804 Chaos, Vol. 9, No. 3, 1999 Larter, Speelman, and WorthACKNOWLEDGMENTSThe authors acknowledge support of this work by theNational Science Foundation under Grant No. CHE-9307549and by a Research Venture Award from the Research InvestmentFund of IUPUI.1 J. G. R. Jeffreys, ‘‘Basic mechanisms of focal epilepsies,’’ Exp. Physiol.75, 127–162 1990.2 E. García-Flores, R. Farías, and E. García-Almaguer, ‘‘Epidemiology ofepilepsy in North America,’’ in Textbook of Stereotactic and FunctionalNeurosurgery, edited by P. L. Gildenberg and R. Tasker McGraw-Hill,New York, 1998, pp. 1775–1779.3 W. A. Hauser, ‘‘The natural history of seizures,’’ in The Treatment ofEpilepsy: Principles and Practice, edited by E. Wyllie Lea & Febiger,Philadelphia, 1993, pp. 165–170.4 W. A. Hauser, J. F. Annegers, and L. T. Kurland, ‘‘The incidence ofepilepsy and unprovoked seizures in Rochester, Minnesota, 1935–1984,’’Epilepsia 34, 4531993.5 E. Wyllie, in Ref. 3.6 V. Salanova et al., ‘‘FDG-PET and MRI in temporal lobe epilepsy: relationshipto febrile seizures, hippocampal sclerosis and outcome,’’ ActaNeurol. Scand. 97, 1461998.7 H. R. Wilson and J. D. Cowan, ‘‘Excitatory and inhibitory interaction inlocalized populations of model neurons,’’ Biophys. J. 12, 1–24 1972.8 L. K. Kaczmarek, ‘‘A model of cell firing patterns during epileptic seizures,’’Biol. Cybern. 22, 229–234 1976.9 R. E. Plant, ‘‘A Fitzhugh differential-difference equation modeling recurrentneural feedback,’’ SIAM Soc. Ind. Appl. Math. J. Appl. Math. 40,150–151 1981.10 M. C. Mackey and U. an der Heiden, ‘‘The dynamics of recurrent inhibition,’’J. Math. Biol. 19, 211–225 1984.11 J. G. Milton et al., ‘‘Complex dynamics and noise in simple neural networkswith delayed mixed feedback,’’ Biomed. Biochim. Acta 49, 697–707 1990.12 A. M. Castelfranco and H. W. Stech, ‘‘Periodic solutions in a model ofrecurrent neural feedback,’’ SIAM Soc. Ind. Appl. Math. J. Appl. Math.47, 573–588 1987.13 B. Speelman, ‘‘A dynamical systems approach to the modeling of epilepticseizures,’’ Ph.D. thesis, Indiana University Purdue University at Indianapolis,1997.14 F. E. Dudek, A. Obenaus, and J. G. Tasker, ‘‘Osmolality-induced changesin extracellular volume alter epileptiform bursts independent of chemicalsynapses in the rat: importance of non-synaptic mechanisms in hippocampalepileptogenesis,’’ Neurosci. Lett. 120, 267–270 1990.15 A. Lucke et al., ‘‘Synchronous potentials and elevation in K 0 in theadult rat entorhinal cortex maintained in vitro,’’ Neurosci. Lett. 185, 155–158 1995.16 M. Madeja et al., ‘‘Potassium currents in epilepsy: effects of the epileptogenicagent pentylenetetrazol on a cloned potassium channel,’’ BrainRes. 656, 287–294 1994.17 C. L. Stokes and J. Rinzel, ‘‘Diffusion of extracellular K can synchronizebursting oscillations in a model islet of Langerhans,’’ Biophys. J. 65,597–607 1993.18 P. A. Schwartzkroin, ‘‘Basic mechanisms of epileptogenesis,’’ in Ref. 3,pp. 83–98.19 M. Glass and M. Dragunow, ‘‘Neurochemical and morphological changesassociated with human epilepsy,’’ Brain Res. Rev. 21, 29–41 1995.20 R. S. Sloviter, ‘‘The functional organization of the hippocampal dentategyrus and its relevance to the pathogenesis of temporal lobe epilepsy,’’Ann. Neurol. 35, 640–654 1994.21 M. J. During, K. M. Ryder, and D. D. Spencer, ‘‘Hippocampal GABAtransporter function in temporal-lobe epilepsy,’’ Nature London 376,174–177 1995.22 D. Golomb and J. Rinzel, ‘‘Dynamics of globally coupled inhibitory neuronswith heterogeneity,’’ Phys. Rev. E 48, 4810 1993.23 R. D. Traub, R. Miles, and R. K. S. Wong, ‘‘Model of the origin ofrhythmic population oscillation in the hippocampal slice,’’ Science 243,1319–1325 1989.24 A. L. Hodgkin and A. F. Huxley, ‘‘The components of membrane conductancein the giant axon of Loligo,’’ J. Physiol. London 116, 473–4961952.25 A. L. Hodgkin and A. F. Huxley, ‘‘A quantitative description of membranecurrent and its application to conduction and excitation in nerve,’’ J.Physiol. London 117, 500 1952.26 C. Morris and H. Lecar, ‘‘Voltage oscillations in the barnacle giant musclefiber,’’ Biophys. J. 35, 193–213 1981.27 J. Rinzel and G. B. Ermentrout, ‘‘Analysis of neural excitability and oscillations,’’in Methods in neuronal modeling: from synapses to networks,edited by C. Koch and I. Segev MIT, Cambridge, MA, 1989, pp. 135–169.28 K. Kaneko, ‘‘Overview of coupled map lattices,’’ Chaos 2, 279–2821992.29 A. Babloyantz and A. Destexhe, ‘‘Low dimensional chaos in an instanceof epilepsy,’’ Proc. Natl. Acad. Sci. USA 83, 3513–3517 1986.30 K. Kaneko, Theory and Applications of Coupled Map Lattices Wiley,New York, 1993.31 A. Destexhe, ‘‘Oscillations, complex spatiotemporal behavior, and informationtransport in networks of excitatory and inhibitory neurons,’’ Phys.Rev. E 50, 1594 1994.32 W. J. Freeman, ‘‘Neural networks and chaos,’’ J. Theor. Biol. 171, 13–181994.33 J. Belair et al., ‘‘Dynamical disease: identification, temporal aspects andtreatment strategies of human illness,’’ Chaos 5, 11995.34 W. J. Freeman and C. A. Skarda, ‘‘Spatial EEG patterns, nonlinear dynamicsand perception: The Neo–Sherrington view,’’ Brain Res. Rev. 10,147–175 1985.35 S. J. A. Kelso and A. Fuchs, ‘‘Self-organizing dynamics of the humanbrain: critical instabilities and Sil’nikov chaos,’’ Chaos 5, 641995.36 U. Heinemann et al., ‘‘Extracellular calcium and potassium concentrationchanges in chronic epileptic brain tissue,’’ in Basic Mechanisms of theEpilepsies: Molecular and Cellular Approaches, edited by A. V. Delgado-Escueta et al. Raven Ps, New York, 1986, pp. 641–661.37 U. Heinemann, A. Draguhn, and C. Eder, ‘‘Possible contribution of glialcells to initiation and spread of seizure activity,’’ abstract, 1996, 464–467.38 H. D. Lux, U. Heinemann, and I. Dietzel, ‘‘Ionic changes and alteration inthe size of the extracellular space during epileptic activity,’’ in BasicMechanisms of the Epilepsies: Molecular and Cellular Approaches, editedby A. V. Delgado-Escueta et al. Raven Ps, New York, 1986, pp.619–639.39 F. E. Dudek, ‘‘Mechanisms of neuronal synchronization during epileptiformactivity,’’ abstract, 422–425 1996.40 W. E. Crill, abstract, 1996.41 P. C. Schwindt and W. E. Crill, ‘‘Amplification of synaptic current bypersistent sodium conductance in apical dendrite of neocortical neurons,’’J. Neurophysiol. 74, 2220–2224 1995.42 L. M. Masukawa et al., ‘‘Epileptiform discharges evoked in hippocampalbrain slices from epileptic patients,’’ Brain Res. 493, 168–174 1989.43 R. Miles, R. K. S. Wong, and R. D. Traub, ‘‘Synchronized after dischargesin the hippocampus: contribution of local synaptic interaction,’’Neuroscience 12, 1179–1189 1984.44 P. A. Schwartzkroin and D. A. Prince, ‘‘Cellular and field potential propertiesof epileptogenic hippocampal slices,’’ Brain Res. 147, 117–1301978.45 R. D. Traub, R. Miles, and J. G. R. Jeffreys, ‘‘Synaptic and intrinsicconductances shape picrotoxin-induced synchronized after-discharges inthe guinea-pig hippocampal slice,’’ J. Physiol. London 461, 525–5471993.Downloaded 01 Mar 2010 to 146.113.42.242. Redistribution subject to AIP license or copyright; see http://chaos.aip.org/chaos/copyright.jsp
Vaivara <strong>valla</strong> üldplaneeringu keskkonnamõju <strong>strateegilise</strong> hindamise aruanne2 ÜLDPLANEERINGU SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE KIRJELDUS2.1 Üldplaneeringu sisu ja eesmärgi lühiiseloomustusHinnatava Vaivara <strong>valla</strong> üldplaneeringu eesmärgiks on <strong>valla</strong> arengusuundademääramine ja territooriumi maakasutuse planeerimine. Kogu Vaivara <strong>valla</strong>territooriumit hõlmava uue üldplaneeringu menetlemise käigus kaalutleti, millisedalad on lähtuvalt muutunud olukorrast (seda nii õiguslike piirangute lisandumiseosas kui ka lähtuvalt muutunud majanduslikest võimalustest ja sotsiaalsetestvajadustest) sobilikud elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse ja ärialaseettevõtluse jms jaoks ning määratakse projekteerimis-, ehitus- ja maakasutusreeglid.Lähtuvalt Vaivara <strong>valla</strong> uue üldplaneeringu seletuskirja ptk-st 2.1 on <strong>valla</strong> eesmärkkasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades looduse peamised väärtused ningvõimaluse erinevat elustiili harrastavate inimeste eluks. Valla ruumilise arenguvisioon on suunata tiheasustuse arengut loogiliselt Olgina aleviku, Sinimäe alevikuja Vaivara küla keskuste jätkuna, tagades seal elukeskkonna kvaliteedi ja avaliketeenuste kättesaadavuse. Valla eesmärk on tagada elamualade ja tootmisaladeeraldatus ning olemasoleva väärtusliku loodus- ja elukeskkonna säilimine jakvaliteet. Selleks on ettenähtud suurtööstuse ja tootmise (sh tuuleenergia tootmise)arendamine <strong>valla</strong> lõunaosasse. Enamus <strong>valla</strong> territooriumist väljapool alevike jääblooduslikuks, kus võivad asuda üksikud talukohad või privaatsust pakkuvatehajaasustusviisil paiknevad elamualad.Uue üldplaneeringuga moodustatakse 6 arengupiirkonna tüüpi erinevate ehitus- jamaakasutustingimustega, vt KSH aruande lisa 3 „Vaivara <strong>valla</strong> üldplaneeringusmääratud arengupiirkondade kaart”:• Olgina arengupiirkond – eesmärk kujundada kompaktne ja ühtseteehitustingimustega ala;• Sinimäe arengupiirkond – eesmärk säilitada Sinimäe miljööväärtuslik ala,samas arendada sotsiaalsfääri ning soodustada elamualade arendamist;• Vaivara arengupiirkond koos Sillamäe lähialaga – eesmärk on kujundadaSillamäe naabrusesse ettevõtluse ja väikeelamu piirkond;• tootmise arendamise ja riigikaitseobjektide piirkond – ainuke arengupiirkond<strong>valla</strong>s, kus on lubatud keskkonnaohtlik suurtootmine ning põlevkivikaevandamine ja selle baasil elektrienergia tootmine. Piirkonna arendamisellähtutakse riiklikust huvist säilitada alal senine energiatootmine ja vajalikudriigikaitse objektid ning soovist toota alal tuuleenergiat;• suvilaalade piirkond – erinevates piirkondades kompaktse asustusegaolemasolevate suvilate või aiamajadega alad;• hajaasustuse piirkond – ala, kus asuvad peamiselt metsad, põllud, talud ninghajaasustusviisil väikesed äri- või tootmiskompleksid.Üheks eesmärgiks üldplaneeringu koostamisel oli näha ette võimalikud uuedarendusalad, st määrata <strong>valla</strong> võimalikud uued arengusuunad. Üldplaneering võtabarvesse Vaivara <strong>valla</strong> olemasolevat olukorda, sh viib üldplaneeringu sisu vastavussevahepeal kehtestatud detailplaneeringutega, kajastab menetluses olevaddetailplaneeringud <strong>valla</strong> territooriumil ja reserveerib uusi arendusalasid.S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 8
Change language