vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise ...

Vaivara valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3.2.3.1 PõhjavesiVastavalt Vaivara valla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” 8 onveevarustuseks kasutatav põhjavesi üldiselt hea kvaliteediga, lokaalselt onprobleeme liigse rauasisaldusega joogivees. Hajaasustuste piirkondades, kusjoogiveena ei kasutata ordoviitsiumi horisondi vett, on vee kvaliteet erinev. Tihti onsee suure raua ja liivsetete sisaldusega. Salvkaevudes saab kuivaperioodi pikemalkestvusel vesi otsa, mida näitas viimaste aastate suvine põud. Vastavalt Vaivaravalla „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale” on vallas kasutust leidvadveekompleksid kirjeldatud tabelis 1.Tabel 1. Vaivara vallas kasutust leidvad veekompleksid.VeekompleksKvaternaariveekompleks (Q)Ordoviitsiumiveekompleks (O)• Nabala-Rakvereveekiht• Keila-Kukruseveekiht• Lasnamäe-Kunda veekihtOrdoviitsium-Kambriumiveekompleks (O-C)Kambrium-Vendiveekompleks (C-V)• Voronkaveekiht (V2vr)• Gdovi veekiht(V2gd)IseloomustusKasutatakse peamiselt salvkaevude kaudu joogivee võtmiseks. Pinnasevee suurim puuduson kerge reostatavus ja sellest tingitud halb kvaliteet. Arvestades valla omapära, onpeaaegu kõikjal mindud üle sügavamate põhjaveekihtide kasutamisele.Antud veekompleks on vallas ulatusliku levikuga. Koosneb mitmesugustest lubjakividestja dolomiitidest, milles esinevad savikamad vahekihid. Kivimikompleksi ülemine 30 mpaksune osa on tugevasti karstunud ja lõhenenud. Nõrga reostuskaitstuse tõttu ei oleveekompleksi ühisveevarustuses kasutatud.• veekiht levib ainult valla äärmises lõunaosas, kus ta on kaetud vettpidavate Narvalademete setenditega• on ulatusliku levikuga ja haarab praktiliselt kogu valla kesk- ja lõunaosa. Veekihtlasub Oandu ja Uhaku veepideme vahel. Veekihi kogupaksus on 40-44 m, põhjasuunas alaneb 10-13 meetrini. Veekihi režiim on rikutud suuremal osal vallaterritooriumist.• on esindatud 17-24 m paksuste ebaühtlaselt savikate, korrapäratult lõhelistelubjakivide ja dolomiitidega. Põlevkivikarjääride läheduses veetase alaneb järsult.Veekihi vett kasutatakse väiksemate veetarbijate majandus-joogiveeks.Koosneb Vaivara valla piires ühest veekihist, mis koosneb alamordoviitsiumi Pakerordilademest ja alamkambriumi Pirita lademe Tiskre kihistust. Veekompleksi paksus on 11-22 m ning on levinud kõikjal valla piires. Karjääridest kaugenedes väheneb nende mõjuveekihile. Veekompleksi on kasutatud ettevõtete ja üksikute majapidamiste veevarustusesSoldinos, Auveres, Sinimäel jm.Jaguneb valla piires 2-ks veekihiks:• esineb kõikjal ja on eelkõige mõjutatud intensiivsest veevõtust. Kuigi valla enda osaon põhjaveevõtus tühine, on intensiivne põhjaveevõtt Sillamäel põhjustanudsurvepinna alanemist. Veekiht koosneb kuni 24 m paksustest liivakividest jaaleuroliitidest. Veekiht on tugevalt surveline. Hea loodusliku kaitstuse javeeandvuse tõttu kasutatakse veekihti ulatuslikult veevarustuses.• koosneb kuni 50m paksustest peeneteralistest liivakividest ja aleuroliitidest. Veekihton kõrgsurveline. Vee mineraalainete sisaldus on üle 1 g/l, kloriidide sisaldus 400-600 mg/l. Seepärast Gdovi veekihti ei sobi Vaivara vallas joogiveena kasutada.Valla põhjaveele avaldavad mõju suured põlevkivi ümbertöötavad ettevõtted(Narva karjäär ning Eesti Elektrijaam). Vastavalt 2007. a koostatud „AS NarvaElektrijaamad energiakompleksi arendusprojekti detailplaneeringu keskkonnamõju8 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, OÜ Projektkeskus, 2002 (täiendatud september 2007-jaanurar 2008)S:\Planeeringud\Projektid\842_Vaivara_YP_KSH\KSH\aruanne\Vaivara_YP_KSH_aruanne_avalikustamisele.doc 16