindudeletähtsaks rändekoridoriks aga ka pesitsusalaks, samuti ei paikne ala vahetusläheduses maismaal tähtsaid linnualasid. Siiski leidub Puhatu rabas linnustikuleolulisi pesituspaiku ning mitmete röövlindude toitumisalad võivad seega ulatuda kareserveeritud tuulepargi alale. Tuulikute ekspluatatsiooniga kaasnevatest mõjudestüks põhilisi võib olla mõju linnustikule, kuid tuulepargi asukohast lähtuvalt võiböelda, et see on pigem väikese negatiivse mõjuga, kui otsene oluline takistus.Reserveeritud tuulepargi ala kasutusele võtule peab eelnema projekti koostamine,millele tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Sõltuvalt kasutusele võetavatetuulikute parameetritest, arvust, paigutusest jne tuleb projekti koostamisel läbi viiavajadusel täiendavad uuringud, kaasata eriala eksperte (ekspertarvamused)minimeerimaks kaasnevat võimalikku negatiivset mõju ümbritsevatele looduslikelealadele ja üksikutele lähedal asuvatele elamutele. Puhatu looduskaitseala (Natura2000 loodus- ja linnuala) suurimaks väärtuseks on rikkalik linnustik - ainuüksi Ikategooria kaitsealuseid liike esineb siin vähemalt neli: merikotkas, kalakotkas,kaljukotkas ja rabapüü. Soovitav on teostada enne projekteerimisele asumistvähemalt uuring linnustiku (ja nahkhiirte) kohta. Uuringute maht tulekskooskõlastada Keskkonnaameti Viru regiooniga.Vaivara valla üldplaneeringuga reserveeritakse uusi hoonestusalasid (elamualasid,ärialasid, tootmismaid jne), mille hoonestamisel ja kasutusele võtmisel suurenebeeldatavalt Vaivara vallas tekkivate jäätmete hulk. Jäätmete iseloom ja kogus sõltubeelkõige uute ettevõtete tegevusalast ja valda lisandunud elanike arvust, misüldplaneeringu koostamise faasis pole teada. Vaivara valla uue üldplaneeringugauusi jäätmekäitluskohti ette ei nähta.Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Euroopa Liidu kuues keskkonnalanetegevusprogramm seavad põhieesmärgiks jäätmehoolduse alal eelkõige jäätmetekkemärkimisväärse vähendamise. Kui jäätmetekke vältimine või olulisel määralvähendamine osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada,sh korduvkasutada, ringlusesse võtta ja viia prügilasse minimaalsel hulgal.Jäätmetekke vähendamine ja keskkonnahoidlik jäätmekäitlus võimaldavad vähendadaka jäätmetest põhjustatud heitmeid vette, õhku ja pinnasesse. Eelnevat arvessevõttes on oluline, et kogu Vaivara valla territooriumil on inimesed, ettevõtted jnemotiveeritud esmajoones jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamisele.Jäätmekäitlus võib keskkonda mõjutada nii otseselt, näiteks inimese tervise jaheaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudselt, näiteksprügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisegaseotud kulud, halva korralduse korral praht metsa all jne. Jäätmekäitlusekeskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kuika kõrvaldamisel. Vaivara valla territooriumil asub mitmeid prügilaid, vt ptk 3.4.2.Prügilad avaldavad mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ja õhukvaliteedile niiS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 58

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekohalikul (hais) kui globaalsel tasandil (kasvuhoonegaaside emissioon). Alates 16.juulist 2009. a ei tohi jäätmeid ladestada nõuetele mittevastavatesse prügilatesse.16. juuliks 2013. a peavad ladestamiseks suletud prügilad olema vastavalt nõuetelekorrastatud. Sellega väheneb eeldatavalt ka Vaivara vallas asuvate prügilate poolttekitatud negatiivne keskkonnamõju.Üldplaneeringu elluviimisega suureneb eeldatavalt käitlemist vajavate jäätmetehulk. Jäätmehooldust ja jäätmete liigiti kogumist korraldab oma territooriumilkohalik omavalitsus. Üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- jakeskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse jakoguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest sätestabjäätmeseadus.Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksusejäätmekava. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis või kohalikuomavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ningmeetmeid eesmärkide saavutamiseks. Muuhulgas sisaldab jäätmekava sellerakendamise mõju keskkonnale; kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekkevältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmetetaaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine.Vaivara Vallavolikogu 17. veebruari 2005. a määrusega nr 60 on vastu võetudVaivara valla jäätmekava 2005-2009. Jäätmekava on osa valla arengukavast.Jäätmekava tuleks uuendada ja vastavusse viia ka uue valla üldplaneeringuga.Jäätmehoolduse korraldamiseks kehtestab omavalitsus jäätmehoolduseeskirja, miskäsitleb linnas või vallas tekkivate olmejäätmete käitlemist, ohtlike jäätmete,ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muudeomavalitsuse jaoks oluliste jäätmete käitlemise korda. Vaivara Vallavolikogu17.02.2005. a määrusega nr 61 on kehtestatud Vaivara valla jäätmehoolduseeskiri,mille eesmärk on säilitada Vaivara vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendadajäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri määrabkindlaks jäätmehoolduse korra Vaivara valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikkõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Jäätmevaldaja on kohustaudkäitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidegakehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavaleisikule. Üldplaneeringu elluviimisel tuleb jälgida Vaivara valla jäätmehoolduseeskirja.Olgina uue keskuse jt keskasulate puhul ning avalike puhkealade puhultuleb lisaks tähelepanu pöörata avalike prügikogumiskastide olemasolule.5.6 Vaivara valla üldplaneeringu realiseerimise sotsiaal-majanduslik aspektVaivara valla üldplaneering reserveerib võrreldes olemasoleva olukorragaulatuslikult uusi elamualasid, ärialasid ning vähemal määral tootmisalasid,sealjuures on suurim arenduspiirkond ette nähtud Olgina alevikku ja Tõrvajõe külla– üldplaneeringus määratud kui Olgina arengupiirkond (vt alapeatükk 5.6.1).Teistes valla osades on elamualade arendamisel jäädud tagasihoidlikuks japiirdutud olemasoleva asustuse tihendamisega või üksikute väiksemas mahuselamualade reserveerimisega (peamiselt vastavalt algatatud ja menetluses olevateledetailplaneeringutele). Sellise arengumudeli valik on tulenev soovist tagadavaldaval osal valla territooriumist hajaasustuse ja loodusväärtuste püsimine.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 59

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.6.1 Olgina arengupiirkonnaga seotud mõjud ja ohudOlgina alevikus ja Tõrvajõe külas elas 01.01.2009. a seisuga kokku 557 inimest.Viimastel aastatel on piirkond muutunud arendajatele meelepäraseks, mistõttu onkehtestatud ja menetlemisel mitmeid detailplaneeringuid, millega soovitakse Narvalinna külje alla rajada kompaktse asustusega ala, mis on kohati linnalise ilmega (nnuus Olgina keskus Futura detailplaneeringu alal ja Mäelause DP alale rajatavadkorterelamud) ehk Narva eeslinn 45 . Kui mujal kiiresti arenenud Eesti linnades naguTallinn, Tartu ja Pärnu on eeslinnastumisega kaasnev valglinnastumine toimunudturu survel (seoses elatustaseme kasvu ja lastega perede vajadusega pereelamu järgijne), siis Narva linna ümbruses seda tendentsi kinnisvaraturul näha ei olnud. Seegaon ehitussoovi näol hetkel tegemist arendajate sooviga tekitada alternatiiv Narvaselamisele teiste Eesti suuremate linnade eeskujul. Arvestades erinevate väiksemateja ulatuslike elamu- ning ärialade detailplaneeringute menetlemise hulka Narvaümbruses (vt illustratsioon 14), on valglinnastumiseks Narva ümber loodud turumuutumisel soodsad olud.Illustratsioon 14. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist menetlemises olevatest jakehtestatud detailplaneeringutest Olgina arengupiirkonnas (seisuga 19.11.09),rohelise ruudustikuga tähistatud on algatatud detailplaneeringud.Arendusala asukohta võib iseenesest looduskeskkonna seisukohast ja Narva linnalähedust arvestades pidada heaks. Olgina arengupiirkonna näol pole tegemistväärtuslike põllumaadega ega metsamassiividega ning ala pole osaks rohelisestvõrgustikust (maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused” alusel). Uute elamualade loomise positiivne külg onennekõike sotsiaal-majanduslik, sellega luuakse eeldus valla elanikkonna kasvuks,45 Eeslinnastumiseks peetakse linna elanike, funktsioonide ja hoonestuse arendust linna lähialal.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 60

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannemis soodustab Vaivara valla püsimajäämist (õige kulude prognoosimise ja jagamiseoskuse korral) tugeva haldusüksusena. Samuti on positiivne, et tegemist onmultifunktsionaalse asumi planeerimisega, mis tähendab, et planeerimisel onarvestatud erinevate maakasutusfunktsioonidega (sotsiaalmaa, ettevõtlusalad,looduslikud haljasalad, sh mikrotasandi rohevõrgustik, korter-, rida- jaüksikelamualad jms).Siiski ei saa kehtestatud, algatatud ja menetluses olevate detailplaneeringute ningsamuti üldplaneeringus reserveeritud uute elamualade hulka arvestades vallaarengut elamuvaldkonnas pidada tasakaalustatuks. Tegemist on seni olnudsuhteliselt tagasihoidliku elanike arvuga vallaga.Võrreldes Vaivara valla elanike arvuga (01.01.2009. a seisuga 1785 elanikku) onuues Vaivara valla üldplaneeringus ainuüksi Olgina arengupiirkonnas reserveeritudelamualade hulk ja sellest tulenev eeldatav elanike arv mitmeid kordi suuremtänasest valla elanikkonnast. Sealjuures on arvestatud juba kehtestatud jamenetluses (selle lõppfaasis 46 ) olevate suuremate detailplaneeringutega kavandatuduuselamute hulka:• Tõrvajõe külas kehtestatud Sininõmme detailplaneeringuga 47 on ette nähtuduue elamurajooni rajamine. Detailplaneeringuga moodustati 275väikeelamumaa ning väikeelamu-ärikrunti, lasteaed ja ärikrundid, luueseelduse ca 688-825 48 inimese elama asumiseks planeeringualale. Eeldatavelanike arv moodustab seega juba selle kehtestatud planeeringu puhul ligipoole valla praegusest elanikkonnast. Sellele detailplaneeringule viidi läbi kakeskkonnamõju strateegiline hindamine, milles leiti, et uuselanike maht ei olekeskkonnale probleemiks. KSH aruanne on heakskiidetud Ida-VirumaaKeskkonnateenistuse poolt 14.02.2007. a kirjaga nr 32-12-1/10375-3.• Vastu on võetud Mäealuse maaüksuse DP 49 Olgina alevikus ja Tõrvajõe külas,millega on planeeritud moodustada 177 korruselamukrunti, 14 korruselamu- jaärikrunti, 10 ärihoone krunti, 3 lasteaia või muu sotsiaalhoone krunti(väljaarendamine planeeritud ca 30 a perioodile). Eeldatav elanike arv on kuni10 000 50 . Ka sellele detailplaneeringule viidi läbi ka keskkonnamõjustrateegiline hindamine, milles leiti, et uuselanike maht ei ole keskkonnaleoluliseks lisakoormuseks. KSH aruanne on heakskiidetud KeskkonnaametiViru regiooni poolt 13.04.2008. a kirjaga nr 6-8/5244-2.• Kehtestatud on ca 220 ha suurusel maa-alal Futura detailplaneering 51 Olginaaleviku ning Tõrvajõe ja Peeterristi külas – moodustatakse ca 550väikeelamukrunti, uude Olgina keskusse korterelamute krundid + äri- jatootmishoonete krundid. Eeldatav elanike arv on kuni 6000. Ka selleledetailplaneeringule viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine,milles leiti, et uuselanike maht ei ole keskkonnale oluliseks probleemiks. KSH46 KSH aruande koostamise ajal on mitmete detailplaneeringute koostamine jõudnud lõppfaasi ja võibeeldada, et KSH aruande avalikustamise ajaks võivad olla juba kehtestatud.47 „Vaivara vallas asuvate Oja, Sininõmme, Villu, Viilu ja Koolipõllu maaüksuste detailplaneering”,kehtestatud 29.03.2007. a Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 8648 Eeldusel, et ühes leibkonnas on 2,5 inimest oleks see arv 688 ja eeldusel, et 3 inimest kuni 825inimest.49 Olgina alevikus ja Tõrvajõe külas asuvate Mäealuse maaüksuste detailplaneering”, vastuvõetud18.12.2008. a Vaivara Vallavolikogu otsusega nr 19350 Info pärineb veebileheküljelt http://www.nordland.ee/swf/nordland_EST.swf (seisuga 22.07.2009)51 Vaivara vallas Olgina alevikus ja Tõrvajõe ning Peeterristi külas asuva Futura detailplaneering”,kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 15.10.2009. a otsusega nr 262S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 61

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannearuanne on Keskkonnaameti Viru regiooni poolt heakskiidetud 08.09.2009. akirjaga nr 6-8/21650-4.Kokku on seega Vaivara vallas, Narva ümbruses loodud võimalus valla rahvaarvu10-kordistumiseks. Õiguslikud alused kiire kasvu tekitamiseks ja eeslinnastumisekson juba loodud ja keskkonnaspektist heaks kiidetud läbi kehtestatud ja menetluselõpufaasis olevate detailplaneeringute (KSH aruanded on neile detailplaneeringutelejuba heaks kiidetud vt eelmine lk ja ptk 4.4.2). Juba kehtestatud detailplaneeringuteosas vallal enam odavaid lahendusi nende protsesside peatamiseks ei ole(kehtestatud planeeringu tühistamine tooks vallale kaasa arvatavasti ehitusõiguse jamaahinna vähenemise kompenseerimise kohustuse).Koostatava üldplaneeringu eesmärk on suunata arendustegevust lähima 10 aastaperspektiivis. Täna on läbi detailplaneeringute tehtud vallas otsuseid, millega onloodud eeldus elanikkonna ulatuslikuks kasvuks koostatava üldplaneeringurealiseerimise ajast pikema perioodi jooksul. Arvestades sealjuures ka lisaksüldplaneeringus reserveeritud elamualade hulka on tegu 30 – 50 a perspektiiviettenägemisega. Kuigi üldplaneering on laiapõhjaline ühiskondlik kokkulepe, milleüheks eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada edasiste otsuste tegemist, tulebarvestada, et inimeste huvid muutuvad pidevalt. Seega üldplaneeringu koostamiseprotsess ei ole ühekordne tegevus, vaid peab olema ajaga kaasas käiv (selleks annabaluse seaduses olev kohustus planeeringud peale valmimisi alati üle vaadata).Seetõttu võivad valla otsused, mis on tehtud täna (detailplaneeringute algatamisel jakehtestamisel ja üldplaneeringuga lisaks uusi elamualasid reserveerides), kaasa tuuatulevikus mitmeid probleeme. Kuna üldplaneeringust sõltumata on juba kehtestatudja menetluse lõppfaasis olevate detailplaneeringutega ainuüksi Olginaarengupiirkonnas ette nähtud 15 000–20 000 uue elaniku sisserändeks Vaivaravalda, on oluliste negatiivsete keskkonnamõjude ennetamise seisukohast, et valdedaspidi planeeringute realiseerimist hoolsalt seirab.KSH ekspertide jaoks on teadmata kust plaanitakse ja kuidas prognoositakse niiulatusliku hulga elanikkonna tulekut planeeritavatele elamualadele. ArvestadesVaivara valla ja Narva linna rahvaarvu kahanemist aasta aastalt, Ida-Virumaaelaniku keskmisest madalamat sissetulekut ja sealset Eesti keskmisest suuremattööpuudust ning elanikkonna loomulikku vananemist (negatiivne iive) saabarendusalade elanikkonna kasv toimuda inimeste mujalt Eestist või välismaaltsisserände alusel. Üldjuhul on Eestis senise praktika näitel uuselamusse kolivainimese profiili näol tegemist noore kõrgharitud ja suurema sissetulekugapereinimesega. KSH aruande koostajatel puuduvad andmed, kas seoses Olginaarengupiirkonna kavandamisega on läbi viidud uuringuid vms, et välja selgitadainimeste elukohavajadus, asukoha-eelistus ja antud kohta äri- või tootmisruumevajavate ettevõtete profiil, et sellest lähtuvalt Narva linna lähedusse asumeidplaneerida. Kui seda pole tehtud võib oletada, et kasv on siiski aeglane, mistõttujust arengu suunamine etapi kaupa on valla jätkusuutliku majandamise aspektistülimalt oluline.Arengu tempot mõjutada võivaks faktoriks on ka see, et Olgina arengupiirkonnanäol on tegemist siiski arendusega tühjale põllualale, kus keskkonnal puudub suurkülgetõmbe potentsiaal (va ala läbiva Tõrvajõe äärsed krundid). Vaivara vallas jtNarva linna külgetõmbeala omavalitsustes (ennekõike Narva-Jõesuus) onmenetlusel ja kehtestatud mitmeid (väiksemas mahus) elamu- ja ärialadedetailplaneeringuid, mis võivad asukoha poolest elanikule või ettevõtjale (jaS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 62

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneettevõtte teenust kasutavale turistile) olla oluliselt atraktiivsemad. Sellisteks võivadolla kõrghaljastatud alad, mere lähedased alad jne. Seetõttu võib eeldada, et elukohavahetust sooviv inimene eelistab muuhulgas looduslikult atraktiivsemat elukohta,määrav pole eeldatavalt ehituskrundi kättesaadavus, vaid ümbritsev keskkond.Lisaks konkureerib uue arenduspiirkonnaga ka Narva sisene areng, sest ka Narvalinna üldplaneering näeb Narva linnas ette elamualade tihendamist, uusielamualasid, ärialasid ja terve ulatusliku linnaosa äri- ja tootmistegevusearendamiseks.On seega vähetõenäoline, et Olgina arengupiirkonnas moodustatavate ja jubamoodustatud elamukruntide ja/või elamute järgi lähimate aastate jooksul väga järsknõudlus tekib. Kuid majandusolude paranemisel on kindlasti logistiliselt heaasukohaga või toimiva infrastruktuuri ja looduslikult paremate kohtade peal olevadkrundid müüdavad. Seda, milline on täpne tempo, on keerukas prognoosida, sestsuurimate detailplaneeringute koostamisel on erinevalt tavapärasest lähiajaehitustegevuse kavandamisest, eesmärk arendus lõpuni ellu viia 30-50 aperspektiivis. Otstarbekam oleks arendusi olnud planeerida etapiviisiliselt ja vallaleenam tegutsemiseks otsustusvabadust jätvalt. Peamiseks ohuks sellisel kohatiliigselt arendaja soovidest dikteeritud elamualade loomisel on pooleli jäävadarendused, mida võib näha nt Tallinna ümbruses ja mistõttu sellist omavalitsusepoolt täielikult kontrollimata arendustegevust ja planeerimist on tugevaltkritiseeritud. Täna on ainuke kontrolli viis just lepingute kaudu, et vältida ulatuslikuelamuala ebaratsionaalset siin-seal oleva üksiku krundi kaupa kasutuselevõttu. Senipaljudes Eestimaa piirkondades toimunud arendustegevuse peamine miinus on see,et juba rajatud või pooleli olevad hooned või moodustatud krundid ja rajatud teed,elektriliinid, vee- ja kanalisatsioontrassid jne on olemas, kuid amortiseeruvadseistes aastaid tühjana ja kasutamatuna, rikkudes sealjuures endist maastikupilti,mis on vanal kujul odavalt taastamatu. Samuti on majanduskeskkonna muutusednäidanud, et suureks ohuks sellise arendustegevuse puhul on arendaja pankrott,mistõttu kohustused tagada pooliku ala lõpuni arendamine või selle toimimisetagamine võivad jääda täielikult omavalitsuse kanda. St isegi kui valla ja arendajavahel on kokkulepe kommunikatsioonide väljaarendamise suhtes, siis näiteks vaidühe või kahe asustatud elamu olemasolu (ehk uute elanike valda sisseregistreerimise) tõttu peab vald tagama nende alade kommunikatsioonide jasotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamise. Ennekõike suurenevadki elanikkonnakasvul omavalitsuse kulutused just uue elanikkonna vajaduste rahuldamiseks läbiavalike teenuste pakkumise: lasteaiad, koolid, hoolekanne, jms. Tihti kulub seegauue elaniku vajaduste rahuldamisele oluliselt enam rahalist ressurssi, kui vanaelanikkonna vajaduste tagamisele (see on tagatav olemasoleva tehnilise ja sotsiaalseinfrastruktuuri baasil). Kuigi uute elanike lisandumisel suureneb ka valla maksutuluon selle eelduseks ennekõike töökohtade ja maksujõulise elanikkonna olemasolu.Ettevõtluse tulu, ettevõtte müügist saadav omanikutulu jms ei täida aga vallaeelarvet, kuid jätab vallale kohustused tagada joogi- ja tarbevee tagamine,reoveekäitlus, teede kasutatavus jms. Seega uued elanikud pigem suurendavadomavalitsuse kulusid valla sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile kui toovadkaasa tulusid elanikkonna kasvust (oletus tugineb Tallinna ja Pärnu ümbrusekasvava rahvaarvuga omavalitsuste kogemusele). Lisaks on tulude kasv aeglane jakulutused vaja teha kiirelt enne tegeliku tulu tekkimist.Ohuks suuremamahulise uusarenduse planeerimisel on muuhulgas paigaidentiteedish sotsiaalse kuuluvuse identiteedi kadumine ehk Vaivara valla senistele elanikeleS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 63

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekodukoha ja koduvalla tunde kadumine. Selle ennetamiseks on oluline korralikuavaliku ruumi olemasolu ning „kinniste” uuselamurajoonide vältimine (tõkkepuudjne). Vastasel korral võivad tekkida paralleel ühiskonnad, kes omavahel ei läbi, stohuks on segregatsiooni suurenemine, mis on Ida-Virumaal aktuaalne. Muuhulgason ka Vaivara valla arengukavas peetud ohuks eestlaste osakaalu vähenemistrahvastikust (eestlasi on rahvastikust ca 25 %) ning nõrgaks küljeks keelebarjäärening eestlasele sobimatut kultuurilist keskkonda. Igal juhul tuleb vallal uute asumitearengu seirel sekkuda avaliku ruumi heakorra ja toimivuse tagamisse jõuliselt, sestsee tagab alade probleemidevabama kasutuselevõtu.Positiivseks võib pidada, et lisaks elamualade reserveerimisele Olginaarengupiirkonnas nähakse ette ka uusi äri- ja tootmismaid, mis võiks potentsiaalseltluua uusi töökohti ja elavdada nii Vaivara valla kui Ida-Virumaa ettevõtlust(ostukeskused, teenindusasutused, laod jne). Strateegiliselt heas asukoht Narvalinna ja Venemaa piiri suhtes ning väga hea ligipääsetavus põhimaanteele Tallinn-Narva võivad olla faktoriks, et meelitada investoreid investeerima just nendelealadele.Jätkusuutlik vald saab olla omavalitsus, kus mõistetakse iga otsuse mõju kogukonnale,keskkonnale, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriruumile. Eesti regionaalarengustrateegia 2005-2015 juhib muuhulgas tähelepanu sellele, et kvaliteetneelukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesedsidemed muutuvad tulevikus üha olulisemaks piirkondade arenguteguriks. Antudjuhul saab rääkida inimese elukeskkonna kvaliteeti kujundavast – teda ümbritsevatealade planeeringutest ja käesolevaga hinnatavast Vaivara valla üldplaneeringust.Vaivara valla üldplaneeringuga kavandatut elamuvaldkonnas ei saa üksi lähtuvaltjuba kehtestatud või menetluse lõppfaasis olevate detailplaneeringute tõttu pidadakvaliteetse elukeskkonna kujundamise ja valla jätkusuutlikkuse aluseks (Olginaarengupiirkonnas). Seda saavad olla juba tekitatud olukorda arvestavad lepingud jakokkulepped arendajatega ning valla eelarvevahendite teadlik kavandamine läbiarengukava ja väga heal tasemel eelarvepoliitika. Vallavalitsusel seisab eesväljakutse viia kvaliteetse elukeskkonna tarvis vajaminevate investeeringute mahtkooskõlla elanike arvu juurdekasvu ja kasvavate nõudmistega. Samuti ka väljakutsekontrollida arendustegevuse elluviimist läbi kokkulepete ja lepingute. Kui sedasuudetakse võib areng valla jaoks olla kokkuvõttes positiivne. Kui ei, siis võibvalda oodata ees maksujõuetus ja sundliitmine. Samuti võib selle tulemuseks ollapooleliolevate arendustega ilmetu keskkond, kus puuduvad vajalikudsotsiaalteenused. Seda riski saab vald maandada korrektsete lepingutega, millestehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri rajamise kohustus delegeeritakse arendajale jaei väljastata ehituslubasid enne kokkulepitud etappide kaupa valminudinfrastruktuuri valmimist. Soovitatav on arendajatega kokku leppida, et arengtoimuks etapiliselt. Välja arendada ja müüki tuleb panna alad loogilises järjekorrasning arvestades võimalusega, et kogu planeeritud mahtu ei suudeta maha müüa.Valla jaoks keerukaim olukord oleks see, kui arendusaladel müüakse üksikuidkrunte suurte vahemaadega, mis tekitab raskused tehnovõrkude toimimisetagamisel, ühistranspordi korraldamisel ja sotsiaalsete teenuste pakkumisel. Tulebka arvestada, et arendajale ja vallale peaks mõlemale olema parim majanduslikolukord just etapi viisiline arendamine, sest see tagab ühelt poolt valla kontrolliarendusalade üle ja teisalt arendaja jaoks võimaluse arendada ka rajatavadtehnovõrgud ja teed välja loogiliste etappide kaupa.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 64

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneKuna Olgina arengupiirkonda suuremahulise asumi planeerimine Narva linnavahetusse naabrusse mõjutab lisaks Vaivara vallale oluliselt ka Narva linna tulebvallal tõhustada koostööd ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendamiseks,teedevõrgustiku rajamiseks, ühistranspordi korraldamiseks (vt järgmine ptk 5.6.2),kultuuriürituste korraldamiseks, ettevõtluse arengu aitamiseks ja koordineerimiseksjms Narva Linnavalitsusega.Lähtuvalt käesolevas peatükis toodust on soovitav Vaivara vallal läbi vaadataelamu- ja ärialadega väljaehitamisega seonduv temaatika ja käsitelda seda (eeskättOlgina arengupiirkonnas) süvendatult valla arengukavas ning reserveerida selleedukaks realiseerimiseks teadlikult piisavad eelarvelised vahendid. Lisaks onvajalik ka piirkonna üle tõhus administratiivne kontroll (ehitus- ja tegevuslubaderegister), piirkonna toimimise tagamiseks vajalike kirjalike kokkulepete sõlmimineja piirkonna sotsiaalse ning tehnilise infrastruktuuri õigeaegse rajamise ajastamine.5.6.2 Transpordiga seotud võimalikud mõjudUue Vaivara valla üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt vallas teedesuurem kasutuskoormus. Märkimisväärne liikluskoormuse kasv on prognoositavennekõike Olgina arengupiirkonna ja Narva linna vahel.Uute võimalike äri-, tootmis- ja elamualade kasutuselevõtul väljapool Narvatsuureneb eeldatavalt autostumine ja sellega seonduvad negatiivsed keskkonnamõjud.Samuti kaasneb uue kompaktse asustuse tekkega senisest suuremühistranspordi korraldamise vajadus ning suurenevad teede seisundiga ningliikluslahenduse muutumisega seotud hooldus- ja ehituskulud.Transpordiga kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud ulatuvad kaugele – alatesauto toomisega kaasnevatest mõjudest, auto kasutamisel tekkivast õhusaastest jalõpetades auto lammutamiseni. Vaivara valla kontekstis neid mõjusid ei analüüsitavaid keskendutakse lisanduva transpordi kasutamisega seonduvatele mõjudelekohalikus kontekstis. Vaivara kontekstis avaldab ennekõike mõju läbi Olginapiirkonda juba kehtestatud või koostamise lõppfaasis olevate detailplaneeringute jaüldplaneeringu elluviimisel lisanduv õhusaaste, müra ja neist tulenev elukvaliteedilangemine seniste elanike jaoks ning lisanduvast transpordist tingitud võimaliketäiendavate õnnetuste tagajärjed.Uue Vaivara valla üldplaneeringu elluviimisel võib suureneda liiklusohtlikkus.Peamiselt jäävad ulatuslikud reserveeritavad arendusalad suure liiklustihedusegaTallinn-Narva maantee äärde (vahetult Narvast väljasõidul – Olgina-Kudrukülaarenduspiirkond), kus liiklustihedus 2008. a oli üle 6000 auto ööpäevas ja kusmuuhulgas liikleb ka ohtlike aineid vedav transport. Liiklusohutuse seisukohastvõib juba praegu pidada maanteelõiku ohtlikuks seal toimunud õnnetuste hulga janende raskusastmete järgi. Vt Illustratsioon 15.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 65

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneIllustratsioon 15. Tallinn-Narva maantee alguses (Olgina piirkonnas) toimunudliiklusõnnetused; Maa-ameti kaardiserveri andmedUlatuslikuks arendustegevuseks võimaluse loomine suure liiklustihedusega jariiklikult tähtsa maantee ääres võib kaasa tuua liiklusohutuse halvenemist, seetõttutuleb tähelepanu pöörata kogujateedele, ristmike liiklusohutusele jms. Kahel poolmaanteed paiknevad tõmbekeskused (reserveeritud ja olemasolevad ärialad,tootmismaad ning elamualad, lennuväli) põhjustavad muu hulgas ka lisanduvatkohalikku liiklust üle maantee, sh nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklust.Samuti tuleb reserveeritud äri-ja tootmismaade kasutuselevõtul vahetult Narva linnaääres arvestada igapäevasest pendelrändest tekkida võivate mõjudega. Pealinnaümbrus on selleks hea näide, kus erinevate ettevõtete kolimisega linnast väljamuutuvad automaatselt ka inimeste igapäevased marsruudid kodu-töö-kodu vahel.Oluline on jälgida, kas planeeritavale alale tekivad uued töökohad, mis aitavadparandada kohalike elanike tööhõivet, või kaasneb sellega ainult kohalikuloodusressursi ammendamine 52 . Oluline on, et riiklikult tähtsal maanteel ei tekitatakohalike ja kitsaste erahuvide tõttu olulisi liikluspiiranguid või takistusi sujuvaliikluse tagamiseks. Suurt tähtsust omab ka see, et üldplaneeringus maanteevahetusse lähedusesse reserveeritud äri- ja tootmisfunktsiooni kavandamiseljälgitakse, et ei tekiks ohtlikke konflikte maanteeliiklusega, sest Tallinn-Narvamaanteel liiguvad muuhulgas ohtlikud veosed. Seetõttu tuleb sinna alalekoostatavates detailplaneeringutes määrata juurdepääsude asukohad ning suunadkohalikelt või kõrvalmaanteedelt ja väljasõidu keelualad põhi- ja tugimaanteedele.Positiivseks võib pidada, et suurem osa uuest potentsiaalsest asutusest on ettenähtud olemasolevate asulate juurde, st peamiselt nende laiendamiseks. Seetähendab, et esmatarbe teenused on olemas kohapeal ja pikki vahemaid otseseltläbida ei ole vaja. Samuti annab selline asustuse jätkamine lootust, et igapäevasependelrände vahemaad saavad piirduda ka asula sisese liiklusega (nt Olgina52 Väljavõte Raul Vibo (Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja) ettekandest „Teedeplaneerimine üldplaneeringutes” seminaril „Üldplaneeringud” 15.02.2006S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 66

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannearengupiirkonnas on lisaks elamumaale reserveeritud ulatuslikud ärimaad, Vaivarasja Sinimäel on asula servas tootmismaad)Kuna uue üldplaneeringuga kavandatakse uusi aktiivse kasutusega alasid jamuudatusi olemasolevatel aladel - Olgina arengupiirkonnas, on oluline üldplaneeringusantud piirkonnas määrata vähemalt põhi teede võrk. Täpsem teedevõrk tulebanda kas valla osa üldplaneeringus või detailplaneeringutes. Vallal on soovitatavlisaks üldplaneeringu üldisele täpsusastmele koostada just Olgina arengupiirkonnajaoks täpsem teede skeem koostöös Maanteeametiga. Seda lähtuvalt sellest, etvältida tulevikus probleeme planeeringutes teede ühildumisega, nende väljaehitamisega jne. Teede arendamist piirkonnas tuleks vaadata tervikuna, et vältidaolukorda, kus tee-ehitus lõppeb kinnistu piiril ning arendustegevus toimub naabristja muust ümbrusest sõltumata.Üldplaneeringus tegi täpsema teede asukoha määramise keeruliseks asjaolu, etkoostamise algfaasis on teemaplaneering „E-20/T1 Tallinn-Narva trassikoridoritäpsustamine Jõhvi-Narva lõigus ja Vodova-Riigiküla (Narva ümbersõit)trassikoridori määramine” ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.Teemaplaneeringu eesmärgiks on täpsustada teelõigul riigimaanteede kogujateedeja kergliiklusteede võrku ning liikluskorraldust, et tagada parem liiklusohutus,teedevõrgu toimimine ja teekeskkond, arvestades nii kohalikku kui läbivad liiklust.Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks Vodova-Riigiküla teetrassikoridoripaiknemine. Vaivara valla uude üldplaneeringusse on eelmainitud võimaliktrassikoridor reserveeritud ning oluline on, et seda ei lubataks enne lõpliku otsuselangetamist tee rajamise suhtes ning täpse trassikoridori selgumist uusi hooneid täisehitada. Täpsemalt võimaliku uue teekoridori rajamisega kaasnevat mõju loodus- jasotsiaalsele keskkonnale antud üldplaneeringu KSH käigus ei hinnata, sest sedatehakse eraldi lähtuvalt täpsest trassi asukoha valikust, mis hetkel on veel teadmata.Selle mõjude hindamine toimub teemaplaneeringu KSH raames. Siis ilmselt saablõpplahenduse ka Sillamäe ümbersõidu rajamise või Tallinn-Narva maantee seniselinnasisese trassi edasise kasutamise teema.Uue Vaivara valla üldplaneeringuga määratakse kergliiklusteede võrgustik, mis onaluseks parema ja turvalisema elukeskkonna kujunemisel. Kergliiklustee võrgustikumääramisel on arvestatud naaberomavalitsuste kergliiklusteedega, et need oleksühenduses ja oleks tagatud autovabalt juurdepääs näiteks Narva linna, suurematesseasulatesse jne. Koostamisel on Narva-Tõrvajõe kergliiklustee detailplaneering,mille eesmärk on rajada Tallinn-Narva maanteest põhjapoole jäävale alalekergliiklustee. Oluline on võimaldada sellist elukeskkonda, mis pakubvalikuvõimalusi eri transpordiliikide kasutamise vahel (kergliiklus, ühistransport,autod).Olemasolevat raudteed mööda ohtlike vedamist ja raudtee ohutust käesolevas KSHaruandes lähtuvalt KSH programmist ei käsitleta, sest raudtee trassi osasüldplaneeringu muutusi ette ei näe. Samuti on vedude jaoks lubade andmine jmssõltumatu üldplaneeringu koostamisest.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 67

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.6.3 Võimalik mõju inimese terviseleÜldplaneeringu elluviimisel tuleb tagada Vaivara vallas võimalikult kvaliteetneelukeskkond 53 . Läbi teadliku planeerimise tuleb luua eeldused elukeskkonnakvaliteedi paranemisele. See on seda olulisem, et Vaivara valla asuminetööstuspiirkonnas on avaldanud mõju kohalike elanike tervisele. Pahaloomulistessekasvajatesse suremus on kõige suurem nn põlevkivilinnade ning Eestipõlevkivimaardlale jäävate valdade elanike seas: Maidla, Sonda ja Vaivara vallas(18% kõigist surmapõhjustest). 54Vaivara valla territooriumil asuvad mitmed suured ettevõtted, mis oma tegevusegamõjutavad oluliselt valla elukeskkonda (vt ptk 3.4). Kui olemasolevate ettevõtetetegevust üldplaneeringuga otseselt muuta ei saa, siis uute tootmis- ja äriettevõteterajamisele on üldplaneeringus seatud mitmeid tingimusi, mis annavad eeldusenegatiivse keskkonnamõju ennetamiseks.Uues Vaivara üldplaneeringu seletuskirjas on võimalike ebameeldivusteennetamiseks (tootmis- ja äritegevusest tulenev lõhn, müra, õhusaaste vms, mishäirib elanikku) määratud puhvertsoonid ehk minimaalsed lubatud vahemaadelamust, suvilast või sotsiaalobjektist kuni tootmisobjekti krundi piirini. Vt tabel 7.53 Elukeskkond on defineeritud rahvatervise seaduse alusel kui inimesega kokkupuutuva loodusliku,tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist54 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=419836/Lisa4rahvastikuprobleemid.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 68

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneTabel 7. Minimaalsed lubatud kujadObjektMinimaalne lubatudelamu, suvila võisotsiaalobjekti kaugusobjekti krundi piiristMärkusedOlulise keskkonnamõjugatööstusettevõtted jamilitaarseks väljaõppekskasutatavad riigikaitsemaakinnistudKeskkonnaohutudtootmishoonedMatmiseks kasutatavadkalmistudRaadioside mastid jms kõrgedmastid, postid jneÜhe majapidamise jaokskasutatavad kuni 0,1 MWtuulegeneraatoridEnam kui ühe majapidamisejaoks kasutatavad või üle 0,1MW tuulegeneraatoridÜle 110 kV kõrgepingeliinidemastidest500 m Kohustuslik vähemalt 500 m. Suuremkaugus on soovituslik ja sõltub tootmiseeripärast ning täpsustataksedetailplaneeringuga.25 - 100 m Kohustuslik vähemalt 25 m. Suurem kauguson soovituslik ja sõltub tootmise eripärastning täpsustatakse detailplaneeringuga.100 m Kohustuslik kaugus kalmistu krundi piirist,võimalik vähendada kokkuleppel VirumaaTervisekaitsetalitusega kuni 50 m200 m Soovituslik, lähemale ehitamiseks peabolema elamu omaniku või elamut ehitadasooviva isiku kirjalik nõusolek.250 m Kohustuslik minimaalne kuja naaberelamuvõi sotsiaalobjektini. Soovitatavalt võikskuja olla kaks korda suurem.900 m Kohustuslik minimaalne kuja.50 m Kohustuslik kaugus elamute ja laste- ningmajutusasutuste puhul, muul juhulsoovituslikRiigimaanteed 50 m Kohustuslik uute elamute ja laste- ningmajutusasutuste rajamisel; olemasolevadelamud võivad asuda lähemal ja neid onlubatud rekonstrueerida.Kohalikud maanteed 20 m Kohustuslik uute elamute ja laste- ningmajutusasutuste rajamisel; olemasolevadelamud võivad asuda lähemal ja neid onlubatud rekonstrueerida.Tänavad 10 m Kohustuslik uute elamute ja laste- ningmajutusasutuste rajamisel; olemasolevadelamud võivad asuda lähemal ja neid onlubatud rekonstrueerida.Elamu- ja suvilakvartalitesiseteed (hooviala teed)*minimaalselt 7,5 mKohustuslik uute hoonete rajamisel.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 69

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneVastuoluks ühiskondlikult hea elukeskkonna olemasolule võib pidada EestiElektrijaama vahetus läheduses menetlemisel oleva Mustajõe kordoni maaüksuse jaabikeskuse maa-ala detailplaneeringuga kavandatut. Viimase eesmärgiks on rajadavõõrutus- ja abikeskus ning määratleda abikeskuse hoonete teenindamiseks vajalikmaa-ala. Uues Vaivara valla üldplaneeringus on maa-ala reserveeritud lähtuvaltdetailplaneeringust üldkasutatava maana ehk sotsiaalmaa sihtotstarbega haakuvana.Ala asub tööstuspiirkonnas, piirnedes põhjast ja lõunast Eesti Elektrijaamakompleksiga ehk olulise keskkonnamõjuga objektiga. Muuhulgas asub kompleksisAS Narva Õlitehas, mis kuulub suureõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja.Abikeskuse detailplaneeringu alast loodesse jääb reserveeritud mäetööstusmaapõlevkivi kaevandamiseks ning edelasse reserveeritud tuulepargimaa; vtillustratsioon 16.ReserveeritudmäetööstusmaaEesti Energia kompleksReserveeritudtuulepargimaaIllustratsioon 16. Ülevaade abikeskuse maa-ala detailplaneeringu alakontaktvööndist (punase joonega piiritletud Abikeskuse DP ala ning seda ümbritsevpunane punktiirjoon tähistab ligikaudselt 500 m kaugust DP ala keskpunktist).Menetluses olev abikeskuse maa-ala detailplaneering on vastuolus uuesüldplaneeringus sätestatuga, sest tagatud ei ole minimaalne nõutud kuja olulisekeskkonnamõjuga tööstusettevõttevõtte ja sotsiaalobjekti vahel, mis peaks olemavähemalt 500 m (vt tabel 7). Lisaks on detailplaneering vastuolus sotsiaalministriS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 70

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannemäärusega „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded” 55 , mille aluseltuleb hoolekandeasutuse 56 asukoht planeerida kaugemale müra- ja saasterikastestteedest ning tänavatest ja ettevõtetest. Samuti peab hoolekandeasutuse asukohastolema selle elanikel võimalik liigelda muude avalike teenuste saamise asukohtadessening üldjuhul kasutada ühissõidukiga liinivedu. Lähtuvalt eelmainitudmäärusest ja detailplaneeringu ala paiknemisest tööstuspiirkonnas ei ole tulevanevõõrutuskeskus kindlasti selleks sobivas asukohas. Samuti võib sotsiaalobjektrajamine piirata tööstuspiirkonna edasist kasutamist täies mahus selle seniselotstarbel. Siiski Tervisekaitseinspektsiooni Virumaa Tervisekaitsetalitus kooskõlastasdetailplaneeringu 22.01.2009. a kirjaga nr 3-1/670-2.Võimalike negatiivsete mõjude (sh tervise kaitseks) ja konfliktide ennetamiseks onsoovitav tootmis- ja ärimaad planeerida eemale elamualadest, sotsiaalmaadest ningpuhkealadest. Tootmisalad on uues Vaivara valla üldplaneeringus reserveerituderinevat liiki tootmistegevuseks:• olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtted;• laohooned ja keskkonnaohutud tootmisettevõtted;• mäetööstus;• tuuleenergia tootmine.Suuremalt jaolt näeb uus Vaivara valla üldplaneering tööstuspiirkonnana Tallinn-Narva maanteest lõunapoolset ala ehk sinna on koondunud olulise keskkonnamõjugatootmine, mäetööstus ning tuuleenergia tootmine. Seda lähtuvalt eesmärgisthoida kõrge keskkonnariskiga tegevused alal, kus asustustihedus on hõre jaelanikke vähe – vältimaks liigseid riske inimese tervisele ja varale.Laohoonete ja keskkonnaohutute tootmisettevõtete reservmaad ning reserveeritudärimaad on hajutatud valla piires, külgnedes osaliselt ka elamualadega (seda eritiOlgina arengupiirkonnas). Üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et „tootmismaareserveerimisel laohoone või keskkonnaohutu tootmise jaoks on arvestatud, etreserveeritud alale mahuks ka tootmisest tulenev mõjuala (sh kaitsehaljastus) ja etplaneeringulahenduse elluviimisega kaasnev keskkonnamõju ei kanduks kaugemalereserveeritud tootmisala piiridest”. Käesolev KSH aruanne seab eelmainitud lausekeskkonnatingimuseks, st kohustuseks. Selliselt oleks igapäevane negatiivnekeskkonnamõju minimaalne ja tagatud vastavalt seadustest tulenevate normidega.Siiski tuleb arvestada lisaks igapäevastele negatiivsetele keskkonnamõjudele äri- jatootmistegevusega kaasneva võimaliku õnnetusejuhtumi riskiga. St et isegi kuimingi ettevõtlusega ei kaasne igapäevast keskkonnareostust (õhujäätmed, reovesijne), võib õnnetusjuhtumiga kaasneda oluline keskkonnamõju. Näiteks tanklateohualaks on keskmiselt 50 m raadiuseline ala. Sellest lähtuvalt on olulinedetailplaneeringutes arvestada ka tootmis- ja äriettevõtete ohuraadiustega. Seda niielamualade rajamisel ohualasse kui äri- ja tootmismaade planeerimisel elamu-,sotsiaal- ja puhkealade lähedusse. Kuna Vaivara valla üldplaneeringu koostamisealuseks pole omavalitsusel riskianalüüsi 57 , on tungivalt soovitatav vallal seekoostada. Seda enam, et tegemist on vallaga, kus asuvad olulise keskkonnamõju ja -55 Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded, vastu võetud sotsiaalministri määrusega nr58 3. aprill 2002.a http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1320117756 Määruses käsitletakse hoolekandeasutusena ööpäevast hooldamis- ja rehabiliteerimisteenustosutavat üldhooldekodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskust, tugikodu ja varjupaika.57 Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata valla territooriumil esineda võivaid õnnetusi janende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu jatervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatusliku majandusliku kahju.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 71

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneriskiga ettevõtted, valda läbib nii transiitraudtee kui – maantee. Valla riskianalüüsoleks edaspidi aluseks detailplaneeringute koostamisel.Soovitav on tootmis- ja ärimaad eraldada elamumaadest, sotsiaalmaadest japuhkealadest roheliste puhveraladega, et vältida elanike ja ettevõtete vahelisikonflikte. Viimased on tavaliselt seotud ettevõtete niisuguse tegevusega, mis häiribelanikke (müra, õhusaaste jne). Rohelised puhveralad leevendavad võimalikkunegatiivset mõju ja aitavad kaasa parema mikrokliima tekkele. Üldplaneeringus onsätestatud tingimus, mille alusel tuleb tootmisalale detailplaneeringu koostamiselmaaüksus liigendada haljasaladega, mis toimiksid puhvervööndina. Kui tootmisalakülgneb elamualaga, tuleb tootmisala territooriumile, elamuala poolsesse osasse,kavandada haljastatud puhvertsoonid.Vaivara valla elukeskkonna kvaliteedi halvenemise ennetamiseks, leevendamisekson üldplaneeringus sätestatud mitmeid keskkonnatingimusi (KSH aruande ptk 8),mida tuleb üldplaneeringu elluviimisel jälgida. Üheks positiivseks ja ennetavakstingimuseks on tootmisaladele detailplaneeringu koostamise eelduseks olevkohustus koostada enne eskiis, milles peab selguma hoonete ja suurematetootmisrajatiste paigutus planeeringualal ja tootmistegevuse spetsiifika kirjeldus.Selle alusel selgub olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus ningomavalitsusel on võimalus teadlikult kasutada oma õigust algatada detailplaneeringulekeskkonnamõju strateegiline hindamine või see ära jätta.Positiivne tingimus on ka see, et kõigis koostatavates detailplaneeringutes tulebanda hinnang keskkonna olukorra muutumisele, lähtuvalt kavandatava tööstuse jaäri spetsiifika ning detailplaneeringu ala teenindama hakkava transpordi jmseripärast. Detailplaneeringutes tuleb vastavalt planeerimisseadusele määrataehitised, mille rajamisel keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Eelmainitudkeskkonnatingimus aitab vajadusel ennetada ja/või leevendada võimalikkunegatiivset keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele.Vaivara valda läbib suure liiklustihedusega I maantee klassi kuuluv Tallinn-Narvamaantee, mille sanitaarkaitsevöönd mõõdetuna sõidutee servast ulatub 300meetrini 58 . Sanitaarkaitse vööndis elamine ja puhkamine on inimese terviseleohtlik. Eeldatavalt ületab sanitaarkaitsevööndis maanteeliiklusest põhjustatudmüratase (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) kehtestatud normtasemeid ningõhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni. Vaivara valla uuesüldplaneeringus on reserveeritud Peeterristi külas maantee sanitaarkaitsevööndisseosaliselt ulatuv elamuala – tegemist on algatatud Kuklin-Tamme detailplaneeringuga,eesmärgiga jagada maaüksus 25-30 elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks(DP eskiisi alusel jäävad pooled elamuala krundid sanitaarkaitsevööndisse).Lähtuvalt eeltoodust on eeldatavalt vajalik tervise kaitseks võtta tarvituselelisameetmed tagamaks Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 esitatudnormmüratasemed. Maantee sanitaarkaitsevööndisse elamuala rajamist ei saakindlasti pidada mõistlikuks, seda enam, et Vaivara vallas pole puudust elamumaamaafondist ja reserveeritud elamumaa kogus võimaldab valla elanikkonnakümnekordistamist. Soovitav on üldplaneeringusse lisada tingimus, mille aluselmaantee sanitaarkaitsevööndisse elamu või ühiskondliku hoone rajamine polesoovitav. Kui hooned sanitaarkaitsevööndisse siiski rajatakse tuleb koostatavadetailplaneeringu käigus eelnevalt läbi viia müra modelleerimine ning võtta58 Vastavalt Teede- ja Sideministri 28.09.199. a määruse nr 55 (RTL 2000, 23, 303; 2004, 65, 1088) §1.8.1S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 72

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne5.6.4 Ettevõtluskasutusele meetmed tagamaks normidele vastav müratase (rajada müratõkked,kasutada mitmekordseid ja paksu välimise klaasiga aknaid jms).Nii pikaajalised kui lühiajalised radoonisisalduse mõõtmised Vaivara vallahoonetes on näidanud, et piirkonnas esineb kõrgenenud radoonikontsentratsioon,mis ületab mitmekordselt Eestis lubatud piirtaset (vt ka ptk 3.2.3). Seetõttu tulebVaivara vallas renoveerimis- ja ehitustööde käigus kasutusele võtta vastumeetmedradoonisisalduse vähendamiseks, sh on vaja läbi viia nii täiendavaid kui uusimõõtmisi. Vastav keskkonnatingimus hoonete rajamisel on seatud ka ptk 8asuvatesse keskkonnatingimustesse – „soovituslik enne hoonete rajamist läbi viiaradooni mõõtmised ja vajadusel võtta kasutusele meetmed, mis väldivad radoonitungimist elamutesse, avalikku teenindust pakkuvatesse ärihoonetesse ja ühiskondlikessehoonetesse”. Radoonitasemete alandamiseks juba olemasolevateshoonetes on olemas mitmeid ehituslikke meetmeid. Tuginedes rahvusvaheliselepraktikale, soovitab Kiirguskeskus lähtuda aasta keskmisest 400 Bq/m 3 , milletaseme ületamisel eluruumides tuleks lisamõõtmistega selgitada radoonisisseimbumise kohad ja püüda rakendada sobivaid meetmeid.Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede jakopsuvähiga. Radoon ja tema tütarproduktid satuvad neisse organitesse sissehingatavaõhuga. Mida suurem on radoonist saadav kiirgusdoos, seda suurem onvähioht. Mitmetes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas on radoon suitsetamisejärel teine kopsuvähi riskifaktor. Eestis seni tehtud mõõtmiste alusel võib väita, etradoon põhjustab meie elamutes igal aastal ligikaudu 100 uut haigusjuhtu.Suitsetamine võimendab haiguse esinemise tõenäosust, st radooni sisaldusegaruumis pidevalt viibimine tõstab just suitsetaja jaoks järsult kopsuvähi riski.Inimeste rekreatsioonivõimaluste parandamiseks on üldplaneeringus maakasutusemääramisel välja toodud puhkemaa juhtotstarve, mis on mõeldud puhkealasterajatiste, nt spordiväljakute, erinevate vabaaja veetmise atraktsioonide jms alaks.Samuti on üldplaneeringus määratud haljasala maad. Elamupiirkondadesseplaneeritud haljasalad (pargid jm) võiksid olla omavahel ühendatud kergliiklusteedega,pakkudes kvaliteetset sportlikku ja tervislikku elukeskkonda. Üldplaneeringuson vastavale vajadusele ka viidatud.Vaivara valla üldplaneeringuga on oluline uute ettevõtete ja töökohtade tekkekssoodsa ettevõtluskeskkonna loomine (vastavate infrastruktuuride väljaarendaminening ettevõtlusvõrgustike stimuleerimine) ning elanike töö- ja elukoha tõhusamsidumine. Uue üldplaneeringuga nähakse strateegiliselt soodsatesse piirkondadesse(raudtee ja maantee lähedusse) ette mitmeid äri ja tootmise reservmaid, pakkudesfirmadele valla territooriumil alasid, kus ettevõtlust arendada. Sealjuures on olulinehea juurdepääsu ja tehnilise infrastruktuuri ning potentsiaalse tööjõuturu olemasolu.Valla asukoht strateegiliselt soodsas piirkonnas ja tehnilise infrastruktuuriolemasolu (Tallinn-Narva maantee, raudtee jne) annab vallale võimaluse olulisetuluallika tekkeks (osaledes transiitliikluse teenindamises, läbiveetavatelekaupadele lisaväärtususte tekitamises, laoteenuste pakkumises ja turismiäris).Reserveeritud äri- ja tootmise reservmaad võimaldavad tulevikus rajada valdalogistikakeskuseid, majutusasutusi jms. Eelmainitud võimaluste ära kasutaminemõjuks positiivselt kohalikule tööhõivele.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 73

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneSuurem tootmisala on kavandamisel ka Vaivarra, Sillamäe vahetusse naabrusse. Kaseal on tootmisettevõtte ja ladude baasil ettevõtluse käivitamiseks soodne asukoht.Ala on teede ja raudtee naabruses (mistõttu see ei sobiks ka nt elamuehituseks) ningtööjõudu saab vajadusel lisaks palgata Sillamäelt.5.7 Piiriülese keskkonnamõju puudumineNagu tuvastati juba programmi koostamise ajal toimunud eelhindamisel, uueüldplaneeringu lahenduse elluviimine endaga piiriülest keskkonnamõju kaasa eitoo. Erinevate taustaandmete põhjaliku ülevaatamise ja planeeringute jt arengudokumentideläbitöötamisel on sellele saadud täiendavat kinnitust.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 74

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne6 ÜLDPLANEERINGU ALA ARENDAMISE ARENGUALTERNATIIVIDKehtiv Vaivara valla üldplaneering pärineb aastast 1998 ning see suunabarendustegevust valla territooriumil kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni. Siiski,viimastel aastatel on Vaivara vallas algatatud ja kehtestatud mitmeid kehtivatüldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid, osad neist on olnud väga ulatuslikud.Viimane on ka üheks põhjuseks, mis tingis uue Vaivara valla üldplaneeringukoostamise.6.1 Parima planeeringulahenduse leidmineVastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40lõige 4 punktile 3 peab KSH aruanne sisaldama eeldatavalt mõjutatava keskkonnakirjeldust strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajal ja alternatiivsetearengustsenaariumit korral, sealhulgas alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengutjuhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida.Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on lähtuvalt säästvast ja tasakaalustatudarengust valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine. Vältimaks planeerimataja läbimõtlemata arendustegevust, määrab üldplaneering valla territooriumimaakasutuse, mis põhineb omavalitsuse, arendajate, maaomanike ja kohalikeelanike nägemusel piirkondadest, mis on sobilikud teatud sorti arendustegevuseks.Suurima kaaluga ja otsustusõigusega on eelkõige omavalitsuse (volikogu,vallavalitsuse) nägemus.Vaivara valla uue üldplaneeringu lahendusel ja maade reserveerimisel on algusestpeale määrava faktoriga olnud juba kehtestatud, menetluses olevad ja algatatuddetailplaneeringud (kehtivat üldplaneeringut muutvad). Seda eelkõige Olginaarengupiirkonnas. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele(sätestatud ehitustingimused, keskkonnatingimused, reeglid jne), kuid uues üldplaneeringussätestatud reegleid on raske menetluses olevatele detailplaneeringutelerakendada, sest õiguslikult suunab arendustegevust kuni uue üldplaneeringukehtestamiseni kehtiv vana üldplaneering. Samuti on omavalitsus tänu viimastelaastatel koostatud detailplaneeringutele teinud otsuseid teatud arengusuundadeks,mille tagasivõtmine/muutmine on juriidiliselt keeruline või rahaliselt kulukas.Uue Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuselviidi KSH ekspertide soovitusel üldplaneeringu esialgsesse lahedusse sisse mitmeidmuudatusi, ennetamaks olulise negatiivse keskkonnamõju esinemist üldplaneeringuelluviimisel (vt näited järgmises lõigus). Samuti annab KSH aruanne soovitusiüldplaneeringu elluviimiseks ja mõningal määral muutmiseks (KSH aruande ptk-s5).Kuna KSH aruanne peab seaduse järgselt sisaldama alternatiivsete üldplaneeringulahenduste võrdlust, võib tinglikult võrdluseks tuua üldplaneeringu lahenduse juhul,kui KSH aruannet ei oleks koostatud ja soovitusi üldplaneeringu laheduse muutmisekspoleks antud. Pole mõtet hakata tinglikult esialgse üldplaneeringu lahendusemõju hindama ja võrdlema uue lahendusega, kuna soovitused üldplaneeringumuutmiseks on tehtud eesmärgiga ennetada negatiivse keskkonnamõju esinemist.Alljärgnevalt on toodud olulisemad muudatused, mis viidi üldplaneeringulahendusse KSH koostamise käigus:S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 75

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne6.2 0-alternatiiv• Auvere külas Eesti Energia kompleksi lõunaosas esialgu planeeritud olulisekeskkonnamõjuga tootmise reservala jäeti ära; sellise maa-ala reserveerimineolulise keskkonnamõjuga ja mh suurõnnetuse ohuga ettevõtte läheduses oleksloonud eelduse väga olulise negatiivse keskkonnamõju tekkeks. Samas poleüldplaneeringu koostamise ajal otseselt taotletud sellist sellise reservmaamääramist. Samuti poleks selle ettenägemisel enam olnud üheselt välistatavpiiriülese keskkonnamõju puudumine.• Vaivara Vallavalitsus otsustas üldplaneeringu koostamise ajal lõplikultkeelduda põhjapoole raudteed tuuleparkide rajamisest (vastavaid taotlusi olimitmeid), et tagada elanike jaoks elukeskkonna kvaliteet arvestades vallas läbiviidud tuule-ergeetika kasutuse kohta käinud ankeetküsitluse tulemusi.• Vähendati ärireservmaa osa Udria maastikukaitsealas (Natura alas) ja jäeti äraesialgu reserveeritud elamuala maastikukaitsealas. Kuna Vaivara vallas polepalju looduskaitsealuseid maa-alasid, siis hoonestuse rajaminemaastikukaitsealasse ohustaks selle toimimist ja kaitse-eesmärke.• Vähendati elamumaa reservalasid Olgina-Kudruküla piirkonnas; eelmainitudarengupiirkonna näol on tegemist vähemalt 10-kordseks valla elanike kasvukseelduste loomisega 30-50 a perspektiivis – seda isegi vähendatud elamualasidarvesse võttes. Elamualade reserveerimine läbimõtlematult ja arvestades igamaaomaniku soove tegeleda arendustegevusega iseseisvalt võib viia maastikupildi rikkumise ja hulgaliselt pooleli seisvate arendusteni ja tekitada mitmeidnegatiivseid keskkonnamõjusid (vt ptk 5.7.1 Olgina arengupiirkonnaga seotudmõjud ja ohud”). Vaatamata reserveeritud elamualade vähendamisele ei saaveel siiski piirkonna arengut pidada tasakaalustatuks ja jätkusuutlikuks, sestüldplaneeringu käigus oldi sunnitud arvestama juba kehtestatud võikoostamise lõppjärgus (planeering jõutakse kehtestada enne üldplaneeringut)detailplaneeringutega ning uute elamualadega.• Suurendati rohelise võrgustiku alasid Olgina-Kurduküla arengupiirkonnas.Rohelise võrgustiku suurendamise eesmärk oli tagada rohelise võrgustikusidusus ja aidata kaasa kohaliku tasandi mikrovõrgusiku tekkele.• Üldplaneeringu esialgses lahenduses „lõhutud” Udria maastikukaitsealahõlmav rohelise võrgustiku tuumala ühendati tervikuks. Rohelise võrgustikutoimimise seisukohalt on oluline, et tuumalade terviklikkus säiliks, sh etkaitseala ümbritseks ka puhverala.• Elukeskkonna parandamise, tervislike eluviiside propageerimise,mitmekülgsete liikumisvõimaluste tagamise ja liikluskoormuseleevendamiseks nähti ette täiendavaid kergliiklusteid.Vaivara valla arengut, juhul kui uut üldplaneeringut ei koostata ega kehtestata, onKSH aruandes käsitletud kui 0-alternatiivi ja kirjeldatud järgmises peatükis.Põhialternatiivi järgsele arengule annab hinnangu KSH aruande ptk 5.Arendustegevus, detailplaneeringute koostamise näol, on viimastel aastatel Vaivaravallas hoogustunud. Algatatud ja kehtestatud on mitmeid detailplaneeringuid, kunaNarva linna lähendus on Vaivara valla muutunud atraktiivseks paigaks arendajatele.Lähtuvalt kehtivat üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest võib tõdeda, etseni kehtiv üldplaneering ei võimalda optimaalselt suunata arendustegevust –reserveeritud maa-alasid pole piisavalt. Üldplaneering fikseeris paljuski vaidS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 76

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekoostamise aja olukorda. Lähtuvalt sellest on viimasel ajal arendajad avaldanudvallale oma maadele detailplaneeringute algatamiseks tugevat survet. Seetõttutoimub arendamine valla territooriumil läbimõeldud ja kokkulepitud strateegiaasemel hoopis lähtuvalt nö arendajate ideede väljakäimise järjekorras. Valla rollterritooriumi arengu suunamisel on piirdunud administratiivse menetlemisega jasisuline diskussioon enne planeeringu algatamisi nende otstarbekuse kohta on olnudnõrgem, kui võiks. See kajastub faktis, et vastavalt sellele, kuidas vallale esitatakseüldplaneeringut muutvate detailplaneeringute ettepanekuid, neid ka vallasarutatakse ja langetatakse igal juhul eraldi kaalutlusotsus selle algatamise kohta.Otsust tehes aga ei teata naaber maaomaniku või arendaja soove, mis hiljem võibhetke head kavatsused hoopis valla kahjuks tööle panna. Selliselt toimimisejätkamise suurimaks miinuseks on terviknägemuse puudumine, mistõttu onkeeruline näiteks ümber suunata rohekoridore, korrigeerida tuumalade piire, tagadaloodushoid ja teede ning tehnilise infrastruktuuri sidusalt rajamine jne. Paljuskitoimib selline areng katse-eksituse meetodil, kus mingi teema tähelepanuta jätmineühes ja teises detailplaneeringus ilmneb alles planeeringute realiseerimisel võinaabrusse mitme analoogse detailplaneeringu algatamise soovi esitamisel. Jubapraegu võib tõdeda, et Vaivara vald on teinud mitmete detailplaneeringutealgatamisel kogemuse puuduse tõttu ja arendajate kõiki plaane ette teadmatapiisavalt läbimõtlemata otsuseid, mida kajastavad käesoleva aruande ptk 5alapeatükid. Need otsused on paljuski valla nurka surunud – taganemistee oleksvaid detailplaneerinute tühistamine, mis oleks kulukas. Nullalternatiivi jätkamine eiole kindlasti mõistlik, sest sellisel juhul ei kaaluta otsuseid kogu valla kontekstis,vaid kitsama piirkonna või iga detailplaneeringuala kontekstis, mis on siiani katoimunud. Nii ongi nullalternatiivi järgi elamine loonud eeldused juba praegu vallarahvaarvu kümnekordistamiseks.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 77

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne7 MEETMED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISEKESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS NING SEIREKSUue Vaivara valla üldplaneeringu elluviimisega kaasneva võimaliku olulisekeskkonnamõju vältimise/leevendamise peamiseks meetmeks on ptk 8 seatudkitsendused, nõuded ja tingimused detailplaneeringute ja projektide koostamiseksehk keskkonnatingimused koos üldplaneeringu kaardiga, kus on määratud vallaerinevate arendusalade peamised maakasutuse juhtotstarbed.Kõige tõenäolisemalt on kohalikus kontekstis olulisemate keskkonnamõjudegapiirkond Olgina-Kudruküla arenduspiirkond Narva linna ääres, kus läbi kehtestatudja menetlemises olevate detailplaneeringute ja uues üldplaneeringus reserveeritudpotentsiaalsete hoonestusalade luuakse võimalus ulatusliku elamu-, äri- jatootmispiirkonna – Narva eeslinna tekkeks. See tähendab, et võrreldes olemasolevaolukorraga antakse üldplaneeringuga võimalus (valdavalt on see läbi detailplaneeringutejuba loodud või jõutakse luua enne üldplaneeringu kehtestamist)oluliseks elanikkonna kasvuks, ulatusliku ettevõtluse arendamiseks jne. Samas onressursid piirkonna arenguks piiratud – põhjaveevarusid ei ole piisavaltvarustamaks kogu piirkonda joogiveega; reovee puhastamise võimalused ja sellegakaasnevad mõjud on hindamata. Vaivara vald on juba täna arengukavas öelnud (vtptk 4.4.3), et sellise kompleksse infrastruktuuri väljaarendamiseks valla omavahenditest ei piisa.Võimalike negatiivsete mõjude ja probleemide ennetamiseks on soovitatav Vaivaravallal koostada Olgina-Kudruküla arenduspiirkonna kohta eraldi osa üldplaneering,milles lahendatakse kompleksselt teede, kergliiklusteede ning tehnovõrkudegaseonduva sh veevarustuse, kanalisatsiooni, elektri, side, gaasivarustuse jmsküsimused. Osa üldplaneering võimaldaks Olgina-Kudruküla piirkonnaarendamisel tagada tervikliku lähenemise. Isegi, kui omavalitsus ei pea vastavatteemat vajalikuks lahendada just läbi valla osa üldplaneeringu, tuleb uuendadavastavalt üldplaneeringu lahendusele Vaivara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniarengukava. Lisaks tuleb Vaivara Vallavalitsusel ja volikogul sisse viia elamu- jaärialadega väljaehitamisega seonduv temaatika valla arengukavasse, kus seda tulebkäsitelda (eeskätt Olgina arengupiirkonnas) süvendatult. Valla elanikkonnaplahvatusliku kasvu teadlikuks juhtimiseks tuleb koostada detailne tegevuskava jareserveerida piisavad eelarvelised vahendid. Lisaks on vajalik tagada ka Olginaarengupiirkonna üle tõhus administratiivne kontroll (ehitus- ja tegevuslubaderegister). Koostada ja sõlmida piirkonna toimimise tagamiseks vajalikud kirjalikudkokkulepped, et piirkonna sotsiaalse ning tehnilise infrastruktuuri õigeaegserajamise ajastamine.Oluline on, et piirkonna arendamisel tehakse teadlikult valikuid, st ennetatakseläbimõtlematut ja võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju avaldada võivategevuse planeerimist. Sealjuures on ülimalt oluline, et vald kontrollib igadetailplaneeringu puhul sisuliste ja reaalselt toimivate keskkonnatingimusteolemasolu ja viib hilisemal projekteerimisel ja ehitamisel läbi seire, et kõik toodudnõuded oleks täidetud enne ehitus- või kasutusloa väljastamist.Muude arendustegevuste mõjud ei ole tõenäoliselt samavõrd olulise keskkonnamõjuga,kuid erinevad arendusprojektid võivad vastavalt üldplaneeringule põhjustadalokaalseid mõjusid. Mõju aitab vältida või ennetada ennekõike üldplaneeringusmääratud reeglitest ja keskkonnatingimustest kinni pidamine ja üldplaneeringuS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 78

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannemuutmise vältimine. See on eriti oluline elamuehitusvaldkonnas, kus veelgisuuremate reservmaade ettenägemine pole mõttekas, sest kompaktse asustusegaalad hajuks laiali ja elanikkonna kasv võiks juba oluliselt ületada keskkonnataluvuspiiri. Samuti KSH aruandes ptk 5 toodud soovitused mitmete detailplaneeringutemenetluse peatamiseks või planeeringulahenduse oluliseks muutmiseks.Planeeringu kui maakasutus- ja ehitusvõimaluse peamiseks seire meetmeks saabolla planeeringu elluviimise järgimine. See on Vaivaras eriti oluline Olginaarengupiirkonnas, kus on kehtestatud või kehtestamisel mitmed ulatuslikud jaelanikkonna plahvatuslikuks kasvuks aluse loovad detailplaneeringud. Kunaüldplaneeringu kehtestamisele järgneb seaduse järgi detailplaneeringu koostamine,maakorralduslikud toimingud ja projekteerimine, peab Vaivara Vallavalitsusseirama, et edaspidiste detailplaneeringute ja projektide koosseisus oleks arvestatudüldplaneeringu säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimustega. Jubakehtivate planeeringute osas tuleb järgida nende KSH aruannetes seatudkeskkonnatingimusi ja järelevalve teostaja poolt sätestatud seiremeetmeid. Vastavtoiming tuleb läbi viia enne ehitusloa väljastamist või detailplaneeringuavalikustamise eelset vastuvõtmist.Jätkusuutlik saab Vaivara vald olla vaid juhul, kui mõistetakse iga otsuse mõjukogukonnale, keskkonnale, majandus-, sotsiaal- ja kultuuriruumile. Hetkel onarengu ohjamiseks ja olemasolevate ning uute elanike vastuolude vältimiseks vajajuba tekitatud olukorda arvestavaid lepinguid ja kokkuleppeid arendajatega. Samution oluline valla eelarvevahendite väga teadlik kavandamine läbi arengukava jakoostöös arendajatega. Majanduse elavnemisel seisab valla ees väljakutse viiakvaliteetse elukeskkonna tarvis vajaminevate investeeringute maht kooskõllaelanike arvu juurdekasvu ja kasvavate nõudmistega.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 79

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne8 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSTEMÄÄRATLEMINE ÜLDPLANEERINGULEÜldplaneeringu ellurakendamisel tuleb toetada säästliku arengu põhimõtetele rajatudarengusuundi, nagu äri- ja tööstuspiirkondade arenduse kvaliteedi suurendamine,suurohuga ettevõtete ja olulise keskkonnamõjuga tegevuste hoidmine eemalelamualadest, rajatavate äri- ja tootmisettevõtete energiakasutuse tõhususetagamine, ajakulu vähendamine transpordis ning ratsionaalsem ressursi- ja energiakasutus.Samuti tuleb Vaivara Vallavalitsusel enne detailplaneeringute kehtestamistsõlmida maaomanikuga kokkulepped, et tagada terviklahenduste lõpuni viimine jadetailplaneeringu eesmärgipärane ja valla jaoks ratsionaalsel kujul etapiviisilinerealiseerimine vastavalt kõigile seatud keskkonnatingimustele.8.1 Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusedTulenevalt hinnatud mõjudest ja nende leevendamise meetmetest on käesolevasüldplaneeringus seatud järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengutingimused:1. Tagamaks keskkonna säästvat kasutamist, on Vaivara vald jagatud arengupiirkondadeks,millest vaid tootmise arendamise ja riigikaitseobjektidepiirkonda on lubatud olulise keskkonnamõjuga objektide rajamine. Koguarengupiirkonnas on militaar-, tööstus-, tootmis- ja ärihoonete ning rajatisteehitamine reeglina lubatud ainult detailplaneeringu alusel v.a erandid, mis ontoodud üldplaneeringu ptk 2.2.5 kuni 2.2.7. Sellised nõuded tagavadvallaelanike jaoks keskkonnakvaliteedi püsimise ja välistavad uue elanikkonnaelama asumise keskkonnaohtlike või riigikaitseliste objektide riskialas.2. Vaivara vallas raudteest põhja poole jäävatel reserveeritud tootmisaladel polelubatud arendada ohtlikku tootmist või äritegevust ehk kõiki neid tegevusi, miskajastuvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 lg 1toodud loetelus. Keelatud on keemia- ja naftaproduktide töötlemine, ladustamine,v.a olmekeemia produktide puhul, kui vastava produkti ohutus on eelnevaltfaktiliselt teada;3. Detailplaneeringu järgse vähemalt 2 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisalaväljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubadeväljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassidja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid.Samuti tuleb gaasivarustuse või kaugkütte trassid rajada enne hoonetele ehituslubadeandmist;4. Tehnovõrkude ehitamise ajal tuleb tagada nende väljaehitamine nii, et häiritaksvõimalikult vähe olemasolevate võrkude kasutamist ning ei halvendataksolemasolevate võrgulahenduste toimimist;5. Tootmishoonete või rajatiste detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostadaeskiis, millest peab selguma hoonete ja suuremate tootmisrajatiste paigutusplaneeringualal ja tootmistegevuse spetsiifika (kirjeldus). Selle alusel selgubolulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus ning omavalitsusel on võimalusteadlikult kasutada oma õigust algatada detailplaneeringule keskkonnamõjustrateegiline hindamine või see ära jätta;6. Kõigis koostatavates detailplaneeringutes tuleb anda hinnang keskkonnaolukorra muutumisele, lähtuvalt kavandatava tööstuse ja äri spetsiifikast ningdetailplaneeringu ala teenindama hakkava transpordi jms eripärast. Detailpla-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 80

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneneeringutes tuleb vastavalt planeerimisseadusele määrata ehitised, mille rajamiselkeskkonnamõju hindamine on kohustuslik;7. Rajatavates ettevõtetes on soovitatav kasutada parimat võimalikku tehnikat(Best Available Technique), vähendamaks tekkivate jäätmete koguseid,õhusaastet ja müra;8. Hoonestuse ja seda teenindava infrastruktuuri rajamisel tuleb tagada maaparandussüsteemidetoimimine. Selleks lubatakse maaparandussüsteemidega alaleehitada uut hoonet vaid tingimusel, et tagatakse maaparandussüsteemi toimimine(kuivendussüsteem suunatakse ümber või seda ei vigastata elamu rajamisel)ja ehitustegevus on eelnevalt kooskõlastatud Viru Maaparandusbürooga;9. Kuna Vaivara vald asub osaliselt kõrge radooniriskiga alal, sh jäävad osaliseltkõrge radooniriskiga alale ka kavandatud uued arenduspiirkonnad, onsoovituslik enne hoonete rajamist läbi viia radooni mõõtmised ja vajadusel võttakasutusele meetmed, mis väldivad radooni tungimist elamutesse, avalikkuteenindust pakkuvatesse ärihoonetesse ja ühiskondlikesse hoonetesse;10. Üle 5 krundiga elamuala detailplaneeringu koostamisel ja rajamisel tuleb tagadavähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgnevaelamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 20% suurune avalikhaljasala (seal võivad paikneda ka mänguväljakud vms);11. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele elamukruntidele hoonete projekteerimiseltuleb tagada vähemalt 50% krundi ulatuses krundi pindalast kõrghaljastusesäilimine või istutamine;12. Planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastustkäsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned,teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamiselkõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus)kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid,kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, shpuude vigastamist muul moel;13. Ärialade kavandamisel tuleb täita üldplaneeringu ptk 2.2.5 seatud tingimusi jatootmisalade kavandamisel tuleb täita üldplaneeringu ptk 2.2.6 seatud tingimusija tuulegeneraatorite püstitamisel üldplaneeringu ptk 2.2.7 seatud tingimusi, ettagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;14. Vaivara valda kavandatud ettevõtluse ja tootmise puhul tuleb võimaluse korralkasutada vett säästvaid tehnoloogiaid;15. Ühiskondlike ehk üldkasutatavate hoonete kavandamisel otsustab detailplaneeringukohustuse vallavalitsus, v.a juhul, kui uus üldkasutatav hoone kavandatakseüldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega alale;16. Elamukvartalite eraldamiseks ja kaitseks tootmis- ja tööstusaladelt ning elavaliiklusega tänavatelt/teedelt tuleva liiklusmüra ja õhusaaste eest tuleb rajada võialles hoida rohelisi puhvervööndeid. Väiksemad haljasalad või haljakud onsamuti vajalikud keskkonnakvaliteedi tagamiseks. Kohustuslikud säilitatavadvõi loodavad haljastud on tähistatud Üldplaneeringu kaardil tähisega H ja HL;17. Olemasolevatele haljas- ja puhkealadele tuleb detailplaneeringutes tagada hõlbuskergliikluse juurdepääs. Puhkealad (P ja PR) ja haljasalad (H ja HL) tulebühendada võimaluse korral kitsamate roheliste koridoridega, mis pakuksalternatiivseid liikumisteid inimestele ja faunale ning seoks olemasolevadpuhkealad ja planeeritud haljastud omavahel;18. Rohekoridorides ja rohevõrgustiku tuumaladel on lubatud ehitada üks elamuvõitalukompleks kinnistu kohta, kui kinnistu suurus on vähemalt 3 ha (vtS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 81

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannetäpsustus rohevõrgustiku alale ehitamiseks arengupiirkonnas H ptk 2.2.3.6).Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta,kuid sellisel juhul ei tohi kinnistule ette näha enam kui ühte üksikelamutja selle juurde kuuluvaid abihooneid. Maaüksuste enam kui kaheks kruntimist(sh üks hooviala elamualana ja ülejäänud maa maatulundusmaana) elamuehitusejaoks ei ole lubatud;19. Ranniku ääres asuvale Udria maastikukaitsealale ehitamisel tuleb koostadadetailplaneering ja sellele läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine,ennetamaks ja vältimaks olulist negatiivset keskkonnamõju ja tagamaksmaastikukaitseala kaitse-eesmärkide täitmine;20. Tuulepargi, riigikaitsemaa ja keskkonnaohtlike objektide, mastide, postide,kalmistute jms ning elamuala vahel tuleb arvestada üldplaneeringus määratudpuhvervööndeid (vt üldplaneeringu ptk 2.2.7.3);21. Planeeringu elluviimisel (nii ehitustegevusel kui hoonete kasutuselevõtmisel)tuleb tagada välismüra normtasemed, seda nii planeeringualal kui selle naabrusesolevatel elamualadel. Samuti tuleb tagada planeeritavates ja projekteeritavateshoonetes normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed elamutele,büroo ja haldushoonetele, tervishoiuasutustele jt hoonetele on toodud Sotsiaalministri04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal,elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid(RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringutekui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtetepaigutamisel hoonetesse. Peamised summutamist vajavad müraallikad onautoliiklus, võimalik tuulegeneraatorite müra, ehitustööd jms;22. Liikluse seisukohast konfliktsete piirkondade (nt maanteede sanitaarkaitsealaleehitamise kavandamisel) detailplaneeringutes tuleb esitada andmed liiklusintensiivsusekohta ja lähtuvalt liiklussageduse intensiivsusest määrata meetmedmüra vähendamiseks (koostada müra modelleerimine);23. Tee ääres olevatele elamukruntidele detailplaneeringute koostamisel ja hooneteprojekteerimisel tuleb arvestada mahasõitude ohutusnõuetega, teeäärsete kommunikatsioonidepaiknemise jms. Maantee vms objekti sanitaarkaitsevööndisseehitamine on lubatud, kuid sellisel juhul peab maaüksuse või krundi omanikolema teadlik sellega kaasnevatest mõjudest (müra, vingugaasid), riskidest ningleidma nende leevendamiseks võimalused omal kulul ja ehituslike vahenditega;24. Teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaidteid (millega on planeeringu väljatöötamisel juba arvestatud);25. Liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamualasisese teekrundi miinimumlaius olema vähemalt 12 m ja äri- ning tootmisaladel16 m;26. Suurematele avalikele või äri- ja tööstusobjekte teenindavatele parklatele tulebrajada õli-liivapüüdurid;27. Hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks,kui elamukrundi või elamuga maaüksuse suurus on üle 2500 m 2ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast javastav projekt on kooskõlastatud Keskkonnaametiga;28. Detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse alal ja tiheasustusalal onlubatud kogumiskaevud ainult ajutise lahendusena kuni tsentraaltrassidevalmimiseni. Kanalisatsiooni lahendamiseks enam kui 5 krundiga elamualalpeab olema tagatud arendusala sisene tänavatorustike ehitamise võimalus koosS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 82

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannetsentraaltrassiga liitumise punkti ära näitamisega (nende asukohad tuleb määrataeelprojektiga);29. Võimalike tühisõitude vähendamiseks on vajalik valda külastavate turistide japuhkajate suunamine olemasolevatele matkaradadele, vaatamisväärsuste juurdejms kohtadesse viitade abil. Samuti vähendab või ennetab transpordist tulenevatkeskkonnasaastet hea ja regulaarne suvitajate sihtkohtade ja Narva linna, Sillamäelinna ning Kohtla-Järve linna hea ühistranspordiühendus ning kergliiklusteederajamine üldplaneeringuga määratud kohtadesse;30. Individuaalelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade(maakütte pumbad kohtades, kus see on võimalik lähtuvaltmaapinna eripärast, õhksoojuspumbad jms) ja passiivkütte (aknad majalõunaküljes, passiivne päikeseküte vee soojendamiseks jms) kasutamist, etvähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamiselkasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavusca 80-100 cm). Soovitatav on maaküte paigaldada parklate alla jms kohtadesse.Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel ning?arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega.Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;31. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates01.01.2009. a;32. Elektrivõrgu õhuliinid peavad kulgema võimaluse korral piki teid ja väljaspoolrohevõrgustiku alasid. Rohevõrgustiku alal kulgevaid liine võib projekteeridavaid Keskkonnaameti ja Vaivara Vallavalitsuse nõusolekul;33. Tänava- ja muus välivalgustuses on soovitatav kasutada säästulampe, LEDvalgusteid,päikeseenergial töötavat valgustust 59 vms;34. Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Mere ääres ja kaldal on piireterajamiseks seatud eritingimused üldplaneeringu ptk 2.2.7.1;35. Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses(RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87; 37, 288; 2006, 28, 209; 58, 439; 2007,19, 94;44, 315; 66, 408; 2009, 3, 15) toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb kogudasorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nenderegulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduseorganiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikultkäidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse. See eeldab prügikastideregulaarset tühjendamist ning jälgimist, et prügi hulka ei satuks näitekspoolpõlevaid suitsuotsi, mis võiks põhjustada tulekahju.8.2 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmineKäesoleva üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatudjärgmiste ehitus- ja maakasutustingimustega:• Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus ja vältida terviklikeloodusalade killustumist. Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältidakompaktsema asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohadja üksikud elamud hajaasustusviisil). Peamiseks nõudeks on see, et looduslikeja/või pool-looduslike alade osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langedaalla 80% maaüksuse pindalast;59 http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1601S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 83

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne• Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad,kaitsealuste liikide elupaigad vms) on majandustegevus seadustega kaskeelatud või piiratud;• Väljaspool kaitsealasid võib metsas vastavalt metsakorralduskavadelearendada majandustegevust. Sealjuures tuleb võimaluse korral rohelisevõrgustiku koridorides vältida ulatuslikku (üle 3 ha lankidega) lageraiet.Metsade majandamisel rohelises võrgustikus on soovitatav kasutadavalikraiet;• Rohelise võrgustiku aladel võib jätkata olemasolevate põllumaadekasutamist – traditsionaalsed põllud toimivad rohevõrgustiku osana jalisavad maastikku mitmekesisust. Maaomaniku soovi korral on lubatudpõllualadele metsa istutamine;• Hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest. Rohelise võrgustiku koridorideosas on soovitatav vältida lageraiet, lageraie vajaduse korral tuleb koridorpeale raiet vähemalt endises mahus uuesti metsastada.• Olemasolevate kaevanduste kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nendeammendumiseni;• Olemasolevate kaevanduste laienemine peab lähtuma rohelise võrgustikupaiknemisest;• Olulist rohelise võrgustiku muutmist ettenägeva tegevuse kavandamiseltuleb koostada keskkonnamõjude hindamine;• Rohevõrgustiku aladele jäävate veekogude ja nende kaldaalade looduslikkustuleb säilitada. Rohelise võrgustiku aladel ei vähendata looduskaitseseadusesttulenevat ranna või kalda ulatust ja ehituskeeluvööndit;• Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et seemuudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Selle tagamisekstuleb ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna,et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erinevaökosüsteemi siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärastkeskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu jasäiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;• Veekogude kuju (voolusängi) muutmist (lihtsustamist) tuleb vältida, kunasee vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana;• Paisude rajamist rohelise koridori staatuses olevatele vooluveekogudeletuleb vältida, kui see tegevus halvendab rohelise koridori toimimist;• Rohevõrgustiku aladele jäävate allikate veerežiim tuleb säilitada;• Väärtuslikel puisniitudel on mõistlik säilitada/taastada traditsioonilinemajandustegevus - karjatamine ja niitmine;• Rohelise võrgustiku alal tuleb säilitada looduslikud pinnavormid;• Rohevõrgustiku koridori aladele ehitades peab koridori alaga risti suunasvähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peavadkoridori alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedadevahekaugused olema vähemalt 200 m;• Koridoride lõikumisel maanteega (konfliktikohad) tuleb kavandada abinõudloomade liikumisvõimaluste säilimiseks – selleks tuleb rajada loomade teealt läbi liikumist võimaldavad tunnelid vms lahendused;• Rohevõrgustiku aladel on lubatud ehitada üks elamu- või talukomplekskinnistu kohta juhul, kui kinnistu suurus on vähemalt 3 ha. Alla 3 hakinnistule ei ole lubatud hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta. Olemas-S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 84

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneolevate minimaalselt 3 ha suuruste maaüksuste enam kui kaheks kruntimine(sh üks hooviala elamualana ja ülejäänud maa maatulundusmaana) elamuehitusejaoks ei ole lubatud;• Rohevõrgustiku alal ei tohi uus elamu paikneda naaberkinnistul olevaleelamule lähemal kui 50 m.8.3 Väärtuslike maastike ehitustingimusedKäesoleva üldplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud on kavandatudjärgmiste ehitustingimustega:• Säilitada tuleb väärtusliku maastiku omapära;• Säilitada ja avada tuleb ilusad vaatekohad;• Kõigile väärtuslikele maastikele on soovitatav koostada maastikuhoolduskavad.Hoolduskavad saavad olla aluseks alade säilitamise ja taastamisegaseotud otsustele ning nende põhjal saab motiveeritult kavandada hoolduseksvajalikke meetmeid;• Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevateväärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastikutaustaga;• Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna ning soovitatavalt kasutuselolevatena;• Likvideerida maastike üldilmet kahjustavad ajaloolise väärtuseta varemadjms heakorrastamata objektid;• Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada maastikuleomased hooned ja elemendid;• Maastikuvaateid muutvate objektide (nt üldjuhul lubatud kuni 0.1 MWtuulegeneraatorid, mobiilside mastid, kõrgepinge õhuliinid jmt) ehitamineväärtuslikele maastikele ja kaunite vaadete vaatesektorisse on üldjuhulkeelatud; uute maastikuilmet muutvate objektide ehitamine sinna onvõimalik ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu aluselja juhul, kui selle aluseks on võetud maastikuhoolduskava.Väärtuslikele maastikele lisaks on maakonna teemaplaneeringus määratud kaunidteelõigud, mida on nende esteetilisuse ja atraktiivsuse tõttu esile toodud. Need oneelkõige sobivad marsruudid, mida turistidele soovitada. Ilusaks teelõiguks Vaivaravallas on Narvast Narva-Jõesuuni suubuv Narva Narva-Jõesuu tee.Kohati on kinni kasvanud vaated Narva jõele. On soovitatav need kohadheakorrastada ja jälgida, et vaated ei kasvaks kinni.Vaivara valla olulisim vaatekoht on Pargimägi Sinimäe alevikus, kust avanebkauneid vaateid ümbruskonna maastikule.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 85

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne9 RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISEARUANDE KOOSTAMISELPeamiseks raskuseks aruande koostamise seisukohast on KSH läbiviimise alastearusaamade suur varieeruvus. Kuna selles valdkonnas on Eestis avaldatud vähekirjandust ning arusaamad on alles kujunemisel, kirjutati aruandesse ptk 1.2, misselgitas eksperdipoolse töö tegemise aluspõhimõtteid.Metoodiliselt põhjustas raskusi ennekõike fakt, et varasemad planeeringuotsused onolnud juba strateegilisel tasandil valiku tegemise alused, mille tõttu paljudeljuhtudel olid valikud paigas juba varem kehtestatud või menetlemise lõppfaasisolevate detailplaneeringute kaudu, mille KSH aruanded on juba heaks kiidetud.Nende tase ja neis sätestatud keskkonnatingimuste kvaliteet olid aga vägakõikuvad. Kuid kuna järelevalve teostaja on neid pidanud piisavaks ei hakatudüldplaneeringu käigus teiste KSH ekspertide ja järelevalve teostaja varasemaidseisukohti täpsustama.KSH seisukohast raskendasid üldplaneeringule hinnangu andmist üldplaneeringukoostamise ajal menetluses olevad detailplaneeringud 60 just seetõttu, et nendekoostamine toimus paralleelselt üldplaneeringuga. See tähendab, et üldplaneeringusja KSH-s seatud esialgsed nõuded ja keskkonnatingimused muutusid töö käiguskasutuks, sest need ei ole detailplaneeringute ja nende KSH koostamisel aluseksning nendega ei arvestatud. Seetõttu korrigeerisid KSH eksperdid korduvaltüldplaneeringu KSH aruande teksti, et viia see vastavusse järelevalve teostajavarasemate detailplaneeringu KSH aruannete heakskiitmise otsustega.Üldplaneeringule hinnangut andes on KSH lähtekohaks üldplaneeringus seatudnõuded ja antud KSH aruande alusel üldplaneeringusse seatudkeskkonnatingimused. Ohuks on siin see, et osa detailplaneeringud on koostatudenne käesolevat üldplaneeringut ja ei arvesta kõiki üldplaneeringus seatudkeskkonnatingimusi.KSH ekspertidel ja planeerijal oli eeltoodust lähtuvalt sisuliselt võimatuüldplaneeringu lahendust muuta algatatud ja menetluses olevate detailplaneeringuteosas. See tähendab, et kaalutlusotsus mingi piirkonna arendamisel on tehtud varemsealjuures arvestamata ekspertide arvates parimal viisil kõiki keskkonnakaalutlusi.Paljuski oli just Olgina arengupiirkonnas seega üldplaneeringu koostamine rohkemformaalne olukorra fikseerimine kui planeerija, KSH eksperdi ja ametkondadearutelude tulem. Käesolevas KSH aruandes ptk-s 5 anti negatiivse varjundigahinnang mitmetele algatatud detailplaneeringutele just lähtuvalt omavalitsusejätkusuutlikkusest. Hetkel on veel toimumata ehitustegevuse ja kõigi planeeringutelõplikult kehtestamata oleku tõttu vallal võimalus olukord läbi tõhusaadministratiivse kontrolli ja lepingutega päästa, kuid kas seda suudekatse näitabaeg.Paljuski oli KSH menetlus üldplaneeringu sisu kontroll ja planeerija abistaminekonkreetsete säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste täpsustamisel jaerinevate maakasutuse juhtfunktsioonide ulatuse määremisel. Kogu soovitustekogumit ja sellest tekkinud positiivseid muudatusi on keeruline dokumenteerida,sest paljud mudatused kajastuvad kaardil graafiliselt või läbi planeeringus seatud60 Vaivara vallas on menetluses hulgaliselt detailplaneeringuid, vt täpsemalt ptk 4.4.2S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 86

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannetingimuste edasiseks arendustegevuseks, planeerimiseks, projekteerimiseks,kruntimiseks ja ehitamiseks.Raskusena KSH menetlemisel tuleb välja tuua asjaolu, et planeeringu KSHmenetlus dubleerib variatsioonidega üldplaneeringu menetlust. Selle tõttu kuluspalju kasutut aega topelt menetluste tegemisele, millega kaasnes omakordakeskkonnasaaste nt üleliigsete sõitude näol ja sisuliselt kasutult tehtud topeltprotsesside korralduslik töö. Ilmselt tuleneb asjatu dubleerimine sellest, etplaneeringu ja KSH protsessi ühildamises ei ole riiklikul tasandil juba aastaidüksmeelt. Sellise ressursside raiskamise saab kõrvaldada seaduse muutmine, sestneed tulenevad seaduste omavahelisest ebakõlast.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 87

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne10 ÜLEVAADE KSH KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTAKSH programmi koostamine ja aruande avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele. Lisakstutvustati keskkonnaga seotud aspekte ka planeerimisseaduse kohastel avalikelaruteludel.KSH koostamise korraldamise ja avalikkuse ning ametkondade kaasamise protsesskulges järgnevalt:KSH etapp Etapi kirjeldus Etapi sisuÜP ja selle KSHalgatamineKSH programmikoostamineKSH programmiavalikustamineKSH programmitäiendamine jaheakskiitmineKSH aruandekoostamineKSH aruandeavalikustamineKSH aruandeheakskiitmineAlgatamise otsus Vaivara Vallavolikogu otsus nr 151; 28.02.2008Algatamisest teatamine Ametlikud Teadaanded 07.03.2008Ajaleht Põhjarannik 04.03.2008Programmi eelnõu koostamineProgrammi osas seisukoha küsimine Ida-Virumaa Keskkonnateenistuselt,Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Vaivara VallavalitsuseltProgrammi avalikust Ametlikud Teadaanded 26.01.2009väljapanekust ja avalikustarutelust teatamineAjaleht Põhjarannik 27.01.2009AS Pöyry Entec veebileheküljelVaivara valla veebileheküljelKirja teel: Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, EestiKeskkonnaühenduste Koda, Sotsiaalministeerium,KultuuriministeeriumAvalik väljapanek Seisukoht laekus Sotsiaalministeeriumilt03.02.2009-17.02.2009Avalik arutelu toimus 20.02.2009. a Vaivara vallamajasProgrammi täiendamine Sotsiaalministeeriumi seisukoha osas ja avalikul arutelultehtud ettepanekute osas.Vastuskiri SotsiaalministeeriumileKSH programmi esitamine heakskiitmiseks Keskkonnaameti Viru regioonile, miskiideti heaks 03.04.2009. a kirjaga nr 6-8/3063-4Märts -november 2009Aruande avalikustväljapanekust ja avalikustaruetlust teatamineAmetlikud Teadaanded 23.11.2009Ajaleht Põhjarannik 25.11.2009AS Pöyry Entec veebileheküljelVaivara valla veebileheküljelKirja teel: Keskkonnaameti Viru regioon, EestiKeskkonnaühenduste Koda, Sotsiaalministeerium,KultuuriministeeriumAvalik väljapanek02.12.2009-23.12.2009Aruande avalik arutelu 12. jaanuar 2010. a Vaivara vallamajas.KSH aruande heakskiitmiseks esitamineKeskkonnaameti ViruregioonileS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 88

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne11 KOKKUVÕTEHinnatava Vaivara valla üldplaneeringu eesmärgiks on valla arengusuundademääramine ja territooriumi maakasutuse planeerimine. Kogu Vaivara vallaterritooriumit hõlmava uue üldplaneeringu menetlemise käigus kaalutleti (kehtivatedetailplaneeringute seatud võimaluste piires), millised alad on lähtuvalt muutunudolukorrast (seda nii õiguslike piirangute lisandumise osas, kui ka lähtuvaltmuutunud majanduslikest võimalustest ja sotsiaalsetest vajadustest) sobilikudelamuehituse, tootmise, puhkemajanduse ja ärialase ettevõtluse jms jaoks.Üldplaneeringus määrati edasiste detailplaneeringute koostamise, projekteerimise,ehitamise ja maakasutuse reeglid.Uue Vaivara valla üldplaneeringuga määrati Ida-Viru maakonna teemaplaneeringu„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alusel rohelinevõrgustik, mida täpsustati vastavalt kehtestatud ja menetluses olevateledetailplaneeringutele ning üldplaneeringu täpsusastmele. Üldplaneeringuga luuakseeeldus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks.Vaivara valla üldplaneeringuga määratakse uued tootmis-, äri- ja elamualadsuunates nad valla arengut silmas pidades sobivatesse kohtadesse.Arendustegevusele seatud tingimused ja nõuded on eelduseks, et üldplaneeringuelluviimisel arvestatakse ümbritseva keskkonnaga ja ennetatakse negatiivsekeskkonnamõju esinemist.Vaatamata seatud maakasutusreeglitele ja valla arengu suunamisele ei saa siiskivalla arengut pidada tasakaalustatuks. Uue Vaivara valla üldplaneeringuga luuaksealus oluliseks elanikkonna kasvuks. Olgina ümbruses määratud elamualasidarvestades (nii kehtestatud kui menetluse lõppfaasis olevate detailplaneeringute jaüldplaneeringu lahenduse näol) on üldplaneeringu poolt võimaldatud elanikkonnakasv vähemalt 10-kordne. Sealjuures peab välja tooma, et seni on nii Vaivara vallakui ka Narva linna elanikkond vähenenud aasta-aastalt, mistõttu kiiret kasvu onhetke majandusoludes võimatu prognoosida. Küll aga võib majandusoludeparanemine valglinnastumise ja elanikkonna lisandumise Vaivara valda kiireltkäivitada. Selle ohjamine on ennekõike administratiivne tegevus, mille edu tuginebtargale omavalitsuse sisesele finantsplaneerimisele, arengualade sidususe ja etapiviisilise väljaarendamise tagamisele ning kokkulepetele arendajate võimaaomanikega.Üheks oluliseks negatiivset mõju avaldavaks aspektiks võib kujuneda vee- jakanalisatsiooni teema Olgina arengupiirkonnas, kuna kavandatava arendusalaveevajadus ületab Vaivara vallas kinnitatud põhjaveevarud, mistõttu peabveetarbimise rahuldamiseks eeldatavalt kasutusele võtma Narva veehoidlapinnavee. Samas ei arvesta Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniarengukava, mis on koostatud aastaks 2020 Olgina piirkonna arendustega. Eraldihindamist ja analüüsi vajab reovee teema, kuna ulatuslikult arendusalalt tekkivreovesi tuleb puhastada ja juhtida selleks sobivasse eelvoolu, avaldamata sealjuuresolulist negatiivset mõju eelvoolu veekvaliteedile. Eelnevat silmas pidades ei saaOlgina ümbruses kavandatut pidada tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu aluseks.Leevendavaks meetmeks on edaspidi valla poolne tõhus finantsplaneerimine,kohustuste lepinguline jagamine ja Olgina arengupiirkonna osa üldplaneeringu ningsellele piirkonnale täpse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni skeemi ja välja arendamiseplaani koostamine. Soovitav on Vaivara vallal läbi vaadata elamu- ja ärialadegaS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 89

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneväljaehitamisega seonduv temaatika ja käsitelda seda (eeskätt Olginaarengupiirkonnas) süvendatult valla arengukavas, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukavas ning reserveerida selle edukaks realiseerimiseks teadlikult piisavadeelarvelised vahendid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 90

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne12 KASUTATUD ALUSMATERJALID12.1 Loetelu kasutatud alusmaterjalidestTrükised, planeeringud või projektid:1. Keskkonnaministeerium. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. 1997. Eesti tulevikustsenaariumid:üleriigiline territoriaalmajanduslik planeering „Eesti 2010”.Tallinn/Tartu2. Keskkonnaministeerium. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. 1996.Tulevikutrendid. Maailm ja Eesti. Tallinn/Tartu3. Euroopa Komisjoni juhend Guidelines for the Assessment of Indirect andCumulative Impacts as well as Impact Interactions (mai 1999, inglise keeles)http://www.envir.ee/915524. European Commission 1994 Europe 2000+ Cooperation for European territorialdevelopment. Luxembourg5. CEC, Commission of the European Communities, 1999 European SpatialDevelopment Perspective. Towards Balanced and Sustainable Development of theTerritory of the European Union.6. The Group of Focal Points 1994 Vision and Strategies around the Baltic Sea2010. Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region.Denmark7. European Spatial Development Perspective. Towards Balanced and SustainableDevelopment of the Territory of the European Union. CEC, Commission of theEuropean Communities8. Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia jaBotaanika Instituut. Tartu Ülikooli kirjastus.9. Keskkonnaministeerium. 2007. Eesti Keskkonnastrateegia 2030 [www]http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328494/KS_loplil_riigikokku_1.pdf10. Keskkonnaministeerium. 2005. Eesti säästva arengu riiklik strateegia SäästevEesti 21 [www] http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf11. Keskkonnaministeerium. ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP). 1999. Bioloogilisemitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava12. Keskkonnaministeerium. 2000. Üleriigiline planeering Eesti 2010. Tallinn13. Läänemere Regiooni Ruumilise Arengu Komitee .1997. Läänemeremaade visioonja strateegiad 2010. Nägemuselt tegudele., Poola14. Riigikogu 22. novembri 2006. a otsus Eesti riikliku turismiarengukava 2007-2013kinnitamine. RTI, 2006, 53, 40015. Eesti Geoloogiakeskus. 2004. Esialgne radooniriski levialade kaart16. Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart,17. K. Sepp, J.Jagomägi. 2002. Roheline võrgustik,18. Via Baltica Spatial Development Zone Summary Report 2000, Riga, 2000.19. Lass, K., Kase, U., International and local level planning cooperation. RailBaltica - collision or dialog between different planning levels. Beriatos, E.,Brebbia, C.A., Coccossis, H., & Kungolos, A. (toimetajad). SustainablePlanning & Development (raamat seeriast: The Sustainable World) WIT Press,pp. 127-143, 200320. AS Teede Tehnokeskus. 2008. Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal [www]http://www.mnt.ee/atp/failid/Liiklusloendus_2007.pdfS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 91

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne12.2 Kodulehed21. Keskkonnaministeerium. 2008. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 [www]http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306730/P%D5KKi+kinnitamine.pdf22. OÜ Projektkeskus. 2002 (täiendatud september 2007-jaanuar 2008). Ühisveevärgija –kanalisatsiooni arengukava23. Narva Linnavolikogu 19.06.2008. a otsusega nr 225 kinnitatud Narva linnaühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. [www]http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/kohalik_omavalitsus/pohimaarus,_arengukavad,_planeering/page:96624. AF-Estivo AS. Narva Elektrijaamad AS. 2007. AS Narva Elektrijaamadenergiakompleksi arendusprojekti detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilisehindamise aruanne.25. AF-Estivo AS. Narva Elektrijaamad AS. 2007. AS Narva Elektrijaamadenergiakompleksi arendusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne.26. AS Pöyry Entec. 2009. Narva Elektrijaamade tuhaärastuse ja tuhaväljaderenoveerimise keskkonnamõju hindamine. töö nr 739/0627. Vaivara Vallavolikogu 17.02.2005. a määrus nr 60 Vaivara valla jäätmekava2005-200928. Tiit Tammaru, T. 2004. Vaivara valla rahvastikuprognoos 2000-202529. Enteh Engineering. 2002. Vaivara valla soojamajanduse arengukava30. Liblik, V., Punning, J.V. 2005. Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis.TLÜ Ökoloogia Instituut.31. Ida-Viru maakonna kriisikomisjon. 2007. Ida-Viru maakonna riskianalüüsikokkuvõte32. OÜ Hendrikson & Ko. 2008. Looduslike ohutegurite uuring T1 (E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208. km) [www]http://www.mnt.ee/atp/index.php?id=273733. Kiristaja, P. 2007. Udria maastikukaitseala - Eesti Loodus nr 234. Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. a käskkiri nr 409 „Ida-Viru maakonnapõhjaveevarude kinnitamine”35. Keskkonnaministri 21.12.2006. a käskkirjaga nr 1388 kinnitatud „Virualamvesikonna veemajanduskava”. [www]http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=820492/VIRU+ALAMVESIKONNA+VEEMAJANDUSKAVA.pdf36. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2007. Eesti energeetika arvudes2007. [www] http://www.mkm.ee/index.php?id=178737. OÜ Hendrikson & Ko. 2008. Vaivara vallas olulise ruumilise mõjuga objekti(tuulikupargi) teemaplaneering. Eelhinnang – visuaalne mõju ja müra38. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. [www] http://www.emhi.ee39. Maa-ameti Geoportaal. [www] http://xgis.maaamet.ee/40. Siseministeerium. [www] http://www.siseministeerium.ee/public/tais2010.pdf41. Natura 2000. [www]http://www.envir.ee/natura2000/42. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. [www]http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/43. Statistikaamet. [www] http://www.stat.ee/S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 92

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne44. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister). [www]http://eelis.ic.envir.ee/w5/45. Vasab. [www] http://www.vasab.org/documents.php?go=display&ID=7246. Maanteeamet. [www] http://www.mnt.ee/atp/47. Keskkonnaregistri Avalik Teenus. [www] http://register.keskkonnainfo.ee48. Eesti Töötukassa. [www] http://www.tta.ee/index.php49. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekiri. (2009). Päästeteenistus. [www]http://www.rescue.ee/suuronnetuse-ohuga-ettevotete-nimekiri (31.08.2009)50. Eesti elektrisüsteemi kaart. (2009). Elering. [www]http://www.elering.ee/index.php?id=178 (31.08.2009)51. Nordland. [www] http://www.nordland.ee/swf/nordland_EST.swf (22.07.2009)52. Keskkonnaministeerium [www]http://www.envir.ee/kiirgus/image/kaardid/Vaivara.jpg12.3 Seadusandlik taustKeskkonnamõju strateegilist hindamise juures moodustavad seadusandliku taustaallpool loetletud seadused. Taustaks on ka nende seaduste alusel välja antud alamaastme õigusaktid.1. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 2002, 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131;2005, 39, 308; 2006, 43, 326; 2006, 58, 439; 2007, 12, 66; 2007, 16, 77; 2007, 24,128; 2007, 66, 408; 2008, 8, 58; 2008, 8, 59; 8, 59; 2009, 20, 132);2. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ, 27.06.2001. a teatavatekavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ja selle orginaalkeelesversioon: Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans andprogrammes;3. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 2004, 30, 208; 2005, 15, 87; 2005, 37, 288;2006, 28, 209; 2006, 58, 439; 2007, 19, 94; 2007, 19, 94; 2007, 19, 94; 2007, 19, 94;2007, 44, 315; 2007, 66, 408; 2009, 3, 15; 25, 150; 39, 262);4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15,87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15);5. Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154; 1999, 54, 583; 2000, 92, 597; 2002,63, 387; 2004, 43, 298; 2005, 15, 87; 2005, 29, 214; 2009, 3, 15);6. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 2004, 53, 373; 2005, 15, 87; 2005, 22,152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131; 2007, 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15;28, 170; 35, 232);7. Maareformi seadus (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 2001, 93, 565; 2002,11, 59; 2002, 47, 297; 2002, 47, 298; 2002, 99, 579; 2002, 100, 586; 2003, 26, 155;2004, 30, 208; 2004, 38, 258; 2005, 61, 476; 2006, 7, 40; 2006, 30, 232; 2008, 34,211; 2009, 18, 107; 26, 162);8. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 2005, 15, 87; 2005, 67, 512; 2006, 14, 109;2006, 58, 439; 2007, 42, 303; 2007, 66, 408; 2008, 28, 183; 48, 267; 2009, 3, 15; 28,170);9. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 2004, 38, 258; 2004, 84,572; 2005, 15, 87; 2005, 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24, 128; 2007, 67, 414; 2008,16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262);10. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, 512; 2002,61, 375; 2003, 73, 486; 2005, 15, 87; 2006, 28, 209; 2007, 1, 3; 2007, 62, 396; 2009,3, 15; 39, 262);S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 93

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne11. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000,54, 348; 2005, 15, 87; 2008, 48, 267; 2009, 12, 73);12. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 1998,61, 987; 1999, 10, 155; 1999, 54, 583; 1999, 95, 843; 2001, 7, 19; 2001, 42, 234;2001, 50, 283; 2001, 94, 577; 2002, 1, 1; 2002, 61, 375; 2002, 63, 387; 2003, 13, 64;2003, 26, 156; 2003, 51, 352; 2004, 28, 190; 2004, 38, 258; 2005, 15, 87; 2005, 37,280; 2005, 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 2007, 62, 396; 2007, 66, 408; 2009, 1,2; 3, 15; 20, 131; 37, 251);13. Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298; 2005, 15, 87; 2007, 19, 95; 2007, 62,396; 2009, 3, 15; 19, 118; 39, 262).14. Keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 65 Heitveesuublanakasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgikinnitamine (RTL 1998, 346/347, 1432; 1999, 167, 2446)15. Vabariigi Valitsuse 18. juuli. 1996. a määrus nr 191 Avalikult kasutatavateveekogude nimekirja kinnitamine (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80,513; 2002, 42, 269; 2002, 105, 619; 2003, 85, 576).16. Keskkonnaministri 30.01.1997. a määrus nr 8 Põhjavee uurimise, kasutamise jakaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimiseja likvideerimise korra kehtestamine (RTL 1997, 25, 145; 2009, 11, 131)17. Sotsiaalministri 03.04.2002. a määrus nr 58 Täiskasvanute hoolekandeasutusetervisekaitsenõuded. [www] http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1320117718. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri [www]http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1317723919. Teede- ja Sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55 Tee projekteerimise normid janõuded (RTL 2000, 23, 303; 2004, 65, 1088)S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 94