vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise ...

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanneettevõtte teenust kasutavale turistile) olla oluliselt atraktiivsemad. Sellisteks võivadolla kõrghaljastatud alad, mere lähedased alad jne. Seetõttu võib eeldada, et elukohavahetust sooviv inimene eelistab muuhulgas looduslikult atraktiivsemat elukohta,määrav pole eeldatavalt ehituskrundi kättesaadavus, vaid ümbritsev keskkond.Lisaks konkureerib uue arenduspiirkonnaga ka Narva sisene areng, sest ka Narvalinna üldplaneering näeb Narva linnas ette elamualade tihendamist, uusielamualasid, ärialasid ja terve ulatusliku linnaosa äri- ja tootmistegevusearendamiseks.On seega vähetõenäoline, et Olgina arengupiirkonnas moodustatavate ja jubamoodustatud elamukruntide ja/või elamute järgi lähimate aastate jooksul väga järsknõudlus tekib. Kuid majandusolude paranemisel on kindlasti logistiliselt heaasukohaga või toimiva infrastruktuuri ja looduslikult paremate kohtade peal olevadkrundid müüdavad. Seda, milline on täpne tempo, on keerukas prognoosida, sestsuurimate detailplaneeringute koostamisel on erinevalt tavapärasest lähiajaehitustegevuse kavandamisest, eesmärk arendus lõpuni ellu viia 30-50 aperspektiivis. Otstarbekam oleks arendusi olnud planeerida etapiviisiliselt ja vallaleenam tegutsemiseks otsustusvabadust jätvalt. Peamiseks ohuks sellisel kohatiliigselt arendaja soovidest dikteeritud elamualade loomisel on pooleli jäävadarendused, mida võib näha nt Tallinna ümbruses ja mistõttu sellist omavalitsusepoolt täielikult kontrollimata arendustegevust ja planeerimist on tugevaltkritiseeritud. Täna on ainuke kontrolli viis just lepingute kaudu, et vältida ulatuslikuelamuala ebaratsionaalset siin-seal oleva üksiku krundi kaupa kasutuselevõttu. Senipaljudes Eestimaa piirkondades toimunud arendustegevuse peamine miinus on see,et juba rajatud või pooleli olevad hooned või moodustatud krundid ja rajatud teed,elektriliinid, vee- ja kanalisatsioontrassid jne on olemas, kuid amortiseeruvadseistes aastaid tühjana ja kasutamatuna, rikkudes sealjuures endist maastikupilti,mis on vanal kujul odavalt taastamatu. Samuti on majanduskeskkonna muutusednäidanud, et suureks ohuks sellise arendustegevuse puhul on arendaja pankrott,mistõttu kohustused tagada pooliku ala lõpuni arendamine või selle toimimisetagamine võivad jääda täielikult omavalitsuse kanda. St isegi kui valla ja arendajavahel on kokkulepe kommunikatsioonide väljaarendamise suhtes, siis näiteks vaidühe või kahe asustatud elamu olemasolu (ehk uute elanike valda sisseregistreerimise) tõttu peab vald tagama nende alade kommunikatsioonide jasotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamise. Ennekõike suurenevadki elanikkonnakasvul omavalitsuse kulutused just uue elanikkonna vajaduste rahuldamiseks läbiavalike teenuste pakkumise: lasteaiad, koolid, hoolekanne, jms. Tihti kulub seegauue elaniku vajaduste rahuldamisele oluliselt enam rahalist ressurssi, kui vanaelanikkonna vajaduste tagamisele (see on tagatav olemasoleva tehnilise ja sotsiaalseinfrastruktuuri baasil). Kuigi uute elanike lisandumisel suureneb ka valla maksutuluon selle eelduseks ennekõike töökohtade ja maksujõulise elanikkonna olemasolu.Ettevõtluse tulu, ettevõtte müügist saadav omanikutulu jms ei täida aga vallaeelarvet, kuid jätab vallale kohustused tagada joogi- ja tarbevee tagamine,reoveekäitlus, teede kasutatavus jms. Seega uued elanikud pigem suurendavadomavalitsuse kulusid valla sotsiaalsele ja tehnilisele infrastruktuurile kui toovadkaasa tulusid elanikkonna kasvust (oletus tugineb Tallinna ja Pärnu ümbrusekasvava rahvaarvuga omavalitsuste kogemusele). Lisaks on tulude kasv aeglane jakulutused vaja teha kiirelt enne tegeliku tulu tekkimist.Ohuks suuremamahulise uusarenduse planeerimisel on muuhulgas paigaidentiteedish sotsiaalse kuuluvuse identiteedi kadumine ehk Vaivara valla senistele elanikeleS:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 63