vaivara valla Ã¼ldplaneeringu keskkonnamÃµju strateegilise ...

More documents

Recommendations

Info

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneVallas on aastaid läbi viidud radoonimõõtmisi nii ühiskondlikes hoonetes kuielamutes. Ohtliku ja kõrge radoonisisaldusega kohad on näha illustratsioonilt 5(tähistatud punase ja roosaga), mis näitab aastatel 2002-2004 läbi viidud projekti„Radoon majades” tulemusi.Illustratsioon 5 Radoon majade siseõhus Vaivara vallas (aastatel 2002-2004 Eestisläbi viidud projekti „Radoon majades” mõõtmiste tulemused) 63.2.3 Põhja- ja pinnavesiVald asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavee alal, vt illustratsioon 6.Kaitsmata(väga kõrge reostusohtlikkus)alvarid; moreeni
Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.3.1 PõhjavesiVastavalt Vaivara valla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” 8 onveevarustuseks kasutatav põhjavesi üldiselt hea kvaliteediga, lokaalselt onprobleeme liigse rauasisaldusega joogivees. Hajaasustuste piirkondades, kusjoogiveena ei kasutata ordoviitsiumi horisondi vett, on vee kvaliteet erinev. Tihti onsee suure raua ja liivsetete sisaldusega. Salvkaevudes saab kuivaperioodi pikemalkestvusel vesi otsa, mida näitas viimaste aastate suvine põud. Vastavalt Vaivaravalla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” on vallas kasutust leidvadveekompleksid kirjeldatud tabelis 1.Tabel 1. Vaivara vallas kasutust leidvad veekompleksid.VeekompleksKvaternaariveekompleks (Q)Ordoviitsiumiveekompleks (O)• Nabala-Rakvereveekiht• Keila-Kukruseveekiht• Lasnamäe-Kunda veekihtOrdoviitsium-Kambriumiveekompleks (O-C)Kambrium-Vendiveekompleks (C-V)• Voronkaveekiht (V2vr)• Gdovi veekiht(V2gd)IseloomustusKasutatakse peamiselt salvkaevude kaudu joogivee võtmiseks. Pinnasevee suurim puuduson kerge reostatavus ja sellest tingitud halb kvaliteet. Arvestades valla omapära, onpeaaegu kõikjal mindud üle sügavamate põhjaveekihtide kasutamisele.Antud veekompleks on vallas ulatusliku levikuga. Koosneb mitmesugustest lubjakividestja dolomiitidest, milles esinevad savikamad vahekihid. Kivimikompleksi ülemine 30 mpaksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Nõrga reostuskaitstuse tõttu ei oleveekompleksi ühisveevarustuses kasutatud.• veekiht levib ainult valla äärmises lõunaosas, kus ta on kaetud vettpidavate Narvalademete setenditega• on ulatusliku levikuga ja haarab praktiliselt kogu valla kesk- ja lõunaosa. Veekihtlasub Oandu ja Uhaku veepideme vahel. Veekihi kogupaksus on 40-44 m, põhjasuunas alaneb 10-13 meetrini. Veekihi režiim on rikutud suuremal osal vallaterritooriumist.• on esindatud 17-24 m paksuste ebaühtlaselt savikate, korrapäratult lõhelistelubjakivide ja dolomiitidega. Põlevkivikarjääride läheduses veetase alaneb järsult.Veekihi vett kasutatakse väiksemate veetarbijate majandus-joogiveeks.Koosneb Vaivara valla piires ühest veekihist, mis koosneb alamordoviitsiumi Pakerordilademest ja alamkambriumi Pirita lademe Tiskre kihistust. Veekompleksi paksus on 11-22 m ning on levinud kõikjal valla piires. Karjääridest kaugenedes väheneb nende mõjuveekihile. Veekompleksi on kasutatud ettevõtete ja üksikute majapidamiste veevarustusesSoldinos, Auveres, Sinimäel jm.Jaguneb valla piires 2-ks veekihiks:• esineb kõikjal ja on eelkõige mõjutatud intensiivsest veevõtust. Kuigi valla enda osaon põhjaveevõtus tühine, on intensiivne põhjaveevõtt Sillamäel põhjustanudsurvepinna alanemist. Veekiht koosneb kuni 24 m paksustest liivakividest jaaleuroliitidest. Veekiht on tugevalt surveline. Hea loodusliku kaitstuse javeeandvuse tõttu kasutatakse veekihti ulatuslikult veevarustuses.• koosneb kuni 50m paksustest peeneteralistest liivakividest ja aleuroliitidest. Veekihton kõrgsurveline. Vee mineraalainete sisaldus on üle 1 g/l, kloriidide sisaldus 400-600 mg/l. Seepärast Gdovi veekihti ei sobi Vaivara vallas joogiveena kasutada.Valla põhjaveele avaldavad mõju suured põlevkivi ümbertöötavad ettevõtted(Narva karjäär ning Eesti Elektrijaam). Vastavalt 2007. a koostatud „AS NarvaElektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti detailplaneeringu keskkonnamõju8 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, OÜ Projektkeskus, 2002 (täiendatud september 2007-jaanurar 2008)S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 16
Page 1 and 2: AVALIKUSTAMISELEVAIVARA VALLA ÜLDP
Page 3 and 4: AUTORIÕIGUS © AS PÖYRY ENTEC 200
Page 5 and 6: Vaivara valla üldplaneeringu keskk
Page 17: Vaivara valla üldplaneeringu keskk
Page 69 and 70:
Vaivara valla üldplaneeringu keskk
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97:
show all

vaivara valla Ã¼ldplaneeringu keskkonnamÃµju strateegilise ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?