Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandusaasta aruanne ...

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMIVALITSEMISALAKONSOLIDEERITUDMAJANDUSAASTA ARUANNE2010

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010MAJANDUSAASTA ARUANNE01.01.2010 - 31.12.2010EV PõllumajandusministeeriumAadress: Lai tn 39 // Lai tn 41, 15006 TallinnTelefon: 6256 101Faks: 6256 200E-post: pm@agri.eeInterneti kodulehekülg: www.agri.eeTegevjuht (kantsler): Ants NootMajandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest jasiseauditi eest vastutava isiku arvamusest majandusaasta aruande kohta.Dokument koosneb 108 leheküljest.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler2

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010EESSÕNAHelir -Valdor SeederPõllumajandusministerLõppenud aastal hoogustunud toidukaupadehinnatõus tõi teravalt esile väljakutse, misootab lähitulevikus ees nii Eestit, EuroopaLiitu (edaspidi EL) kui tervet maailma –kuidas leida tasakaal põllumajandustootjatesissetulekute ja tarbijate väljaminekute vahel.Kiire hinnatõus on küll vesi tootjate veskile, kuid seab raskustesse tarbijad. Hindade langusekorral vahetuksid aga lihtsalt osapoolte rollid. Mingisugune lahendus tuleb selleks leida ELiühises põllumajanduspoliitikas pärast 2013. aastat. Põllumajandusministeeriumi jaoks oli seemullu ja on ka järgmistel aastatel üks suuremaid väljakutseid.Siseriiklikult oli lõppenud aasta Põllumajandusministeeriumile samuti ettevalmistuste aasta.2011. aastal viiakse ellu kaks märgilise tähtsusega muudatust, millel on ka sisuliselt olulineroll – sarnaselt teistele ministeeriumidele viiakse ka Põllumajandusministeeriumi haldusalasläbi tugistruktuuride reform ning meie toetuste planeerimine viiakse senisest enam vastavussereaalse olukorraga.Esmalt toetustest. Aastaid on eelarve täitmist vaadates tekkinud raamatupidamislikult mulje,justkui ei suudaks Põllumajandusministeeriumi haldusala – eelkõige põllumajandustootjad jamaaelu edendajad – piisavalt toetusi ära kasutada. Eriti teravalt on see silma paistnud viimasteaastate majandusraskuste tingimustes. Samal ajal on aastaid just põllumajandus- jamaaelutoetuste kasutamine olnud võrreldes teiste riigi ja ELi toetustega kõige aktiivsem. Ehksiis kaks näitajat räägivad teineteisele vastu.Vasturääkivuse põhjused on peidus eelkõige kahes teguris. Eelarvesse toetusi planeerides eiole seni lähtutud reaalselt turuolukorrast vaid arvestuslikust optimaalsest antud aasta toetustemahust. Toetuste jagamisel tuleb silmas pidada, et eristama peab nende määramise javäljamaksmise hetke, mis võivad ajaliselt olla kuni kolmeaastases nihkes. Ehk siis toetusesaajale on pärast selle määramist antud teatud ajaperiood oma toetatava tegevuse elluviimiseks. Just majanduslanguse ajal tekkis olukord, kus ettevõtjatele oli küll toetus eraldatud,kuid üldisest majandusolukorras tulenevalt lükkus investeeringu tegemine ja seeläbi toetusekasutamine tulevikku.See andis kriitikutele võimaluse Põllumajandusministeeriumi ja meie allasutusipõhjendamatult ja demagoogiliselt rünnata ning saamatuses süüdistada. Objektiivsedargumendid jäid neis süüdistuses kahjuks tahaplaanile. Seetõttu ongiPõllumajandusministeerium üks neist vähestest riigiasutustest, kelle eelarve ja makstavadtoetused tänavu vormiliselt vähenevad. Aga just nimelt vormiliselt – on enam kui tõenäoline,et tänavu makstakse põllumajandus- maaelu- ja kalandustoetusi välja rohkem kui kunagivarem. Ning seda tehakse senisest märksa läbipaistvamalt. Kui mullu maksti toetustena meiehaldusalas 255,338 miljonit eurot, siis tänavu küünib see summa 266,420 miljoni euroni.Julgen ennustada, et 2015. aasta lõpuks – just siis on lõviosal toetuse saajatel võimaluskasutada viimaseid käesoleva finantsperioodi vahendeid – on kõigest hoolimata lõviosa meile(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler3

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010EList eraldatud rahast rakenduse leidnud. Nii juhtus see eelmisel finantsperioodil ning polemingit põhjust arvata, et seekord võiksid asjad minna teisiti. Ja nii ei ole asjad kaugeltki mittekõigis eluvaldkondades.Läbipaistvuse ja selguse eesmärki kannab ka käesoleva aasta teine suur väljakutse –ministeeriumi haldusala tugiteenuste konsolideerimine. Pikemas perspektiivis aitab seekindlasti kaasa ka haldusala kulude kokkuhoiule, kuid täna ei ole see siiski veel esimeneprioriteet. Põllumajandusministeeriumi haldusalas on kokku 12 erinevat asutust – ametit,muuseumi, teadusasutust jne. Enamike asutuste tugiteenused (finants- ning personali- japalgaarvestus) konsolideeritakse 2011. aasta lõpuks.Kuigi avalikkuses on tugiteenuste konsolideerumisest rääkides rõhutatud eelkõige rahalistkokkuhoidu, ei ole see tänavu veel esimene prioriteet. Kokkuhoid saab tekkida ikkagi ühtsestja hästitöötavast süsteemist, kuid selle loomine ja tööle rakendamine võtab oma aja. Julgentänase kogemuse põhjal juba öelda, et mõistlikumaks töökorralduseks ja tulevasekskokkuhoiuks on võimalused täna olemas. Samas ei ruttaks ma sündmustest siiski ette jaootaksin esmalt ära, et uus süsteem hakkab korralikult tööle.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler4

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010SISUKORDEESSÕNA.............................................................................................................................................................. 3SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 7LÜHIAJALUGU JA PÕHIÜLESANDED ...................................................................................................................... 7PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI OSAKONNAD JA NENDE PÕHIÜLESANDED ........................................................ 8PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRATEEGILISED ALUSED AASTAL 2010................................ 91. TEGEVUSARUANNE.................................................................................................................................... 111.1 ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE OLULISEMATEST MAJANDUSNÄITAJATEST 2006-2010. 111.2 ARUANDEAASTAL TOIMUNUD JA TULEVIKUS PLAANITAVAD OLULISED SÜNDMUSED................................... 121.2.1 Aruandeaastal tehtud suuremad investeeringud .................................................................................. 121.2.2 Plaanitavad olulised sündmused.......................................................................................................... 141.2.3 Uurimis- ja arendusprojektid ............................................................................................................... 151.3 ÜLEVAADE TEGEVUSKAVADE TÄITMISE ARUANDEST................................................................................... 161.3.1 Tegevusvaldkond - Toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoid............................... 161.3.2 Tegevusvaldkond - Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus.......................................................... 241.3.3 Tegevusvaldkond - Kalandus ............................................................................................................... 321.3.4 Tegevusvaldkond – Teadus- ja arendustegevus ................................................................................... 361.3.5 Ülevaade avalike teenuste kvaliteedi parandamisest ja organisatsiooni arendamisest..................... 431.4 TEGEVUSKESKKONNA ÜLDINE ARENG JA SELLE MÕJU MAJANDUSTULEMUSELE.......................................... 501.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD OLULISED KESKKONNA- JA SOTSIAALSED MÕJUD .............................................. 541.6 MINISTRI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASETEGEVUSEST SISEAUDITI KORRALDAMISEL ........................................................................................................ 551.6.1 Hinnang sisekontrolli süsteemi kohta.................................................................................................. 551.6.2 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel ............................... 561.7 ÜLEVAADE PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA RIIGIASUTUSTEST, VALITSEVA MÕJU ALLOLEVAST ÄRIÜHINGUST NING SIHTASUTUSEST................................................................................................... 561.7.1 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatavate riigiasutuste ja valitseva mõju all olevaäriühingu ning sihtasutuse nimekiri.............................................................................................................. 561.7.2 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu ja sihtasutuse tegevus ning nendeolulisemad finantsnäitajad............................................................................................................................ 591.7.2.1 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev äriühing.............................................................................. 591.7.2.2 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev sihtasutus........................................................................... 601.7.3 Ülevaade Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevatest muudest isikutest ja siduvatestlepingutest..................................................................................................................................................... 632. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE................................................................................................ 682.1 BILANSS .................................................................................................................................................... 682.2 TULEMIARUANNE .................................................................................................................................. 69(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler5

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102.3 RAHAVOOGUDE ARUANNE.................................................................................................................. 702.4 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE.................................................................................................. 722.5 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE.................................................................................................. 753. LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE ............................................................................. 76Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ........ 76Lisa 2. Konsolideeritud asutused .................................................................................................................. 81Lisa 3 . Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ..................................................................................... 83Lisa 3A. Nõuded ja kohustused ..................................................................................................................... 83Lisa 3B. Tulud ja kulud ................................................................................................................................. 84Lisa 4. Maksud, lõivud ja trahvid.................................................................................................................. 85Lisa 4A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustuse.................................................................................... 85Lisa 4B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud .......................................................................................................... 86Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused .............................................................................................................. 87Lisa 6. Varud................................................................................................................................................. 88Lisa 7. Osalus sihtasutuses ........................................................................................................................... 88Lisa 8. Tütarettevõtja .................................................................................................................................... 89Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud.................................................................................................................. 89Lisa 10. Materiaalne põhivara...................................................................................................................... 90Lisa 11. Immateriaalne põhivara.................................................................................................................. 92Lisa 12. Eraldised ......................................................................................................................................... 93Lisa 13. Laenukohustused järelejäänud tähtaja järgi................................................................................... 94Lisa 14. Saadud ja antud toetused ................................................................................................................ 95Lisa 14 A. Saadud toetused ........................................................................................................................... 95Lisa 14 B. Antud toetused.............................................................................................................................. 97Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük............................................................................................................... 99Lisa 16. Muud tulud .................................................................................................................................... 100Lisa 17 . Tööjõukulud.................................................................................................................................. 100Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud ....................................................................................... 101Lisa 18. Majandamiskulud.......................................................................................................................... 102Lisa 19. Muud tegevuskulud........................................................................................................................ 103Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus .................................................................................... 103Lisa 21 . Siirded .......................................................................................................................................... 103Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku eelarve kujunemine...................................... 104Täiendav bilansiväline informatsioon pooleliolevate vaiete ja kohtumenetluste kohta .............................. 105SISEAUDITI EEST VASTUTAVA ISIKU HINNANG PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMIMAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA................ 107ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ...................................................................................... 108(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler6

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010SISSEJUHATUSLühiajalugu ja põhiülesandedPõllumajandusministeeriumi kui üksuse asutamise täpseks ajaks loetakse 12. novembrit 1918.aastal, mil pärast okupatsioonivägede lahkumist määrati Maanõukogu Vanematekoguotsusega põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Algselt nimetati seda asutustPõllutöö- ja Toitlusministeeriumiks, aga juba kahe nädala pärast Põllutööministeeriumiks.Aastaid asus ministeeriumi hoone Tallinnas, Wismari 7, endises Põllupanga majas.1934.aastal koliti üle Lai 39/41 hoonesse, kus asub Põllumajandusministeerium tänaseni.Läbi aegade on Eesti põllumajandust juhtinud 47 põllumajandusjuhti-ministrit. Alates 2007.aasta aprillist juhib ministeeriumi Helir-Valdor Seeder.Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. aasta määruse nr 264„Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” alusel ning on valitsusasutus, mis täidab seadusesttulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.Põhimääruse kohaselt kuulub Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse maaelu poliitika,põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa japõllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse janõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitsealase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ningpõllumajandushariduse korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.Põhimäärusest tulenev ministeeriumi tegevuse eesmärk on:• luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks jamitmekesiseks arenguks,• tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, hea loomatervise ja -kaitse ning taimeterviseja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise,elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ningtaimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu.Põhimäärusest tulenevad ministeeriumi põhiülesanded on:• arengukavade väljatöötamine, nende rahastamise ja elluviimise korraldamine ninghindamine;• koostöö tagamine teiste ministeeriumidega arengukavade väljatöötamisel;• õigusaktide eelnõude väljatöötamine, nende vastavuse tagamine põhiseadusega jateiste õigusaktidega ning vastavate õigusaktidega määratud ülesannete täitmine;• rahvusvahelise koostöö korraldamine, Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine.Ministeeriumi juhib põllumajandusminister. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste,välja arvatud siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevatevalitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumiasjaajamist. Kantsler juhib vahetult asekantslerite tööd. Ministeeriumi koosseisus on maaelu-(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler7

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010ja kalanduspoliitika asekantsleri, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri,toiduohutuse asekantsleri ning välissuhete ja arenduse asekantsleri ametikoht.Osakondade tööd juhivad osakonnajuhatajad, kes tagavad osakondadele pandud ülesanneteõiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspoolstruktuuriüksusi ministri nõunikud, ministeeriumi nõunikud ja kantsleri ja asekantsleritevanemabid.Osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele bürood.Põllumajandusministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesandedPõllumajandusministeeriumis on 14 osakonda. Alljärgnevalt on välja toodud põhi- jatugiosakonnad nende tegevusvaldkondade ja põhiülesannete kaupa:Põhiosakonnad:1. Maaelu arengu osakond- Maaelu arengu osakonna põhiülesanne on kavandada jaellu viia maaelu poliitikat eesmärgiga tõsta maapiirkonna majandustegevusekonkurentsivõimet ja arendada elukeskkonda.2. Kalamajandusosakond- Osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viiakalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja tõsta sellekonkurentsivõimet.3. Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond- Osakonnapõhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajandustoodete kaubanduspoliitikateesmärgiga arendada turgu ja tõsta põllumajandussaadusi töötleva tööstusekonkurentsivõimet.4. Põllumajandusturu korraldamise osakond- Osakonna põhiülesanne on kavandadaja ellu viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga tõsta põllumajandusekonkurentsivõimet, suurendada selle turule orienteeritust, et tagadapõllumajandustootmise jätkusuutlikkus.5. Taimetervise osakond- Osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunadtaimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali,mahepõllumajanduse, väetiste kasutamise ja sööda tootmise valdkonnas; välja töötadaasjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamisteesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane taimekasvatustoodang ja sööt ningelukeskkond.6. Toidu- ja veterinaarosakond- Osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunadtoiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade aretuse valdkonnas;välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nenderakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane toit ning elukeskkond.7. Teadus- ja arendusosakond- Osakonna põhiülesanne on välja töötada ministeeriumitegevusvaldkonnas riiklikke teadus- ja arendusprogramme ning korraldada nendetäitmine.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler8

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Tugiosakonnad:1. Siseauditi osakond- Osakonna põhiülesanne on teostada siseauditeid ministeeriumisja tema valitsemisala asutustes, et anda sõltumatu hinnang nende tegevuseseaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja sisekontrollisüsteemitoimimise kohta, koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala siseauditialasttööd ning teha ettepanekuid sisekontrollisüsteemide täiustamiseks2. Õigusosakond- Osakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet,osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate õigusaktideeelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele ja seadustele, korraldadaõigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi Valitsusele esitamist, ministeeriumilekooskõlastamiseks esitatud eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamistkohtuorganites ning nõustada ministeeriumi õigusküsimustes.3. Finantsosakond- Osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineeridaministeeriumi ja tema valitsemisala eelarvestamist, raamatupidamisarvestust jafinantsaruandluse koostamist.4. Haldusosakond- Osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineeridaministeeriumi ja tema valitsemisala asjaajamist, ministeeriumi valitsemisel olevariigivara haldamist ja arvestust, riigihankeid, infotehnoloogia haldamist ja arendamist,üldist kriisireguleerimist, tegevusvaru hoidmist, moodustamist ja uuendamist,korraldada riigisaladuse kaitse alast tegevust ning pidada arhiivi.5. Personaliosakond- Osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineeridaministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste personalitööd ja koolitustegevust.6. Välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakond- Osakonna põhiülesanne on korraldadaja koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust Euroopa Liiduotsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemisel, koordineeridavälisabiprojektide ettevalmistamist ja kontrollida nende täitmist.7. Avalike suhete osakond- Osakonna põhiülesanne on teavitada avalikkustministeeriumi tegevusest, korraldada ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid jateavitustegevust ning koordineerida sellealast tegevust ministeeriumi valitsemisalas.Põllumajandusministeeriumi valitsemisala strateegilised alused aastal 2010-Põllumajandusministeeriumi valitsemisala MISSIOON on:Tagame konkurentsivõimelise põllumajandus- ja kalandussektori ning aitame kaasamaapiirkondade arengule!Põllumajandusministeeriumi valitsemisala VISIOON on:Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mistagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler9

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Põllumajandusministeeriumi valitsemisala põhitegevusvaldkonnad on:1. Toiduohutus, taimetervis ning loomade heaolu ja tervishoidAlavisioon: Terve inimene, terve ja kaitstud loom, ohutum keskkond.2. Maaelu, põllumajandus ja toiduainetetööstusAlavisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik maaelanikkond.3. KalandusAlavisioon: Kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik kalurkond.4. Teadus- ja arendustegevusAlavisioon: Tulemuslik teadustegevus, põhjalikud teadmised ja väärtustatudmaamajandusharidus.Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tugitegevusvaldkonnaks on valitsemisalaorganisatsiooni arendamineAlavisiooniks on: riiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud administratsioon, kes suudab täitapartnerite kaasabil püstitatud strateegilisi eesmärke!Tegevuste aluseks olnud olulisemad strateegilised siseriiklikud alused:• Riigi eelarvestrateegia 2011-2014;• Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2007-2011;• Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013;• Eesti maaelu arengukava 2007-2013;• Eesti Kalanduse Strateegia 2007-2013;• Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava;• Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013;• Eesti Mahepõllumajanduse arengukava ja selle rakendusplaan 2007-2013;• Eesti põllumajandusteaduste arengukava aastateks 2007-2013 ja selle rakendusplaan;• Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine arengukavaaastateks 2007-2013 ja selle rakendusplaan;• Riikliku programmi „Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019“;• Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel2009-2014";• Põllumajandusministeeriumi valitsemisala arengukava 2010-2013• Põllumajandusministeeriumi välissuhete strateegia 2009-2018• Tegevuskava "Tööjõuressursi arendamine maamajandussektoris aastatel 2009-2013".(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler10

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101. TEGEVUSARUANNE1.1 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase olulisematestmajandusnäitajatest 2006-2010Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oli 2010.aasta lõpu seisuga peale ministeeriumikokku 12 allasutust, 1 riigiosalusega aktsiaselts ning 1 sihtasutus. Põllumajandusministeeriumivalitsemisala allasutustest 3 on valitsusasutused ning 9 hallatavad asutused.Alljärgnevalt on välja toodud Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutusteviimase viie aasta olulisemad majandusnäitajad (vt tabel 1):Tabel 1. Põllumajandusministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tähtsamadmajandusnäitajad (2006-2010)(tuhandetes kroonides)2010 2009 2008 2007 2006Bilansi näitajadVarad aasta lõpus 2 516 941 2 423 829 2 889 775 1 977 376 1 815 133Kohustused aasta lõpus 2 288 655 2 758 914 1 906 178 1 718 336 1 079 762Riigieelarvesse kuuluvnetovara aasta lõpus228 286 -335 085 983 597 259 040 735 371TulemiaruandenäitajadTegevustulud 3 074 398 2 612 417 2 294 162 1 695 531 1 304 063Tegevuskulud -4 692 644 -4 120 099 -4 130 221 -3 381 315 -2 517 297Tegevustulem -1 618 246 -1 507 682 -1 836 058 -1 685 784 -1 213 234Finantstulud ja -kulud 1 875 1 394 13 368 11 384 1 658Muud näitajadTöötajate keskmine arv 1773 1820 1863 1 798 1 785Asutuste arv 13 27 27 27 27Eelarve ja selletäitmise näitajad*Eelarve tulude maht 3 952 169 2 614 569 2 308 064 2 284 849 2 376 858Eelarve tulude täitmine 3 966 103 2 587 709 2 242 538 1 930 481 1 613 470Eelarve kulude maht -5 943 916 -4 120 857 -4 130 755 4 339 887 4 052 803Eelarve kulude täitmine -4 775 407 -4 048 435 -4 054 644 3 326 480 2 798 274Finantseerimistehingutemaht-257 025 -199 880 -4 860 -210 162 -55 545Finantseerimistehingutetäitmine35 281 -125 417 - -36 724 -11 658* Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarve näitajate puhul on lähtutud tegevuskava täitmise aruandefinantsnäitajatest ning riigieelarve kassalisest täitmisest.Aktiva maht on võrreldes 2009. aastaga on tõusnud 93 112 tuhande krooni võrra. Varadehulgas moodustavad kõige suurema osa, nagu varasematelgi aastatel, nõuded EuroopaKomisjonile ning osalused sihtasutuses ja äriühingus.Viimase viie aasta lõikes on valitsemisalas märgatav kohustuste hulga kasv, millest põhiosamoodustavad Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA)(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler11

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010sildfinantseerimisega seotud kohustused ja temale Euroopa Komisjoni poolt makstudettemaksed.Alates 2006. aastast on tegevustulud aina kasvanud. 2010. aastal kasvasid tegevustulud 2009.aastaga võrreldes ligi 18% ehk 461 981 tuhande krooni võrra. Tulude kasv on põhiliselttingitud suurenevatest toetuste väljamaksete hulgast. Saadud toetused moodustavad enamjaoltMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist jaEuroopa Kalandusfondist saadavat hüvitist juba varem tehtud kuludele.1.2 Aruandeaastal toimunud ja tulevikus plaanitavad olulised sündmused1.2.1 Aruandeaastal tehtud suuremad investeeringudInvesteeringute eelarveline maht oli 2010. aastal 59 609 tuhat krooni, millest tehtiinvesteeringuid 31 988 tuhande krooni ulatuses. Objektide renoveerimine moodustas 12 622,7tuhat krooni ning soetuste osa moodustas 19 365,8 tuhat krooni. Investeeringute kogumahtallikate viisi ning kassaline täitmine on toodud alljärgnevas tabelis.Tabel 2. Investeeringute eelarve ja kassaline täitmine 2010. aastal(tuhandetes kroonides)Eelarve Täitmine Täitmise osakaal(%)2010 KOKKU 59 609 31 989 53,66Sellest:Riigitulud 26 818 13 768 51,34Välistoetused 4 457 4 457 99,99Majandustegevusestlaekuv tulu4 573 5 079 111,06Toetused teisteltriigiasutustelt jamuudelt residentidelt23 761 8 685 36,552010. aastal toimus eelarve alatäitmine, seda just teistelt riigiasutustelt laekumistega seotudeelarve osas.Eesti Põllumajandusmuuseumi eelarvesse oli planeeritud investeeringuteks toetus EttevõtluseArendamise Sihtasutuselt (edaspidi EAS) ekspositsiooni hoone nr 4 (linamaja) ja töökojarenoveerimiseks ning töökoja juurdeehituseks kokku 16 900 tuhat krooni, mis moodustas2010. aasta investeeringute eelarvelisest mahust 28,4 %. Eesti Põllumajandusmuuseumi pooltesitatud projekti ei kiidetud heaks ja seega jäädi toetuseta.Põllumajandusameti büroohoone Haapsalu Jaani 10 renoveerimiseks tehti investeeringuid3 015,4 tuhat krooni. Hoone renoveeritakse täielikult, kuna hoonesse koondatakse Haapsaluspaiknevad valitsemisala asutused. Antud objekti suuremad tööd, mis tehti, olid:lammutustööd, vundamentide ja kandetarindite tugevdamine, küttetrassi, vee- jakanalisatsioonitorustike jm ehitus ja renoveerimine. Antud objekti renoveerimistööd jätkuvad2011. aastal.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler12

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Haldushoonele Viljandis Vabaduse plats 4 renoveerimiseks investeeriti 830,8 tuhat krooni.Hoone renoveeriti enamjaolt 2009. aastal, 2010. aastal tehti täiendavalt varikatuserenoveerimist, fassaadi parendusi ning keldriosa muudeti niiskuskindlamaks.Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsiooni hoonele nr. 1 (endine tall) renoveerimisekstehti investeeringuid 4 796,2 tuhat krooni, sellest riigitulude arvelt 1 205,5 tuhat krooni jaEAS-ilt laekunud vahendite arvelt 3 590,7 tuhat krooni. EAS rahastas projekti Piirkondadekonkurentsivõime tugevdamise meetme vahendite arvelt. Ekspositsiooni hoone renoveeriminehõlmas alljärgnevaid töid: üldehitustööd vastavalt sisekujundusprojektile, vee-,kanalisatsiooni-ja küttesüsteemide ehitus, elektrisüsteemide rekonstrueerimine, ekspositsioonivalgustuse paigaldamine, kellatorni ja tuulelipu taastamine ajaloolisel kujul jne.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis tehti 2010. aastal infotehnoloogilisteseadmete soetamiseks investeeringuid 477,2 tuhat krooni. Osteti 4 täpsemat jalisavõimalustega GPS seadet, tagamaks, et ka kõikidel ajutistel töötajatel oleksid töövahendid.Soetati kaks tulemüüri serverit, teostati olemasoleva kettamassiivi laiendust salvestatavaandmemahu suurendamiseks 12TB võrra.Immateriaalse põhivara soetamiseks tehti PRIA-s 2010. aastal investeeringuid 7 235,6 tuhatkrooni. Immateriaalse põhivara soetamise osas toimus hulgaliselt arendusi süsteemide töökorraldamiseks ja kliendisõbraliku teenindamise tõhusamaks tagamiseks. Viis suurematarendust olid:1. toetuste kontrolli süsteem „TAKS“, mille osas loodi arendusi e-teenustes,muudatusavalduste loogika realiseerimises, andmevahetuses Põllumajandusametiga,lisandus ERI toetusliik;2. „Oracle“ andmebaaside litsentside soetus ning arendus. Eesmärk on juurutada PRIA-sarvutisüsteemide auditeerimise ja konfiguratsioonide monitooringu vahend, millega oleksvõimalik efektiivselt hallata serverite ja rakenduste konfiguratsioonide muudatusi ningmuudatuste dokumenteerimist ja kontrollida infosüsteemide vastavust planeeritud ISKEstandardi keskmisele turvaastmele ja ISO infoturbe standardi nõuetele. Sellegarakendatakse efektiivne serverite ja rakenduste seadistuste kontroll, samuti kontrolladministraatorite tegevuste üle;3. geoinfosüsteem „EAGIS“, mille osas olid peamised tööd seotud EAGIS 2009 arenduse2. etapiga ning sellega seotud täiendustega ning funktsionaalsuse tagamisega süsteemidevahetumisel. EAGISi osa mindi üle MapX kaardikomponendilt VisualGis komponendile.Uus rakendus läks ka üle .net programmeerimiskeelele. Lisaks tehti mitmeid töid seosesliituvusega alade erisusega.4. andmebaasi lahendus „Andmeait“ investeeringud hõlmasid endas 2009 ja 2010 toetustelisamist, lisatöid seoses erinevate süsteemide nüanssidega määramiste osas ning ka EMKandmete liitmist aita. Investeeringute vajadus “Andmeaidale” oli seotud ka euroleüleminekuga kaasnevate muudatuste osas;5. tarkvarasüsteem „CCS“, mille osas tehti peamiselt arendusi sanktsioneerimissüsteemis,administratiivsetes kontrollides (loomade registriga) ja Erametsakeskuse liidese täiendusiNatura metsa toetuse menetlemiseks.Põllumajandusministeeriumis tehti infotehnoloogiliste seadmete soetamiseks investeeringuid492,9 tuhat krooni ja immateriaalse põhivara soetamiseks 731,3 tuhat krooni. Suuriminvesteering 352,0 tuhat krooni oli Mapinfo professionaal 10.5 versiooniuuendused 47kasutaja jaoks Põllumajandusametile. Sellega soetati geo-informaatika töövahendidPõllumajandusameti töö tõhustamiseks ja kaardimaksete kiiremaks töötlemiseks.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler13

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Jõgeva Sordiaretuse Instituudis tehti seadmete soetamiseks investeeringuid 4 884,3 tuhatkrooni majandustegevusest laekuva tulu ja sihtasutuselt Arhimedes saadud vahendite arvelt.Soetati 2 analüsaatorit, 2 kultivaatorit, Nukleiinhapete automaatse eraldamise seade,pöördader, proovide puhastaja ja sorteerija, lõikeveski jne.2011. aastal on uueks renoveeritavaks objektiks Järvamaa kompleks Paides, Pärnu mnt 58B,antud hoonesse koondatakse Järvamaal paiknevad valitsemisala asutused. PõllumajanduseRegistrite ja Informatsiooni Amet jätkab 2011. aastal erinevate infotehnoloogiliste süsteemidearendamisega ja täiendamisega.1.2.2 Plaanitavad olulised sündmused2010. aasta 1. jaanuarist alustas Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsemistPõllumajandusamet, mis loodi Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlikemaaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo baasil.Põllumajandusameti loomine oli olulise tähtsusega, kuna Eesti Vabariigi õigusruumistegutsedes kehtib norm, mille kohaselt on riiklikku järelevalvet õigus teostada vaidvalitsusasutustel, milledeks on ametid ja inspektsioonid, mitte piirkondlikelmaaparandusbüroodel ega Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibürool.2010. aasta aprillist Põllumajandusministeerium tsentraliseeris oma valitsemisalas EestiPiimandusmuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Carl Robert Jakobsoni nimeliseTalumuuseumi finants- ja palgaarvestuse. Samas algasid 2010. aasta II pooles ulatuslikudettevalmistused valitsemisala järgmiste autuste tugiteenuste tsentraliseerimiseks.2011. aasta jooksul on Põllumajandusministeeriumil plaanis vastavalt Rahandusministeeriumipoolt esitatud aja- ja tegevuskavale tugiteenuseid konsolideerida, viies oma haldusala üksusi järkjärgultüle ühisele finants- ning personali- ja palgaarvestuse infosüsteemile. Tugiteenustekonsolideerimiseks on moodustatud Rahandus- ja Põllumajandusministeeriumi vahel ühtsedfinants- ning palga- ja personaliarvestuse arendamise töörühmad. On hakatud juurutama vastavatesarvestuse e-arveid ja veebipõhist aruandlussüsteemi ning liidestama asutuste põhitegevuseinfosüsteeme ühtse finants-, personali- ja palgaarvestuse infosüsteemiga. Seisuga 01.05.2011kasutavad e-arvete keskkonda Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 7 asutust ja veebipõhistaruandlussüsteemi 8 asutust. Eelpool kirjeldatud protsess on jätkuv, kuna valitsemisala järgnevateasutuste tugiteenuste konsolideerimise tähtajad on 01.10.2011 ja 01.01.2012. Seisuga 01.05.2011on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustest lisaks kolmele muuseumile finants- ningpersonali- ja palgaarvestuse tsentraliseeritud: Põllumajandusametis, PõllumajandusuuringuteKeskuses, Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Maamajanduse Infokeskuses. Riigi eelarvestrateegia2012-2015 lisa 4 kohaselt on PRIA finants- ning personali- ja palgaarvestuse tsentraliseeritudhiljemalt 2013. aasta jooksul.Käesoleval ajal koordineerivad kalandusvaldkonda kaks ministeeriumi – Keskkonnaministeeriumja Põllumajandusministeerium. Ühe varu haldamine kahe institutsiooni poolt ei ole efektiivne.Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2011-2015 näeb ette halduse korrastamise, mille käiguskoondatakse kalandusvaldkonna korraldus, välja arvatud ressursside üle teostatav järelevalve,Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.2011. aasta jooksul tuleb muuta vajalikud õigusaktid. Tegevuste osas tuuakse üle harrastuspüügikorraldus (mille juurde kuulub harrastuspüügi andmete register), kalavaru seire tagamine japüügivõimaluste kehtestamine. Funktsioonide ületoomisega alustatakse 2012. aastal.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler14

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101.2.3 Uurimis- ja arendusprojektidRiikliku programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014“ raames rahastati 2010. aastal 34 rakenduslikku teadusuuringute projekti 21 157 886krooni ulatuses. Programm rahastab teadusuuringute projekte viies valdkonnas: 2010. aastalrahastati toiduohutuse ja tervise valdkonnas kuut projekti 2 935 000 krooni ulatuses,loomakasvatuse (sealhulgas vesiviljelus) valdkonnas seitset projekti 4 920 000 krooniulatuses, taimekasvatuse ja taimetervise (sealhulgas aiandus) valdkonnas neljateist projekti9 782 440 krooni ulatuses, põllumajandustootmist toetavate tegevuste valdkonnas viit projekti2 438 487 krooni ulatuses ning maamajandus- ja sotsiaaluuringute valdkonnas kahte projekti1 081 959 krooni ulatuses.2011. aastal rahastatakse programmi raames 33 rakenduslikku teadusuuringute projekti1 189 112,32 euro ulatuses järgmiselt: toiduohutuse ja tervise valdkonnas kuut projektisummas 168 703,98 eurot, loomakasvatuse (sealhulgas vesiviljelus) valdkonnas kuut projektisummas 204 517,25 eurot, taimekasvatuse ja taimetervise (sealhulgas aiandus) valdkonnaskahtteist projekti summas 493 873,25 eurot, põllumajandustootmist toetavate tegevustevaldkonnas kuut projekti summas 200 585,87 ning maamajandus- ja sotsiaaluuringutevaldkonnas kolme projekti summas 121 431,97 eurot.Riikliku programmi „Sordiaretusprogramm aastatel 2009-2019“ raames rahastati 2010. aastal20 sordiaretusprojekti 8 730 000 krooni ulatuses. 2011. aastal rahastatakse 20 sordiaretuseprojekti 557 948,69 euro ulatuses.Arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks2007-2013” täitmiseks säilitavad põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi JõgevaSordiaretuse Instituut, Eesti Maaviljeluse Instituudi Taimebiotehnoloogia osakond „EVIKA“,Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, Tartu Ülikooli Botaanikaaed ning TallinnaTehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituut. Geneetiliste ressursside kogumist ja säilitamistrahastati 2010. aastal 2 995 000 krooni ulatuses. 2011. aastal finantseeritakse geneetilisteressursside kogumist ja säilitamist 191 415,39 euro ulatuses.Aastatel 2007-2010 toimus projekti “Kaera geneetiliste ressursside kvaliteet toidukskasutamisel” rahastamine. Projekti koordinaatoriks oli Kultuurtaimede SordiaretuslikeUuringute Keskus Saksamaal ning partneritena oli lisaks Jõgeva Sordiaretuse Instituudilekaasatud 13 asutust erinevatest Euroopa riikidest. Selle projekti kogumaksumus oli ligi üksmiljon eurot, millest Euroopa Liit finantseeris 50%. Keskenduti peamiselt kaera kvaliteediomadustele, eriti tunnustele, mis iseloomustavad kaera sobivust toiduks kasutamiseks. 2010.aastal rahastati seda projekti 130 000 krooni ulatuses.“RIBESCO - Põhja-Euroopa Ribes geeneetiliste ressursside tuumikkollektsioon” projektieesmärgiks on saada ülevaade „Ribes“ geneetiliste ressursside olukorrast Põhja-Euroopas jadefineerida tuumikkollektsioon, mille edasine säilitamine hakkab toimuma detsentraliseeritult,rahvuslike geenipankade osana. Projekti käigus inventeeritakse kõigi osalevate maade„Ribes“ kollektsioonid ja täiendatakse juba olemasolevat andmebaasi. 2010. aastal rahastatiseda projekti 125 000 krooni ulatuses. 2011 aastal rahastatakse projekti 7 988,96 euroulatuses.Koostöös Põhjamaade Geneetiliste Ressursside Keskusega viib Jõgeva Sordiaretuse Instituutläbi geneetilise mitmekesisuse suurendamisele suunatud Balti- ja Põhjamaade teraviljade jaheintaimede eelaretuse projekti. 2010. aastal rahastati projekti ettevalmistamist 50 000 krooniulatuses.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler15

Accommodation in FlorenceACCOMMODATION IN FLORENCEYou may choose from the following options:HomestayThis is the ideal situation for students who wish to experience Italian daily life and to practisethe language in an informal atmosphere. Naturally it will take a little time to settle inand get used to your new environment, but it will be without doubt an interesting experience.Our accommodation and welfare officers regularly visit local homes to make sure a high standardof service is offered to you. Homestay accommodation offers a variety of living arrangements:a single or twin room (available only for two students coming together), breakfast, half boardand use of the kitchen.Shared FlatThis self-catering option is for students who want to be more independent by renting a roomin a flat shared with other students. For this accommodation option the minimum agerequired is 18+. You have complete freedom and are not expected to join in family life.You can choose a single or a twin room (available only for two students coming together)in a completely furnished flat with 3 or more bedrooms, kitchen and bathroom to be sharedwith other students. Sheets and towels are provided.Independent FlatThis option is suitable for those who prefer more privacy and independence.For this accommodation option the minimum age required is 18+. The flats can be furnishedstudios or small apartments for one or two people, of varying size and category, fully equipped.Kitchen tools, bedlinen and bathtowels are provided. The school does not manage independentapartments directly but through carefully selected estate agencies specialized in offering housingservices to international students. To those interested we will give the website of estate agencieswhere they can choose the flats most suitable to their requirements.The estate agencies will inform students about their booking procedures.14

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Loomse toidu kaudu inimesele levivate nakkushaiguste(BSE, trihhinelloos) uuringute protsent tapetud loomadearvust (eesmärk – kõik toiduks tapetavad riskiloomad101% uuritud) * VTA, VTL, klientide laborid100%100%99%99%98%98%97%97%96%2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%BSE 100% 100%Trihhinelloos 100% 100%Trihhinelloos (seedemeetodil) 97,5% 100%Loomade ja toidu kontrollimiseltuvastatud nõuetele mittevastavusteprotsentuaalne osakaal teostatudkontrollide arvust0,0350,030,0250,020,0150,010,00502009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 3,1% 3,0% 2,80% 1,50% 1,45% 1,40% 1,35%Saavutatud 2,10% 1,60%Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Kõigi kolme indikaatori puhul on tulemus paremprognoosist, mis näitab, et valitsemisalas on tehtud eelnevatel aastatel toiduohutusetagamiseks head teavitus- ja järelvalvetööd. 2010. aasta jooksul on tõhustatud aktiivselttoiduvaldkonna järelevalvesüsteemi.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler17

2. Tagada loomade ja taimede vähemalt rahuldav terviseseisund.Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 201020%15%10%Ohutuse ja kvaliteedinõuetele mittevastavatesöödapartiide protsentuaalne osakaal riiklikujärelevalve korras kontrollitud partiide arvust5%0%2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 16% 14% 14% 14% 13% 13% 13%Saavutatud 19% 17%Ohtlike loomataudidega: marutaudiga (s.h koduloomad) nakatunudloomade arv ja veiste enzootiline leukoosiga (VEL), veistetuberkuloosiga (TBC), veiste brutselloosiga(BBR ), lammastebrutselloosiga (OBR) tabandunud karjade arv.60504030201002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Marutaud (planeeritud) 50 25 10 2 2 2 2Marutaud (tegelik) 3 2VEL (planeeritud) 10 10 10 8 8 8 8VEL (tegelik) 5 2TBC (planeeritud) 0 0 0 0 0 0 0TBC (tegelik) 0 0BBR (planeeritud) 0 0 0 0 0 0 0BBR (tegelik) 0 0OBR (planeeritud) 0 0 0 0 0 0 0OBR (tegelik) 0 0Loomataudidest vabaks tunnistamise aasta2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Marutaud 0VEL 0TBC, BBR, OBR. 0(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler18

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Eriti ohtlikena klassifitseeritavate linnu- jaloomataudide (suu- ja sõrataud, lindude gripp,sigade klassikaline katk ) diagnoositud juhtude arv0,5 102009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 0 0 0 0 0 0 0Tegelik 0 0Tuvastatud uute ohtlike taimekahjustajate liikide arv1210864202009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 10 10 10 10 10 10 10Tegelik 0 019%18%18%17%17%16%16%15%15%14%14%Tuvastatud nõuetele mittevastavuste protsentuaalneosakaal põllumajandussaaduste japõllumajanduslikus tootmises kasutatavatetootmissisendite kvaliteedi ja ohutuse kontrollimistearvust2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 18% 17% 17% 16% 15% 15% 15%Saavutatud 18% 18%Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Loomade tervise tagamise osas võib pidada 2010.aasta saavutuseks Euroopa Komisjoni poolt veiste tuberkuloosi, veiste brutselloosi jalammaste brutselloosi vabaks tunnistamist. Samuti on marutaudi juhtumeid 2009. ja 2010.aastal esinenud oluliselt vähem prognoositust, mis näitab edukat loomataudide leviku vastasttegutsemist. Loomatauditõrje programm täidab oma eesmärki. Loomade ja taimede vähemaltrahuldav terviseseisundi tagamiseks püstitatud indikaatorite saavutustasemed üldiselt on healtasemel.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler19

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20103. Tõsta elanikkonna teadlikkust toiduohutusest, loomade tervishoiust ja taimetervisestning selle seostest keskkonna ohuteguritegaNõustajatele korraldatud toiduohutuse,loomade tervishoiu ja taimetervise valdkonnagaseotud koolituste arv3025201510502009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 10 13 15 15 18 22 24Saavutatud 9 3Sektorile suunatud valitsemisala pooltkorraldatud teabepäevade arv koos tagasisideküsitlustega807060504030201002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 53 55 59 59 62 65 68Saavutatud 42 24Tunnustatud mahepõllumajandustoodangutöötlemisega tegelevate ettevõtete osakaaltoiduseaduse alusel tunnustatud ettevõtetearvust0,120,10,080,060,040,0202009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 0,0025 0,0025 0,03 0,08 0,085 0,09 0,1Saavutatud 0,063 0,07(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler20

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Elanikkonna teadlikusse tõstmiseks ei ole 2010.aastal eelarve vahendite vähenemise tõttu suudetud nõustajatele koolitusi ega tarbijateleteabepäevi korraldata planeeritud mahus. Samas on 2010. aastal kasvanud maheettevõtetearv 79% ning mahepõllumajandusalane teavitustöö on olnud aktiivne.Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused:1. Arendati mahepõllumajanduse alast teavitustööd vastavalt mahepõllumajandusearengukavale 2007-2013. Teavituskampaaniate, üleriigiliste infopäevade,mahetootjate konkursi ja ringsõitude kaudu hoogustatakse mahepõllumajanduselevikut. 2010. aastal oli 95 maheettevõtet. 2010. aastal tunnustati 44 uutmaheettevõtet. Kokkuvõtvalt 2009. aastaga võrreldes kasvas maheettevõtete arv 79%.2010. aastal osales VTA kahel sektorile (jae-ja hulgikaubandusettevõtted) suunatudteabepäeval tutvustamaks mahepõllumajanduse nõudeid.2. Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete järelevalvekauplemisel ning riikliku alkoholiregistri pidamine. Riiklikusse alkoholiregistrissekanti 7314 toodet ning pikendati 873 toote registrikannet. Järelevalvet teostatitootmis-, ladustamis- ja jaekaubandusettevõtetes. Kontrolle viidi läbi 618 korral,mille käigus kontrolliti 1447 toodet ning mittevastavusi oli kokku 552.3. Tagatud on loomapidajatelt pärinevate hukkunud põllumajandusloomade kogumiseksja kahjutustamiseks loodud loomsete jäätmete käitlemise süsteemi toimimine.Jäätmeid käitleb Loomsete Jäätmete Käitlemise AS.4. Tõhustatud on toiduvaldkonna järelevalvesüsteemi. Vastavalt vajadusele onajakohastatud ja välja töötatud täiendavad järelevalveprotseduurid (nt eraelamus toiduvalmistamine; mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toodete ettevalmistamine,ladustamine ja importimine; toidu käitlevate ettevõtete tunnustamise korraldamine).Muudetud struktuur aitab avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatelkiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni. Teemavaldkonnad sisaldavad lisaksõigusaktide viidetele ka ameti poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ningnäidisdokumendivorme. 2010. aastal viidi läbi audit eesmärgiga anda hinnangtoidukontrolli järelevalvetoimingute korraldusele VTA-s ja toimingute vastavuseleõigusaktidele ja kehtestatud protseduuridele. Auditi töörühm jõudis auditi toiminguteläbiviimise tulemusena järeldusele, et auditi ulatuses käsitletud järelevalve toiminguteteostamisel rakendatavad sisekontrollisüsteemi meetmed maandavadsisekontrollisüsteemi riske olulises osas.5. Vastavalt etteantud mahtudele on läbiviidud veiste spongiformne entsefalopaatia(BSE), lammaste ja kitsede skreipi ning teiste transmissiivsete spongiformseteentsefalopaatiate (TSE) kohta tehtavad uuringud (uuringutele on allutatud ka kõikeramajapidamistes tapetavad riskirühma loomad). Euroopa Komisjonile on esitatudeelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside tendentsid.6. Jätkatakse jõudluskontrolli ja geneetilisi hindamisi. Toimub veiste ja hobustepõlvnemisandmete kontroll ning lammaste PrP genotüübi määramine.Järelevalvetegevus loomapidaja juures: piimaveised 110; lihaveised 36; sead 5;lambad 6, kitsed 1; vutid 2; hobused 191; kontroll-lüpsi vaatlus 16. Lammaste PrPgenotüüp määrati 250 lambal.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler21

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20107. Käivitatud on Ühenduses kohustuslikud ohtlike kahjustajate monitooringud jariiklikul tasemel oluliste ohtlike kahjustajate monitooringud ning rakendatud onmuudatused kohustuslike tõrjemeetmete nõuete osas. Viidi läbi 12 monitooringut,(s.h. Pear decline phytoplasma ja Apple poliferation mycoplasma tuvastamiseks).Monitooringu juhendid ja inspekteerimise käsiraamatud ajakohastatud.8. Tagatud on riiklik valmisolek eriti ohtlike ja eksootiliste loomataudide ennetamiseks,kiireks diagnoosimiseks ja tõrjemeetmete rakendamiseks kiireks diagnoosimiseks.Tagatud on järelevalve loomapidajatelt pärinevate I kategooria hulka kuuluvatehukkunud põllumajandusloomade kogumiseks ja kahjutustamiseks loodud loomsetejäätmete käitlemise süsteemi toimimiseks. Loomatauditõrje programm täidab omaeesmärki. Esitati taotlus Euroopa Komisjonile BSE-le uuritavate veiste vanusepiiritõstmiseks.9. Riikliku järelevalve raames teostatavad analüüsid on läbi viidud usaldusväärselt,operatiivselt ning tehniliselt kõrgel tasemel. Puhangute korral on pakutud kiiret jaoperatiivset analüüside teenust. Eriti ohtlike ning ohtlike nakkushaiguste kahtlusel ontagatud diagnostikumide varu olemasolu ning valmisolek viia uuringuid läbinõutavate meetoditega, võimalikult kiiresti ja pädevalt. Vajadusel on antud toidu-jasöödaohutuse ning kvaliteediga ja loomatervisega seonduvaid ekspertsoovitusi ningsuheldud välisekspertidega. 2010. aasta ametliku kontrolli osas oli VTL volitatudkõikideks loomatervise valdkonna ametliku kontrolli uuringuteks, toiduohutuse osaskatsid VTL poolt teostatud ametliku kontrolli analüüsid ca 95% kogu riiklikujärelevalve tellimusest.10. Tuulekaera levik Eestis on pidurdunud ja tuulekaeraga saastunud põllud kaardistatud.2010. aastal kontrolliti 909 tuulekaeraregistris olevat põldu, millest tuulekaera eituvastatud 477 põllul, tuulekaera esines vähe (aste 1) 349 põllul ja tuulekaera esinespalju (aste 2) 83 põllul. Kontrolle teostati 143, tõrjekavasid kinnitati 267, ettekirjutusivormistati 6.11. Turustatav seeme ja paljundusmaterjal vastavad kehtestatud nõuetele ningturustatavad aiandustooted vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele. 2010. aastalkogutud andmete põhjal koostati 2011. aastast rakenduv riskihindamisel põhinevjärelevalvesüsteem. Taimse paljundusmaterjali valdkonnas viidi läbi 1683inspekteerimist, vormistati 24 ettekirjutust. Seemnepõldude pind oli 7380 ha,sertifitseeriti 13 296 tonni seemet. Järelevalev käigus viidi läbi 329 inspekteerimist,vormistati 9 ettekirjutust, menetleti 4 väärtegu.12. Mahetoit ja -sööt vastavad kehtestatud nõuetele. Mahepõllumajanduse valdkonnasviidi läbi 2522 inspekteerimist, vormistati 26 ettekirjutust ja menetleti 13 väärtegu.13. Taimetervise järelevalve ja ohtlike taimekahjustajate seireprogrammide tõhustamisetulemusena on tagatud ülevaade olukorrast kahjustajate levikul; Eestis esinevadohtlikud kahjustajad ja riskiobjektid on kaardistatud, tõrjemeetmed nõuetekohaseltrakendatud. Taimede ja taimsete saaduste sisseveo ja turustamise kontrollitulemusena ei ole Eestisse toimetatud uusi ohtlikke taimekahjustajate liike. KontrollEuroopa Liidu liikmesriikidest saabunud taimse paljundusmaterjali, s.h. eelkõigeErwinia amylowora peremeestaimede osas, läbi viidud. Erwinia amyloworatõrjemeetmete tegevuskava kinnitatud. Monitooringu raames viidi läbi 472inspekteerimist ja võeti 121 proovi. Kahjustajat ei tuvastatud.14. Tagatud on uuendtoidukomisjoni töö, mis hõlmab komisjoni ekspertide võimalustläbi viia taotluste põhjalikum analüüs vastavalt VTA poolt etteantud mahule.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler22

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Uuendtoidukomisjon hindas 2010. aastal 40 GMO- ja uuendtoidu turuleviimisetaotlust. Taotluste arv on pidevalt suurenenud.15. Turustatavad väetised vastavad kehtestatud nõuetele ning on ohutud inimesele jakeskkonnale. Valdkonnas viidi 2010. aastal läbi 229 inspekteerimist.16. Tagatud on sortide (kui intellektuaalse omandi) kaitse ja kaitsealuse sordi omanikuõiguste jõustamine vastavalt UPOV`i konventsioonile. Sordikaitse all on 04.02.2011seisuga 89 sorti, neist oli 2010. aastal kaitse alla võetud 10.17. Kogu valdkonna järelevalvesüsteem on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogumääruse (EÜ) nr 882/2004 nõuetega; toidujärelevalve eest võetavad tasud onmuutunud tekkepõhiseks ning vastavuses tehtud järelevalvega. Seni katmatavaldkonnad on integreeritud, riskide kaardistamisega on alustatud, mis jätkub 2011.aastal. Euroopa Komisjoni FVO tagasiside Eesti suhtes on positiivne.Tegevuskavas planeeritud tegevused, mis jäid ellu viimata planeeritud ulatuses:1. Tulenevalt eelarve piiratusest osales VTA rahvusvaheliste organisatsioonide töös vaidjuhtudel, kui riigi esindamine seisukoha esitamiseks oli määrava tähtsusega. Paljudeljuhtudel puudus võimalus esitada omapoolne positsioon ja olla kaasatud seisukohtadekujundamisel. Referent- ja ametlike laboratooriumide analüütilise/diagnostilise ningteadusliku ekspertiisi alase võimekuse arendamine ning koostöö tõhustaminereferentlaboratooriumide ning ametlike laborite vahel, kaasa arvatud rahvusvahelisteskoostöövõrgustikes osalemine.2. Rahaliste vahendite mitteleidmine ei võimaldanud VTL-l käivitada plaanitud uusitegevusi zoonoossette haigustekitajate levikuteede kaardistamiseks ning riskiteguriteväljaselgitamiseks kogu toiduahela ulatuses. Juurutamata jäid mitmedmolekulaardiagnostilised analüüsimeetodid. Kokkuvõttes seab see ohtu riiklikuksjärelevalveks (sh riskianalüüsiks) olulise laboratooriumiteenuse jätkusuutlikkuse.Olulist tagasilööki andis ka eelarveliste vahendite puudumine investeeringuteks, ettagada olemasoleva aparatuuri vastavus seadusandluses sätestatud nõuetele.3. Algatati arutelu loobumiseks kahest referenttegevuse valdkonnast- GMO,stafülokokid. Põhjuseks on valdkonna väljaarendamiseks vajaliku ressursi puudumineja vähene riigipoolne nõudlus.4. Kui varasemalt on taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise kontrollimisekstehtud aastas 881 kuni 1059 inspekteerimist, siis 2010. aastal tehti ebapiisava ressursitõttu 758 inspekteerimist. Ettekirjutusi tehti 16, väärtegusid menetleti 9. Samas onkontrollimiste ebapiisavale arvule juhtinud tähelepanu Riigikontroll oma 2010. aastaauditi “Järelevalve taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise üle” aruandes.5. Taimse paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduse valdkonnas jäid rahalise ressursipuudumise tõttu ajakohastamata infosüsteem, mille tulemusena on töömahukasandmesisestusprotsess, puuduvad võimalused päringute tegemiseks, samutikliendiliides kliendile kaasaegse teenuse osutamiseks. Rahalise ressursi puudumisetõttu jäi välja arendamata järelevalve infosüsteemi (JIS) link andmevahetuseks VTAinfosüsteemiga, mis tähendab PMA-le, kui registri volitatud töötlejale, olulist lisatöödandmesisestusel.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler23

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20106. Aiandustoodete kvaliteedi kontroll jaemüügi tasandil lisandus PMA-le ülesandenailma eelarvekatteta. Läbi viidi 634 kontrollimist, millest osa hulgimüügi kontrolli jamuude asutuse ülesannete täitmise arvelt, millest hoolimata aga ettenähtud mahusülesande täitmine võimalik ei olnud.1.3.2 Tegevusvaldkond - Maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstusMaaelu, põllumajanduse ja toiduainetööstuse tegevusvaldkond hõlmab Põllumajandusministeeriumivalitsemisalas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP)kujundamises osalemist ja selle elluviimist, Eesti maaelu arengukava ja riigiabi vastavatemeetmete väljatöötamist ja rakendamist, põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise jakaubanduse reguleerimist, maaparanduse korraldamist, põllumajanduse ja metsandusekonkurentsivõime parandamist, keskkonna parandamist, maapiirkonna ettevõtluse jaelukeskkonna arengu suunamist, sordi- ja tõuaretust.Strateegilised eesmärgid:1. Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet.Netolisandväärtuse juurdekasv aastaskeskmiselt tööjõu ühiku kohta põllumajanduses( eelnenud aastaga võrreldes %, FADNandmetel)60,0%40,0%20,0%0,0%-20,0%-40,0%2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 5,0% 41,2% 3,2% 2,9% 3,1% 3,0% 2,8%Saavutatud -24,8% -18,5%12%10%8%6%4%2%0%Toiduainetööstuse lisandväärtus töötaja kohta(juurdekasv eelnenud aastaga võrreldes, %)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5%Saavutatud 10% 3%(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler24

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Kodumaiste mahetoodete turuosa aastas7%6%5%4%3%2%1%0%2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 1,50% 1,50% 2,30% 3,00% 4,00% 5,00% 6,00%Saavutatud 0,260% 0,260%1600014000120001000080006000400020000Korrastatud ( st rekonstrueeritud ja uuendatud )maaparandussüsteemide pind aastas (ha)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 15 000 10 000 8 000 7000 6000 4000 5000Saavutatud 6306 751470006000500040003000200010000Metsa tootmispotentsiaali ja majanduslikuväärtuse suurenemine (ha/aastas)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 3000 4500 6 000 5 500 5 500 2000Saavutatud 1300 5200Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Võrreldes 2009. aastaga suurenes 2010. aastalpõllumajanduse majandusharu toodangu väärtus alushindades esialgsetel hinnangutel 12%, shtoodangu kogus vähenes 2,5% ja tootjahinnad tõusid keskmiselt 14,5%. Viimase aasta tõusumõjutas nii taimekasvatustoodangu (12,6%), kui loomakasvatustoodangu väärtusesuurenemine 13,3%. 2010. aastal jätkus toiduainetööstuses hõivatute arvu vähenemine,hinnanguliselt vähenes töötajate arv üle 5% võrreldes 2009. aastaga. Töötajate arvuvähenemisele on oma mõju avaldanud nii üldine majanduslangus (nõudluse vähenemine), kuika ettevõtetes tööjõu efektiivsem kasutamine, mida kinnitab ka lisandväärtuse kasv töötajakohta (2008. aastal 8,4% võrreldes eelmise aastaga, 2009. aastal 5,1%). Eestis on mahetoidutarbimine viimastel aastatel suurenenud vaatamata sellele, et tegemist on ca 30-50% kallima(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler25

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010kaubaga. Eestis müüdi kohalikke mahetoidutooteid kokku ligi 47 mln krooni eest ja Eestistoodetud mahetooted moodustasid toidukaupade (sh importtooted) jaekäibest 0,26%. 2010. aei suudetud kõiki mahepõllumajanduse arengukava rakendusplaanis ettenähtud tegevusi läbiviia rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu, sellepärast ei ole saavutatud ka kodumaistemahetoodete turuosa eesmärki 1,5% jaekäibest.Toiduainetööstuse lisandväärtus töötaja kohta on jäänud planeeritust madalamaks seosesmuutustega tooraine ja sisendite hindades, sise- ja välisnõudluses, kuid üldisemajanduslanguse taustal võib 3% tulemusega rahule jääda.Põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisele aitab enim kaasa Maaelu Arengukava 2007-2013 ja selle toetusmeetmete rakendamine, samuti otsetoetused põllumajandustootjatele.2010. aastal maksti otsetoetusi 1 674,8 mln krooni, sh ÜPT 1135,2 mln krooni,energiakultuuritoetust 16,3 mln krooni, piimasektori eritoetust 19,01 mln krooni jatäiendavaid otsetoetusi 439,58 mln krooni. Võrreldes 2004. aastaga on otsetoetuste summakokku suurenenud 2,3 korda.2. Säilitada traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja puhas keskkond.950000900000850000800000750000Kasutatav põllumajandusmaa (ha)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 828000 828000 884791 898486 912394 926516 940857Saavutatud 856 204 871 305360000358000356000354000352000350000348000346000344000Põllumajanduslikult majandatav maavähemsoodsates piirkondades (ha)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 350 000 350 000 350 000 350 000 350 000 350 000 350 000Saavutatud 349347 359 157(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler26

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010500000450000400000350000300000250000200000150000100000500000Keskkonnasõbralikult majandatav maa (ha)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 350 000 350 000 370 000 380 000 400 000 400 000 400 000Saavutatud 457456 455 733Mahepõllumajanduslikult majandatav maa (ha)1400001200001000008000060000400002000002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 90 000 90 000 95 000 122 000 122 500 122 800 123 000Saavutatud 102767 102767Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Eesti on üks Euroopa Liidu pareminipõllumajandusmaaga varustatud riike – 0,671 ha ühe elaniku kohta (nt Saksamaal 0,21 ha,Soomes 0,43 ha, Rootsis 0,34 ha). 2010. aasta pindalatoetuste taotluste järgi oli Eestiskasutatavat põllumajandusmaad 871,3 tuhat ha. Statistikaameti (SA) andmetel oli 2009. aastalüle kolmandiku (36,6%) kasutatavast põllumajandusmaast (931,8 tuh ha, millest 131,9 tuh hahoitakse vaid heades põllumajanduslikes ja keskkonnatingimustes) kasutuses rohumaade jasöödakultuuride kasvatamiseks, kolmandikul maast (33,9%) kasvatati teravilja. Antudeesmärgi indikaatorite saavutustasemed on kõik prognoositust kõrgemini täidetud.1 2007. aasta Põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringus märgitud kogu kasutatava põllumajandusmaaja 2008.a 1. jaanuari seisuga rahvaarvu suhe (Eurostati andmed).(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler27

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20103. Tagada põllumajandusega seotud piirkondade tasakaalustatud areng ningparandada elukeskkonda maal0,620,60,580,560,540,520,50,48Tööhõivemäär maapiirkonnas( % hõivatud valdade elanike arvust )2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 54% 52% 54% 57% 58% 59% 60%Saavutatud 54% 52%403938373635343332312009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 34 35 36 37 38 38 39,00Saavutatud 34 35Ettevõtlusaktiivsus maapiirkonnas(äriühinguid 1000 elaniku kohta)(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler28

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 201091%90%90%89%89%88%88%87%Mittepõllumajanduslikes ettevõtetes hõivatuteosakaal maa-asulates (sekundaar-jatertsiaarsektoris hõivatud)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 88% 89% 89% 89% 89% 90% 90%Saavutatud 89% 89%100%100%LEADER gruppidega kaetud alamaapiirkonnas/valdades ja väikelinnades elanikearvuga kuni 4000 (%)99%99%98%98%97%2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%Saavutatud 98% 99%Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Sarnaselt arenenud riikidele väheneb ka Eestispõllumajanduses hõivatute suhteline osatähtsus kogu tööhõives. Kuna 2010. aastal hõivatuteüldarv vähenes suuremas tempos kui põllumajanduses hõivatute arv, kus oli 17,2 tuhathõivatut, suurenes põllumajandusliku hõive osatähtsus 3,0%-ni.2010. aastal läbi viidud uuring “Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader meetmehindamisküsimuste analüüs ja teadlikkus Leader meetmest kohalikul tasandil” tõi välja, etmaapiirkonnas on tekkinud omavalitsuste, mittetulundussektori ning ettevõtjate omavahelineusaldus. Tänu Leader lähenemisele on kohalikud elanikud ja erinevad sektorid hakanudsenisest enam strateegiliselt mõtlema oma piirkonna arengu üle ja vaadatakse piirkonda kuitervikut. Leader lähenemise rakendamine on kaasa aidanud kolmanda sektori kasvule jasotsiaalse tegevuse mitmekesistamisele maapiirkondades.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler29

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused:1. Eesti maaelu arengukavast 2007-2013 lähtudes maapiirkonna ettevõtlusekonkurentsivõime, tööhõive suurendamise, kohaliku initsiatiivi ja külaarengutsoodustavate meetmete rakendamine ja seire. (Meede 3.1 Majandustegevusemitmekesistamine maapiirkonnas; Meede 3.2 Külade uuendamine ja arendamine;Leader meede).2. Investeeringumeetmete rakendamine parandamaks põllumajandus ja metsandussektorining põllumajandus- ja metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet läbitoormetootjate, töötlejate ja/või kolmandate isikute vahelise koostöö soodustamise jaseeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse saavutamise.3. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kaudu soodustatakse keskkonnasõbralikemajandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses,säilitatakse bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, aidatakse keskkonnaletulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu ning suurendataksepõllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.4. Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja metsandus-saadustele lisandväärtuseandmise toetamise kaudu metsanduse konkurentsivõime suurendamine.5. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamiseks ja põlvkondadevahetusele kaasaaitamiseks põllumajanduses toetatakse noorte põllumajandustootjatetegevuse alustamist; Arendatakse põllumajandustootja asendamise toetamise süsteemi.Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine on muutunud lihtsamaks, mis aitabkaasa aktiivsemale põlvkondade vahetusele põllumajanduses; Rakendunud onpõllumajandustootja asendamise toetamise süsteem.6. Kaitsemetsa rajamise toetuse ning vähetootlike investeeringute, nt. mitmeliigilisepõõsasriba rajamise toetamine. Kaitsemetsi rajades väheneb keskkonna suhtes tundlikepõllumajandusmaade osakaal. Alade valikuga veekaitsevööndites tagatakse eelkõigeveekeskkonna kaitseks oluliste alade metsastamine. Puudesalude rajamisega suurtepõldude keskele suureneb bioloogiline mitmekesisus. Loodud on elupaiku ningsuurendatud põllumajandusmaastike mitmekesisust ning vähendatud tuule- javeeerosiooni.7. Rakendatakse riigipoolseid toetusabinõusid töötlemise ja turustamise parandamiseks(turuarendustoetuse ja Euroopa Liidu promotsioonimeetmete jätkuv rakendamine),osutatakse senisest rohkem tähelepanu mahepõllumajanduse saaduste turustamisele.Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime on paranenud ning on lähenemaseesmärgile, et valdav osa põllumajandustootjatest suudab pärast programmiperioodilõppu (pärast 2013. aastat) tulla toime selleks ajaks vähenevate turutoetuse jaotsetoetuste tingimustes.8. Tarbijate teadlikkus toidu toiteväärtuslikest omadustest, toidu märgistusest,toiduohutuse aspektidest ja tervist toetavast toitumisest on suurenenud. Jätkatikoolipiimatoetuse ja alustati koolipuuviljatoetuse rakendamist, haaratud on 80%võimalikust sihtrühmast.9. Põllumajanduse keskkonnaprogrammi efektiivsuse tagamine, põllumajandusekeskkonnasõbralikkuse tagamine Euroopa Nõukogu maaelu arengu määruse (EÜ) nr1257/1999 artikli 43 lõike 1 kohaselt peab liikmesriikide poolt esitatav maaelu(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler30

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010arengukava sisaldama muu hulgas sätteid, millega tagatakse kava tõhus janõuetekohane rakendamine, k.a seire ja hindamine. Andmete kogumine PKThindamise raames toimub 5 teemavaldkonna osas – mullastik, vesi, bioloogilinemitmekesisus, maastik ja sotsiaalmajandus. Pikaajaliste seireuuringute tulemuste abiltoetatakse Põllumajandusministeeriumi MAK-i meetmete parendamisel ning uutemeetmete väljatöötamisel.10. Põllukultuuride riiklikud põldkatsed katsejaamade võrgu ja laborite kaudu osutatavaksriikliku järelevalve alaseks teenuseks on riiklike sordivõrdluskatsete, sortideregistreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete läbiviimine.Samal ajal pakuvad katsejaamad oma teenust ka teadusasutustele ja muudelepõllumajandussektori klientidele. Mulla väetistarbekaartide koostamine, sellealaseandmebaasi pidamine ja täiendamine ning proovide võtmine põllumajandustootjatelt.2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames võeti mullaproovid meiepoolt koolitatud proovivõtjate poolt keskkonnatoetusega ühinenudpõllumajandustootjate maadelt. 2010. aastal jätkati proovide võtmist, analüüsiandmedkantakse GIS- põhjalisele väetistarbekaardile, mis väljastataksepõllumajandustootjatele ja ühtlasi säilitatakse ka PMK andmebaasis. 2010. aastalkaardistati 62 000 hektarit.11. Paranenud on ühistegevus tootjate vahel ja seeläbi ka nende toodeteturustusvõimalused läbi mastaabiefekti ning tugevama läbirääkimiste positsioonikokkuostjatega, hoogustunud on kõrgema kvaliteediga eristuvate toodete tootmine(eriti väiksemate tootjate ja töötlejate osas). MAK 2007-2013 ühistegevust toetavatemeetmete (sh 1.9, 1. 1.7.2 ja 1.7.3 rakendamine.12. Mahepõllumajanduslik tootmine on suurenenud. Mahepõllumajanduse registrisse onkantud 1356 ettevõtet. Mahepõllumajanduslikku maad kokku on 121 815 ha,suurenemine 2010.a võrreldes eelneva aastaga 19 %, piimakarjakasvatuse osas 7 %.(PMA)13. Toetatakse põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamist (eelkõigemaaparandussüsteemide ehitamist, rekonstrueerimist ja uuendamist). Tagatud onmaaparandussüsteemi ehitamise ja hoiu vastavus esitatud nõuetele. Tagatudehitusprojektide vastavus ehitusprojektile esitatud nõuetele ja maaparandussüsteemivastavus maaparandussüsteemile esitatud nõuetele ning maaparandussüsteemigatoimunud avarii põhjuste erapooletu uurimine. Jätkub maaparandushoiukavadekoostamine ja avalikustamine. Maaparandusseaduse §82 lg 1 kohaselt peavadmaaparandushoiukavad olema kinnitatud 22.12.2011. Maaparandushoiu korraldamiselriigi eesvooludel on juba arvestatud 01.04.2010 kinnitatud vesikondadeveemajanduskavades toodud eesmärke.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler31

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101.3.3 Tegevusvaldkond - KalandusKalanduse tegevusvaldkond hõlmab Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas kala- javesiviljelussaaduste tootmise, töötlemise ja turustamise koordineerimist, kutselise kalapüügikorraldamist ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamist (sh Eesti kalandusestrateegia ja riigiabi vastavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist).Põllumajandusministeerium tegeleb ka kala tootmise ja töötlemise hügieeniga, kuid see osaon kajastatud Toiduohutuse tegevusvaldkonna raames. Keskkonnaministeeriumi kalavarudeosakond tegeleb kalavarude säästliku kasutamise ja kaitse korraldamisega (sh. kalavarudekalakasvatusliku taastootmise, kalade kudealade kaitse ja taastamise ning harrastuskalapüügikorraldamisega). OECD-ga (Organisation for Economic Co-Operation and Development)analüüsi põhjal hinnati Eesti kalandus vastavaks OECD poliitikatega kalandusvaldkonnas,kuid võimaliku probleemina toodi valdkonna koordineerimise jaotust kahe ministeeriumivahel. Kalandussektori administreerimise ümberkorralduste ettevalmistused algavad 2011.aastal. Millele järgnevalt soovitakse tagada valdkonna juhtimine ja planeeriminepõllumajandusministeeriumi haldusalas.Strateegilised eesmärgid:1. Parandada kalandussektori konkurentsivõimet ja tagada selle jätkusuutlikkus.760007400072000700006800066000640006200060000580005600054000Kala ja vesiviljeluse saaduste toodanguväärtus ühe hõivatu kohta (EUR)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 63 650 65 559 67 525 69 550 71 636 73 785Saavutatud 61 797 63 65020001500100050002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 1 500 1 500 1 500 1 500 1 600 1 600Saavutatud 1264 1424Catch per unit (tonni traali kohta)(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler32

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 201020000150001000050000Kalanduse lisandväärtus töötaja kohta (EUR)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 8 616 16 744 17 246 17 763 18 295 18 843Saavutatud 15 784 16 25725201510502009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 18 19 20 21 22 22Saavutatud 18 18Kala tarbimine inimese kohta (kg)Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Püügisektori konkurentsivõime on hetkel veelmadalseisus. Üks suurem probleem on väärtuslike kalaliikide kesised kalavarud, mis ei vastaolemasolevale püügivõimsusele. Teisalt on probleemiks pelaagiliste liikide suhteliselt madalhind. Eesti kalapüügisektori konkurentsivõimet vähendab veelgi amortiseerunud laevastik javananenud püügivahendid.Väga suur osa (ca 75%) Eestis püütud ja töödeldud kalast eksporditakse. 2010. aastal võetikalatöötlemise investeeringutoetuse meetme raames 5 498 721 miljoni euro eest üleskohustusi ning koos ettevõtjate omafinantseeringuga on investeeringute maht vähemalt10 997 442 miljonit eurot. Enamus nendest investeeringutest on suunatudtootmistehnoloogia uuendamiseks.2. Tagada kalandusest sõltuvate piirkondade tasakaalustatud areng50%40%30%20%10%0%Heas olukorras olevate, majanduslikult olulistevarude protsentuaalne osakaal2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 47% 43% 43% 43% 46% 46%Saavutatud 38% 38%(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler33

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20105432102009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 1 2 2 3 4 4Saavutatud 0 054321Liikide arv, kelle kudemisala olukorda onparendatud2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 3,4 3,6 3,6 3,7 3,79 3,8Saavutatud 3,4 3,360%50%40%30%20%10%0%Rannakalanduse püügimahu väärtus (M EUR)Projektidega kaetud rannikuäärsetekalanduspiirkondade kohalike omavalitsusteprotsentuaalne osakaal2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 10% 20% 20% 30% 40% 50%Saavutatud 0 16%Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Eesti kaheksasse kalanduspiirkonda on loodudkalanduse tegevusgrupid, mis koondavad peamiselt kalanduse ettevõtjaid, kohalikeomavalitsuste esindajaid ning mittetulundusühinguid ja sihtasutusi nii kalandussektorist kuika väljastpoolt. Rannapiirkondade arengu meetme rakendamiseks on planeeritud ligikaudu25 575 447 miljonit eurot, mis moodustab Euroopa Kalandusfondi eelarvest 23%.Liikide kudemisala olukorra parendamiseks on 2010. a alustatud eeluuringu läbiviimist.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler34

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused:1. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 meetmetest on käivitunud: Kalanduspiirkondadesäästev areng, Vesiviljeluse investeeringutoetus, Uute turgude arendamine jareklaamikampaaniad, Investeeringud töötlemisse ja turustamisse, Riigiabi kalapüügialaliseks lõpetamiseks, Ühistegevused, Veeloomastiku ja –taimestiku kaitse jaarendamine, Katseprojektid, Väikesemahuline rannapüük, Traallaevastikumoderniseerimistoetus, Sisevete kalanduse investeeringutoetus ningSotsiaalmajanduslikud meetmed). Kalasadamate, lossimiskohad ja varjualusedmeetme tingimused töötati välja 2010. aastal ja taotlusvoor avatakse 2011. aastal.2. Kalandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks loodud investeeringutoetus, mis onsuunatud vastavate hoonete ehitamisele, laiendamisele ning ajakohaste seadmeteuuendamisele ja seadistamisele. Kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteet onparanenud. Ettevõtted on juurutanud tootmise parandamise süsteemid (kvaliteediparandamine, tehnoloogiline innovatsioon, jms). 2010. aastal võeti kalatöötlemiseinvesteeringutoetuse meetme raames 5 498 721 miljoni euro eest üles kohustusi ningkoos ettevõtjate omafinantseeringuga peaks investeeringute maht olema vähemalt10 997 442 miljonit eurot. Enamus nendest investeeringutest on suunatudtootmistehnoloogia uuendamiseks. Märkimisväärselt investeerima hakatud katöötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamiseks.3. Jätkatud on kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetuse ja kalandustoodetetootja või töötleja praktikatoetuse maksmist.4. Toetatakse kalanduspiirkondade elukeskkonna kaitset, rannakülade taastamist jaarendamist ning loodus- ja arhitektuuripärandi säilitamist; edendataksekalanduspiirkondade rahvusvahelise koostööalast tegevust. Eesti kaheksassekalanduspiirkonda on loodud kalanduse tegevusgrupid, mis koondavad peamiseltkalanduse ettevõtjaid, kohalike omavalitsuste esindajaid ning mittetulundusühinguid jasihtasutusi nii kalandussektorist kui ka väljastpoolt. Kõik tegevusgrupid on loodudoma piirkonna arenguks strateegia, mille aktiivsem rakendamisperiood jääb aastatesse2010-2013. Rannapiirkondade arengu meetme rakendamiseks on planeeritud ligikaudu25 575 447 miljonit eurot, mis moodustab Euroopa Kalandusfondi eelarvest 23%.5. Toetatakse ühistegevuse (tootjaorganisatsioonide) teket ja toimimist. Eestikalapüügisektoris on neli tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Kolmtootjaorganisatsiooni tegutsevad kilu- ja räimepüügisektoris. Kilu- jaräimepüügisektoris esindavad tootjaorganisatsioonid ligi 90% püügiõigusest. Läbiturukorraldusmeetmete, nagu miinimumhind, sekkumised, tegevuskavad ja ühineturustamine, on tootjaorganisatsioonid suutnud hoida stabiilset kala hinda omaliikmetele. Vesiviljeluses sai 2010. aastal tunnustuse tootjaorganisatsioon, milleliikmeteks on vikerforelli ja angerja kasvatajad.6. Soodsama majanduskeskkonna loomine keskkonnasäästliku ja konkurentsivõimelisevesiviljeluse arendamiseks. Vesiviljeluse tootmismahud on suurenenud ningkasvatatakse uusi liike. Esimese toimunud taotlusvooruga jagati 6,7 miljonit eurot ära21 taotleja vahel, kelledest 12 on täiesti uued ettevõtjad. Kogu vesiviljelustoodangumaht kasvab esimese toetuse taotlusvooru põhjal praegusest 800 tonniltprognoositavalt u 2800 tonnini.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler35

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20107. Andmekogumise ja analüüsimise osas on olnud oluliseks saavutuseks see, et lisaksjuba kasutatavale kalanduse infosüsteemile on alustatud senise kalanduse infosüsteemibaasil kalapüügiandmete elektroonilise raporteerimise süsteemi (ERS) loomisega, mison kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega.8. Kalalaevade riikliku registri osas viidi 2010. aastal kalanduse infosüsteemi sissemuudatused, mis võimaldavad operatiivsemalt ja täpsemalt pidada arvestustregistreeritud kalalaevade püügivõimsuste üle Euroopa Liidu seadusandluse nõudeidsilmas pidades.9. 2010. aastal alustati Kalanduse Teabekeskuse loomist, mille eesmärgiks onvõimaldada kalandussektori esindajatel (kaluril, töötlejal, kalakasvatajal) saadakaasaegset informatsiooni, oskusteavet, koolitust ja nõuannet selleks, et soodustadakalandussektori konkurentsivõimet ning sektori säästva- ja teadmistepõhisemajandamise kasvu.1.3.4 Tegevusvaldkond – Teadus- ja arendustegevusPõllumajandusministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendusvaldkond hõlmab maamajandusekonkurentsivõime tagamiseks vajalikku teadustegevust ja teadmiste levitamist,nõuandesüsteemi arendamist, tööjõu kompetentside ja oskuste taseme parandamist ja haritudjärelkasvu tagamist põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, samuti teadmis- jamaakultuuripärandi säilitamist ja tutvustamist. Valdkonna eesmärgiks on pakkuda teaduslikkeanalüüse põllumajanduspoliitika otsuste kujundamiseks, tagada valitsemisala asutusteteadmistepõhine toimimine, tõsta teadmiste ja tööalase ettevalmistuse taset ning pakkudaedukaks majandamiseks vajalikku nõuannet ja teaduspõhiseid rakendusi.Strateegilised eesmärgid:1. Tagada arenev, terviklik ja tulemuslik põllumajandusteadus.4035302520151050Valdkonna teadusprogrammidessekaasatud doktorantide arv2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 24 26 26 26 28 28 30Saavutatud 35 26(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler36

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20104,543,532,521,510,50Põllumajandussektoriga seotud riikliketeadusprogrammide arv2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 3 3 3 4 4 4 4Saavutatud 3 36050403020100Põllumajandusministeeriumi pooltkaasfinantseeritavate koostööprojektidearv põllumajandusteaduse valdkonnas2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 15 19 48 48 50 50 50Saavutatud 29 48Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Vaatamata sellele, et riiklike programmide jaarengukavade teadusprojektidesse on kaasatud mitmeid noorteadlasi, onpõllumajandusteaduse valdkonnas jätkuvalt probleeme teadlaste järelkasvu tagamisega, erititaime- ja loomakasvatuse valdkonnas. Järkjärgult on paranemas põllumajandusteaduserahvusvaheline koostöö, 2010. aastal teostatud projektidest tehti rahvusvahelist koostööd 42projektis.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler37

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102. Tagada hästi toimiv ning sektori vajadustele vastav nõuandesüsteemNõuandeteenust kasutavate klientide arv60005000400030002000100002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 2500 2500 4400 4000 4500 4600 4800Saavutatud 4000 300020151050Keskmine koolituspäevade arv nõustajakohta2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 9 10 13 14 15 15 15Saavutatud 11 14Infopäringute arv nõuandekeskustest3000025000200001500010000500002009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 25000 25000 25000 23000 25000 25000 28000Saavutatud 27750 20840Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Kuigi nõuande teenust kasutavate klientide arv onvähenenud, siis lihtsustatud (tasuta) nõustamine on kasvatanud sellist nõuandekeskusteklientuuri, kes on asunud taotlema individuaalset nõuandetoetust (hinnanguliselt 8% tasuta(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler38

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010nõuande klientidest) ja küsima erinevates valdkondades nõuannet. 2010. aastal sõlmiti 1299tasuta nõustamise lepingut 2317,5 ha ulatuses. Infopäringuid nõuandekeskusest on toimunudplaneeritud ulatuses. Samuti on nõustajate koolitustel osalemine toimunud soovitud tasemel.3. Aidata kaasa kvaliteetse tööjõu järelkasvu tagamisele ja kultuuripärandisäilimisele põllu- ja maamajandussektoris200150100500Põllumajandusvaldkonna kutsevõistlustelosalejate arv(sh välisvõistlejad)2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 90 152 110 110 120 120 120Saavutatud 90 1529,00%8,00%7,00%6,00%5,00%4,00%3,00%2,00%1,00%0,00%Tööalasel koolitusel osalenute arv(hõivatute arvust) aastas2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 4,10% 2,10% 5,50% 6% 7% 8,00% 8,50%Saavutatud 4,10% 2,10%(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler39

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010300 000250 000200 000150 000100 00050 000Külastajate arv muuseumites javäljapanekutel väljaspool muuseumeid02009 2010 2011 2012 2013 2014 2015Planeeritud 100 000 100 000 110 000 117 072 124 500 136 000 142500Saavutatud 100000 238371Selgitused eesmärgi saavutamise kohta: Indikaatorite saavutustasemed on planeeritud tasemel,kuid 2010. aastal tellis Põllumajandusministeerium uuringu „Tööjõu kompetentside ja oskustetaseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris”millest järeldus, et edaspidi suureneb kõikides uuritud sektorites, sõltumata ettevõttesuurusest, oskustööliste ja juhtide/spetsialistide vajadus ning väheneb lihttööliste ja „kõikühes”töötajate järgi. Kõige muret tekitavama on tööjõu vananemine.Kultuuripärandi säilitamise ja tutvustamisega tegelevad Põllumajandusministeeriumivalitsemisala muuseumite külastatavus on kasvanud 2010. aastal hüppeliselt.Olulised tegevused ja nende vahetud tulemused:1. Viiakse ellu “Põllumajandusteaduste arengukava 2007-2013” rakendusplaani tegevusi.Rakendatakse programmi „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevusaastatel 2009-2014”. Loodud on teadustugi taimekasvatuse, loomakasvatuse,veterinaaria, põllumajandust toetavate tegevuste ja maamajandus valdkonnas. EMVIalgatas 2010. aastal kahe interdistsiplinaarse siseriikliku koostöökogu (võrgustiku)kokkukutsumise (toidu- ja sööda ohutuse ja kvaliteedi võrgustik ja mahetehnoloogiaarenduse võrgustik; mõlema esialgseks rahastajaks oli EL 7. raamprogramm). EL 7.raamprogrammi ja PM toel õnnestus EMVI-l 2009/2010. aastal välja arendadabaasiline molekulaar- ja mikrobioloogia teaduslaboratoorium. EMVI algatuselarendatav toidu ja sööda ohutuse ja kvaliteedialase võrgustiku üheks eesmärgiks onvaldkonna teadus- ja arenduslaborite kaardistamine ja olemasolevate analüütilistevõimaluste senisest parem ärakasutamine. Rakendusuuringuteks vajalike põldkatsetekvaliteetseks läbiviimiseks kasutab EMVI PMK katsejaama tuge, kuid täppiskatseteläbiviimiseks vajab ka isikliku katsejaama. Selleks loodi EMVI-s struktuuriüksusenaosakonna staatuses katsejaam. Teaduse ja ettevõtluse vahelise koostööhoogustamiseks tutvuti ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja regionaalsetestruktuuriüksuste (maavalitsustega) probleemidega ning sõlmiti mitmeid koostööraamleppeid, mis esmakordselt sisustati läbi INTERREG projekti KNOWSHEEP.2. Maaelu Edendamise Sihtasutus on välja töötatud nõuandesüsteemi parandavad jatoetavad tegevused. Nõuandesüsteemi tegevuste tulemusel on põllumajandustootjate ja(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler40

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010erametsa valdajate konkurentsivõime tõusnud. Kasutusel on optimaalsed infokanalid,nõuandemeetodid ja andmebaasid. Põllumajandusliku teabe ja info levitamisele kaasaaitamine. Info on edastatud õigeaegselt, nõuandekeskuseid ja kliente teavitatakseregulaarselt riiklikest abinõudest.3. Sordilehte kantud sortide säilitusaretus ja algseemnekasvatus. Eesti Sordilehes 2010sisaldab 76 Jõgeval aretatud põllukultuuride sorti. 2010. aastal registreeriti 2 uut sorti.Riiklikud registreerimiskatsed jätkuvad 7 uue Jõgeva aretisega. Jõgeva SAI kodulehelwww.sordiaretus.ee tagati teraviljade sordispetsiifiliste taimekaitsesoovituste ja kartulilehemädaniku tõrje soovituste operatiivne kättesaadavus.4. Esitatud eesti põllumajandusteaduse seisukohad SCARis, EURAGRIs, EIARDs ningosaletud on koostöö projektides. EMVI on juhtpartner kahes EL projektis:FLAVOURE (7. raamprogramm) ja KNOWSHEEP (INTERREG IV A programm)ning partner ühes EL projektis BALTIC MANURE (INTERREG IVB).5. Põllumajandustoodangu kvaliteeti ja ohutust tõstvate abinõude uurimine tava- jamahetootmisviisil. Tegevuse täitmisega oli seotud üks rakendusuuringu projekt ningEL 7. raamprogrammi projekt FLAVOURE, mille käigus saadi uut informatsioonihallitusseentest põhjustatud teravilja toidu- ja söödakvaliteedi ning mikrobioloogilisekvaliteedi languse kohta ja sellest tingitud majandusliku kahju kohta ning toidusäilitamiseks kasutatavate antimikroobsete peptiidide kohta, võeti kasutusele jajuurutati trihotetseensete mükotoksiinide määramise uus, senisest täpsem ja odavammetoodika. Uut teavet publitseeriti kokku 185 lk. Avaldati 8 artiklit, millest 3 kuuluskategooriasse 1.2, osaleti ettekandega 12 teaduskonverentsil ja 8 põllumeestelesuunatud arendusüritusel. Telefoni teel jagati nõu 163 korral.6. Tagatakse Eesti põllu- ja aiakultuuride ja kohalikesse tingimustesse sobivate sortidearetamise jätkamine ning geneetilise ressursi säilimine. Tegevust täideti läbi kahesordiaretuse programmi projekti ning ühe geneetiliste ressursside säilitamise projekti.Tagati põllumajandustaimede geneetiliste ressursside säilimine ja kollektsioonidetäiendamine ning säilitustingimuste parandamine. Tegevuse täitmise käigus avaldati 8artiklit, millest 5 olid ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.1 kategooriast ja üks 1.2kategooriast, koostati üks patenditaotlus, osaleti 10 korral ettekandega tegevusegaseotud teadus-arendusüritusel (konverentsidel, seminaridel).7. Koostöövõrgustiku EUROPEA International kaudu on aktiviseerunud õpilaste jaõpetajate osalemine rahvusvahelistel messidel, kutsemeistrivõistlustel (Euroopa veinimeistrivõistlus, metsanduskoolide kutsevõistlustes, nooraednike kutsevõistlustes jt),konverentsidel ja seminaridel, mille kaudu on võimalus võrrelda praktiliste oskustetaset. Toimub tihe koostöö Euroopa põllumajanduslike kutseõppeasutustegarahvusvaheliste koostööprojektide väljatöötamisel, õpilaste- ja õpetajate vahetusel,praktika läbiviimisel.C. R. Jakobsoni Talumuuseum alustas 2010. aastal Talukultuurikooliga, kus õpetasimehuvilistele vanu talutöid. Õppepäevadel oli osalejaid aasta jooksul kokku 1863. Lisakstoimusid meie tavapärased haridusprogrammid "Vastlad Talus", "Sügis Talus", MardijaKadripäev ning "Jõulud Talus" - osalejaid kokku 1895.Põllumajandusmuuseumi suurimaks teaduslikuks uurimusalaseks tegevuseks 2010.aastal oli uue püsiekspositsiooni teaduslik ettevalmistamine ja uuringutele baseeruvtekstide koostamine. Interaktiivne püsiekspositsioon (vene, soome, inglise, saksa, eestikeelsed tekstid audiogiidides ja puuteekraanides), lisaks juurdepääs erivajadustegainimestele (sh. vaegnägijad!) annab 20 erineva teemaga ülevaate põllumajandus ja(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler41

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010maaelu arengutest muinasajast kaasajani. Muuseumis suurenenud 2010. aastalväliskülastajate arv. Jätkuv koostöö AIMA liikmetega - Poola ja Bulgaaria töötajateosalemine uue püsinäituse avamisel. Ettevalmistus AIMA presiidiumi töökoosolekuks2011. aastal ning presiidiumiga koostöös haldusalas olevate muuseumite õppereisikorraldamine Kesk-Euroopa oma-ala muuseumidesse.8. Eesti kultuuripärandi tutvustamine ja säilitamine Euroopa ja maailma kultuuripärandiosana maaelu- ja põllumajandusvaldkonnas (Põllumajandusministeeriumivalitsemisalas olevate muuseumite kaasabil). Eesti Põllumajandusmuuseumi 2010suurim õnnestumine maamajandussektori ning maaelu kultuuripärandi väärtustamiselja tutvustamisel oli ekspositsioonihoone nr 1 (endine Tall) renoveerimine ja uuepüsiekspositsiooni "Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite" avaminetänu EL Regionaalarengu Fondi toetusele (kokku 7 654 380 milj kr.) ja (PM)toetusele. Jaanuaris 2011 omistati "parima uue või renoveeritud muuseumi võiuuendatud püsiekspositsiooni eest" auhind Muuseumirott 2010. Kollektiivile on seesuurim tunnustus vabariiklikul tasemel. 2010. aastal täienesid kogud 1200 ühikuvõrra.9. Täiend- ja ümberõppesüsteem on efektiivne ja vastab tegelikule vajadusele. Läbipraktikatoetuse maksmise on tõusnud tootmispraktika kvaliteet ja tootjate huvipraktikate läbiviimise vastu. Vastavalt Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Maaülikoolivahelisele koostöölepingule 2008. aastast toimus 2010. aastal Maaülikooli I kursuseüliõpilastele põllumajandusajalooalane õppetöö, neist 5 praktikumi muuseumis.10. Rahvusvahelise koostöö algatamine põllumajandushariduse edendamise jamaakultuuri säilitamise valdkonnas - muuseumite koostöö süvendamine,praktikaalaste kogemuste vahetamine, põllumajanduseriala õpilaste välispiiriülesevahetuse toetamine, kultuuripärandi tutvustamine. Bilateraalne koostööprogrammaastateks 2008-2010 Mecklenburg- Vorprommeni Liidumaaga, KoostöömemorandumSchleswig- Holsteini Liidumaaga, koostööprogramm Sachsen - Anhalti Liidumaaga.Koostööprojekti „Põhjamaade leib” (Eesti, Soome, Norra, Taani, Island, Rootsi)raames osaleti põhjamaade leiva ajalugu tutvustavates leivaprogrammides jaseminarides (Rootsis, Taanis). Projekt lõpeb 2011 ühisnäitusega. Uus projekt PoolaEtnograafiamuuseumiga "Kartul meie teine leib" eesmärgiks on tutvustadakartulikasvatuse ajaloolis-kultuurilist konteksti Euroopas ning näidata 3 EuroopaLiidu riigi (Eesti, Iirimaa, Poola) erinevate kogemuste toel kohalikku,kartulikasvatusega kaasnenud ühiskondlik-poliitilist perspektiivi; heita pilkkartulikasvatusele kui olulisele ühisele Euroopa kultuurielemendile.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler42

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101.3.5 Ülevaade avalike teenuste kvaliteedi parandamisest ja organisatsiooniarendamisestPõllumajandusministeeriumi valitsemisalaPõllumajandusministeeriumi valitsemisalas on toimunud suuremad arendused efektiivsemaorganisatsiooni haldamise suunas. Seoses Põllumajandusameti loomisega alates 1.jaanuarist2010 on Põllumajandusministeeriumi eesmärgiks olnud kodanikele avalike teenuste kvaliteedija kättesaadavuse parandamine ning optimaalse riigivara struktuuri kujundamine. Selleks onministeeriumi valitsemisalas asuvad asutused maakondades koondatud ühtsesse kompleksi.See on aidanud kaasa asutuste omavahelisele paremale koostööle ning hoiab kokku hoonetehalduskulusid.Finantsressursside ja varade juhtimise osas on olulisimaks väljakutseks keskenduminesäästlikkusele ja tulemuslikkusele. Nii finantsressursside kui varade juhtimises on suurenenudstrateegilise planeerimise osatähtsus ja finantsnäitajate seostamine strateegilisteeesmärkidega. Ministeeriumis on tehtud tööd ühtse finantstarkvara SAP rakendamiseksministeeriumi valitsemisalas.Eesmärgina valmistuda Eesti eesistumiseks Euroopa Liidus 2018. aastal, valmis 2009. aastalPõllumajandusministeeriumi välissuhete strateegia aastateks 2009-2018. Strateegia sätestabmissioonina kaasa aidata konkurentsivõimelise põllumajandus- ja kalandussektori ningmaapiirkondade arengule Eestis läbi rahvusvahelise koostöö.Põllumajandusministeerium (PM)2010. aastal tsentraliseeriti Eesti Põllumajandusmuuseumi, C.R.J. Talumuuseumi ja EestiPiimandusmuuseumi raamatupidamisarvestus. Kahe viimase mainitud muuseumiraamatupidamisarvestus viidi tsentraliseerimise käigus majandustarkvarasse SAP. 2010. aastaalguses hakati Taimetoodangu Inspektsiooni ja maaparandusbüroode liitmise teelmoodustatud Põllumajandusametis tervikuna (maaparandusbüroodes kasutati juba varem)kasutama majandustarkvara SAP. 2010. aasta II poolaastas alustati 2011. aastaPõllumajandusministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamisarvestusetsentraliseerimise ettevalmistustöödega.Halduskulude kokkuhoiuks, eeldades suuremate hankemahtude soodsat mõju hinnale javähendamaks valitsemisala riigiasutuste koormust tugifunktsioonide täitmisel on ministri 4.mai 2010. aasta käskkirjaga nr 78 kehtestatud ministeeriumi poolt ühishangete korraldamisekohustus õhutransporditeenuste, sideteenuste, kütuse, autode, arvutite, sülearvutite jamonitoride ning koopiapaberi ostmise hangetes.2010. aastal loodi Põllumajandusministeeriumi IT kontseptsioon, millele järgnevalt toodivälja olulisemad initsiatiivid järgmisteks aastateks IT ümberkorraldamiseks valitsemisalas.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler43

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)• Avalike teenuste kvaliteedi parandamine2010. aastal viidi läbi mitmeid kliendiuuringuid, et saada ülevaade ja ka tagasiside, et millineon klientide infovajadus, millised on kõige populaarsemad infokanalid ja kuidas kliendidhindavad teenindustaset ning tööprotsesside korraldust. Uuringutulemused on olulisekssisendiks edaspidisele tööle avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks.PRIA veebilehekülg www.pria.ee – sisaldab teavet kõigi PRIA vahendatavate meetmetetingimuste (sh juriidilised alused, Abiks Taotlejale, väljaprinditavad ja arvutis täidetavadtaotluse vormid, erinevate meetmete puhul veel spetsiifilisi abimaterjale, rubriik KordumaKippuvad Küsimused jmt), andmeid taotluste vastuvõtuperioodide kohta. 2010. aastastavaldati lisaks MAK investeeringumeetmete taotlusvormidele ka iga konkreetse meetmetaotlusvormide täitmise juhendi, mis on saanud klientidelt väga hea tagasiside ja aitabsaavutada, et taotlustes tehakse vähem vigu.Veebilehe vahendusel saavad kliendid broneerida aega (kindel päev ja kellaaeg) taotluste jaandmete esitamiseks, samuti e-PRIA kliendiarvutite kasutamiseks PRIA maakondlikesteenindusbüroodes. Teenus on klientide poolt hästi vastu võetud. Veebilehe kaudu on kavõimalus liituda e-infokirja listiga, anda klienditagasisidet ja tellida RSS uudistevoog.Uuringutulemused näitasid, et 2009. aasta algul valminud PRIA uus varasemast erinevastruktuuriga veebileht on enamikule kasutajatest arusaadav. Uuringus vastanud peavadkodulehte kõige informatiivsemaks infokanaliks PRIA kohta, sealt saadakse kõige rohkeminfot toetuste teemal ja ka edaspidi on info saamisel esimeseks eelistuseks koduleht. 2010.aasta lõpus alustasime ettevalmistusi PRIA veebilehe kasutusmugavuse uuringuks, et muutakõige olulisem infokanal kliendile veel mugavamaks ja informatiivsemaks.PRIA elektrooniline infokiri ilmub üks kord kuus kalendrikuu esimesel nädalal, kokku ilmus2010. aastal 11 infokirja. Infokiri sisaldab jooksvat infot hiljuti lõppenud taotlusvoorudetulemuste, toetuse määramiste, algavate taotlusvoorude kohta. Annab selgitusi ja lingib PRIAkoostatud materjalidele probleemsetel teemadel. Infokiri ilmus esmakordselt septembris 2009,listis oli 2010. aasta lõpuks üle 2700 liitunu.Maalehes ilmus PRIA lehekülgi 6 korral, sellele lisaks tavalehes 52 korral PRIA materjali võivastatud päringute põhjal ajakirjanike koostatud artikleid. PRIA külgedel ilmus teaveterinevate meetmete kohta, juhiseid taotlejatele, infot taotlusvooru aegade ja lõppenudtaotlusvoorude kohta. Maalehes ilmus ka seeria toimetuse koostatud lugusid Aasta Põllumehenominentidest, kes on edukas ettevõttes kasutanud PRIA-st saadud toetusi. Maaleht onkliendiuuringu andmeil kõige olulisem meediaväljaanne, kust otsitakse ja saadakse infotPRIA-ga seoses (kanalite olulisuselt on eespool kodulehekülg ja PRIA trükised).Teiste lehtede huvi PRIA meetmete, on olnud aastate lõikes ühesugune, enim kasvas SaarteHääle päringute arv. Suurenes Äripäeva ja selle lisa Tööstus huvi PRIA teemade vastu.Koostasime ja lasime trükkida 18 000 voldikut „Pindala põhitõed 2010“. Neist 16 000 saadetiklientidele aprillis postiga koju koos teiste pindalatoetuste taotlemiseks vajalikematerjalidega. Ülejäänud tiraaž jagati konsulentidele ja levitati PRIA büroodes.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler44

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010PRIA teenistujad on pidanud toetuste taotlemist tutvustavaid ettekandeid infopäevadel,koolitustel, konverentsidel, ametiliitude, EPKK konsulentide koolitustel ning vastanud sealkohalolijate küsimustele. LEADER valdkonna spetsialistid on esinenud MaamajanduseInfokeskuse korraldatud üritustel LEADER tegevusgruppidele.Maamessil 2010. aasta aprillis tutvustati e-PRIA teenuseid, kohal olid erinevate meetmetespetsialistid, kes suhtlesid messikülalistega ja tutvustasid PRIA toetusmeetmeid. 2010. aastaseptembris osales PRIA Paides riigiasutuste esimesel ühisfoorumil „Suunanäitaja“, kus Kesk-Eesti ettevõtjatele tutvustati asutuste pakutavaid avalikke teenuseid (PRIA – toetusi).Alates 2008. aastast tegutseb aktiivselt PRIA kliendinõukoda, mille töös osalebpõllumajandusminister, PRIA juhtkond ning PRIA kutsel 15 roteerivat liiget PRIA-gapikaajaliselt aktiivselt suhelnud klienti erinevatelt tegevusaladelt. 2010. aastal toimus kolmkliendinõukoja istungit. Igal istungil andis minister ülevaate olukorrastpõllumajanduspoliitikas. Kliendinõukojas klientide esindajatega arutatu on PRIA-le väga heasisend oma töö planeerimisel ja avalike teenuste arendamisel.2008. aastal käivitus PRIA infotelefonide teenuse. Kolmel erineval põhinumbril helistajadsaavad vajalikku teavet kõigi meetmetega seoses. 2010. aasta lõpus alustas PRIA hankekoostööpartneri leidmiseks infokeskuse tehnilise poole parendamiseks, see jätkub 2011. aastalKlientide kirjalike pöördumiste ja päringute jaoks toimib e-posti aadress info@pria.ee, kuhulaekuvatele päringutele vastavad samad inimesed, kes infotelefonil.2010. aastal alustas e-PRIA arendamise suurprojektiga, mille lõppeesmärgiks on tagadakliendile paberivaba suhtlus PRIA-ga. e-PRIA teenuste tutvustamiseks pakkusime 2010. aastakevadel meie klientidele võimalust PRIA teenindusbüroodes tutvuda meie teenindajatejuhendamisel e-PRIA teenustega. Märtsis 2010 toimus projekti „Ole kaasas!“ kampaaniakorras 11 PRIA maakonnabüroos e-teenuste tutvustus, sh e-PRIA kliendiks registreerimine. e-PRIA teenuseid klientidele tutvustas PRIA ka aprillis toimunud Maamessil. 2010. aastalalustasime e-PRIA teenuste kasutamise õpetamist konsulentidele, et nad seda klientidelesoovitada. e-PRIAt tutvustati ka Paides septembris toimunud riigiametite ühisfoorumil Kesk-Eesti ettevõtjatele. 2010. aastal lisandus uusi e-PRIA kasutajalepinguid 3066.• Tegevused organisatsiooni arendamiseks2010. aastast tooks välja kaks suuremat projekti, millega tegeleti eelmisel aastal –juhtimisarvestuse edasine arendustegevus ja e-PRIA arendamine.Järjest suureneva meetmete arvu, taotluste arvu ja töökoormuse tingimustes, alustati 2008.aastal eelarvestamise ja kuluarvestuse arendustega. Alates 2008. aastast on osakonna põhineeelarvestamine, kus iga osakonna juhataja vastutab tehtud kulude eest oma eelarve piires. Igaosakonna eelarve baseerub tööplaanile, kus pannakse paika järgneva aasta tegevused ja kulud,mis on vajalikud teha meetmete menetlemiseks. Kõik tööplaanid kooskõlastatakse seotudosapooltega ning nad on aluseks koolitusplaanide ja puhkuse ajakava koostamisel, et tagadatähtaegadest kinnipidamine ka tööharjadel. 2010. aasta lõpus sõlmiti leping audiitorfirmagaAS Pricewaterhouse Coopers Advisors eesmärgiga välja töötada meetmepõhineeelarvestamise mudel. Meetmepõhist mudelit planeeritakse hakata rakendama alates 2012.aasta eelarve koostamisel.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler45

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Teise suure projektina tooks välja e-PRIA arendamise, mille lõppeesmärgiks on tagadakliendile paberivaba suhtlus PRIA-ga. 2010. aastal arendati e-PRIA-s looma- japindalatoetuste e-teenuseid. Suures osas tegeleti e-PRIA struktuurfondidest rahastatavaprojekti "e-PRIA teenuste ja raamistiku arendamine" projekti lähteülesannete ja riigihankekorraldamisega. Suuremad arendused jäävad sellest tulenevalt aastatesse 2011 ja 2012.Jooksvalt tegeleti e-PRIA raamistiku töödega, et toetada olemasolevaid e-teenuseid nendetoimimise, samuti teostatu teenuste toetamiseks vajalikud arendus ja hooldustöid.Põllumajandusamet (PMA)2010. aasta 1. jaanuarist alustas tegevust Põllumajandusamet. Põllumajandusametimoodustamise tulemusena muutus lihtsamaks ja efektiivsemaks kodaniku ja ettevõtjateenindamine, samuti asjaajamine ja paranes teenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Vähenesasutuste killustatus, sest nüüd on igas maakonnas üks kohalik keskus, mis taimekasvatuse jamaaparandusealaseid teenuseid osutab. Uude asutusse koondati liitunud asutuste juhtimis- jahaldusfunktsioonid, mistõttu hakati ühtselt haldama tugiteenuseid, samuti ameti valdusesolevat riigivara ja vahendeid, korraldatakse asjaajamist, riigihankeid, raamatupidamist ningpersonalitööd, tehakse eelarve- ja finantskontrolli. Ametis tekkis terviklik ja tsentraalnesüsteem täiend- ja ümberõppe korraldamiseks.2010. aastal alustati ameti arengukava väljatöötamist. Sõnastati ameti põhiväärtused, visioonja missioon, kaardistati vajalikud tegevused strateegilise eesmärgi "täiuslik organisatsioon"elluviimiseks. Muuhulgas kavandati tegevused sise- ja väliskommunikatsiooni,organisatsiooni jätkusuutlikkuse, kliendikesksuse, töökeskkonna, IT-turvalisuse jtvaldkondade edendamiseks.Amet alustas motivatsioonisüsteemi väljatöötamisega - selleks kaardistati arenguvestlustekäigus töötajatele olulised motivatsioonitegurid. Töötati välja intranetis avaldatav tugiteenustekäsiraamat, kuhu koondatakse kõik tugiteenuste alased uuendatud korrad ja juhendmaterjalid.Ametis moodustati IT-nõukogu, mis peab tagama infotehnoloogia alaste küsimusteefektiivsema lahendamise. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustati ettevalmistusikeskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamiseks Põllumajandusametis. Ajakohastati ametiülesannete täitmiseks sõlmitud koostöölepped seaduse täitmisele kaasatud teisteriigiasutustega ja avaliku teenuse standardid, samuti Ühenduse pädeva asutusenõuetekohaseks toimimiseks asutuses kehtestatud planeerimise ja aruandluse jt korrad. Täidetiliikmesriigi kohustused Euroopa Komisjonile aruandluse esitamisel. Osaletieelarvevõimaluste piires rahvusvahelises koostöös.Veterinaar- ja Toiduamet (VTA)Teenusstandardid ja VTA kliente puudutav informatsioon (juhendmaterjalid, taotluste vormid,teated tegevuspiirangutest, ettevõtete loetelud, valdkonda reguleerivad õigusaktid jne) tehaksekättesaadavateks pidevalt ajakohastatava VTA veebilehe kaudu või vastavasisuliste päringutetulemusena. Veebilehe arendamisel on põhitingimuseks kliendikesksus. Loodud on võimaluska tagasiside andmiseks. Täiendatud on VTA poolt hallatavate andmekogude avalike liidestefunktsionaalsust.Teenuse kvaliteedi parandamise eesmärki täidab ka järelevalveametnikele suunatudjuhendmaterjalide uuendamine ja täpsustamine, mis tagab ühetaoliste kriteeriumide aluselläbiviidava kontrolli. Ühetaolised kontrollikriteeriumid ja sarnaselt antud hinnangud(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler46

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010tuvastatud puudustele aga parendavad samuti klientide arusaama sellest, missuguseid nõudeidneile esitatakse.2010. aastal muudeti tulenevalt praktilisest vajadusest ja seoses toimunud ülesanneteümberjaotamisega meediaga suhtlemise korda, millega määratleti VTA ametnikekäitumisjuhised avalikkusele informatsiooni edastamisel.Tagamaks avaliku teenistuse seadusest ja korruptsioonivastasest seadusest tulenevatestnõuetest ja piirangutest kinnipidamine kehtestati 2010. aastal teenistuja teise tööandja juurestöötamise ja ettevõtlusega tegelemise kord, mis sätestab VTA teenistujate teise tööandjajuures töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajaliku loa taotlemise, taotlusemenetlemise, loa väljastamise, loa valjastamisest keeldumise ja loa tühistamise protseduuri jaalused.Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL)• VTL kui avaliku teenuse pakkuja laboratoorsete analüüside ja uuringute ehkkatsetegevuse valdkonnas.2010. aastal viidi kvaliteedijuhtimine uuele (tsentraalsele) tasemele s.t. toimus VTL-i omalsoovil katsetegevuse uushindamine Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt, mille tulemusenahinnati kompaktsena kõigis VTL neljas erinevas asukohas (Tartus, Tallinnas, Rakveres jaSaaremaal) paiknevas laboris VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavust standardi ENISO/IEC 17025 nõuetele. Eesti Akrediteerimiskeskus väljastas 5. juulil 2010 aastal VTL-ileühise akrediteerimistunnistuse number L005 kehtivusega kuni 4. juuli 2015. Varem VTLeraldiseisvatele struktuuriüksustele väljastatud akrediteerimistunnistused tunnistatikehtetuteks. VTL katsetegevus on jätkuvalt kvaliteetne ja rahvusvahelistele nõuetele vastav;analüüsid viiakse läbi usaldusväärselt, operatiivselt ja tehniliselt kõrgel tasemel. Toimibjärjepidev kvaliteedijuhtimissüsteemi uuendus- ja parendustegevus klientidele parima teenusepakkumise nimel.Täiustati infosüsteemide ja kliendisuhete juhtimist- VTA järelevalveinspektoritele võimaldatioperatiivne ligipääs analüüsitulemustele; klientidele hakati väljastama digitaalseltallkirjastatud katseprotokolle; korraldati infopäev Saaremaa ettevõtjatele ja kohalikuomavalitsuse esindajatele, kus tutvustati VTL kui laboriteenuse pakkuja võimalusi; rakendatiklientide nõudlust ja vajadusi arvestavaid analüüsipakette lähtuvalt seadusandlusesttulenevatest nõuetest toidu (sh joogivee) kvaliteedi ja ohutuse hindamisel. Kõikide tegevustetulemuslikkuse hindamise aluseks oli klientidelt saadud positiivne tagasiside.Loodud on koostöökokkulepped usaldusväärsete allhankepartneritega Euroopa juhtivatelaborite näol, mis võimaldab pakkuda operatiivset laboriteenust erakorraliste saastejuhtumitelahendamisel valdkondades, mille väljaarendamine VTL-s ei ole otstarbekas arvestadesväikest riigipoolset nõudlust.• VTL tegevus rahvusliku referentlaboratooriumina, kokku 25-s erinevasvaldkonnas.2010. aastal jätkus VTL süsteemne areng referent- ja arendustegevuse valdkonnas. KoostöösEesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudiga loodi aluspatogeenide molekulaartüpeerimisuuringute läbiviimiseks. Riigipoolse rahastamise(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler47

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010võimaldamisel on VTL-l plaanis algatada 3 erinevat teadusprojekti zoonoossetehaigustekitajate epidemioloogiliste uuringute valdkonnas, mis kokkuvõttes on olulisedriskianalüüsi ja riskijuhtimise seisukohast.Aastatega saavutatud strateegiliselt oluliste tuumkompetentside arendamisega tagab VTLusaldusväärse laboriteenuse pakkujana riikliku järelevalvesüsteemi toimimise, mis annabtarbijale kindluse toidu ohutuse ja kvaliteedi osas ning võimaldab hoida kontrolli allaloomataudide levikut.Jõudluskontrolli Keskus (JKK)Teenuste hulga laiendamine koos klientide koolitamise ja infomaterjalidega varustamisegavõimaldas JKK rohkem vastata kliendi vajadustele ja soovidele. Seeläbi oli klientidetõuaretustegevus efektiivsem mis omakorda tõstab majanduslikku tootlust.Klientidele pakutavate teenuste hulka laiendati:o uus teenus Mastiit 12 võimaldab määrata piimaproovist 11 enamlevinud udarapõletikeehk mastiidi tekitajat ning penitsilliini resistentsust. Teenuse pakkumine eeldasvastava tehnika soetamist ja väljaõppe läbimist;o piimaveiste jõudluskontrolli tarkvara Vissuke täiendati karja tervise analüüsidega;o loodi võimalus lüpsikiiruse andmete edastamiseks elektroonselt;o kõrvamärkide valiku täiendamine.Piirkondlikud infopäevad piimaveiste jõudluskontrolli klientidele toimusid varasemastpõhjalikumal kujul. 13 maakonna infopäevadel esines Maaülikooli teadlane P. Kalmusettekandega karja terviseandmete kogumisest ja anlüüsist. Koolitus ja teavitustegevuse toetuseabil korraldas JKK andmete registreerimisteemalise koolituse suuremate farmidejõudlusandmete kogujatele. Infopäevadest ja koolitusest võttis osa kokku 353 inimest.Novembris 2010 korraldas piimaanalüüside osakond kliendiküsitluse piimatööstuste hulgasteenuse kvaliteedi kohta. Tagasisidet andis 57% piimatööstustest ning hinnangud olid head.JKK panustas ka töötajate kvaliteeti. Korraldati erialaseid koolitusi kui ka täiustatiklienditeenindus ja suhtlemisoskusi. Töötajatelt tööandjale tagasiside saamiseks toimusmaikuus töötajate soovitusindeksi uuring.Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)• Organisatsiooni arendamine lähtudes EMVI arengukava aastaiks 2010-20142010. aastal viidi EMVI-s läbi alljärgnevad ümberkorraldused:o loodi ja sisustati molekulaar- ja mikrobioloogia teaduslabor, eesmärgiga tõsta EMVIteadustöö kvaliteeti ja soodustada teaduskoostöö arendamist põllumajandustootjate ja–töötlejate ning teiste teadusasutustega Eestis ja välismaal. Tulemuslikkus: EMVIteadustöö kvaliteet on tõusnud, sektoripõhine koostöö muutunud intensiivsemaks,rahvusvaheline koostöö hoogustunud.o töötati välja visioon struktuuriülese EMVI innovatsioonikeskuse rajamiseks,eesmärgiga hoogustada põllumajandussektorile vajalike uute teadmistepõhiste toodeteja tehnoloogiate väljatöötamist koostöös ettevõtetega.• Teenuste kvaliteedi parandamine:o rahvusvaheliste kõrge reitinguga teaduspublikatsioonide arv (ETIS-e klassifikatsioonijärgi publikatsioonid 1.1.) suurenes võrreldes 2009. aastaga (vastavalt 6 ja 7).(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler48

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010o suurenes sisseantud patenditaotluste arv: 2009. aastal: 2, 2010. aastal: 7;o jätkati koostöö arendamist põllumajandustootjate, -töötlejate ja poliitikakujundajatega(kohaliku omavalitsuse, regiooni ja riigi tasemel), mille üheks väljundiks oli Lääne-Eestis ja saartel teadmistepõhise lambakasvatuse arendamisele suunatud piiriülesekoostöö projekti KNOWSHEEP väljatöötamine ja selle eesmärkide täitmisealustamine;o korraldati mitmeid EMVI teadus- ja arendustöö kvaliteedi tõstmisele suunatud üritusi:esinemistreeninguid, kaks rahvusvahelist teadusseminari ja kaks rahvusvahelistkonverentsi;o kolm EMVI teadurit viibisid analüütilise metoodika-alasel täiendõppel Aarhusi jaHelsingi ülikoolides ja Šveitsi Mahepõllumajanduse Teadusliku Uurimise Instituudisning EMVI teadlased osalesid mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)PMK kvaliteedijuhtimissüsteemi edasiseks arendamiseks laiendati laborite ja VSOakrediteerimise ulatust. PMK organisatsiooni kui terviku arendamises saavutatimärkimisväärne tõus laboriteenuste analüütilis-diagnostilises võimekuses. Juurutati uusvaldkond - sõnnikuproovide (sh läga, kompostid) analüüs. Selleks ehitati välja ja sisustatikaasaegne labor (agrokeemia labori koosseisus) sõnniku kuivaineprotsendi ningkogulämmastiku, vees lahustuva lämmastiku, kogukaaliumi ja kogufosfori sisaldusemääramiseks. Analüüsid teostatakse akrediteeritud meetoditega kooskõlas MAK japõllumajandusministri 02.04.09 määrusest "Keskkonnasõbraliku majandamise toetusesaamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord" tulenevate nõuetega.Põllumajandusmuuseum2010. aastal alustati uue arengukava (2011-2015) koostamist lähtudes tänapäeva keskkonnajapõllumajanduse uutest arengusuundadest. 2010. aastal tsentraliseeriti muuseumiraamatupidamine Põllumajandusministeeriumi alluvusse alates 1.04. Laiendatitoitlustusteenust külastajatele ja gruppidele.2010. aastal oli muuseumis õnnestumise aasta - ekspositsioonihoone nr 1 (endine tall)renoveerimine ja uue püsiekspositsiooni "Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbisajandite" avamine - see oli muuseumi kollektiivne looming. Projekti toetas ELRegionaalarengu Fond "Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise" meetmest jaPõllumajandusministeerium. 2010. aastal avasime uue ekspositsioon "Kuldne õlg ja kasetohtmeie kodus", SA KIK poolt rahastati mõisaparki läbiva oja ja kraavide rekonstrueerimine 421333 tuhat krooni. Kahjuks ei rahastatud Eesti-Läti piiriülesest programmist garaaž-töökojarenoveerimist restauraatorite töötingimuste parandamiseks ja rest. praktikabaasiväljaarendamiseks.2010. aastal koostati uued programmid õpilastele ja üliõpilastele vastavalt õppekavadele:Muld elukeskkonnana. Uus programm muuseumis - kartulitrüki oskuste omandamine jarakendamine. Muuseumi edasiste uute arengusuundade elluviimiseks on planeeritud endinemoonakamaja (varisemisohtlik) renoveerimine Hariduskeskuseks ning 0,66 ha suurusele maaalaleNäidispõllu ja Näidistalu rajamine. Tegevuste elluviimiseks esitati taotlus EASPiirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler49

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Muuseumi infrastruktuuri kaasajastamist ja museaalidele vajalike nõuetekohasterestaureerimis-, eksponeerimis- ja säilitamistingimuste tagamiseks takistab piisavinvesteeringute puudumine. Majanduskulud ei vasta muuseumihoonete ülalpidamiskuludesuurusele seoses kütte-, elektrihindade pidevale kasvule ja territooriumi heakorra kuludekasvule ning muuseumis läbiviidavate tegevuste (uued ekspositsioonid, programmid,suurüritused, koolitused jne) pidevale suurenemisele. Museaalide kogude digitaliseerimisekson vajalik failiserverite (2) ostmine. Fotokogu ja fotostuudio ruumid renoveeritudekspositsioonihoones vajavad sisustamist. Muuseumitöötajate madalad palgad ei taga kõrgekvalifikatsiooniga töötajate leidmist ja olemasolevate normaalseks tasustamiseks, mis takistabmuuseumi arengut.PiimandusmuuseumEesti Piimandusmuuseum kui organisatsioon jätkas nii struktuurilt kui töökorralduselt samalmoel nagu varasematelgi aastatel. Põhikirjaliste tegevuste teostamisel kasutatitugistruktuurina MTÜ Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade seltsi abi. Aastal 2010 toimusidmuudatused, nii raamatupidamislikes, kui dokumendihalduslikes toimingutes.Raamatupidamise toimingud anti üle Põllumajandusministeeriumile. Avalike teenuste osaspakkus asutus lisaks põhikirjalistele tegevustele nii kontserte, teatrietendusi, kui kodumaistpiimatoodet propageerivaid üritusi ja programme: Piimapäev, koolide ja lasteaedade ningavalike ürituste külastamine programmiga "Piimapreili tuleb külla" jpm.Hinnang tegevuskava elluviimisele2010. a tegevuskava on täidetud rahuldaval tasemel. Toiduohutuse valdkonnas on enimtegevusi jäänud täitmata tulenevalt eelarve piiratusest. Rahaliste vahendite mitteleidmine eivõimaldanud VTL-l käivitada plaanitud uusi tegevusi. Maaelu, põllumajanduse jatoiduainetööstuse valdkonnas kavandatud tulemused konkurentsivõime hindamiseindikaatorite osas on suures osas alla planeeritud tasemete. Kuid samas onpõllumajandussektori konkurentsivõime paranenud võrreldes 2009. aastaga. Kalandustegevusvaldkonna indikaatorite näitajad on suures osas planeeritud tasemetel. Kalandussektori paremaks korraldamiseks on vaja lahendada probleem administratsiooni paiknemiseosas kahe ministeeriumi vahel. Teadus- ja arendus valdkonnas on indikaatorid suures osastäidetud planeeritud tasemetel. Kahekordse kasvu on teinud muuseumite külastatavus.Avalike teenuste parandamise osas on suur rõhk pandud ka 2010.aastal ministeeriumivalitsemisalas asuvate asutuste koondamisel ühtsesse kompleksi maakondades. Samuti onfinantsressursside ja varade juhtimise osas on olulisimaks väljakutseks keskenduminesäästlikkusele ja tulemuslikkusele läbi tugiteenuste konsolideerimise.1.4 Tegevuskeskkonna üldine areng ja selle mõju majandustulemuseleKui 2009. aastal oli majanduslangus 14%, siis 2010. aasta teises kvartalis hakkas majandustaas kasvama ning 2010. aasta kokkuvõttes ulatus Eesti majanduse kasv 3,1%-niPõllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime, keskkonna ning maapiirkondadeelukvaliteedi jätkuvaks parandamiseks ning maamajanduse mitmekesistamiseks on(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler50

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas rakendatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013(edaspidi: MAK).2010. aasta lõpuks oli rakendunud suurem osa MAK meetmetest – meede 1.1 koolitus- jateavitustegevused, meede 1.2 noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine, meede 1.3nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine (kaks alameedet), meede 1.4 põllumajandusettevõteteajakohastamine (kolm alameedet), meede 1.5 metsade majandusliku väärtuse parandamine jametsandussaadustele lisandväärtuse andmine (kolm alameedet), meede 1.6põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele saadustele lisandväärtuse andmine (2 alameedet),meede 1.7 põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete,töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamine (kaks alameedet), meede 1.8 põllu- jametsamajanduse infrastruktuur, meede 1.9 tootjarühmade loomine ja arendamine, meede 2.1ebasoodsamate piirkondade toetus, meede 2.2 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale,meede 2.3 põllumajanduslik keskkonnatoetus (viis alameedet), meede 2.4 loomade heaolu:loomade karjatamise toetus, meede 2.5 vähetootlikud investeeringud (üks alameede), meede2.7 Natura 2000 toetus erametsamaale, meede 3.1 majandustegevuse mitmekesistaminemaapiirkonnas, meede 3.2 külade uuendamine ja arendamine ning meede 4 LEADER-meedeja MAK tehniline abi.Viimastel aastatel oli välja kujunenud olukord, kus toetuse saajad sattusid raskustesse jubaheaks kiidetud investeeringuprojektide elluviimisel. Kuna projekti omaosaluseks vajalikevahendite kättesaadavuse võimalused olid seoses majanduslangusega oluliselt ahenenud,lihtsustati osade MAK meetmete rakendamise tingimusi ning muudeti neidtaotlejasõbralikumaks.2010. aastal võeti MAK põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime telje raamesvastu 3101 taotlust kogusummas 1415,7 miljonit krooni. 2010. aastal määrati I telje raames2888 taotlusele toetusi kokku 611,7 miljonit krooni, millest 579,1 miljonit maksti väljaToetuse abil investeeriti koos taotleja poolse omaosalusega kokku 1 048,2 miljoni krooni eest.Keskkonna ja paikkonna säilitamise telje raames esitati 2010. aastal 21 042 taotlust. MAK IItelje 2010. aasta taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused ning väljamaksedtehakse 2011. aastal. Välja maksti 2010. aastal 2009. aasta taotluste eest 864,1 miljonitkrooni.2010. aastal võeti MAK maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisetelje meetmete raames vastu 875 taotlust. Heaks kiideti 546 taotlust kogusummas 419,6miljonit krooni. 2010. aastal teostati väljamakseid 569 taotlusele. Maksti välja 282,5 miljonitkrooni toetust, mille abil investeeriti koos taotleja poolse omaosalusega maapiirkonda 432,5miljonit krooni.Leader-telje raames esitati 2010. aastal 1 806 taotlust toetussummas 298,2 miljonit krooni.Toetust määrati 1 769 taotlusele toetussummas 260,5 miljonit krooni ning toetust maksti 928taotlusele välja 155,3 miljonit krooni. Selle abil investeeriti koos taotleja poolseomaosalusega maapiirkonda 185,4 miljonit krooni.Kokku määrati 2010. aastal MAK toetusi 2 269,1 miljoni krooni ulatuses ning maksti välja1960,6 miljonit krooni. Kumulatiivselt jõudis MAK kohustuste maht 2010. aasta lõpuks6771,8 miljoni kroonini ning väljamaksete maht 4628,3 miljoni kroonini.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler51

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102010. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega (ehkalushindades) kujunes esialgsetel andmetel 9,95 mld krooni, millest taime- jaloomakasvatustoodanguga seotud toetused moodustasid 0,7% (69,3 mln krooni).2010. aastal suurenes põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus võrreldes 2009. aastagaalushindades 12%, sh toodangu kogus vähenes 2,5%, tootjahinnad tõusid keskmiselt 14,5% jatootetoetused vähenesid 57%. 2010. aasta toodangu väärtus oli 9% madalam kui 2007. aastalja 5% madalam kui 2008. aastal. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 12,6% jaloomakasvatustoodangu väärtus suurenes 13,3%.Põllumajandussektori majanduslik olukord paranes 2010. aastal. II poolaastal toimunudhinnatõus suurendas põllumajandustoodangu väärtust, ehkki taimetoodangu maht ebasoodsateilmastikutingimuste tõttu vähenes. Piimasektoris taastus piima kokkuostuhinna 32%-lisetõusu tulemusel peaaegu 2008. aasta sissetulekute tase. Majandusharu toodangu väärtussuurenes küll 10 pp enam kui kulutused, kuid brutolisandväärtus jäi siiski veel 2006. aastatasemele.Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumisest aastatel 2004-2010 annab üldiseülevaate alljärgnev joonis 1:Joonis 1. Põllumajanduse majandusarvestuse näitajate muutumine aastatel 2004-2010(aasta 2004=100)22021020019018017016015014013012011010090802004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*Põllumajandusemajandusharu toodangalushinnasVahetarbimineBrutolisandväärtusToote- ja tootmistoetusedNetolisandväärtusfaktorhinnas* 2010.aasta esialgsed andmedEuroopa Liidu eelarvest maksti 2010. aastal ühtset pindalatoetust ja energiakultuuri toetust.Ühtse pindalatoetuse tase on arvutatud vastavalt 30. aprillil 2004. aastal Euroopa Liiduskehtinud toetustele ja liikmesriigile määratud toetusõigustele ning see summa suureneb aastaaastalt,jõudes 2013. aastal 100%-ni. Eesti põllumajandustootjatele EL eelarvest ühtsepindalatoetusena makstav summa on suurenenud 2004. aasta 25% tasemelt 2010. aasta 70%tasemele võrreldes vanade liikmesriikidega (EL15).(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler52

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Tabel 3. Otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks määratud summad aastatel2005-2010(miljonites kroonides)2005 2006 2007 2008 2009 2010Ühtne pindalatoetus 431,96 532,44 630,96 790,16 946,60 1103,19Energiakultuuri toetus 5,69 13,17 16,34Täiendavad otsetoetused 338,26 529,10 691,46 760,86 444,24 540,09Kokku 770,22 1061,54 1322,41 1556,70 1403,82 1659,62EL eelarvest makstavaid ühtse pindalatoetusi ja energiakultuuritoetusi määrati 2010. aastalkokku 1 119,53 miljoni krooni ulatuses, mis on 17% enam kui 2009. aastal ja 3,4 korda enamkui 2004. aastal. Täiendavateks otsetoetusteks määratud summa oli 2010. aastal 540,09miljonit krooni, mis on 22% enam kui 2009. aastal.Kokku määrati otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks 2010. aastal 1 659,62 miljonitkrooni, mida on 18% enam kui 2009. aastal ja 2,2 korda enam kui 2005. aastal.Kalanduse valdkonna arendamiseks on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ettenähtud „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013“ (edaspidi EKF) toetused, milleraames plaanitakse perioodil 2007–2013 rakendada kokku 13 meedet.2010. aastal käivitus esmakordselt neli uut meedet – meede 2.2 sisevete kalanduse toetus,meede 3.1 alammeede 3.1.2 muud ühistegevused, meede 3.2 veeloomastiku ja taimestikukaitse ja arendamine, meede 3.5 katseprojektid.Meetme 2.2 sisevete kalanduse toetus raames esitati kokku 10 taotlust kolmest maakonnasttoetussummas 2,2 miljonit krooni. Kõik taotlused olid esitatud osaühingute poolt. Toetusmäärati 10 taotlusele kogusummas 2,0 miljonit krooni. Tegevuste lõikes suurima summagatoetati laevakeretööde tegemist kokku 0,7 miljoni krooniga.Meetme 3.1.2 muud ühistegevused toetuse taotlusi võeti vastu kahes taotlusvoorus- kokkuesitati 11 taotlust kolme ülikooli poolt – Tartu Ülikool (6 taotlust), Eesti Maaülikool (3taotlust) ning Tallinna Tehnikaülikool (2 taotlust) toetussummas 63,8 miljonit krooni. Kõik11 taotlust kiideti heaks. Määratud summa oli kokku 62,7 miljonit krooni. Tegevuste lõikessuurim summa eraldati elukestva õppe korraldamiseks ja kalandussektoris tegutsevate isikutepartnerluse edendamiseks – kokku 29,9 miljonit krooni. 2010. aastal teostati esimesedväljamaksed summas 2,2 miljonit krooni, millest 1,7 miljonit krooni eraldas Euroopa Liit.31.12.2010 seisuga maksti lõplikult välja üks projekt.Meede 3.2 vee-loomastiku ja -taimestiku kaitse ja arendamine raames 2010. aastal oli avatudkaks taotlusvooru. Kokku esitati 4 taotlust kogusummas 8,6 miljonit krooni. Toetus määrati 3projektile kokku summas 7,6 miljonit krooni. Tegevuste lõikes suurima summaga toetatikalade ja sõõrsuude kudealade ja elupaikade taastamist, laiendamist ja parendamist – kokku5,1 miljoni krooniga.Meede 3.5 katseprojektid laekus üks projekt Tartu Ülikoolist, mille raames soovitaksekatsetada uuendusliku tehnoloogia tehnilist teostatavust ja majandusliku elujõulisustkogusummas 3,3 miljonit krooni. Projekt kiideti heaks, määrates selle elluviimiseks toetust3,3 miljonit krooni.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler53

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Kokku võeti 2010. aastal EKF nelja telje meetmete raames vastu 221 taotlust kogusummas304,3 miljonit krooni, mille abil planeeritakse koos taotleja poolse omaosalusega teostadainvesteeringuid 471,2 mln krooni ulatuses. Aruandeaastal kiideti heaks nii 2009. aastal kui ka2010. aastal esitatud taotlusi – kokku 210 taotlust kogusummas 333,9 miljonit krooni ningmaksti välja 187,9 miljonit krooni toetust, millest 141 miljonit krooni eraldas Euroopa Liit.Kokku esitati perioodil 2007-2010 517 taotlust kogusummas 1120,3 miljonit krooni. Kiidetiheaks 398 taotlust kogusummas 811,3 miljonit krooni. Maksti välja 328,7 miljonit kroonitoetust, millest 246,5 miljonit krooni eraldas Euroopa Liit.31.12.2010 seisuga on 398-st taotlusest lõplikult välja makstud 162 taotlust.78 projektielluviimine on pooleli, kaks taotlejat on loobunud investeeringu elluviimisest täies ulatusesning 156 taotluse raames pole tehtud ühtegi väljamakset.Kalanduse valdkonnas toimus 2010. aastal kõigi meetmete lõikes alatäitmine, mis oli tingitudpõhiliselt „Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013“ toetuste algselt planeeritusthilisema rakendumise tõttu. See tõi omakorda kaasa toetussummade väljamaksmiselükkumise suures osas 2011. aastasse. Väiksemahulisema rakendumise olulisimaks põhjuseksvõib lugeda taotlejale toetuse määramisest väljamaksmiseni ulatuvat suhteliselt pikkaajavahemikku ning konservatiivistunud pankade laenupoliitikat ülemaailmsemajanduslanguse tingimustes.1.5 Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjudAasta jooksul on makstud erinevaid toetusi, millel on olnud ettevõtlusele ja ka tööhõivele niiotsene kui ka kaudne mõju.Kui aastad 2005-2007 olid veel kiire tööhõive kasvuga aastad, mis tõid kaasa töötute arvuning tööpuuduse määra olulise vähenemise ning 2008. aasta majanduslangus ei avaldanudveel mõju tööhõivele, siis 2009. aasta majanduslangus avaldas juba töötuse kasvule otsustavatmõju. Statistikaameti andmetel oli 2005. aastal töötuse määr 7,9%, siis 2009. aastal ulatus seejuba kuni 13,8%-ni (töötute arv kasvas 95 100-ni), 2010. aastal suurenes töötuse määr veelgi,kuni 16,9%-ni.MAK raames antavatest toetustest on suurem sotsiaalne mõju I, III ja IV telje toetustel, misaitavad parandada tööhõivet. Projektide hindamisel eelistatakse uute töökohtade loomist.MAK majandustegevuse mitmekesistamise investeeringumeetme raames eelistatakseinvesteeringuid, millega võetakse tootmises või teeninduses kasutusele mahajäetud hooneid,aidates seeläbi kaasa tööhõive võimaluste loomisele.Viimase 15 aasta jooksul on põllumajandusest tingitud reostuskoormus oluliselt vähenenud.Sellest tulenevalt on ka Eesti veekeskkonna seisund valdavalt paranenud. Veeseisundiparanemisele on aidanud kaasa suures osas MAK 2004–2006 raames rakendatud meetmed,millega on toetatud mahepõllumajandust ning makstud ettevõtjatele keskkonnasõbralikutootmise toetust. Samas ei ole olukord kõikjal veel positiivne.Keskkonna parandamise eesmärkidel rakendatakse vastavaid MAK 2007-2013 meetmeid.Positiivne mõju keskkonnale on põllumajandus- ja metsamaa säästvale kasutamisele suunatud(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler54

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010meetmetel (II telje meetmed). Seoses põllumajandustootmise intensiivsuse tõusuga ningväike- ja keskmiste ettevõtete väheste investeerimisvõimalustega ei järgita veel piisavaltkeskkonnanõudeid ja häid tavasid. Lisaks puudub tootjatel motivatsioon üldistestkeskkonnanõuetest rangemate nõuete täitmiseks. Üheks võimaluseks siin onpõllumajandusliku keskkonnatoetusega selliste nõuete ja piirangute täitmisekompenseerimine. Jätkuvalt on vaja täiendada põllumajandustootjate teadmisipõllumajanduse võimalikust negatiivsest mõjust keskkonnale ja seda vältida aitavatesttootmisvõtetest. Toetatakse hea keskkonnaseisundi saavutamist keskkonnasõbralikepõllumajanduslike tootmisviiside rakendamise kaudu. Samuti toetatakse põllumajandusmaajätkusuutlikku kasutamist ka piirkondades, kus see on oluline traditsiooniliste maastikekujundamisel ning kõrge loodusväärtustega alade säilimisel (s.h. ka säästev metsamajandus).Senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata põllumajandussaadusi töötleva tööstusekeskkonnasäästlikkuse tõstmisele rakendades keskkonnasäästlikku tehnoloogiat ja tehnikat.Põllumajandustootjate sissetulekute taset toetatakse oluliselt ka otsetoetuste maksmisega.Eestis on alates 2004. aastast rakendatud ühtset pindalatoetust (ÜPT, mis on uuteleliikmesriikidele ülemineku skeem regionaalsele ühtsele otsemaksele) ja täiendavaidotsetoetusi.Mittepõllumajandusliku ettevõtluse osas maapiirkondades keskendutakse olukorraparandamiseks ennekõike mikroettevõtete tegevuse arendamisele, mis on otseselt seotudmaapiirkonna elukvaliteedi parandamisega.Kalanduspiirkondade (sh rannakalanduse) kaitsmisele ja säilitamisele aitavad kaasa EuroopaKalandusfondi toetusmeetmed ning rahvusvaheline koostöö.Kalalaevastiku moderniseerimiseks antavate toetuste puhul peetakse silmas muuhulgaskütusesäästlikkuse tõstmist ja keskkonnasäästlikkust.Makstavate toetuste kaudu püütakse tagada kalandustootjate sissetulek püügi- javesiviljelussektoris.1.6 Ministri hinnang sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaaderiigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel1.6.1 Hinnang sisekontrolli süsteemi kohtaMinistrina hindan Põllumajandusministeeriumi ning tema valitsemis- ja haldusalasisekontrollisüsteemi tõhusaks.Põllumajandusministeeriumi ning tema valitsemis- ja haldusala sisekontrollisüsteemirakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid.Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb muu hulgas siseauditi ja väliste hindajate (shRiigikontrolli, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja, sertifitseerimisasutuse)auditiaruannetes toodud informatsioonil ja riskide hindamise tulemustel.Auditite tulemusena tehtud tähelepanekuid ja soovitusi arvestatakse ministeeriumi ja temaallasutuste töö korraldamisel.Sisekontrollisüsteemi parendamise ja organisatsiooni arendamise osas saab eelmise aastakohta välja tuua järgmised olulisemad tegevused:• 2010.aasta 1.jaanuarist alustas Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas tegutsemistPõllumajandusamet, mis loodi Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlikemaaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler55

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010baasil. Järelevalve tegevuste koondamise eesmärgiks on tõhustada järelevalvetegevuste koordineerimist ja kvaliteeti ning muuta lihtsamaks ja efektiivsemakskodaniku ja ettevõtja teenindamine.• 2010.aasta aprillist tsentraliseeris Põllumajandusministeerium tsentraliseeris omavalitsemisalas Eesti Piimandusmuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja CarlRobert Jakobsoni nimelise Talumuuseumi finants- ja palgaarvestuse. 2010. aasta IIpoolaastal algasid ulatuslikud ettevalmistused valitsemisala järgmiste asutustetugiteenuste tsentraliseerimiseks. Seisuga 01.05.2011. a. on Põllumajandusministeeriumivalitsemisala asutustest lisaks kolmele muuseumile finants- ning personali- japalgaarvestus tsentraliseeritud: Põllumajandusametis, Põllumajandusuuringute Keskuses,Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Maamajanduse Infokeskuses.Detailsem ülevaade on toodud tegevusaruande punktis 1.3.5 Ülevaade avalike teenustekvaliteedi parandamisest ja organisatsiooni arendamisest.1.6.2 Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditikorraldamiselMinistrina kinnitan, et Põllumajandusministeeriumi ning valitsemis- ja haldusala asutustesiseaudiitori(te)le on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikuleinformatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst.Põllumajandusministeeriumis ning valitsemis- ja haldusala asutustes viidi aruandeperioodilläbi riskide hindamine. Erinevates asutustes on siseauditi roll riskide hindamise protsessiserinev (olles kaasatud nii nõustaja kui koordineerijana).Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisiseauditi üksuste tegevus on üldiselt vastavuses rahvusvaheliste Siseauditi Standarditega,mille kinnitamiseks viidi 2009. aastal PRIA-s ja 2010. aastal Põllumajandusministeeriumisläbi siseauditi funktsiooni kvaliteedi hindamine.Ministrina hindan ministeeriumi siseauditi funktsiooni väga heaks. Valitsemisala asutustesiseauditi funktsiooni hindan heaks.Peamiseks siseauditi funktsiooni antavaks lisandväärtuseks pean siseauditi tulemuslikkutegevust põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisel, pakkudes juhtkonnale ja teisteleosapooltele eelkõige kindlust, et organisatsioonis rakendatud sisekontrollisüsteem on tõhus jatagab püstitatud eesmärkide saavutamise, ning toetades selle jätkuvat täiustamist.1.7 Ülevaade Põllumajandusministeeriumi valitsemisala riigiasutustest,valitseva mõju all olevast äriühingust ning sihtasutusest1.7.1 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatavate riigiasutuste javalitseva mõju all oleva äriühingu ning sihtasutuse nimekiriMinisteeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutustepädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nendepõhimäärustes. Peale ministeeriumi oli valitsemisalas 2010. aastal kokku 12 allasutust.Põllumajandusministeeriumi valitsusasutusteks olid 2010. aastal:• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler56

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010• Veterinaar- ja Toiduamet (koosseisus 15 veterinaarkeskust kohalike asutustena),• Põllumajandusamet.Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatavad riigiasutused olid 2010. aastal:• Põllumajandusuuringute Keskus,• Veterinaar- ja Toidulaboratoorium,• Maamajanduse Infokeskus,• Jõudluskontrolli Keskus,• Eesti Maaviljeluse Instituut,• Jõgeva Sordiaretuse Instituut,• Eesti Põllumajandusmuuseum,• Eesti Piimandusmuuseum,• C. R. Jakobsoni Talumuuseum.Riigiosalusega aktsiaselts oli 2010. aastal:• Loomsete Jäätmete Käitlemise AS**-ainuaktsinäri otsusega 11. jaaanuarist 2011. aasta nr 1.4-3/3 muudeti Loomsete Jäätmete KäitlemiseAktsiaseltsi ärinime ning kinnitati uueks ärinimeks AS VireenRiigi asutatud eraõiguslik juriidiline isik, mille asutajaõiguste teostaja onPõllumajandusministeerium, oli:• Maaelu Edendamise SihtasutusParema ülevaate saamiseks on alljärgnevas tabelis (vt tabel 4) välja toodud valitsemisalaasutuste aruandeaasta varade- ja kohustuste maht, tegevustulud, tegevuskulud ja töötajatekeskmine arv.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler57

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Tabel 4. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatavate asutuste olulisemadmajandusnäitajad* 2010. aastal(tuhandetes kroonides)AsutusPõllumajandusministeerium (sh EestiPõllumajandusmuuseum,Eesti Piimandusmuuseum,C.R.Jakobsoninim.Talumuuseum)ValitsusasutusedPõllumajanduseRegistrite jaVarademahtKohustustemaht (v.anetovara)TegevustuludTegevuskuludTöötajatekeskmi-nearv810 808 111 044 199 744 368 330 3061 416 120 2 089 460 2 900 601 4 092 031 378Informatsiooni AmetVeterinaar- ja Toiduamet 83 629 12 935 44 959 147 309 333Põllumajandusamet 43 463 3 837 20 061 77 802 231Hallatavad asutusedJõudluskontrolli Keskus 9 715 984 16 181 17 829 45Maamajanduse5 954 1 818 8 317 14 060 27InfokeskusPõllumajandusuuringuteKeskus60 802 2 114 22 507 52 924 148Veterinaar- jaToidulaboratoorium 72 106 8 577 20 063 58 775 139RiigiteadusasutusedEesti MaaviljeluseInstituut 16 647 6 012 7 067 20 460 65Jõgeva SordiaretuseInstituut 32 881 1 712 26 582 34 808 101Kokku 2 552 125 2 238 493 3 266 082 4 884 328 1 773*-asutuste lõikes kokku, siseseid tehinguid elimineerimataPõllumajandusministeeriumi valitsemisala riigiasutuste seas on mahult suurimPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, seda nii keskmise töötajate arvu kui kavarade ja kohustuste, tegevustulude ja -kulude osas.Kohustuste hulk on samuti suurim Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil seoseserinevate toetuste väljamaksete ja Euroopa Komisjonilt saadud ettemakse tõttu.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler58

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101.7.2 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu jasihtasutuse tegevus ning nende olulisemad finantsnäitajad1.7.2.1 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev äriühingPõllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuulus aruandeaasta lõpu seisuga ettevõteLoomsete Jäätmete Käitlemise AS, mille ainuomanik on Eesti Vabariik osalusega 100% ningaktsiate valitsejaks Põllumajandusministeerium. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-ipeamiseks tegevusalaks on loomsete jäätmete kogumine, kahjutustamine ning muudepõllumajanduses ja toidukäitluses tekkivate jäätmete kahjutustamisega seotud tegevus.Ettevõte annab tööd 24 töötajale.Aruandeaastal osutas ettevõte 1., 2., ja 3. kategooria loomsete jäätmete kahjutustamiseteenuseid 901-le teenuse ostjale 29,5 miljoni krooni eest, millest 10,5 miljoni krooni eestosutati teenuseid lihatööstustele ja muudele jäätmevaldajatele, 19,0 miljoni krooni eestpõllumajandustootjatele, millest omakorda 9,5 miljonit krooni tasuti põllumajandustootjatepoolt ning 9,5 miljonit krooni eraldati Põllumajandusministeeriumi eelarvest eraldisena.Aruandeaastal kahjutustati loomsete jäätmete käitlemise tehases 9 072,8 tonni loomseidjäätmeid, millest 5 362,4 tonni moodustasid hukkunud põllumajandusloomad ning 3 710,4tonni lihatööstuste ja muude jäätmevaldajate loomsed kõrvalsaadused.Alljärgnevalt on välja toodud Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-i olulisemad finantsnäitajad2010. aasta ja 2009. aasta kohta:Tabel 5. Olulisemad finantsnäitajad(tuhandetes kroonides)Loomsete Jäätmete Käitlemise AS2010 2009Varade maht 72 693 75 910Omakapitalimaht27 149 22 838Tulem 4 311 6 6782009. aastal kahanes käive 14,1%. Käibe langus jätkus, kuna 2010. aastal võrreldes 2009.aastaga langes käive veel 8,3%. Peamiseks käibe languse põhjuseks võib pidada ülemaailmsemajanduskriisi mõju.Põllumajandusministeerium ja Loomsete Jäätmete Käitlemise AS sõlmisid sihtotstarbeliseeraldise lepingu hukkunud põllumajandusloomade kokkuveoks ja kahjutustamiseks summas11 800 000 krooni (tegelik väljamaks oli 11 380 000 krooni).Seoses loomade suremuse hüppelise kasvuga 2010. aasta detsembris jäi ettevõttel saamatasihtfinantseerimist Eesti Vabariigilt 45 823 krooni, mis kajastati nõudenaPõllumajandusministeeriumi vastu.Ettevõte on 2010. aasta kohta sõlminud Põllumajandusministeeriumiga sihtfinantseerimiselepingu Hiiumaa loomsete kõrvalsaaduste matmispaiga käitamiseks summas 150 000 krooni.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler59

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Ettevõte on hoidnud tehase seadmed töökorras ja pööranud erilist rõhku õhupuhtusetagamisele ning reovee bioloogilise puhasti puhastusefektiivsuse suurendamisele.Keskkonnakaitselised kulud aruandeaastal olid ligikaudu 1,6 miljonit krooni.Aruandeaastal alustati tehase reoveepuhasti rekonstrueerimistöödega, millesse investeeritikokku 5,3 miljonit krooni, sealhulgas 4 miljonit krooni moodustas ettevõtte omafinantseeringja 1,3 miljonit krooni Keskkonnainvesteeringute Keskuse sihtfinantseerimine. Projektikogumaksumuseks kujuneb 30 miljonit krooni, millest 15 miljonit krooni finantseerimise osason sõlmitud sihtfinantseerimise leping Keskkonnainvesteeringute Keskusega ja 15 miljonitkrooni tasub ettevõte omafinantseeringu teel.2011. aastal on planeeritud tehase tehnoloogilisse paremustamisse ja seadmepargitäiustamisse investeerida 1,9 miljonit krooni. 2011. aasta investeeringute maht on kaetudettevõtte tuludega ja käibekrediidi lepinguga.Järgmise majandusaasta eesmärkideks on tagada jäätmevaldajate võimalikult heateenindamine optimaalsete kuludega. Selleks otstarbeks otsustas aktsiaseltsi nõukogu liisidaneli spetsiaalvarustusega veokit. Reoveepuhasti rekonstrueerimise korraldamine, seadistamineja heitvee hea kvaliteedinäitajatega tulemuse saavutamine. Loomsetest kõrvalsaadustest jahukkunud loomadest toodetud liha-kondijahu ja tehnilise rasva realiseerimine tunnustatudettevõtetele kütusena põletamiseks. Hiiumaa hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaadustematmispaiga rajamine Pühalepa valda.1.7.2.2 Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev sihtasutusPõllumajandusministeerium teostas aruandeaastal asutajaõigusi riigi poolt asutatud MaaeluEdendamise Sihtasutuses. Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES) on isemajandaveraõiguslik juriidiline isik ja Maaelu Krediteerimise Fondiga ühinemise hetkest aastal 2001,kui sihtasutuse kapitaliks kujunes 516 miljonit krooni, riigieelarvelisi vahendeid sihtkapitalisuurendamiseks eraldatud ei ole.Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti maapiirkonna majandusliku arengu toetamineettevõtlust soodustavate sihtprogrammide rakendamise kaudu. Sihtprogrammide rakendamineaitab parandada ligipääsu finantsvahenditele, toetada maapiirkonna tasakaalustatud arengut,levitada maaelualast teavet, toetada kutseõpet ning kujundada maaelu mainet.Sihtasutuse tegevus tagajana on käendada või garanteerida finantseerimisasutuste eesmaaettevõtjate ja mittetulundusühingute laene.Sihtasutuse laenud on:• laen mittetulundusühingule ja sihtasutusele;• laen hoiu- ja laenuühistute tegevuse arendamiseks;• laen krediidi- ja finantseerimisasutuse vahendusel.Alates 2010. aasta algusest koordineerib MES Eesti põllu- ja maamajandusenõuandesüsteemi. Tegevusi rahastati Põllumajandusministeeriumi eelarvest eraldiste realtsummas 8,557 miljonit krooni.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler60

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Põllumajandusministeeriumil on plaanis 2011. aastal rakendada tagasimakstavattoetusmeedet, mille sisuks on Euroopa Kalandusfondi vahenditest laenufondi loomine.Laenud on suunatud vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele. Sihtasutuse huvi on ettevõtjateparem finantseerimine ettevõtete arendamisel. Hetkel teadaoleva informatsiooni kohaseltsõlmitakse 2011. aastal Põllumajandusministeeriumi ja sihtasutuse vahel haldusleping, milleslepitakse kokku laenufondi tegevusprintsiibid ja haldustasud. Sihtasutuse ülesandeks jääkslaenude väljastamise vormistamine, haldamine ja monitooring. Sihtasutus lõpetasmajandusaasta 2,77 miljoni kroonise kasumiga.Tabel 6. Olulisemad finantsnäitajad(tuhandetes kroonides)Maaelu Edendamise Sihtasutus2010 2009Varade maht 629 546 620 737Omakapitalimaht571 266 568 494Tulem 2 771 -5 960Sihtasutuse tagamistegevus toetub Tagatiste abikavale. Tagatiste abikava eesmärk onvõimaldada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu rahalistele vahenditeleriigi sihtasutuse kapitali toel. Tagatiskava kohaldatakse kõigile majandusharudele,kaasaarvatud põllumajandus-, kalandus- ja transpordisektor.Tagatisportfell kasvas aastaga 413,0 miljonilt kroonilt 504,7 miljoni kroonini ehk 22,2 %(2009. aastal 28,5%). Sihtasutuse poolt tagatud laenude jääkväärtus kasvas aastaga 751,2miljonilt kroonilt 893,4 miljoni kroonini ehk 18,9% (2009. aastal 16,9%). Tagatisportfellisuhe laenude jääkväärtusesse mõnevõrra aastaga kasvas, 55,0%, 56,5%-niKeskmine tagatislepingu summa 2010. aastal oli 1,01 miljonit krooni, mis võrreldes 2009.aastaga pisut vähenes (1,06). Kui 2009. aastal oli keskmine sihtasutuse tagatise osakaallaenust 64,5%, siis aruandeaastal oli see 63,4%.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler61

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Joonis 2. 2010. aastal sõlmitud tagatislepingute tagamiskohustuse summaarne jaotustegevusvaldkondade lõikes.Rahalises arvestuses toimus 2010. aasta laenutegevus 2009. aastaga võrreldes samas mahus,kuid laenusaajate arv vähenes. Laenati 203,8 miljonit krooni 146 kliendile. 2009. aastal olilaenukäive 205,8 miljonit krooni ja klientide arv 253. Laenuportfell vähenes aastaga 527,2miljonilt kroonilt 503,6 miljoni kroonini.Peamine laenutoode on laen krediidi- ja finantseerimisasutuse vahendusel. 2010. aastal laenatipankade ja liisingfirmade kaudu 182,3 miljonit krooni, mis on eelneva aastaga samal tasemel.Muuhulgas laenas sihtasutus 2010. aastal pankade vahendusel kevadtööde läbiviimiseks 34,1miljonit krooni. Sihtasutuse ressurssi kasutati peamiselt põllumajandussektori ettevõteterahastamiseks, kuid finantseeriti ka muid ettevõtlusvaldkondi ja mittetulundussektorit.Joonis 3. 2010. aastal antud laenud valdkonnitiLaenuportfelli “Laen finantseerimisasutuste vahendusel” keskmine tootlus seisuga31. detsember 2010 ja 2009 oli 2,6% ja 3,67%. Edasilaenavad institutsioonid võtavadtavaliselt krediidiriski 100%-lt enda kanda. Sihtasutuse risk on piiratud laenude tagamiseksantavate tagatistega, mille suuruse otsustab sihtasutuse nõukogu.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler62

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101.7.3 Ülevaade Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevatestmuudest isikutest ja siduvatest lepingutestEesti osales 2010. aastal Põllumajandusministeeriumi kaudu paljudes rahvusvahelistesorganisatsioonides. Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade iga organisatsiooni kohta, kelleliikmeks on riik ja sulgudes 2010. aastal tasutud liikmemaksu summa või ettemaksvarasemast perioodist.1. FAO - ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (898 211 krooni)FAO on rahvusvaheline organisatsioon, mis on loodud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni(edaspidi ÜRO) allasutusena 16. oktoobril 1945. aastal. FAO mandaat on tagada inimesteleparem toitumine, parendada põllumajandustootmist, luua maa-elanikkonnale soodsamadelutingimused ning tõhustada maailma majandust eesmärgiga vähendada alatoitluse allkannatavate inimeste hulka. Eesti Vabariik võeti FAO liikmeks 11. novembril 1991. aastal.Toiduainetega kindlustatuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, kalanduse ja metsandusepuhul etendab FAO olulist rolli, toetades mitte ainult informatsiooni koostamist ja analüüsi,vaid ka maaelu sektorite arendamise suutlikkust ja käsitledes tõhusamalt kroonilisetoiduainetega kindlustamatuse probleemi.2. ITPGRFA - Toidus ja põllumajanduses kasutatavate taimsete geneetilisteressursside rahvusvaheline leping (16 391 krooni)ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (lüh. FAO) konverents otsustas 1993.anovembris alustada läbirääkimisi uue, õiguslikult siduva ja bioloogilise mitme-kesisusekonventsiooniga kooskõlas oleva rahvusvahelise taimsete geneetiliste ressursside uurimise,säilitamise ja dokumenteerimise tegevuskava kinnitamiseks, mis lõppes toidus japõllumajanduses kasutatavate taimsete geneetiliste ressursside rahvusvahelise lepinguvastuvõtmisega 3. novembril 2001. aastal Roomas. Eesti ühines ITPGFA-ga 31. märtsil 2004.aastal.Leping võimaldab paremini kaitsta põllumajandustootjate õigusi, sätestades muuhulgasõigused ressursside võrdseks kasutamiseks ning osalemiseks otsustamis-protsessis rahvuslikultasandil riiklike institutsioonide vahendusel.3. EuFMD – Suu- ja sõrataudi tõrje Euroopa komisjon (40 385 krooni)Arvestades tungivat vajadust vältida korduvate suu- ja sõrataudi puhangute tõttu Euroopapõllumajandusele tekkinud suurte kaotuste kordumist loodi ÜRO Toidu- jaPõllumajandusorganisatsiooni (FAO) raames 1954. aastal suu- ja sõrataudi tõrje Euroopakomisjon, mille eesmärgiks on edendada riigisisest ning rahvusvahelist tegevust suu- jasõrataudi ennetuse ja tõrje valdkonnas.EuFMD-isse kuulub käesoleval hetkel 36 riiki. Eesti sai EuFMD liikmeks 2010. aastal ningEestit esindab komisjonis Veterinaar- ja Toiduamet.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler63

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20104. ERFP – Loomsete geneetiliste ressursside Euroopa piirkondlik teabekeskus (9388krooni)ERFP on piirkondlik platvorm toetamaks loomsete geneetiliste ressursside in situ ja ex situsäilitamist ja säästvat kasutamist ning hõlbustamaks FAO loomsete geneetiliste ressurssideglobaalse tegevuskava rakendamist Euroopas.ERFP loodi 1998. aastal ning alates 2001. aastast tegutseb ametlikult Euroopa osana FAOloomsete geneetiliste ressursside globaalse koordineerimisstruktuuris, mis on aluseks niiriiklike kui piirkondlikele teabekeskustele. Eestit esindab Veterinaar- ja Toiduamet.5. EUROFISH - Ida- ja Kesk-Euroopa Kalanduse Arendamise RahvusvahelineOrganisatsioon (348 919 krooni)EUROFISH on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, mis alustas tegevust 12. oktoobril2001. aastal. Eesti sai EUROFISH-i liikmeks 21. detsembril 2006. aastal.EUROFISH-i eesmärgid on: arendada kalandust lähtuvalt turu hetke- ja tulevikunõudlusestIda- ja Kesk-Euroopas; abistada liikmesriikide ettevõtteid ning juhendada neid äriplaanide japrojektide ettevalmistamisel; toetada kalanduse ajakohastamist ja tehnilist täiustamist Ida- jaKesk-Euroopas ning edendada liikmete tehnilist ja majanduslikku koostööd kalandussektoris.6. EURAGRI - Euroopa Põllumajandusliku Uuringu Initsiatiiv (31 293 krooni)Eesti kuulub alates 2004. aastast EURAGRI-sse, mis on põllumajandusteaduse valdkonnaühendus, kuhu on koondunud enamus Euroopa edukamaid toidu- ja põllumajanduspoliitikaganing nendest tulenevate teadusuuringutega tegelevaid poliitilisi ja täidesaatvaidorganisatsioone. EURAGRI töös on oluline osa rahvusvahelisel tasandil mitteametlikelarvamustevahetustel, genereerimaks uusi mõtteid toidu- ja põllumajandusteadusevaldkondlikuks suunamiseks. Samuti otsitakse koostöövõimalusi liikmesriikide teadustööintegreerumiseks.7. ICID – Vihmutuse ja Drenaaži Komisjon (20 341 krooni)ICID asutati 24. juunil 1950. aastal teadus-, tehnika- ja vabatahtliku heategevuslikuvalitsusvälise organisatsioonina, mille peakorter asub New Delhis, Indias. Eesti sai ICIDliikmeks 2001. aastal.Komisjon on pühendunud suurendama maailma toiduvarusid ja kiudaineid kõikideleinimestele, parandades vee- ja maakasutust ning niisutatud ja kuivendatud maa tootlikkustläbi asjakohase vee- ja keskkonnamajandamise ning niisutuse, kuivenduse ja üleujutuseohjeldamise meetoditega.8. IPGRI/ECPGR – Rahvusvaheline Taimsete Geneetiliste Ressursside Instituuditaimsete geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogramm (43 028 krooni)ECPGR on taimede geneetiliste ressursside säilitamise koordineerimise alal juhtivorganisatsioon Euroopas, kuhu kuulub 39 riiki. Eesti sai ECPGR vaatlejaks 1994. aastal ning(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler64

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20101999. aastast osaleme selles täisliikmena. Eestit esindab selle programmi raames JõgevaSordiaretuse Instituut.ECPGR eestvõtmisel on koostöös FAO-ga loodud ühised geenipankade standardid ning tervesEuroopas kasutatavad andmekogud. Osalemine antud koostööprogrammis on väga oluline,kuna annab võimaluse osaleda geneetiliste ressursside säilitamise ja uurimisega otseseltseonduvate tegevuste suunamisel, planeerimisel ja täitmisel. Uue tegevusena toimub Euroopageenipankades säilikute duplikaatide selgitamine.9. ICAR - Rahvusvaheline Loomade Jõudluskontrolli Komitee (30 491 krooni)ICAR on rahvusvaheline valitsusväline mittetulundusühing, mis loodi 1901. aastal. 2009.aasta seisuga kuulub komiteesse üle 85 organisatsiooni. Eesti sai ICAR liikmeks 1995. aastalning Eestit esindab selles komitees Jõudluskontrolli Keskus.Komitee eesmärgiks on loomade jõudluskontrolli arendamine, meetodite väljatöötamine,standardiseerimine ja vastavasisuline info- ja teabelevi soodustamine.10. INTERBULL- Rahvusvaheline Pullide Hindamise Komitee (156 654 krooni)Mittetulundusühing INTERBULL on ICAR-i alamkomitee, mis loodi 1983. aastal. 2009.aasta seisuga kuulub sinna 42 liiget. Eesti sai INTERBULL-i liikmeks 1995. aastal ning Eestitesindab selles komitees Jõudluskontrolli Keskus.INTERBULL-i eesmärgiks on veiste rahvusvaheline geneetiline hindamine ningtegevusaladeks on liikmesriikidevahelise suhtluse arendamine, geneetilise hindamisearendamine ja vastavasisulistes teadustöödes osalemine, rahvusvahelise hindamiseläbiviimine ning geneetilist hindamist puudutav nõustamine.11. ICC - Rahvusvaheline Teraviljateaduse ja –tehnika Assotsiatsioon (46 157krooni)ICC on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1955. aastal. Eesti sai ICC liikmeks 1993.aastal ning Eestit esindab selles organisatsioonis Põllumajandusuuringute Keskus.Assotsiatsioon tegeleb teraviljateaduse ja tehnoloogiaga, andes välja rahvusvahelisi teraviljaja teraviljasaaduste standardeid ning standardseid kvaliteedimääramise metoodikaid. Samutikorraldab see organisatsioon rahvuslikke teaduskonverentse ja laboritevahelisi teste.12. GAFTA - Teravilja- ja Söödakaubanduse Assotsiatsiooni tunnustatudanalüüsijate sektsioon (10 551 krooni)GAFTA on teravilja- ja söödakaubandusega tegelevate organisatsioonide assotsiatsioon, milleeesmärgiks on edendada rahvusvahelist teravilja, loomasööda, kaunviljade ja riisi kaubandustning kaitsta oma liikmesriikide huve.GAFTA-l on viis sektsiooni, millest tunnustatud analüüsijate sektsiooni liikmeks sai Eesti2007. aastal. Eestit esindab organisatsioonis Põllumajandusuuringute Keskus.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler65

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 201013. ISTA - Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsioon (68 177 krooni)ISTA loodi 1924. aastal eesmärgiga välja töötada ning kehtestada rahvusvaheline metoodikaseemnete kontrolli valdkonnas. Eesti liitus assotsiatsiooniga 1993. aastal ning Eestit esindabselles organisatsioonis Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratoorium, mison ühtlasi akrediteeritud ISTA poolt. Seemnekontrolli laboratoorium kontrollib ja analüüsibkogu Eestis kasvatatud ja sertifitseeritud seemne, vajadusel ka sissetoodava seemne, vastavaltkehtestatud rahvusvahelisele ISTA meetodikale.Assotsiatsiooni esmaseks eesmärgiks on luua, vastu võtta ja avaldada standardprotseduuridseemnete proovide võtmiseks ja katsete tegemiseks ning soodustada nende reeglite ühtsetrakendamist selleks, et hinnata rahvusvahelises kaubanduses liikuvaid seemneid.Vastavalt Eesti seadusandlusele ja rahvusvahelisele tavale peavad kõik liikmesriikide laboridkasutama ISTA analüüsimeetodeid ja olema akrediteeritud vastavalt ISTA reeglitele. Ainultsellisel juhul saab osaleda rahvusvahelises seemnekaubanduses. KunaPõllumajandusuuringute Keskus omab ISTA akrediteeringut, siis on tal ainukesena Eestisõigus välja anda rahvusvaheliselt tunnustatud ISTA seemnesertifikaati, mis on rahvusvaheliseseemnekaubanduse aluseks.14. AOAC INTERNATIONAL – Analüüsikeemikute Ametlik AssotsiatsioonAOAC INTERNATIONAL on maailmas kõige tunnustatuim analüütilise keemia alaneerialaorganisatsioon. Osalemine AOAC Euroopa sektsiooni poolt organiseeritud seminaridelannab võimaluse esitada Põllumajandusuuringute Keskuse ja muude Eesti laborite poolttehtud töid teistele riikidele, vahetada laboriesindajate kogemusi teiste maade kolleegidega.15. EPPO - Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (332 647 krooni)EPPO on valitsustevaheline organisatsioon, mille aluseks on Euroopa ja VahemeremaadeTaimekaitse Organisatsiooni asutamise konventsioon, mis allkirjastati 18. aprillil 1951. aastal.2009. aasta seisuga kuulub organisatsiooni 50 riiki. Eesti sai organisatsiooni liikmeks 1993.aastal ning Eestit esindab selles organisatsioonis Põllumajandusamet.Organisatsiooni eesmärgiks on jätkata ja arendada rahvusvahelist koostööd, võitlemaks taimeja taimesaaduste kahjurite vastu ning tõkestamaks nende piiriülest levikut. Olles piirkondliktaimekaitse organisatsioon, osaleb EPPO aktiivselt FAO ja IPPC poolt korraldatavatesülemaailmsetes diskussioonides. EPPO on välja töötanud standardeid ja publikatsioonetaimekahjurite, fütosanitaaria regulatsioonide ja taimekaitse toodete kohta.16. IPPC – Rahvusvaheline Taimekaitse KonventsioonIPPC võeti vastu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (lüh. FAO) 6. detsembril1951. aastal. Eesti liitus IPPC-ga 7. detsembril 2000. aastal ning Eestit esindab sellesorganisatsioonis Põllumajandusamet.Konventsiooni eesmärk on kindlustada ühise ja efektiivse tegevusega taimede ja taimsetesaaduste kahjurite sissetoomise ja leviku ärahoidmine. Eesmärgi täitmiseks luuaksetaimetervise abinõusid, mida rakendatakse ülemaailmselt harmoniseeritult ilma kaubandust(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler66

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010tõkestamata. Konventsiooni põhitegevus on rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite(ISPM) loomine.17. OECD - Seemneskeemide Ühing (43 040 krooni)OECD on Seemneskeemide Ühing, mis loodi 1958. aastal ning on avatud nii OECDliikmesriikidele kui ka teistele ÜRO liikmesriikidele. 2007. aasta seisuga kuulub sinna 55riiki. Eesti sai ühingu liikmeks 1997. aastal ning Eestit esindab seal Põllumajandusamet.Eesti ühines OECD skeemidega rahvusvahelises kaubanduses liikuvate heintaimede jaõlikultuuride, teravilja, suhkru- ja söödapeedi seemnete liigiti sertifitseerimiseks ningköögiviljaseemne kontrollimiseks.18. UPOV - Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit (114 925 krooni)UPOV on valitsustevaheline organisatsioon, mille aluseks on rahvusvaheliste uutetaimesortide kaitse konventsioon, mis allkirjastati 2. detsembril 1961. aastal. 2009. aastaseisuga kuulub UPOV-isse 68 riiki. Eesti sai UPOV-i liikmeks 2000. aastal ning Eestitesindab selles organisatsioonis Põllumajandusamet.Konventsiooni eesmärgiks on tunnustada ja kindlustada uue taimesordi aretajale või temaõigusjärglasele õigus kindlaksmääratud tingimustel. Aretajale antava õiguse efekt seisnebselles, et tema luba on vaja sordi reproduktiiv- või vegetatiivse paljundusmaterjali tootmisekskommertsturustamise eesmärgil, müügiks pakkumiseks või turustamiseks.19. OIE - Rahvusvaheline Epizootia Büroo (ettemaks 2009. aastast summas 269 904krooni)OIE on valitsustevaheline organisatsioon, mis asutati 25. jaanuaril 1924. aastal 28 riigi poolt.2009. aastaks oli tema liikmesriikide arv tõusnud 175-ni. Eesti sai OIE liikmeks 1992. aastalning Eestit esindab selles organisatsioonis Veterinaar- ja Toiduamet.Organisatsiooni põhitegevuseks on garanteerida ülevaade loomade nakkushaiguste olukorrastkogu maailmas, koguda, analüüsida ja levitada veterinaar-meditsiinialast teaduslikkuinformatsiooni ning tagada kauplemise ohutus, töötades välja loomade ja loomsete saadustegakauplemise veterinaarnõuded.20. EAAP- Euroopa Loomakasvatuse Assotsiatsioon (52 056 krooni)EAAP on rahvusvaheline mittetulundusühing, mis loodi 1949. aastal. 2007. aasta seisugakuulub sellesse assotsiatsiooni 41 riiki. Eesti sai EAAP liikmeks 1993. aastal ning Eestitesindab selles ühingus Veterinaar- ja Toiduamet.Assotsiatsiooni eesmärgiks on propageerida ökonoomset loomakasvatuse tootmist põhiliseltoma liikmete kaudu. Oluline roll on teadus- ja katsetegevusel. EAAP esindab Euroopaloomakasvatuse ja loomakasvatusteaduse huve ning seisab oma liikmesorganisatsioonidehuvide eest nii Euroopa kui rahvusvahelistes organisatsioonides.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler67

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE2.1 BILANSS(tuhandetes kroonides)Lisa 31.12.2010 31.12.2009Varad 2 516 941 2 423 829Käibevara 1 238 234 1 151 766Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 4A 2 300 1 933Muud nõuded ja ettemaksed 5 1 224 244 1 132 695Varud 6 11 691 15 469Müügiootel põhivara 9 - 1 669Põhivara 1 278 707 1 272 064Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 7 571 266 568 494Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 8 27 149 22 838Muud nõuded ja ettemaksed 5 156 698 123 677Kinnisvarainvesteeringud 9 31 669 32 259Materiaalne põhivara 10 462 961 481 051Immateriaalne põhivara 11 28 964 43 397Bioloogilised varad - 348Kohustused ja netovara 2 516 941 2 423 829Lühiajalised kohustused 2 203 308 2 673 329Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 4A 2 769 2 501Võlad tarnijatele 10 352 21 755Võlad töövõtjatele 18 434 23 646Muud kohustused ja saadud ettemaksed 5 752 469 801 704Eraldised* 12 90 106Laenukohustused 13 1 419 193 1 823 617Pikaajalised kohustused 85 347 85 585Muud kohustused ja saadud ettemaksed 5 99 475Eraldised 12 85 248 85 110Eelarvesse kuuluv netovara 228 286 - 335 085(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler68

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102.2 TULEMIARUANNE(tuhandetes kroonides)Lisa 2010 2009Tegevustulud 3 074 398 2 612 417Maksud jasotsiaalkindlustusmaksed4B 181 211Omandimaksud 181 211Kaupade ja teenuste müük 15 126 661 105 485Riigilõivud 4B 12 554 16 922Tulud majandustegevusest 15 114 107 88 563Saadud toetused 14A 2 927 869 2 487 146Muud tulud 16 19 688 19 575Kasum/kahjum põhivara ja varudemüügist2 318 1 101Muud tulud varadelt 15 859 16 236Trahvid 629 908Eespool nimetamata muud tulud 882 1 330Tegevuskulud -4 692 644 - 4 120 098Antud toetused 14B -3 900 644 - 3 334 072Muud toetused -3 900 644 -3 334 072Tööjõukulud 17 -388 849 -411 665Majandamiskulud 18 -282 914 -251 884Muud kulud 19 -65 119 -63 313Põhivara amortisatsioon jaümberhindlus20 -55 118 -59 164Aruandeperioodi tegevustulem -1 618 246 -1 507 681Finantstulud ja –kulud 1 875 1 393Intressikulu -5 227 -758Tulem osalustelt 7,8 7 082 717Muud finantstulud ja –kulud 20 1 434Aruandeperioodi tulem -1 616 371 -1 506 288Netofinantseerimine riigieelarvest 21 1 616 371 1 506 288(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler69

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102.3 RAHAVOOGUDE ARUANNE(tuhandetes kroonides)Lisa 2010 2009Rahavood põhitegevusestAruandeperioodi tegevustulem -1 618 246 - 1 507 681Korrigeerimised:Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 20 55 118 59 164Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14A -12 338 -4 922Kasum/kahjum põhivara müügist 9,16 -2 452 -1 071Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimineEbatõenäoliselt laekuvate laenude muutus10 6091714-Korrigeeritud tegevustulem -1 577 292 - 1 454 496Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus:Maksu-, lõivu- ja trahvinõuete muutus -367 -869Muutus nõuetes ostjate vastuMuutus viitlaekumistes-303-1001 884-Muutus nõuetes toetuste ja siirete eest -75 294 577 267Muutus muudes nõuetes 7 075 -4 815Muutus maksude, lõivude, trahvide ettemaksetes -818 1 781Muutus toetuste ettemaksetes -21 161 -5 743Muutus muudes ettemaksetes -920 10 276Muutus varudes 3 778 -2 437Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutuskokku-88 110 577 344Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus:Muutus saadud maksude, lõivude, trahvideettemaksetes268 2 375Muutus võlgades hankijatele -11 395 12 698Muutus võlgades töövõtjatele -5 212 -2 822Muutus maksu-, lõivu- ja trahvikohustustes 326 -1 053Muutus viitvõlgades 130 50Muutus toetuste ja siirete kohustustes 730 -1 620Muutus muudes kohustustes -2 172 5 608Muutus saadud toetuste ettemaksetes -48 797 -574 069Muutus muudes saadud ettemaksetes 2 280 -32Muutus eraldistes -1 120 -37Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -64 961 -558 902Rahavood põhitegevusest kokku -1 730 363 - 1 436 054Rahavood investeerimistegevusestTasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringud jaosalused)Materiaalse põhivara soetus -18 981 -22 290Immateriaalse põhivara soetus 11 -7 426 -15 083Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele -8 - 673(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler70

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Tasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringudja osalused) kokku-26 415 -38 046Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud jaosalused)Materiaalse põhivara müügist saadud tulu 6 319 1 071Korrigeerimine laekumata nõuete muutusega 8 10Korrigeerimine laekunud ettemaksete muutusega -1 -1Korrigeerimine järelmaksunõuete muutusega 35 10Laekunud põhivara müügist (v.afinantsinvesteeringud ja osalused kokku)6 361 1 090Antud laenudTagasi makstud laenud-103 27670 185- 123 355-Laekunud intressid ja muu finantstulu 21 1 435Rahavood investeerimistegevusest kokku -53 125 -158 876Rahavood finantseerimistegevusest kokkuLaekunud laenud 2 636 178 2 422 841Tagasi makstud laenud -3 040 544 - 1 097 708Tagasi makstud kapitalirendikohustused -57 -28Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14A 7 677 7 291Makstud intressid -126 -758Makstud muud finantskulud - -319Netofinantseerimine eelarvest 2 180 078 263 612Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 783 205 1 594 931Puhas rahavoog -283 -(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler71

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20102.4 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNEKlassifikaatorikoodNimetus 2010esialgneeelarve2010 lõplikeelarve(tuhandetes kroonides)2010 Tegelik Ületegelik täit-mine viidudeelarve miinus 2011täitmine lõplik aastasseeelarveTulude laekumine32 Kaupade ja teenustemüük94 161 122 209 119 769 -2440 -35 Saadud toetused 3 346 618 3 814 737 3 814 737 - -38 Muud tulud 15 223 15 223 31 596 16 373 -Tulude laekumine kokku 3 456 002 3 952 169 3 966 103 13 934 -Kulude tasumine15 Materiaalsete jaimmateriaalsetevarade soetamine jarenoveerimine-48 274 -46 058 -31 989 14 069 -14 0694 Eraldised -4 388 573 -5 066 285 -3 984 086 1 082 200 -953 5945 Tegevuskulud -735 048 -823 670 -751 778 71 892 -69 5696 Muud kulud -6 112 -7 903 -7 555 348 -277Kulude tasumine kokku -5 178 007 -5 943 916 - 4 775 407 1 168 509 -1 037 509Finantseerimistehingud10.1 Finantsvaradesuurenemine-259 025 -259 025 -116 027 142 998 -10.2 Finantsvarade2 000 2 000 80 746 78 746 -vähenemine20.5 Kohustuste- - 24 283 24 283 -suurenemine20.6 Kohustuste- - -1 345 720 -1 345 720 -vähenemineFinantseerimistehingud kokku -257 025 -257 025 -1 356 718 -1 099 693 -Siirded riigikassaga - - 2 166 023 - -PõllumajandusministeeriumKulude tasumine4 Eraldised -40 491 -134 864 -34 976 99 888 -99 8885 Tegevuskulud -180 026 -194 538 -189 666 4 872 -3 3856 Muud kulud -128 -182 -183 -1 -Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenemine - 360 360 -20.6 Kohustuste vähenemine - -164 -164 -Kokku -220 645 -329 583 -224 629 104 954 -103 273Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler72

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Kulude tasumine4 Eraldised -4 346 911 -4 930 204 -3 947 915 982 289 -853 6935 Tegevuskulud -170 460 -190 971 -165 738 25 234 -25 2346 Muud kulud -182 -407 -131 275 -275Finantseerimistehingud10.1 Finantsvaradesuurenemine10.2 Finantsvarade-259 0252 000-259 0252 000-116 02780 746142 99878 746vähenemine20.5 Kohustuste suurenemine - 22 800 22 800 -20.6 Kohustuste vähenemine - -1 344 438 -1 344 438 -Kokku -4 774 578 -5 378 607 -5 470 703 -92 096 -879 202Veterinaar- ja ToiduametKulude tasumine4 Eraldised -372 -381 -372 9 -95 Tegevuskulud -139 633 -151 292 -145 750 5 542 -5 0566 Muud kulud -22 -22 -19 2Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenemine - 1 1 -20.6 Kohustuste vähenemine - - - -- - - -Kokku -140 027 -151 695 -146 140 5 555 -5 065Maamajanduse InfokeskusKulude tasumine4 Eraldised - - - - -5 Tegevuskulud -16 413 -15 998 -13 877 2 121 -2 1216 Muud kulud -30 -29 -29Kokku -16 443 -16 027 -13 906 2 121 -2 121Jõudluskontrolli KeskusKulude tasumine4 Eraldised -200 -187 -1875 Tegevuskulud -15 616 -19 022 -16 946 2 076 -2 0766 Muud kulud -2 001 -2 615 -2 615Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenemine - - - -20.6 Kohustuste vähenemine - -3 -3 -Kokku -17 817 -21 825 -19 752 2 073 -2 076(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler73

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010PõllumajandusametKulude tasumine4 Eraldised5 Tegevuskulud-479-71 455-529-75 076-529-70 746 4 330 -3 9806 Muud kulud -13 -13 -13Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenemine - 263 263 -20.6 Kohustuste vähenemine - -263 -263 -Kokku -71 947 75 617 -71 287 4 330 -3 980PõllumajandusmuuseumidKulude tasumine5 Tegevuskulud -13 174 -12 575 -3 619 8 956 -8 9566 Muud kulud -28 -3 -2 1 -Kokku -13 202 -12 578 -3 621 8 957 -8 956Veterinaar- ja ToidulaboratooriumKulude tasumine4 Eraldised - - - - -5 Tegevuskulud -46 387 -53 556 -48 281 5 275 -5 2756 Muud kulud -3 004 -3 634 -3 634 - -FinantseerimistehingudKokku -49 391 -57 190 -51 915 5 275 -5 275Põllumajandusuuringute KeskusKulude tasumine4 Eraldised5 Tegevuskulud-120-37 561-120-50 717-107-47 450133 267-4-3 2676 Muud kulud -66 -111 -41 71 -2Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenemine - 22 22 -20.6 Kohustuste vähenemine - -15 -15 -Kokku -37 747 -50 949 -47 590 3 358 -3 273Riigi teadus- ja arendusasutusedKulude tasumine5 Tegevuskulud -44 323 -59 925 -49 706 10 219 -10 2196 Muud kulud -638 -888 -888 - -(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler74

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Finantseerimistehingud20.5 Kohustuste suurenem.20.6 Kohustuste vähenem.----837-837837-837--Kokku -44 961 -60 812 -50 594 10 219 -10 2192.5 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE(tuhandetes kroonides)Lisa KokkuSaldo 31.12.2008 983 597Pensionieraldiste kohustuste muutus -85 099Siire tulemi elimineerimisest 21 -1 233 583Kokku muutused -1 318 681Saldo 31.12.2009 -335 084Pensionieraldiste kohustuste muutus -2 198Siire tulemi elimineerimisest 21 565 569Kokku muutused 563 371Saldo 31.12.2010 228 286(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler75

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 20103. LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELELisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatudarvestusmeetodid ja hindamisalusedKäesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hearaamatupidamistavaga ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tuginebrahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamisedirektiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektoriraamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigiraamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antudjuhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.Aastaaruandesse hõlmatud asutuste nimekiri ja nende tähtsamad finantsnäitajad on esitatudlisas 2. Aastaaruandesse hõlmatud asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kuludon konsolideerimisel elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse printsiibist lähtudes.Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides, välja arvatud tabelkeskmise töötajate arvu osas, mille näitajad on välja toodud täiskohaekvivalendina.Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteksVarad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara võikohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem, arvestatunabilansikuupäevast. Kõik teadaolevad kohustused ja eraldised kajastatakse bilansis, kui nendesuurust on võimalik usaldusväärselt hinnata ning nende realiseerumine on tõenäoline.Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõudedMaksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumusemeetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakselähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetsekliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõimekohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttesarvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliseltlaekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodillaekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäolistenõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui üksuse juhi hinnangul puuduvadvõimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.VarudVarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest jamuudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta jaseisundisse. Valmistoodang võetakse arvele tootmisomahinnas (kasvatamisega seotud kulud),mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praegusesolukorras ja koguses.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler76

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Osalused sihtasutustes ja tütarettevõtjatesPõllumajandusministeeriumi valitsemisala bilansis kajastatakse kapitaliosaluse meetodilosalust Maaelu Arendamise Sihtasutuses ning Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-is.KinnisvarainvesteeringudKinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), midahoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski valitsemisala üksusei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumusemeetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikudallahindlused).Materiaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta jasoetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2010). Varad, mille kasulikeluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära,kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja kantakse varakasutuselevõtmise hetkel kulusse. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis onvajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud,laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile,liidetakse põhivara maksumusele.Kogumina soetatud vara, mille soetusmaksumus üksikult võttes jääb alla kapitaliseerimisealampiiri, kuid mille eluiga on pikem kui aasta, võetakse arvele ühe põhivarana ningamortiseeritakse eeldatava eluea jooksul. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakseeesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimiselaruandeperioodi kuludes.Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutused kajastavad põhivara soetusmaksumuses,millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevadallahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakseigale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas onpõhivara gruppidele järgmised:* Hoone ja selle osa 4%* Tee ja rajatis 6,7%* Masin, seade ja transpordivahend 4,3%* Info- ja kommunikatsiooniseade 33%* Muu amortiseeruv põhivara 20%Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler77

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Immateriaalne põhivaraPõllumajandusministeeriumi valitsemisala asutused arvestavad immateriaalse põhivaranafüüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 30tuhandest kroonist (kuni 31.12.2010). Immateriaalset põhivara kajastataksesoetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuselangusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakselineaarset meetodit ja amortisatsioonimäär aastas on 25%.Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse nende tekkimise momendil üldjuhul kuluna.Bioloogilised varadBioloogiliste varade arvestus toimub bilansiväliselt.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara või kinnisvarainvesteeringut, mis müüakse tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul, millele on määratudrealistlik hind ning mille osas on alustatud müügitegevust. Müügiootel põhivaraamortiseerimine lõpetatakse ja vara klassifitseeritakse ümber käibevarade gruppi. Kuni müügitoimumiseni kajastatakse seda bilansilises jääkväärtuses.Renditud varadKapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandigaseonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastataksekasutusrendina.Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summasvõi rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirenditingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatudjuhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks varaomandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas kapitalirendi jooksul või kasulikutööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustustvähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.EraldisedEraldisena kajastatakse bilansis enne bilansipäeva tekkinud õigusjärgseid kohustusi.Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 6%-lise diskontomääraga. Pensionieraldistenakajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi pensionisuurenduste maksmiseks.Pensionieraldiste suurus on välja arvestatud praegustele töötajatele bilansipäeva seisuga.Pensionisuurendused kajastatakse kuluna proportsionaalse osa krediteerimise meetodil, millekohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavaltpensioni saamiseks nõutavale staažile. Hüvitise jaotamine tööaastatele toimub lineaarselmeetodil.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler78

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Tulude arvestusKogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulutekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kuikõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotudkulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel,lähtudes valmidusastme meetodist.Kulude arvestusKulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavadmaksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varadesoetusmaksumuse koosseisus.SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotudtoetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist.Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastataksetulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuseprintsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvatekuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna sellesperioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis põhivarana arvele võetakse.SildfinantseerimineVälisabi sildfinantseerimist taotleb PRIA Euroopa Liidu toetuste väljamaksmiseks. Rahaeraldatakse Vabariigi Valitsuse korralduse alusel, kuhu on sisse kirjutatud tagastamisetähtaeg. Pärast toetuste väljamaksmist esitab PRIA Euroopa Komisjonile maksetaotluse,mille alusel Komisjon tagastab taotluses deklareeritud kulud. Laekunud vahenditesttagastatakse sildfinantseerimiseks saadud summad.Siirded ja netovaraRiigi rahalisi vahendeid haldab Rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond,kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunudraha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teisteriigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kuludevastastikusi üleandmisi.Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millegaviiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi varade ja kohustuste vahe muutusena.Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (nt põhivarade ümberhindlused),kajastatakse otse varade ja kohustuste vahe muutusena.Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. Arvestatudtulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler79

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tuludeja kulude vastastikused üleandmised).Riigieelarve täitmise aruanneRiigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhiselprintsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivaderineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremaderinevused järgmised:1. Riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta.2. Kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenustemaksumusega, st nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muudekuludena.3. Materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bioloogiliste varade soetus kajastatakse kulunaja nimetatud varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni,ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata.4. Eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidustruktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi jasihtasutustest rakendusüksuste kaudu.5. Teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse siiretena.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler80

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 2. Konsolideeritud asutusedAsutus2009PõllumajandusministeeriumValitsusasutusedPõllumajanduseRegistrite jaInformatsiooniAmetVeterinaar- jaToiduametTaimetoodanguInspektsioonHallatavadasutusedJõudluskontrollikeskusMaamajanduseInfokeskusPõllumajandusuuringute KeskusVeterinaar- jaToidulaboratooriumPõllumajandusmuuseumidC.R.JakobsoniTalumuuseumEesti PiimandusmuuseumEestiPõllumajandusmuuseumRiigiteadusasutusedEestiMaaviljeluseInstituutJõgevaSordiaretuseInstituut(tuhandetes kroonides)Bilansi näitajad aasta lõpu seisugaVaradTulemiaruande näitajad aastakohtaFinantsTegevustulukuludTegevus--tuludja -kuludKohustusedNetovara(varade jakohustustevahe)156 251 354 200 -740 808 064 124 962 683 1022 453 004 3 511 254 -485 2 574 993 3 844 064 -1 269 07158 562 160 062 - 90 245 45 242 45 00310 075 42 358 - 7 549 21 312 -13 76315 799 16 254 - 11 097 1 203 9 8947 302 12 972 -319 6 222 1 622 4 60016 948 47 073 150 64 741 2 482 62 25916 329 56 984 - 79 875 7 093 72 782523 3 666 - 5 022 270 4 752204 2 057 - 1 519 148 1 3712 857 11 233 - 26 829 640 26 1893 769 19 446 - 14 978 10 392 4 58615 483 27 228 - 35 300 2 089 33 211Elimineerimised -144 688 -144 689 - -1 302 605 - 1 302 605 -Kokku 2 612 417 4 120 098 -1 394 2 423 829 2 758 914 - 335 0852010Põllumajandusministeerium199 744 362 514 -5 815 810 808 130 433 680 375(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler81

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010ValitsusasutusedPõllumajanduseRegistrite jaInformatsiooni2 900 601 4 093 148 -1 117 2 109 025 2 109 269 -244AmetVeterinaar- jaToiduamet44 959 148 919 1 610 83 628 40 117 43 511Põllumajandusamet20 062 78 890 1 088 43 463 22 803 20 660HallatavadasutusedJõudluskontrollikeskus16 181 17 830 - 9 715 984 8 731MaamajanduseInfokeskus8 316 14 060 - 5 954 1 818 4 136PõllumajandusuuringuteKeskus22 507 53 050 125 60 802 2 113 58 689Veterinaar- jaToidulaboratoorium20 063 58 776 - 72 106 8 577 63 529RiigiteadusasutusedEestiMaaviljeluseInstituut 7 067 20 460 - 16 603 5 968 10 635JõgevaSordiaretuseInstituut 26 582 34 809 - 32 880 1 712 31 168Elimineerimised -191 684 -258 750 - -35 140 -35 140Kokku 3 074 398 4 623 706 -4 109 3 209 844 2 288 654 921 190(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler82

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 3 . Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustegaLisa 3A. Nõuded ja kohustusedSeisuga 31.12.2009RiigiraamatupidamiskohustuslasedKohalikudomavalitsusedMuud avalikõiguslikudjuriidilised isikudSihtasutused jamittetulundusühingudLühiajalisednõudedPikaajalisednõuded(tuhandetes kroonides)Lühiajalised Pikaajalisedkohustused kohustused1 284 777 123 677 2 794 107 -131 172 14 -67 - 207 -47 521 150 131 620 475Tütarettevõtjad 2 002 - 11 836 41 235Avaliku sektoriüksused kokku1 334 498 123 999 2 937 784 41 710Sidusettevõtjad 4 528 - - -Kokku avalikusektori jasidusüksused1 339 026 123 999 2 937 784 41 710Seisuga 31.12.2010RiigiraamatupidamiskohustuslasedKohalikudomavalitsusedMuud avalikõiguslikudjuriidilised isikud709 443 - 2 372 738 -1 607 114 12 -6 - 33 -Sihtasutused jamittetulundusühingud61 265 137 122 125 -Tütarettevõtjad 2 722 - 12 790 32 754Avaliku sektoriüksused kokku775 043 251 2 507 698 32 754Sidusettevõtjad 6 454 - - -Kokku avalikusektori jasidusüksused781 497 251 2 507 698 32 754(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler83

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 3B. Tulud ja kulud2010 2009(tuhandetes kroonides)TegevustuludTegevuskuludFinantstuludja-kuludTegevustuludTegevuskuludFinantstuludja-kuludRiigiraamatupidamiskohustuslasedKohalikudomavalitsusedMuud avalikõiguslikudjuriidilised isikudSihtasutused jamittetulundusühingud6 294 49 850 - 29 646 48 490 -111 21 943 -10 640 13754 -14813 29 453 - 1 007 19 748 -177 661 4 441 678 5 218 5 802 19 524 -Tütarettevõtjad 36 136 36 897 -706 1 006 27 084 -6 678Avaliku sektoriüksused kokku221 015 4 579 821 4 502 38 101 128 600 -6 692Sidusüksused 49 633 46 766 2 771 - 546 5 961Kokku avalikusektori jasidusüksused270 648 4 626 587 7 273 38 101 129 146 -731(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler84

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 4. Maksud, lõivud ja trahvidLisa 4A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustuseLühiajalisednõudedMakstudettemaksedSaadud ettemaksed(tuhandetes kroonides)LühiajalisedkohustusedSeisuga 31.12.2009MaksudKäibemaks - 3 432 - 838Sotsiaalmaks - - - 9 795Üksikisiku tulumaks - - - 5 083Töötuskindlustus-maks - - - 1 064Erisoodustused ja ettevõtjatulumaks - - - 177Muud maksude ettemaksud - 64 - -Ettemaksu kontode jäägid - 12 142 - -Maksud kokku - 15 638 - 16 957LõivudLõivud kokku 1 917 - 98 -sh brutosummas 1 948 - 98 -sh ebatõenäoliselt laekuvadnõuded -31 - - -Loodusressurssidekasutamise ja saastetasudKalapüügiõiguse tasu - - 2403 49Loodusressurssidekasutamise ja saastetasudkokku - - 2403 49TrahvidTrahvid kokku 16 - - -sh brutosummas 37 - - -sh ebatõenäoliselt laekuvadnõuded -21 - - -Maksud, lõivud, trahvidkokku 1 933 15 638 2 501 17 006Seisuga 31.12.2010MaksudKäibemaks - 539 - 2 287Sotsiaalmaks - - - 9 022Üksikisiku tulumaks - - - 4 519Töötuskindlustus-maksKogumispensioni makse - - -1 031199Erisoodustused ja ettevõtjatulumaks - - - 209Muud maksude ettemaksud - - -Ettemaksu kontode jäägid - 15 917 -Maksud kokku - 16 456 - 17 267(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler85

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010LõivudLõivud kokku 2 287 - 92 -sh brutosummas 2 290 - 92 -sh ebatõenäoliselt laekuvadnõuded -3 - - -Loodusressurssidekasutamise ja saastetasudKalapüügiõiguse tasu - - 2 677 65Loodusressurssidekasutamise ja saastetasudkokku - - 2 677 65TrahvidTrahvid kokku 12 - - -sh brutosummas 25 - - -sh ebatõenäoliselt laekuvadnõuded -13 - - -Maksud, lõivud ja trahvidkokku 2 299 16 456 2 769 17 332Lisa 4B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud(tuhandetes kroonides)2010 2009OmandimaksudMaamaks 181 211Omandimaksud kokku 181 211Riigilõivudsh maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemise eest 108 83sh mahepõllumajanduse seaduse aluselteostatavate toimingute riigilõiv1 350 1 221sh riiklike tegevuslitsentside ja –lubadeväljastamise ja pikendamise riigilõiv161 99sh seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse jasordikaitse seaduse alusel teostatavate toimingute544 613riigilõivsh söödaseaduse alusel teostatavate toiminguteriigilõiv1 400 2 112sh taimekaitseseaduse alusel teostatavatetoimingute riigilõiv7 130 5 125sh toidu-, veterinaarkorralduse-, loomatauditõrjejaloomakaitseseaduse alusel teostatavate94 6 057toimingute riigilõivsh väetiseseaduse alusel teostatavate toiminguteriigilõiv620 696sh muud riigilõivud 1 147 915Riigiõivud kokku 12 554 16 922Tulud loodusressursside kasutamisestsh kalapüügiõiguse tasu 12 854 13 216Tulud loodusressursside kasutamisest kokku 12 854 13 216(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler86

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Trahvid ja muud varalised karistusedsh väärteomenetluse seadustiku alusel määratudtrahvid332 574sh muud trahvid ja varalised karistused 297 334Trahvid ja muud varalised karistused kokku 629 908Maksud, lõivud, tasud, trahvid kokku 26 218 31 257Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused(tuhandetes kroonides)31.12.2010 31.12.2009PikaajalinajalinePika-LühiajalineosaosaosaLühiajalineosaNõuded ja makstud ettemaksedLaenunõuded 156 447 - 123 355Järelmaksunõuded müüdud põhivara eest 88 251 60 314sh brutosummas 88 251 60 314sh ebatõenäoliselt laekuvad järelmaksu-- -nõudedLaenu- ja järelmaksunõuded kokku 88 156 698 60 123 669Muud nõuded ja ettemaksedNõuded ostjate vastu 6 685 1 6 382 8sh brutosummas 7 324 1 7 318 8sh ebatõenäoliselt laekuvad -639 - -944 -Viitlaekumised 100 - - -Nõuded toetuste ja siirete eest 1 837 421 - 2 338 293 -sh tekkepõhised siirded -692 905 - -1 269 071 -Muud nõuded 22 643 - 29 718 -Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed ja16 456 - 15 638 -tagasinõudedEttemakstud toetused 29 406 - 8 245 -Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 4 350 - 3 430 -Muud nõuded ja ettemaksed kokku 1 224 156 1 1 132 635 8Laenunõuded, muud nõuded ja1 224 244 156 699 1 132 695 123 677ettemaksed kokkuMuud kohustused ja saadudettemaksedMaksu-, lõivu- ja trahvikohustused 17 332 - 17 006 -Viitvõlad 193 - 64 -Toetuste ja siirete kohustused 1 005 054 - 1 017 117 -sh tekkepõhised siirded -921 192 - -933 986 -Muud kohustused 21 999 99 23 796 475Toetusteks saadud ettemaksed 626 685 - 677 590 -Muud saadud ettemaksed ja tulevasteperioodide tuludMuud kohustused ja saadud ettemaksedkokku2 398 - 118 -752 469 99 801 704 475(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler87

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Laenunõuete pikaajalise osana on kajastatud Põllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmeti sekkumiskokkuostu raames ostetud kauba väärtus. Real „Järelmaksunõuded põhivaraeest“ on põllumajandusreformi käigus loovutatud tööosakute eest arvele võetud riigiosatasumise akt – võlakohustused, mille laekumise viimane tähtaeg on 31.12.2013.Võrreldes eelnenud aastaga on „Nõuded toetuste ja siirete eest“ 2010. aastaga vähenenud500 872 tuhat krooni. Toetuste ja siirete kohustuste hulgas on 921 192 tuhat kroonitekkepõhised siirded. Toetusteks saadud ettemaksetest moodustavad põhiosa jätkuvalt MaaeluArengukava 2007-2013 meetmetepõhised toetused.(tuhandetes kroonides)Tulud seoses laenunõuetega 2010 2009Intressitulu laenudelt - 1 092Intressitulu järelmaksunõuetelt 19 22Kokku 19 1 114Lisa 6. Varud(tuhandetes kroonides)31.12.2010 31.12.2009Tooraine ja materjal 442 598Valmistoodang 9 953 13 174Ostetud kaubad müügiks 1 296 1 696Üleandmata tsentraliseeritud korrassoetatud varud- 1Kokku 11 691 15 469„Valmistoodangu“ real on kajastatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teravilja, kartuli ja muudepõllukultuuride seemnevaru. „Ostetud kaubad müügiks“ sisaldavad Jõudluskontrolli Keskusepoolt ostetud statiive, piimameetrite varuosi, loomade kõrvamärke ning C. R. JakobsoniTalumuuseumi meeneid.Lisa 7. Osalus sihtasutusesSihtasutusedMaaelu EdendamiseSihtasutusOsalus netovarasperioodi algusesTulemkapitaliosalusemeetodil(tuhandetes kroonides)Osalus netovarasperioodi lõpus568 494 2 772 571 266Kokku 568 494 2 772 571 266(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler88

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 8. TütarettevõtjaTütarettevõtjadLoomseteJäätmeteKäitlemise AS%BilansilineväärtusperioodialgusesSoetatudSaaduddividendidMüüdudja likvideeritud(tuhandetes kroonides)Kasum/kahjumkapitaliosalusestBilansilineväärtusperioodilõpus100% 22 838 - - - 4 311 27 149Kokku 22 838 - - - 4 311 27 149Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud(tuhandetes kroonides)2010 2009Bilansiline väärtus perioodialgusesSoetusmaksumus 33 323 35 301Akumuleeritud kulum -1 064 -718Jääkväärtus 32 259 34 583Müügiootel põhivara 1 669 -Perioodi liikumisedSoetused ja parendused - -Mitterahalised siirded(saamine) - 2 423Mitterahalised siirded(üleandmine) -57 -4Ümberklassifitseerimine* 6 -2 397Üleviimine põhivara grupistmüügiootel põhivara gruppi - -1 669Müügid müügihinnas - -Müügikasum / -kahjum -259 -Amortisatsioon jaallahindlused -540 -677Perioodi liikumised kokku -850 -2 324Bilansiline väärtus perioodilõpusSoetusmaksumus 33 064 33 323Akumuleeritud kulum -1 395 -1 064Jääkväärtus 31 669 32 259Müügiootel põhivara - 1 669sh kasutusrendile antudkinnisvarainvesteeringudsoetusmaksumus - 22 759jääkväärtus - 22 171(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler89

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Suuremad kinnisvarainvesteeringute müügid:Suurematest müükidest müüdi enampakkumisel Põllumajandusameti valduses olnud kinnistuTallinnas Rästa 5b/11, hinnaga 1 410 000 krooniRiigivara üleandmine-vastuvõtmine vahetuskorras:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile anti üle 4 kinnistut (transpordi maa),pindalaga kokku 46 049 m².Tähtvere vallale võõrandati tasuta 2 kinnistut (transpordi maa), pindalaga 8 293 m².RenditulukinnisvarainvesteeringuteltKinnisvarainvesteeringutehalduskulud(tuhandetes kroonides)2010 20092 165 2 365129 285Lisa 10. Materiaalne põhivaraMaaHoonedjarajatisedMasinadjaseadmedMuupõhivara(tuhandetes kroonides)LõpetamatatöödKokkuja ettemaksedBilansiline väärtusperioodi algusesSoetusmaksumus 11 079 472 585 271 491 13 888 4 767 773 810Akumuleeritudkulum - -54 703 -225 950 -12 106 - -292 759Jääkväärtus 11 079 417 882 45 541 1 782 4 767 481 051AruandeperioodiliikumisedSoetused japarendused 97 3 612 10 089 - 7 737 21 535Siirded (saadud jaüle antud) -37 -4 141 - - - -4 178Ümberklassifitseerimine- 6 810 - - - 6 810Ümberklassifitseeriminekinnivarainvesteeringuteks- - - - -7 287 -7 287Müüdud varadejääkv mahakandm.Kasum / kahjumvarade müügist-643-1 555----2 1983 041 -522 192 -- 2 711Mitterahalisesihtfinantseerimisenaüle antud -22 -550 - - - -572Amortisatsioon ja - -13 046 -19 082 -544 - -32 672(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler90

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010allahindlusedÜmberklassifitseeriminepõhivaraklasside vahel* -6 - 446 32 - 472Liikumised kokku 2 430 -9 392 -8 355 -512 450 -15 379Bilansiline väärtusperioodi lõpusSoetusmaksumus 10 468 474 782 244 716 8 078 5 217 743 261Akumuleeritudkulum - -65 770 -207 721 -6 809 - -280 300Jääkväärtus 10 468 409 012 36 995 1 269 5 217 462 961Riigivara tasuta üleandmine:Haridus-Teadusministeeriumile anti üle 2 kinnistut - Viljandi maakonnas Viljandi linnasLeola tänav 15a kinnistu, kus asuvad büroohoone ja kontor-garaaž ning Viljandi maakonnasViljandi linnas Leola tänav 18/34 kinnistu, kus asub 2-kohaline garaaž.Seoses Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Mooste Katsejaama likvideerimisega anti Moostevallale üle kinnistu, millel asuvad linaseemnejaam, seemneladu, karussellkuivati, kaalukoda jaelumaja. Mooste Katsejaama 4 kinnistut, mis ei olnud riigivõimu teostamiseks vajalikud,müüdi avaliku kirjaliku enampakkumise teel, kokku summas 3 569 535 krooni.Riigivara üleandmine-vastuvõtmine vahetuskorras:Vabariigi Valitsus andis 11.11.2010. Põllumajandusministeeriumile nõusoleku riigivaraotsustuskorras võõrandamiseks Paide linnale vahetuse teel.Põllumajandusministeerium võõrandas Paide Linnavalitsusele Veterinaar-ja ToiduametiJärvamaa Veterinaarkeskuse Paide vallas Prääma külas asuva hoonestatud kinnistutekompleksi (3 kinnistut) Paide linna omandis oleva Pärnu mnt 58 asuva hoonestatud kinnistuvastu. Vahetuskorras võõrandatavad kinnistud hinnati OÜ Uus Maa poolt. Võttes arvessehindamise tulemust, tasus Põllumajandusministeerium Paide linnale väärtuste vahe, mis oli100 000 krooni. Hoonesse koondatakse pärast renoveerimist kõikPõllumajandusministeeriumi Järvamaal asuvad valitsemisala asutused.Suuremad rendilepingud:OÜ-le Tori Hobusekasvandus on antud kuni 22.03.2029. rendile 915,1 ha maad,hobusekasvanduse hooned ja 35 põhikarja mära.AS-le Tartu Agro on antud kuni 01. 12. 2020. rendile maatulundusmaad 42,1 ha.(tuhandetes kroonides)Renditulu katkestamatuteltkasutusrendilepingutelt31.12.2010 31.12.2009tulevastel perioodidelJärgmisel majandusaastal 696 6792. kuni 5.aastal 2 360 2 521Peale 5.aastat 4 789 4 850(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler91

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 11. Immateriaalne põhivaraTarkvaraArenguväljaminekudMuuimmateriaalnepõhivara(tuhandetes kroonides)EttemaksedKokkuBilansiline väärtusperioodi algusesSoetusmaksumus 120 821 1 542 22 534 5 282 150 179Akumuleeritud kulum -89 136 -844 -16 803 - -106 783Jääkväärtus 31 685 698 5 731 5 282 43 396AruandeperioodiliikumisedSoetatudÜle antudSaadudAmortisatsioon jaallahindlusMahakandmine4 843-254627-18 882-----385-1 228---2 291-982----3017 053-254627-21 558-301Ümberklassifitseeriminepõhivara klasside vahel 4 888 - - -4 888 0Liikumised kokku -8 778 -385 -1 063 -4 207 -14 433Soetusmaksumus 127 683 1 542 23 762 1 075 154 062Akumuleeritud kulum -104 776 -1 229 -19 094 - -125 099Jääkväärtus 22 907 313 4 668 1 075 28 963(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler92

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 12. Eraldised(tuhandetes kroonides)EraldisedPerioodialgulKasutatudperioodijooksulTühistatud/lisandunudperioodijooksulPerioodi lõpul2009Pensionieraldisedsh lühiajalised---68sh pikaajalised---85 030Muud eraldised*sh lühiajalised3537237sh pikaajalised11938-81Kokku 154 75 2 85 2162010Pensionieraldised**sh lühiajalised 68 113 135 90sh pikaajalised 85 030 8 639 8 776 85 167Muud eraldisedsh lühiajalised 37 37 - -sh pikaajalised 81 - - 81Kokku 85 216 8 789 8 911 85 338* - Real „Muud eraldised“ sisaldub kutsehaigushüvitis** - Pensionieraldisi on avalike teenistujate osas hakatud arvestama alates 2009.aastast. Pensionieraldisi onarvestatud Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmeti ning Põllumajandusameti ametnikele. Eraldisi on arvestatud töötajatele, kes ei ole veel pensionärid ningkellel on võimalik pensionisuurendust välja teenida.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler93

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 13. Laenukohustused järelejäänud tähtaja järgi(tuhandetes kroonides)31.12.2009 Tähtajaga kuni 1 Tähtajaga 1-5 KokkuaastaaastatLaenud 1 823 559 - 1 823 559Kapitalirendikohustused58 - 58Kokku 1 823 617 - 1 823 61731.12.2010Laenud 1 419 193 - 1 419 193Kapitalirendikohustused-Kokku 1 419 193 - 1 419 193Laenukohustuses on kajastatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti,Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi sildfinantseerimisevahendid.Sildfinantseerimine on välisabi toetuste rahastamine enne välisabi andjalt saadaolevatesummade laekumist. Selleks, et taotleda Euroopa Komisjonilt väljamakstud toetustehüvitamist, tuleb Eestil enne need kulutused teha. Pärast kulude tegemist esitab Eesti EuroopaKomisjonile kuludeklaratsiooni, mille alusel hüvitab Euroopa Komisjon tehtud kulud ningpeale seda tagastatakse sildfinantseeringu saaja poolt riigile kassareservi vahendid.Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olid 2010. aastal sildfinantseerimise saajateksPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), kes finantseerib Maaeluarengukava 2007-2013 ja Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 toetusi ningturukorralduslikke- ja otsetoetusi, Veterinaar- ja Toiduamet (VTA), kes on välisabi saajametsloomade suukaudse marutaudivastase vaktsineerimiseks ning Veterinaar- ja Toidulabor(VTL) – saab välisabi TSE (spongiformne entsefalopaatia või skreip) programmiläbiviimiseks, samuti metsloomade suukaudseks marutaudivastaseks vaktsineerimiseks ningmuude loomataudide seire- ja tõrjeprogrammide elluviimiseks. Kokku taotleti kolmeallasutuse poolt sildfinantseeringut 2 936,8 miljonit krooni, sh PRIA 2 922,9 miljonit krooni,VTA 9,4 miljonit krooni ja VTL 4,5 miljonit krooni.Jooksvaks aastaks saadud sildfinantseerimise vahendid tagastatakse üldjuhul järgmise aasta30. juuniks. Veterinaarmeetmete rahastamiseks saadud sildfinantseerimise vahendid 31.jaanuariks 2012.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler94

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 14. Saadud ja antud toetusedLisa 14 A. Saadud toetused2009Saadud toetusedSihtfinantseeriminetegevuskuludekssh kodumainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisevahendaminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseerimisetegevuskuludTagasi nõutudvälismainesihtfinantseeriminePõhivara soetusekssaadudsihtfinantseeriminesh kodumainesihtfinantseeriminepõhivara soetuseksVälismainesihtfinantseeriminepõhivara soetuseksVälismaisesihtfinantseerimisevahendamine põhivarasoetuseksTagasi nõutudvälismainesihtfinantseerimineSaamata seadusandlusesttulenevad toetusedJääk perioodi algusesNõudedSaadudettemaksedArvestatudtulu(tuhandetes kroonides)Jääk perioodi lõpusSaadudNõuded ettemaksed1 646 433 1 249 290 1 791 765 1 069 212 675 221- - 4 159 - -- - 59 962 - -- - 1 746 052 - -- - - - -- - -18 408 - -- 695 382 - 2 369- - 4 922 - -- - 696 022 - -- - - - -- - -5 562 - -49 - - 10 -Muud toetused 7 - - - -(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler95

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Saadud toetused kokku 1 646 489 1 249 290 2 487 146 1 069 222 677 5902010Saadud toetusedSihtfinantseeriminetegevuskuludekssh kodumainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisevahendaminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseeriminetegevuskuludeksTagasi nõutudvälismainesihtfinantseeriminePõhivara soetusekssaadudsihtfinantseeriminesh kodumainesihtfinantseeriminepõhivara soetuseksVälismainesihtfinantseeriminepõhivara soetuseks*Välismaisesihtfinantseerimisevahendamine põhivarasoetuseksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseeriminepõhivara soetuseksTagasi nõutudvälismainesihtfinantseerimineSaamata seadusandlusesttulenevad toetused1 069 212 675 221 2 213 635 1 144 510 626 424- - 4 733 - -- - 64 668 - -----2 155 47717- - -11 260 - -- 2 369 714 234 - 261----1 07110 989- - 707 190 - -- - 278 - -- -5 294 - -10 - - 6 -Saadud toetused kokku 1 069 222 677 590 2 927 868 1 144 516 626 685--------(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler96

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Arvestatud tulu real „Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks“ sisaldab 896 888 tuhat krooniMaaelu Arengukava 2007-2013 raames saadud vahendeid, 59 717 tuh krooni „EuroopaKalandusfondi rakenduskava 2007-2013“ raames saadud vahendeid, 2 452 tuhat krooniEuroopa Sotsiaalfondi vahendeid ja 1 222 777 tuhat krooni põllumajanduse otsetoetusi.Saadud toetused real „Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks“ on võrreldes 2009.aastaga suurenenud 18 852 tuhat krooni võrra, kuna investeeringutoetusi on 2010. aastalsuuremas mahus välja makstud.Real „Tagasinõutud sihtfinantseerimine“ on kajastatud Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Ameti poolt tagasinõutud summasid, st juhud, mil toetusraha on makstudalusetult või kui toetuse saaja ei ole seda sihipäraselt kasutanud.Lisa 14 B. Antud toetused2009Antud toetusedSihtfinantseeriminetegevuskuludekssh kodumainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisevahendaminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseerimisetegevuskuludTagasinõutud kodumainesihtfinantseerimineTagasinõutud välismainesihtfinantseerimineSihtfinantseerimine põhivarasoetusekssh kodumainesihtfinantseeriminepõhivara soetuseksVälismaisesihtfinantseerimisevahendamine põhivaraJääk perioodialgusesTasutudettemaksedKohustusedArvestatudkulu(tuhandetes kroonides)Jääk perioodi lõpusTasutudettemaksedKohustused2 501 84 751 2 411 906 8 245 83 131- - 522 370 - -- 84 713 - 6 596 83 048- - 1 714 386 - -- 38 195 951 1 649 83- - -4 028 - -- - -16 774 - -- - 920 052 -- - 2 514 - -- - 695 891 - -(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler97

soetuseksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseeriminepõhivara soetuseksTagasi nõutud kodumainesihtfinantseerimineTagasi nõutud välismainesihtfinantseerimineMittesihtotstarbelinefinantseeriminePõllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010- - 229 419 - -- - -2 209 - -- - -5 562 - -- - 2 114 - -Antud toetused kokku 2 501 84 751 3 334 072 8 245 83 1312010Antud toetusedSihtfinantseeriminetegevuskuludekssh kodumainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismainesihtfinantseeriminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisevahendaminetegevuskuludeksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseerimisetegevuskuludTagasinõutud kodumainesihtfinantseerimineTagasinõutud välismainesihtfinantseerimineSihtfinantseerimine põhivarasoetamisekssh kodumainesihtfinantseeriminepõhivara soetamiseksVälismainesihtfinantseeriminepõhivara soetamiseksVälismaisesihtfinantseerimisevahendamine põhivarasoetuseksVälismaisesihtfinantseerimisekaasfinantseerimine8 245 83 131 2 968 312 6 576 80 811- - 623 012 - -6 596 83 048 - 5 278 80 797- - 2 116 959 - -1 649 83 238 473 1 298 14- - -1 928 - -- - -8 204 - -- - 930 013 - -----609--18 111-2 288- - 707 103 - -- - 229 230 4 719 762(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler98

põhivara soetuseksTagasinõutud kodumainesihtfinantseerimineTagasinõutud välismainesihtfinantseerimineMittesihtotstarbelinefinantseeriminePõllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010- - -1 633 - -- - -5 296 - -- - 2 319 - -Antud toetused kokku 8 245 83 131 3 900 644 29 406 83 861Antud toetustest arvestatud kulu real „Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks“ on suurenenudvõrreldes 2009. aastaga 556 406 tuhat krooni ning „Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks“on suurenenud 9 961 tuhat krooni. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks onsuurenenud 100 642 tuhat krooni, samas on vähenenud „Kodumaine sihtfinantseeriminepõhivara“ soetuseks 1 905 tuhat krooni. Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludekssisaldab põhiliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt makstavaidotsetoetusi ning siseriiklikke toetusi.Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük(tuhandetes kroonides)2010 2009Riigilõivud 12 554 16 922sh toidu-, veterinaarkorralduse-, loomatauditõrje jaloomakaitseseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 93 6 057sh taimekaitseseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 7 130 5 125sh söödaseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 1 400 2 112sh mahepõllumajanduse seaduse alusel teostatavate toiminguteriigilõiv 1 350 1 221Tulud majandustegevusest* 1 856 1 613Tulud majandustegevusest: põllu- ja metsamajandusest,kalandusest* 112 251 86 950sh loomatervise hindamise ja toiduohutuse analüüsid 15 679 15 764sh toidu veterinaarne järelevalve 27 141 23 874sh mitmesugused põllumajandusuuringud 13 261 8 493sh muu toodete ja teenuste müük 2 47sh tasu piimaanalüüside eest 5 735 5 894sh tulu soojuse müügist 399 591sh mitteeluruumide rent 1 097 1 374Kokku 126 661 105 485Kaupade ja teenuste müük tervikuna on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas 2010aastal võrrelduna 2009. aastaga kasvanud 21 176 tuhande krooni võrra ehk 20%. Nagu 2008.aastal ja 2009. aastal saadi ka 2010. aastal suurimaid tulusid toiduveterinaarjärelevalvetasudest ning loomatervise hindamise ja toiduohutuse analüüsideteenuste pakkumisest. Muude toodete ja teenuste müügist annavad suurima osa valitsemisalastasud piimaanalüüside eest ning mitteeluruumide renditulud.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler99

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 16. Muud tulud(tuhandetes kroonides)2010 2009Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 2 318 1 101sh kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist -259 -kasum/kahjum materiaalse põhivara müügistkasum/kahjum materiaalse varude müügist2 711-1351 07130Muud tulud varadelt 15 859 16 236sh kalapüügiõiguse tasu 12 854 13 216Muud viivisintressitulud 3 005 3 020Muud tulud 1 511 2 238sh trahvid 629 908Muud (ebatavalised) tuludMuud nimetamata tulud6032791 28446Kokku 19 688 19 575Kasum põhivara müügist on suurenenud seoses Jõgeva Sordiaretuse Instituudi 203,6 haMooste vallas olevate maade müügiga, mille müügitulu moodustas 3 569,5 tuhat krooni.Asutuse Mooste osakond suleti 30.09.2009.„Muude viivisintressitulude“ real kajastatakse toetuste taotlejate tagasinõuetelt arvestatudintresse ja viiviseid.Muud (ebatavalised) tulud sisaldab 602,6 tuhat krooni PRIA toetuste irregulaarse tagasinõudeja tagasinõuete korral laekunud või tasaarveldatud Euroopa Komisjoni toetustesihtfinantseerimise osast 20%, mis on lubatud asutusel endale jätta, mis kantakse edasiriigituludesse.Lisa 17 . Tööjõukulud(tuhandetes kroonides)2010 2009Avaliku teenistuse ametnike töötasud 193 886 202 451Töötajate töötasud 82 648 88 268Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud 695 722Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 2 018 1 905Koosseisuvälised töötasudEripensionid ja pensionisuurendused5 645-1 0838 434-Töötasukulud kokku* 283 810 301 780Erisoodustused 3 382 3 209Sotsiaalkindlustusmaks 96 215 102 455Töötuskindlustusmaks 3 964 2 737Tulumaks erisoodustustelt 1 478 1 484Tööjõukulud kokku 388 849 411 665* - sisaldab puhkusereservi kulusidTööjõukulud on vähenenud 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 22 816 tuhat krooni ehk5,54%, mis tulenes riigi majanduskasvu järsust pidurdumisest tingitud kokkuhoiumeetmetestja valitsemisala keskmise töötajate arvu langusest. Siinjuures tuleb ka märkida, et ei ole(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler100

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010vähendatud mitte niivõrd eelarvet, kuivõrd mitmed asutused taotlesid kasutamatapersonalikulude eelarve toomist 2011. aastasse.Keskmine töötajate arv 2010 2009Avaliku teenistuse ametnikud 1 110 1 053Töötajad 631 724Koosseisuvälised töötajad 31 42Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 1 1Kokku 1 773 1 820Kuna eelnevatel aastatel (2008. ja 2009. aastal) on palgakulude eelarve kogumaht langenud,siis sellest tulenevalt on ka viimastel aastatel töötajate arv järjest langenud. Kaht viimastmajandusaastat võrreldes on töötajate keskmine arv vähenenud 47 inimese võrra ehk 2,6%(2008. aasta võrrelduna 2009. aastaga oli langus 2,33%).Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud(tuhandetes kroonides)2010 2009Asutus/asutuste grupp AmetikohadMuudMuudTöötasudTöötasudtasudtasudPõllumajandusministeerium Minister 680 - 712 -PõllumajandusministeeriumKantsler,asekantslerid2 633 - 2 822 -Põllumajanduse Registrite ja PeadirektorInformatsiooni Amet ja asetäitjad1 775 - 1 778 -Veterinaar- ja ToiduametPeadirektorja asetäitjad1 748 - 2 013 -PõllumajandusametPeadirektorja asetäitjad834 - - -Veterinaar- jaDirektor jaToidulaboratoorium asetäitjad1 350 - 1 234 -Põllumajandusuuringute Direktor jaKeskusasetäitjad1 349 - 1 178 -Jõudluskontrolli KeskusDirektor jaasetäitjad512 - 505 -Maamajanduse InfokeskusDirektor jaasetäitjad537 - 552 -TeadusasutusedDirektor jaasetäitjad706 - 604 -Põllumajandusmuuseumid Direktorid 741 - 763 -Maaparanduse Ehituse- ja Juhataja,Ekspertiisibürooasetäitja- 201MaaparandusbüroodTaimetoodangu InspektsioonJuhatajad,asetäitjadPeadirektorja asetäitjad--4 5381 256Kokku 12 865 - 18 156 -(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler101

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 18. Majandamiskulud(tuhandetes kroonides)2010 2009Administreerimiskulud 59 500 44 276sh varude ja registrite haldamisteenused 21 361 5 215sh info- ja PR-teenused 16 394 11 093Uurimis- ja arendustööd, tellitud 31 686 25 909sh avalik-õiguslikelt ülikoolidelt 18 905 14 759Lähetuskulud 20 149 19 350sh lühiajalise lähetuse sõidukulud 9 817 9 826sh lühiajalise lähetuse majutuskulud 4 218 3 735sh lühiajalise lähetuse päevarahad 2 256 2 166Koolituskulud 6 561 7 455sh koolitusteenused 3 512 5 108Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 17 084 16 212sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara 7 057 8 659sh infotehnoloogiline riistvara ja tarvikud 4 035 3 144Kinnistuste, hoonete ja ruumide majandamiskulud 35 702 32 825sh üür ja rent 8 710 8 767Muu erivarustus ja materjalid 44 170 43 072sh muud erivahendid ja materjalid 37 281 35 955Sõidukite majandamiskulud 25 973 24 514sh kütus 9 014 8 174sh rent 11 080 10 105Rajatiste majandamiskulud 11 139 13 351Meditsiinikulud 14 677 16 977sh tervishoiuteenused 14 264 16 565Inventari majandamiskulud 4 759 4 725sh inventar ja selle tarvikud 4 049 3 870Muud ülejäänud kulud kokku 11 515 3 218Kokku majandamiskulud 282 914 251 884Majandamiskulud on suurenenud võrreldes 2009. aastaga 31 030 tuhande krooni võrra e.12,3%. Muutusest moodustab olulise osa varude ja haldamisteenuste kulude kasv so PRIAsekkumistoodete (oder, või, lõssipulber) ladustamisega seotud kulude suurenemine 16 077,2tuhat krooni. 2010. aastal osteti juurde ladudesse 59 202,129 tonni otra. Uurimis- jaarendustööde kulud on suurenenud 5 777 tuhande krooni võrra seoses võimalusega tellidasuurema mahus rakendusuuringuid(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler102

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Lisa 19. Muud tegevuskulud(tuhandetes kroonides)2010 2009Maksu-, lõivu- ja trahvikulud 49 827 51 038sh käibemaks 36 400 37 274sh maamaks 362 348sh edasiantud kutselise kalapüügiga seotud tasud 12 584 13 216Kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 15 256 11 291Muud tegevuskulud 35 984Kokku 65 119 63 313Kokku muud tegevuskulud on suurenenud võrreldes eelmise aastaga 1 806 tuhat krooni ehk2,85%. Kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest sisaldab põhiliselt PõllumajanduseRegistrite ja Informatsiooni Ameti toetuste saajatele esitatud tagasinõuete ebatõenäolisekstunnistamist summas 14 875,9 tuhat krooni . Sellest summast moodustavad FIFG ja EFFfondide võlgnevused 5 930 tuhat krooni, EAGGF Guidance (RAK) võlgnevused 5 330 tuhatkrooni ja SAPARD-i toetuste saajate võlgnevused 3 620 tuhat krooni. Muud kulud(ebatavalised kulud) sisaldab 31,1 tuhat krooni PRIA arvestussüsteemide ARMA ja PRIAXvastavusse viimisest tingitud kulusid.Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus(tuhandetes kroonides)2010 2009Kinnisvarainvesteeringuteamortisatsioon (vt lisa 9) -540 -677Materiaalse põhivaraamortisatsioon (vt lisa 10) -32 672 -31 337Immateriaalse põhivaraamortisatsioon (vt lisa 11) -21 558 -27 182Kasum / kahjum bioloogilistevarade ümberhindlusest -348 32Kokku -55 118 -59 164Lisa 21 . SiirdedRahalised siirdedSaadud riigikassast ülekannetetegemiseks(tuhandetes kroonides)2010 20099 256 584 5 579 630Riigikassale üle antud laekumised -7 090 536 -5 332 788Rahalised siirded kokku 2 166 048 246 842Mitterahalised siirded teisteriigiraamatupidamiskohustuslastegaSaadud teistelt 21 078 27 000(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler103

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010riigiraamatupidamiskohustuslasteltsh Rahandusministeeriumilt 15 026 15 839Üle antud teisteleriigiraamatupidamiskohustuslastele -5 186 -1 136sh Haridusministeeriumivalitsemisala lasteasutustele-795 -958Mitterahalised siirded kokku 15 892 25 864Siirded tulemi elimineerimiseks -565 569 1 233 583Siirded kokku 1 616 371 1 506 288Suurimad saadud siirded olid kogutud kutselise kalapüügiõiguse tasu ülekandmisestKeskkonnainvesteeringute Keskusele Rahandusministeeriumi poolt summas 12 837,7 tuhatkrooni ja Sotsiaalkindlustusametile üle antud pensionieraldised 3 940,8 tuhat krooni.Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku eelarvekujunemine( tuhandetes kroonides)Tulud KuludFinantseerimistehingudEsialgne eelarve 3 456 002 -5 178 007 257 025Üle toodud eelmisest aastast - -292 343 -Muudatus Vabariigi Valitsuse -korraldusega - 22 601 -Eelarves kavandatud toetused -3 346 618 3 346 618 -Tegelikult laekunud toetused 3 814 737 -3 814 737 -Eelarves kavandatudmajandustegevusest laekuv tulu -78 511 78 511 -Tegelikult majandustegevusestlaekunud tulu 106 559 -106 559 -Kokku lõplik eelarve 3 952 170 -5 943 916 257 025Tabelis toodud esialgne eelarve lähtub „2010. aasta riigieelarve seaduses“ toodud tulude jakulude eelarvest. Kõik hilisemad korrigeerimised, mis viivad tabelis lõpliku eelarvetulemuseni, ei vasta „2010. aasta riigieelarve muutmise seadusega“ kehtestatud 2010. aastalõplikule Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tulude ja kulude eelarvele. Antudolukorra tingib asjaolu, et tabelisse on toodud vaheldumisi kassapõhine eelarve ja tegelikkassapõhine laekumine.2009. eelarveaastast taotleti üle toomist 292 343 tuhandele kroonile. Ületoodud vahenditestmoodustavad põhilise osa eraldised (140 425 tuhat krooni). Alljärgnevalt on toodud mõnednäited:Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet - MAK ja EKF toetusteks, teavitamis- jamüügiedendamistoetuseks, põllumajanduse turukorraldusmeetmeteks eraldatud, kuid 2009.aastal kasutamata kaasfinantseerimise vahendid. Siseriiklikest toetustest taotleti üle toomistmaaelu- ja põllumajanduse arendamistoetuste ning kalanduse arengutoetuste 2009. aastalkasutamata osale.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler104

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010Põllumajandusministeerium taotles ületoomist EKF tehnilise abi meetme kasutamata eraldisekaasfinantseerimise osale.Tegevuskulude puhul taotleti ületoomist 54 825 tuhande krooni ulatuses, sh omatulud 16 870tuhat krooni ning toetuste tehnilise abi kaasfinantseerimise osa 8 347 tuhat krooni. Lisakstaotleti ka veel muude kulude ja investeeringute kasutamata vahendite üle toomist.Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 426 15.11.2010 vähendati Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Ameti MAK toetuste kaasfinantseerimise osa 22 601 tuhat krooni.Majandustegevusest laekunud tulude tegelik laekumine ületab planeeritud eelarvet 28 048tuhande krooni võrra. Ülelaekumine on tingitud järgnevatel põhjustel:Põllumajandusuuringute Keskus osutas planeeritust rohkem teenust (laborianalüüsid),muuseumides suurenes külastatavuse arv ja toimus rohkem üritusi, Jõudluskontrolli Keskusessuurenes kõrvamärkide müük, Veterinaar- ja Toiduametis tehti oluliselt suuremas mahusjärelvalve toiminguid; Põllumajandusministeeriumis suurenesid edasiantud kommunaalkuludesummad (aprillist lisandus Jõhvi maja kommunaalkulud).Täiendav bilansiväline informatsioon pooleliolevate vaiete jakohtumenetluste kohtaPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil (edaspidi PRIA) on 21 pooleliolevatkohtusse esitatud kaebust PRIA haldusaktide kohta summas 29 932 tuhat krooni.Kaebused puudutavad toetuste taotluste kas 100%-list või osalist rahuldamata jätmist.Rahuldamata jätmiste otsuste tegemisel olid erinevad põhjused: toetust taotleti üle lubatudpiirmäära, investeeringu objekt ei olnud abikõlbulik, taotleja esitas valeandmeid, taotleja eisaanud piisava arvu hindepunke, taotleja ei esitanud tähtaegselt kõiki taotlusdokumente.Taotlejate poolt esitati ja on menetluses 33 vaiet PRIA haldusaktide peale kokku summas37 568 tuhat krooni. Põhiliselt vaidlustatakse projektide hindamist ja taotluse mittevastavusttoetuse määruse nõuetele.PRIA poolt esitatud kohtumenetlustest on pooleli 4 toetuse tagasimaksmise nõuet kokkusummas 2 017 tuhat krooni.Kahel juhul on tegemist SAPARD toetusega, kus üks toetuse saaja ei võimaldanud kontrolliläbiviimist ja teine ei kasutanud toetuse arvel rahastatud objekti sihipäraselt.Kahel juhul on tegemist MAK toetustega, kus üks toetuse saaja ei kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt ja ühel oli täitmata nõue säilitada kohustusperioodil ettenähtud arvmetsapuutaimi.Põllumajandusametil (edaspidi PMA) on pooleli vaidlus Softronic Baltic AS-iga, kes onesitanud nõude PMA vastu summas 362 tuhat krooni. Vaidlus puudutab nende vahelsõlmitud IT tarkvara arenduse lepingut. PMA antud nõuet ei tunnista ning hankija ei olepöördunud kohtusse.Põllumajandusministeerium on esitanud kahju hüvitamise nõude AS Werol Tehased juhtidevastu, kes panid toime õigusrikkumised, kriminaalasjas summas 13 870 tuhat krooni. EestiVabariigile kuulusid AS Werol Tehased aktsiad. Esimese astme kohus tuvastas, et ühingu(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler105

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010juhid panid toime õigusrikkumised, mis tekitasid kahju. Kohtuprotsess on teise astme kohtuspooleli.Põllumajandusministeeriumil on pooleli kohtuvaidlused seoses põllumajandustoodeteüleliigsete laovarude määramisega (Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkel) 20 käitlejaga 21kohtuasjas.Laovaru tasu suuruse iga käitleja kohta arvutas Maksu- ja Tolliamet ning tegi käitlejatelemaksmisele kuuluva tasu teatavaks maksuteatisega.Käitlejate poolt kohtule esitatud kaebustes on reeglina vaidlustatud paralleelselt niipõllumajandusministri poolt määratud üleliigse laovaru kogus kui ka Maksu- ja Tolliametipoolt määratud maksmisele kuuluv üleliigse laovaru tasu.Kaebuste menetlemine erinevates kohtuastmetes on kestnud alates 2004.aastast.Kuna kohtumenetlused on erineva pikkusega ja kohtulahendid ettearvamatud, siis milline jamillal tuleb otsus pooleliolevate kohtumenetluste kohta ei ole võimalik prognoosida.(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler106

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010SISEAUDITI EEST VASTUTAVA ISIKU HINNANGPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANDEÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTAMajandusaasta aruande koostamine on ministeeriumi juhtkonna kohustus. Riigieelarveseaduse § 45 lõige 3 alusel on siseauditi eest vastutava isiku ülesandeks anda hinnangmajandusaasta aruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, tuginedes majandusaastaaruande auditi tulemustele.Majandusaasta aruandele hinnangu andmisel tuginen Põllumajandusministeeriumisiseaudiitorite ning välisaudiitori (AS Deloitte Audit Eesti) ja sertifitseerimisasutuse (KPMGBaltic OÜ) poolt ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala allasutustes(Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Ametis, Veterinaar- ja Toiduametis,Põllumajandusametis, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis, PõllumajandusuuringuteKeskuses, Jõgeva Sordiaretuse Instituudis, Eesti Maaviljeluse Instituudis) läbiviidudaudititele.Majandusaasta aruande auditi raames hinnati majandusaasta aruande vastavustraamatupidamise seadusele, rahandusministri määrustele ja muudele majandusaasta aruannetning tehingute seaduslikkust mõjutavatele õigusaktidele. Olulisemate õigusaktide loetelu,millele vastavust hindasin, on toodud lõpparuandes. Läbiviidud auditite käigus kontrollitiväljavõtteliselt tõendusmaterjale, millel põhinevad majandusaasta aruandes esitatud näitajad.Majandusaasta aruande audit hõlmas ka aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete jajuhtkonna raamatupidamislike hinnangute analüüsi ning tehingute seaduslikkuse kontrolli.Leian, et majandusaasta aruande audit annab põhjendatud aluse arvamuse avaldamiseksPõllumajandusministeeriumi kui riigiraamatupidamiskohustuslase 2010. a majandusaastaaruande ja majandustehingute seaduslikkuse kohta.Olen seisukohal, et ülalnimetatud majandusaasta aruanne, mis näitabPõllumajandusministeeriumi 2010. aasta bilansimahuks 2 516 941 tuhat krooni,aruandeperioodi tulemiks (-) 1 616 371 tuhat krooni ja eelarve täitmise kuludeks 4 775 407tuhat krooni, on olulises osas kooskõlas rahandusministri 11.12.2003.a määrusega nr 105“Riigi raamatupidamise üldeeskiri”.Kontrollitud tehingute osas ei avastanud ma olulisi vastuolusid eespool viidatudõigusaktidega.Olen seisukohal, et Põllumajandusministeeriumi tegevusaruanne vastab olulises osasriigieelarve seaduse § 46 lõikes 3 sätestatule.Lisaks hinnangule on majandusaasta aruande auditi tulemuste kohta koostatud auditilõpparuanne, kus on toodud auditi ulatus, vastavus standarditele, valimi moodustamisemeetodi kirjeldus, läbiviidud toimingute loetelu ning tähelepanekud majandusaasta aruandeõigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta ja soovitused puuduste kõrvaldamiseks.Margit Krieger “27.” mai 2011Siseauditi eest vastutav isik/allkirjastatud digitaalselt/(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler107

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalamajandusaasta aruanne 2010ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELEEV Põllumajandusministeeriumi 31.12.2010. lõppenud majandusaasta aruanne koosnebtegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isikuhinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehinguteseaduslikkuse kohta.EV Põllumajandusministeeriumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande jaraamatupidamise aastaaruande. Põllumajandusminister on majandusaasta aruande läbivaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.Minister Helir-Valdor Seeder (allkirjastatud digitaalselt)………………… /kuupäev/Kantsler Ants Noot (allkirjastatud digitaalselt) ………………… /kuupäev/(allkirjastatud digitaalselt)Kantsler108