vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise ...

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannekehtestatud detailplaneeringutele (vt täpsemalt üldplaneeringus määratudrohevõrgustikku KSH aruande Lisa 2 – „Vaivara valla rohevõrgustiküldplaneeringu järgi”). Rohelise võrgusiku täpsustamiseks hinnatud üldplaneeringukäigus Vaivara valla territooriumil täpsemaid uuringuid läbi ei viidud. Vaivaravalla territooriumist moodustab rohelisse võrgustikku kuuluv ala ligi 72 % vallaterritooriumist. 27Uue Vaivara valla üldplaneeringuga on valdav osa raudteest lõuna poole jäävastmetsasest alast määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Tegemist on vallaterritooriumil asuva suurima rohelise võrgustiku tuumalaga (riikliku tähtsusega).Osaliselt on võrreldes maakonna teemaplaneeringuga korrigeeritud rohelisevõrgustiku alasid vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele (Sirgalaharjutusväljaku detailplaneering jt).Raudteest põhja suunas moodustab rohelise võrgustiku kohaliku tähtsusega tuumala(hõlmab ka Udria maastikukaitseala) ja mitmed rohekoridorid. Kuna peamineasustus ja arendustegevus on koondunud just valla põhjaossa, on sealne rohelinevõrgustik kohati katkendlik. Maakonna teemaplaneeringu alusel asub seal mitmeidpuuduvaid rohelise võrgustiku elemente 28 – vajalikke rohekoridore. Uues Vaivaravalla üldplaneeringus on teemaplaneeringus toodud rohelist võrgustikku täpsustatudvastavalt täpsemale kaardi mõõtkavale ja arvestades tegelikku looduslikkuolukorda. Maakonna teemaplaneeringus näidatud puuduvaid kuid vajalikkekoridore on vähesel määral muudetud (eelkõige Olgina arengupiirkonnas) ningneed on määratud rohelise võrgustiku koosseisu. Üldplaneering ei erista erinevaltmaakonnaplaneeringu teemaplaneeringust seega olemasolevat ja „puuduvateelementidega” rohelist võrgustiku, sest eesmärk on tagada rohealade sidusus janendega arvestamine edasiste detailplaneeringute koostamisel.Oluline on, et Vaivara valla olemasolevaid ja planeeritavaid tiheasustusalasid (eritiOlgina arenduspiirkonda) läbiksid kõrghaljastusega ribad – kitsad puhveralad, mistoimiksid saaste ja reostuse akumulatsiooni kohtadena. Tiheasustuses suunavadrohelised koridorid energia- ja aineringet ning asustust ümbritsevad suuremadloodusliku taimestikuga alad omavad rolli süsihappegaasi sidujatena,infiltratsioonialadena ning samuti tolmu tõkkena. Linnu- ja loomaliikide tarvis ontähtis määrata koridoride optimaalne laius. Tiheasustusalade ümbruses olevatesrohekoridorides on äärmiselt kõrge pesakiskluse määr (põhjustajaks koerad, kassid,vareslased), mis langeb alles siis, kui koridori laius ületab 200 m. Positiivsena võibvälja tuua, et hinnatavas uues valla üldplaneeringus läbib olemasolevaid ja uusihoonestusalasid mikrotasandi rohevõrgustik – rohelised „ribad” (maa-alad, misuues üldplaneeringus on määratud tähisega HL – looduslik haljasala, põld või metsning H – haljasala maa parkide, haljastute jms jaoks), mis on ühenduses ülejäänudvalla rohevõrgustikuga. Üldplaneeringujärgsete H ja HL juhtfunktsioonidega aladesihtotstarvet läbi detailplaneeringu elamumaaks (va juhul, kui alal paikneb jubaelamu, mis siiani asus katastri järgi maatulundusmaal) ning äri- ja tootmismaaks (vatehnorajatiste krundid) üldplaneeringu alusel edaspidi enam muuta ei lubata.Soovitav on need alad haljastada, seda eriti Olgina arengupiirkonnas, kus puuduvadvajalikud rohelise võrgustiku elemendid.27 ÜP kaardi andmetel seisuga 03.09.2009. a.28 Puuduvad koridorid on alad, kus inimtegevusest tulenevalt on rohelise võrgustiku koridor katkenudning mille läbi on mõni rohelise võrgustiku element sattunud isolatsiooni.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 44