Põllumajandus, maaelu, kalandus 2010 - Põllumajandusministeerium

Eesti Põllumajandus,maaelu, kalandus

Eesti Põllumajandus,maaelu, kalandus

Välja andnud PõllumajandusministeeriumKoostanud Heiki RaudlaKujundanud Hele Hanson-Penu / EcoprintTrükkinud AS PajoISBN 978–9949–462–12–4 (trükis)ISBN 978–9949–462–13–1 (PDF)Tallinn 2010

Hea lugejaSinu käes on Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust iseloomustav ning Põllumajandus ministeeriumitegevusi kajastav väljaanne. Neile, kes on seni arvanud, et Põllumajandusministeeriumitegevusvaldkonda jääb üksnes põllumajandusliku tootmise korraldamine, võib tulla üllatuseks,kui laia valdkonda meie ministeeriumi tegevus tegelikult hõlmab.Nagu näete, ei kajasta ministeeriumi nimi juba pikka aega, eriti aga pärast Eesti ühinemist EuroopaLiiduga, Põllumajandusministeeriumi tegevuse täit haaret.Võtame näiteks maaelu arengu, mis hõlmab põllumajanduse moderniseerimist, maaettevõtlusemitmekesistamist, keskkonnahoidu, kultuuripärandi säilitamist ja veel tervet rida maaelu säilitamiseja arendamisega seotud tegevusi.Suur osa ministeeriumi tööst on seotud toiduohutuse tagamisega, et meie elanikud saaksid tarbidaohutut ja tervislikku toitu. See on omakorda seotud loomatervise ja -kaitsega, loomade heaolu ningmahepõllumajandusega. Lai ja oluline valdkond on ka toiduainetööstus.Taime- ja loomakasvatuse kõrval on eraldi suund kalamajandus, mille puhul on meie eesmärk tagadapiiratud kalaressursi juures Eesti kalanduse säilimine ja areng.Kui siia lisada veel põllumajandusteaduse ja -hariduse edendamine, põllumajandusmuuseumide kuikultuurikandjate säilitamine, siis on kergem hoomata Põllumajandusministeeriumi tegevuse ulatust javastutuse suurust Eesti elu edendamisel.Kuulumine Euroopa Liitu on toonud kaasa olulisi muudatusi Eesti põllumajanduses, kalanduses,toiduainetööstuses ning maaelus laiemalt. Nii ka Põllumajandusministeeriumi töös. Käimas onläbirääkimised Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Selle kujundamisel on Eestilvõimalus ja kohustus aktiivselt kaasa rääkida, tagamaks valdkonna arengut kogu Euroopa Liidus.See, milliseks kujuneb ühine põllumajanduspoliitika, mõjutab nii Eesti põllumajanduse kui kogu riigiedasist käekäiku.Põllumajandusministeerium

6EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSFakte EestistAsukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.Eestile kuulub poolteist tuhat Läänemere saart, riigi territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi – 3555 km 2 .Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.Territoorium: 45 227 km 2Rahvaarv: 1,3 miljonit (ca 65% elanikkonnast elab linnades)Rahvastiku tihedus (in/km 2 ): 31Pealinn: Tallinn (398 600 elanikku)Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on Eesti ilmastik tunduvalt pehmemkui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Pehmemad ilmad on ennekõike rannikualadel ja saartel. Kõige külmemkuu on tavaliselt veebruar (keskmine temperatuur –5°C), kõige soojem juuli (keskmine temperatuur +18°C). Aasta keskmine temperatuurjääb +5°C ümber. Sademete hulk ületab aurumise: aastas sajab keskmiselt 550–800 mm ning keskmine õhuniiskus jääb 80% ümber.Talvise lumikatte paksus ja ajaline kestus on aastati väga erinev.Põllukultuuride kasvupind: 566 600 ha (2009)SKP, jooksevhindades: 214,8 miljardit krooni (2009)Põllumajanduse osa SKT-st: 1,5% (2009)Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009)Allikas: Eesti Statistikaamet

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSeesti euroopa liidus7Kuulumine Euroopa Liitu on aidanudmoderniseerida Eesti põllumajandustja kalandust ning avaldanud soodsatmõju maapiirkondade arengule.Eesti on kuulunud Euroopa Liitu 2004.aastast ning senine kogemus näitab, etEL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)ja ühisturg on avaldanud Eesti põllumajandusele,maaelule, kalandusele jakeskkonnale soodsat mõju.Eestil on olnud võimalus kasutada ELerinevaid põllumajandus-, kalandus- jamaaelutoetusi juba 2001. aastast ningalates sellest ajast on jõudnud Eestimaaellu ja kalandusse ligi 20 miljarditkrooni Eesti riigi ja EL raha.Euroopa Liidus on paranenud Eestiettevõtete olukord, avardunud onvõima lused nii riigisiseseks kui rahvusvahelisekskoostööks. Põllumehed onsaanud eurotoetuste abil kasutuselevõtta uusi tehnoloogiaid, paremaidtootmismeetodeid, masinaid ja kõikemuud, mis on aidanud tõsta tootlikkustja toodangu kvaliteeti. Tänu ÜPP-leon Eestis ligi miljard hektarit hästihooldatud põllumajandusmaad ningväärtuslikke poollooduslikke alasid.See on riigile suur väärtus.Kuid vaatamata erinevatele toetusteleja paranenud ekspordivõimalusteleon Eesti põllumehed võrreldes EL n-övanade liikmesmaade ametivendadegaendiselt kehvemas seisus, sest üheltpoolt on ühises majandusruumissuurenenud tootmisele ja keskkonnakaitseleesitatavate nõuete hulk, teisalton Eesti põllumeestel rahakasutusevõimalus endiselt väiksem kui nendelääne ja põhjala ametivendadel.Olu korra muutis raskemaks 2008.aastal puhkenud majanduskriis, milletagajärjel ahenesid turuvõimalused jalangesid kokkuostuhinnad.Eesti ametliku seisukorra järgi vajabEuroopa ühist põllumajanduspoliitikat,aga senine otsetoetuste süsteem330030002700240021001800150012009006003000EL vahendidEesti vahendid57 44 44 103 143 6451993460363 328324vajab muutmist. Tulevikus ei tohiks ELliikmesriike toetuste kaudu n-ö uuteksja vanadeks jagada.Kokkuvõttes võib öelda, et ühine mineEL majandusruumiga tõi Eestile kaasaloobumise kitsast põllu majanduskesksestvaatest maaelule ningülemineku ühiskonna laiemaid huvearvestavale maa poliitikale. ÜPP onsoodustanud Eesti maaelu kestmistselle mitmekesisuses, aidates säilitadasiinseid traditsioone, rahvakultuuri,maastikke ja loodust ning andes kohalikeleinimestele võimaluse senisestparemat teenistust leida.72159910857932921924 18931357 567548134522171506 711240384915533302 32751994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20092078 12249212355Põllumajandusele, toiduainetööstusele jamaaelu arenguks makstud toetused aastatel1993–2009 (miljonites kroonides)

8EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSühine olevik ja tulevikÜPP tulevik on äärmiselt oluline niiEesti põllumajanduse kui kogu riigiseisukohalt.ÜPP on üks vanemaid Euroopa riikideühiseid poliitikaid, ulatudes tagasi 1950.aastatesse. Poole sajandi pikkuse ajaloovältel on jäänud samaks selle üldisedeesmärgid, kuid sisu on vastavalt ajaleja oludele mõnevõrra muutunud –kitsalt põllumajandustootmisele suunatudpoliitkast on saanud laiahaardelinepõllu majandus- ja maaelupoliitika.21. sajandi põllumajandus hõlmabendas palju enamat kui toidu tootmine.Tootmise kõrval on saanud järjestolulisemaks keskkonnahoid, toimetulekkliima muutustega, turism, vaba ajasisustamine ning kultuuripärandi säilitamine.Üha enam on hakatud väärtustamapõllumajanduse poolt pakutavatavalikku teenust (näiteks hooldatudmaastik), mida põllumajandus nii ühiskuikeskkonnale pakub.Kuna põllumajandus sõltub ka ise vägapalju keskkonnatingimustest, võib sedapidada ebatüüpiliseks majandusvaldkonnaks.Praegusel ajal seisab maailmapõllumajandus silmitsi mitme oluliseväljakutsega: kliimamuutused, rahvastikukasv, suurenev toidunõudlus, linnastumisegaseotud probleemid, muutusedmaaettevõtluses ja maapiirkondadetööhõives, fossiilsete kütuste defitsiit jakallinemine, üleilmne toidukaubanduseliberaliseerimine, bioloogilise mitmekesisusevähenemine ning veeressurssidenappus.Arvestades praegust majandusolukordaja piirkondade ebaühtlast arengut, ontõusnud taas tähelepanu alla üks esimesiÜPP eesmärke – elanikkonna toidugavarustamine. Avalikult on arutletudka selle üle, kas ja miks peaks EuroopaLiidul üldse ühine põllumajanduspoliitikaolema?Käimas on arutelud Euroopa Liidu järgmiseeelarveperioodi (2014−2020)teemadel. Eesti seisukohalt peab ÜPPjätkuma ka tulevikus, sest kindlasti eimõjuks Eesti maaelule ja põllumajanduselehästi ühiste ees märkide murenemineeri liikmesriikide eraldi poliitikateks.Eesti loodustingimusi arvestades võibeeldada, et siinsel põllumajandusel ontulevikku, eriti üleilmse kliimasoojenemiseja veepuuduse korral. Eestis onpõllumajanduslikku maad ühe elanikukohta rohkem kui mujal Euroopas. Seeannab võimaluse kasvatada põllukultuurenii toiduks kui bioenergia tootmiseks.Eesti tugevusena võib veel esiletuua teadus- ja arendustööd, mis toetabinnovatsiooni ning soodustab uutetehno loogiate kasutuselevõttu.Kui ÜPP-d ühiselt ja vastutustundlikultkujundada, suudab Euroopa tagadaliikmes riikidele võrdsed konkurentsitingimused,väärtuslike maastike säilimiseja keskkonnahoiu. Ühispoliitikavõimaldab kogu Euroopa Liidus pööratatähelepanu elanikkonna varustamiseleohutu toiduga, loomade heaolule ningkeskkonnahoiule. Põllumajanduse jamaapiirkondade areng on Euroopasväga oluline mitte üksnes toidu tootmiseja põllumeeste sissetuleku, vaidka kultuur maastike ja -pärandi kujundamisening hoidmise seisukohalt.

7Põllumajandus on Euroopale oluline, sest:O Maapiirkonnad hõlmavad ligi 90% EL territooriumistning maal elab umbes pool EL elanikkonnastO Põllumajandus kasutab otseselt 42% EL maismaastO Põllumajanduse ja toiduainete (sh jookide)sektor annab 14,7% EL tööstuse kogutoodangust(väärtusega ca 792 miljardit eurot) ja 2,5% EL SKT-stO Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruseltkolmas tööandja Euroopas (üle 15 miljoni töökoha)O EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ningteine importija maailmasO ÜPP eelarve hõlmab 0,43% kogu EL sisemajandusekoguproduktistEesti seisukohad ÜPPkujundamisel:• ÜPP peab jääma ühiseks poliitikaks ja seda karahastamisel• ÜPP areng peab toetama maailmaturul konkurentsivõimelisepõllumajandussektori väljaarendamist• Otsetoetuste tasemed tuleb kõikides EL liikmesriikidesühtlustada• Suurenema peab maaelu arenguks suunatavatetoetuste osakaal• Maaelutoetused peavad aitama põllumajanduselkohaneda kaasaja tingimustega, soodustamakesk konnasõbralike tegevusi ja edendamamajandus tegevuse mitmekesistamist• Teadus- ja arendustegevus tuleb suunata põllumajandusepotentsiaali paremaks ärakasutamiseks• ÜPP edasisel muutmisel tuleb vältida administratiivsekoormuse kasvu ning kontrollisüsteemikeerukamaks muutumist

10EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSpiimatootmine on tipptasemelViimastel aastatel on saavutanudsiinsed piimatootjad suurt edutoodangunäitajate parandamisel japiima kvaliteedi tõstmisel.Eesti loomakasvatuse lipulaev onendiselt piimatootmine. Kuigi lehmadeja lehmapidajate arv on Eestis aastaaastaltvähenenud, on piimatoodanglehma kohta suurenenud ning tõusnudon piima kvaliteedinäitajad. Aastakeskmine piimatoodang lehma kohtaküünib 7000 kilogrammini ning lehmadeproduktiivsuse suurenemisega onsuurenenud ka piima kogutoodang.ÜPP “tervisekontrolli” otsuse järgisuurenes 2009. aastal Eesti piimakvoot665 900 tonnini, aga seni pole siinnetoodangumaht kvoodi täitmisele vägalähedale jõudnud ning tootjad poletundnud kvoodi näol reaalset piirangut.Üha suurem osa Eestis toodetud piimastjõuab piimatööstustesse, sest tootjadon suure osa otseturustamiskvoodistmuutnud ümber tööstustele tarnimisekvoodiks. 2009. aastal realiseerititööstustele 593 200 tonni piima, mismoodustab 88% kogu piimatoodangust.Rohkem kui pool piimast kuuluskvaliteedi poolest eliitsorti.Suuri edusamme on tehtud Eestis piimatootmistingimuste ja loomade heaoluparandamisel. Eesti TõuloomakasvatajateÜhistu andmetel ehitati või rekonstrueeritiaastatel 2005–2009 Eestis144 piimakarjafarmi kokku üle 46 000lehmakohaga. 2009. aasta lõpuks elasidligi pooled lehmadest uutes või rekonstrueeritudfarmides.Kuna piimatootmine on koondumasüha enam suuremetesse farmidessening suur osa veisekasvatajatest onläinud üle lihaveiste pidamisele, onpiimalehmade osakaal veiste hulgasviimastel aastatel vähenenud. 2010.aasta suvel oli Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeilEestis kokku 241 175 veist, nende hulgas97 162 piimalehma. Piimalehmade arvoli võrreldes eelmise aasta sama ajagavähenenud 5% võrra.Seevastu lammaste ja kitsede arv onvõrreldes 2004. aastaga koguni kahekordistunud.Selle põhjuseks on toetustemaksmine uttede kasvatamise eest ningmahetoetuste maksmine mahelammastekasvatamise eest. Üha enam on kasutuselevõetud rannakarjamaid.Mahetootjatest tegeleb looma kasvatusegaligi kaks kolmandikku. Viimastelaastatel on kõige rohkem laienenud

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSPiimatootmine on tipptasemel11lamba- ja lihaveisekasvatus. Mahelambadmoodustavad ligi pooled kõigistEesti lammastest. Kõige rohkemon mahe lambaid Valga- ja Saaremaal,suurimas lambakarjas oli üle 4000looma. Mahetootjate piimakarjad onenamasti väikesed, suurimas karjas on200 lüpsilehma ning mõnes karjas onsadakond pead.Mahe-piimakarjakasvatajate arvon viimastel aastatel vähenenudning osa ettevõtteid on läinud ülelihaveisekasvatusele. Teisi loomaliikekasvatatakse mahetootmises üsnavähe: sead ja kodulinnud on enamastiomatarbeks, mahemune turustavad vaidüksikud tootjad. Populaarsust kogubküülikukasvatus ja mahemesilasperedearv on samuti järjest suurenenud.tuh t/tuh lehma7507006506005505004504003503002502001501005002004 2005 2006 2007 2008 2009lehmad piimatoodang produktiivsusPiimatootmise põhinäitajad aastatel 2004–2009700065006000550050004500400035003000kg

12EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSTaimekasvatusel on potentsiaaliEesti teravilja- ja rapsikasvatajatesiht on hektarisaagikuse tõstmine.See nõuab õigete agrotehnilistevõtete kasutamist ja oskuslikkumajanduslikku planeerimist.Eestis kasvatakse põllukultuure enamkui poolel miljonil hektaril. Veidi ülepoole sellest pinnast on teravilja ningülejäänud sööda- ja tehniliste kultuuride,aga ka kartuli, kaun- ja köögi viljadening marja- ja viljapuuaedade all.Teravilja kogusaak on jäänud alla miljonitonni ning keskmine saagikus alla kolmetonni hektarilt. Kõige rohkem kasvatatakseotra ja nisu, jõudsalt on edenenudrapsi kasvatamine ja saagikus.Söödakultuurid 26,6%Kartul 1,6%Tehnilised kultuurid 14,6%Kaunvili 0,9%Kui aastaid on olnud Eestis teraviljadesaagikus üks Euroopa Liidu madalamaidning mõne kultuuri (näiteksrukki) kasva tamine nõrga konkurentsivõimetõttu lausa hääbumas, siis põllumajandusajakirja Maamajandus jamitme agrokeemiaettevõtte korraldatudvilja kasvatajate võistlusel saa dudtulemused on näidanud, et õigeidagro tehnilisi võtteid kasutades on võimaliksaada Eesti keskmisest märksasuuremaid saake. Parematelt võistluspõldudelton saadud 8,7 tonni talinisujaüle nelja tonni rapsiseemet.Teraviljakasvatuse vastu on suurenenudmahetootjate huvi. Mahedaltkasva tatava teravilja kasvupind, mis oli2009. aastal 16 279 hektarit, on kuueaastaga suurenenud üle kolme korra.Kõige rohkem kasvatavad mahetootjadkaera (umbes pool teravilja pinnast),mis läheb põhiliselt loomasöödaks.Võrreldes 2004. aastaga on kuus kordasuurenenud tehniliste kultuuride (sealhulgasmaitse- ja ravimtaimede) kasvupind.Avamaaköögivili 0,5%Põllukultuuridekasvupindadejaotumine2009. aastalTeravili 55,8%Maheettevõtted on aasta-aastalt suurenenud,nende keskmine mahe põllumajandusmaapind on 80 hektarit(neljas suurimas maheettevõttes ulatubsee koguni üle 1000 hektari). Suuremaosa (77%) mahepõllumajanduslikustmaast moodustavad siiski rohumaad.Ligi kaks korda on kuue aasta jooksulsuurenenud mahedalt kasvatatavateviljapuu- ja marjaaedade pind. Aedadeson valdavalt õunapuud, vähem onploomi- ja kirsipuid. Marjakultuuridestkasvatatakse kõige rohkem astel paju.Kahjuks ei suuda praegune maheköögivilja-ja -kartulikasvatuse toodangumaht kohaliku elanikkonna nõudlustveel rahuldada.Eesti loodustingimusi arvestades võibeeldada, et siinsel taimekasvatuselon tulevikku, eriti üleilmse kliimasoojenemiseja veepuuduse korral.Aasta keskmiste temperatuuride tõustespikeneks taimede kasvuaeg ningkui püsib senine sademete hulk, peaksolema võimalik saake märkimisväärseltsuurendada.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSOhutu toit on tervislik13Eesti on viinud toiduohutustpuudutava seadusandluse jajärelevalve tasemele, mis onusaldusväärne nii riigi siseselt kuiväljastpoolt vaadatuna.Turumajanduse tingimustes on muutunudEesti elanike toidulaud vägarikkalikuks. Võrreldes endiste aegadegaon eriti suurenenud valmistoidu osakaal,trenditeadlike ostjate seas võidavadüha enam populaarsust mahe- jaloodustooted.Olgugi, et meie igapäevane toit onpraegusel ajal ohutum kui kunagivarem, tuleb ikkagi kogu maailmastteateid toitumisega seotud tervisehädadestning inimeste ja loomadehaiguste vahelistest seostest. Seeon suurendanud inimeste huvi toiduohutuseja põllumajandussaadustetootmise meetodite (mahetootmine,tavatootmine, geneetiliselt muundatudorganismid ehk gmo-d) vastu. Ennekõikeon aga avalikkus huvitatud sellest, ettoit oleks kättesaadav ja tervislik, hindtaskukohane ning kvaliteet kõrge.Toidukaupade liikumisega maailma erinevateturgude vahel kaasneb paratamatultrisk tarbijate tervisele, seetõttupöörab Euroopa Liit toiduohutusele vägasuurt tähelepanu. Toiduohutus on kaEesti Põllumajandusministeeriumi üksolulisemaid tegevusvaldkondi. 2007.aastast toimus Eestis toidujärelevalvereorganiseerimine, mille käigus läkskogu toidujärelevalve valdkond Veterinaar-ja Toiduameti järelvalvealasse.Tavainimest puudutab see teema igapäevaelusvähe, küll aga kerkib toiduohutuspäevakorda siis, kui tarbijateltekivad toidust tervisehädad või leitaksetoidus midagi tervistkahjustavat.Toidu ahela üleilmastumine põhjustabaga pidevalt uusi väljakutseid ja ohtetarbi jate huvidele. Riigi kohustus onjälgida, et toit, mida elanikkond tarbib,oleks olenemata selle päritolustohutu. Riik saab kehtes tada vaidregulatsioonid, üles ehitada järelevalveja tugifunktsioone pakkuvad asutused,põhivastutus toidu nõuete kohasusetagamisel lasub siiski toidu tootjatel,töötlejatel ja turustajatel.Euroopa Liidu toiduohutuspoliitikapõhimõte on kohaldada “laudastlauani” lähenemisviisi, mis hõlmab kõikitoiduahela valdkondi − sööda tootmist,taime- ja loomatervist, loomadeheaolu, põllumajandustootmisegaseotud tegevusi, toiduainete töötlemist,ladustamist, vedu, jaemüüki, importija eksporti. Selline kõikehõlmavlähenemisviis, mille puhul on selgeltmääratletud toidu- ja söödakäitlejatevastutus, esindab ühtset, tõhusat jadünaamilist toidupoliitikat.Eestis viiakse läbi toiduohutuse seireprogramme,kogutakse andmeid haigustekitajate,saasteainete, keemilistetaimekaitsevahendite jääkide, mükotoksiinidening gmo-de kohta taimses toidus.Haiguste suhtes uuritakse ka Eestiloomakarju ja kontrollitakse loomakasvatusettevõtteid.Ei ole mõeldav, et järelevalve ametnikudkontrollivad kõiki toidupartiisid, miskaubandusse või toitlustusette võttessepaisatakse. Kontroll toimub ette võtetetunnustamise, nende enese kont rolliplaanideheakskiitmise ning riskipõhistekontrollide (inspek teerimised, auditeerimised,kontrollproovide võtmised)kaudu. Kõik, kes käitlevad toitu mitteainult enda tarbeks, peavad olemaregis t ree ritud ja kuuluma kontrolli alla.Euroopa Liidus hästitoimiv järelevalveasutuste koostöö võimaldabsaada kiiret informatsiooni teistesliikmesriikides puhkenud loomataudidestja toidukriisidest. Siiani onEesti suurematest toidukriisidestpääsenud.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKohalik toit on hinnas15Tööstused peavad kohanema uuteturutingimustega ning tulemamajanduslikult toime buumiajagavõrreldes madalamate hindadega.Toiduainetööstus on Eestis oluline jatraditsioonidega tööstusharu, mis annabtöötleva tööstuse kogutoodangustumbes viiendiku. Sellest ligi kolmandikumoodustab piima ja viiendiku liha töötlemine.Toiduainete- ja joogitööstuseosatähtsus Eesti SKP-s on püsinud 2%ümber.Kui Euroopa Liiduga liitumise ajalpöörasid toiduainetööstused põhilisetähelepanu ettevõtete vastavusseviimisele EL toiduohutusnõuetega,juurutades selleks uusi tehnoloogiaid,siis edaspidi kujunes keskseks tootejaturuarendus. Viimastel aastatel, kuiettevõtete rentaablus on vähenenud, onalanud kulude kärpimise aeg.Eesti tarbija on küllaltki hinnatundlik.Majanduslangus, millega kaasnesidsenisest suurem tööpuudus ja sissetulekutevähenemine, muutis tarbijadalalhoidlikumaks – tarbimine vähenesning muutusid ostueelistused. Sellineolukord on vähendanud ka tööstusteinvesteerimisvõimalusi. Investeeringuidon vähenenud igas valdkonnas, näitekslihatööstusse investeeriti 2009. aastal65% vähem kui aasta varem.Võrreldes teiste EL riikidega on olnudEesti toiduainete- ja joogitööstustetoodangumahu vähenemine üks järsemaid.See näitab meie toiduainetetööstusehaavatavust ja tugevat sõltuvustmaailma turu olukorrast.Majanduse jahtumine on mõjutanudka toodangusortimenti, eriti on sedanäha lihatoodete puhul. Kui majandusbuumiajal toodeti rohkem kallimaidmaitsestatud pooltooteid, täissuitsuvorsteja suitsulihatooteid, siisuutes tingimustes on leidnud enamturgu hakkliha, keeduvorst ja viinerid.Veterinaar- ja Toiduameti andmeteltegutses 2009. aastal Eestis 113liha- ja 40 piimakäitlemisettevõtet.Umbes pooltel lihakäitlemisettevõteteloli oma tapamaja. Eesti lihatööstusteskasutati kodumaist toorainetkokku ligi 52 000 tonni ning 54%lihatööstusettevõtetes kasutatavastlihast oli kodumaine. Kokkuostetavastpiimast kasutatakse järjest suurem osajuustu tootmiseks.

16EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKohalik toit on hinnasEuroopa Liidu mahetoote logoÜhelt poolt tootmismahu suure ne misega,teisalt tarbimise vähe ne misega,on jõutud siseturu lihaga isevarustatusejuures 84 protsendi tasemeni. Eestitarbija on eelistanud läbi aegade kodumaistliha, seetõttu on ka mõistetav, etEesti kauplustes müüdavad liha ja lihasttooted on valdavalt Eesti lihatööstustetoodang.Traditsiooniliselt tarbitakse Eestis kõigerohkem sealiha, pärast linnugripi ohtuon taas hoogustunud linnuliha tootmine.Lambaliha aga moodustab Eesti lihatoodangustühe protsendi. Kuigi Eestison piisavalt lambakasvatuseks sobivatpinda ning lammaste arv suurenebjõudsalt, edeneb lambaliha tootminevisalt. Selle põhjuseks võib olla lambalihatarbimise traditsiooni puudumine.Põllumajandustoodete osatähtsusEesti kaupade koguekspordis moodustabumbes kümnendiku. Euroopa Liidugaliitumisel avanes Eestile EL siseturgning kadusid topelttollid kaubavahetusesVenemaaga. Uutes tingimustessuurenes põllumajandustoodeteja kala eksport nelja aastaga kakskorda, ennekõike suurenes töödeldudpõllumajandus toodete eksport.Traditsiooniliselt on suure ekspordipotentsiaaligaEesti piimatooted.Eesti piimatoodangu mahtu ja piima -too dete tarbimist arvestades võiks Eestieksportida ligi poole piimatoodangust.Eestis toodetud juustust jõuabki välismaaturgudele pea pool. Lihatoodeteston eksporditud aastate jooksul kõigerohkem sealiha, mille osatähtsus onolnud kolmandiku ümber.Eestis suureneb pidevalt nende inimestehulk, kes järgivad teadlikult tervislikutoitumise põhimõtteid. See trend onsuurendanud nõudlust mahetoidu järele.Avalikkust huvitab peamiselt see, kustmahetooteid osta saab ja kuidas mahetoitupoes ära tunda.Tarbijate nõudlus mahekauba järele onsuurem kui pakkujate valmisolek sedaturustada. Kuigi mahepõllumajandusliktaime- ja loomakasvatus on Eestiskiiresti laienenud, valmistab jätkuvaltprobleemi mitmete tootegruppide väikesedtoodangumahud ja kesine töödeldudmahetoodete valik. See omakorda põhjustabimporditud mahetoodete järjestlaialdasemat turustamist.Mahepõllumajanduse arengukavameetmed aitavad kaasa mahetoodetetöötlemise ja turustamisega tegelevateettevõtete arvu suurendamisele.Arengukava eesmärk on suurendada2013. aastaks kodumaiste mahetoodeteosa Eesti toiduturul kolme protsendini.2009. aasta lõpus oli mahepõllumajanduseregistris 13 maakonnast 51mahetoodete töötlemise või turustamisegategelevat ettevõtet ja see arv suurenebkiiresti. Mahetöötlemine annabhea võimaluse väikestele ettevõteteleeristuda n-ö peavoolu toiduainetööstusestja tõmmata seeläbi oma toodangulesuuremat tähelepanu.Mahetoodete töötlemise ja turustamisegategelevate ettevõtete arv aastatel 2003–2009* ettevõtete arv mahepõllumajandusearengukavas*752 4200310142432512004 2005 2006 2007 2008 2009 2013*

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKESKKOND KÖIDAB ÜHA ENAM17Üha laiemalt levivad Eestisloodussõbralikud mõtte- jatootmisviisid. Keskkonna japaikkonna säilitamine ningressursside säästev kasutamineon üks Eesti prioriteete.Toidu tootmisega kaasneb paratamatultloodusvarade, ennekõike mulla ja veekasutamine. Seetõttu on oluline, etpõllumehed suhtuksid loodusvaradesseheaperemehelikult ning säilitaksid neidka tulevastele põlvkondadele.Seetõttu on keskkonna ja paikkonnasäilitamine üks Eesti maaelu arengukava(MAK) prioriteete. Põllumajanduslikkeskkonnatoetus hõlbustab rakendadanii traditsioonilises kui mahepõllumajanduseskeskkonnasõbralikke meetodeidning aitab säilitada bioloogilist jamaastikulist mitmekesisust, kompenseeridespõllumeestele keskkonna sõbralikumajandamisega seotud kulusid.Eesti taimestik ja loomastik on teistesamal laiuskraadil asuvate aladegavõrreldes väga mitmekesine, aga sellelevaatamata ei piisa ainult sellest, kuikaitsta siinset mitmekesist elustikkuüksnes põllumajandusmaadest väljapoolejäävatel aladel. Tähele panu tulebpöörata ka põllumajandusmaastikeelurikkusele. Nii on näiteks vaja niitmistja karjatamist liigirikaste pärand- ehkpoollooduslike koosluste – puis niitude,loopealsete, lammi- ja rannaniitude –säilimiseks. Muidu võivad need aladumbe kasvada ja võsastuda.Poollooduslike koosluste kõrval ilmestavadEesti maastikku põllumajandusloomad,keda karjatatakse väljas. Suur osakarjatatavatest loomadest on kohalikkutõugu. Eestis on kaks tunnustatud põlistõugu– eesti hobune ja eesti maatõuguveis. Need on aastasadade vältel kohanenudsiinse taimestiku ja kliimaga ningon osa siinsest kultuuripärandist. Kunanende loomade arvukus on vii mastelaastakümnetel pidevalt vähenenud, oneesti, tori ja eesti raskeveohobune, niinagu ka eesti maatõugu veis, tunnistatudohustatud tõugudeks.Põllumajandusmaastikel asuvadmitmed maastikuelemendid ja pärandkultuuriobjektid,mis ilmestavad maastikkuja on elupaigaks mitmetele taimedeleja loomadele. Nii näiteks aitavadkiviaiad säilitada põllumajandusegaseotud kultuuripärandit, pakuvad kasvukohtamitmetele soontaimedele, samblikeleja sammaldele ning on elupaigakspisiimetajatele, roomajatele ja putukatele.Kiviaedade taastamiseks on ettenähtud eraldi MAK toetus, mis on saanudväga populaarseks.Keskkonnaseisundi kontrollimiseksviiakse Eestis läbi regulaarset keskkonnaseiret. Riikliku keskkonnaseirekõrval aitab erinevate maaelutoetustetõhusust hinnata meetmete püsihindamine.Keskkonnameetmeid hindavadPõllu majandusuuringute Keskusespetsia listid uurivad eelkõige mullastiku,veekeskkonna, eluslooduse japõllumajandus maastikega seotudvaldkondi.“Muld – põllumehe kuld,” ütleb Eestivanasõna. Nii nagu Euroopas üldiselt,peetakse ka Eestis mullakaitse puhulsilmas ennekõike võitlust erosiooni ehkmulla kaoga. Erosioon tekib siis, kuisade mete hulk on suurem kui mullaveeläbilaskevõime ning selle protsessitõttu kaob muld kiiremini kui seda asemeletekib.

18EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKeskkond köidab üha enamMuldade erosioon on suuremaks probleemiksLõuna-Eestis. Erosioonitundlikemuldadega piirkondades kasutataksemaid peamiselt püsirohumaadena ningmuldade kaitse seisukohalt on see õige.Aastakümneid oli Eestis kõrgel tasemelmuldade agrokeemiline seire ja väetistarbekaartidekoostamine. Eelmisesajandi 90. aastatel see traditsioon katkesning uuesti hakati süstemaatiliseltmullaproove võtma 2000. aastal. Mullaproovidevõtmisel saab teada ka seda,milline on põllumaa happesus. Eestis onhappelisi muldi veidi vähem kui kolmandikkogu põllumaast.Eestis on põllumajanduse arengutpidur danud ka liigniiskus ja soostumine.Olgugi, et siinmail on rajatud kuivendussüsteemeligi 643 000 hektari põllumajandus-ja ligi 677 000 hektari metsamaakuivendamiseks, kannatab suur osamaast ikkagi liigniiskuse all.Palju maaparandussüsteeme rajatisuur majandite ajal ning asuvad nüüderinevate omanike maadel. Drenaažidekorrashoid käib aga üksikutele maaomanikelepahatihti ülejõu. Kuna mitmemaaomaniku maal paiknevate süsteemideuuendamis- ja hooldustöid onmõttekas teha ühiselt, on loodud maaparandusühistud.Kuivendussüsteemidesäilitamiseks ja parandamiseks on olnudvõimalik taotleda ka MAK toetust.Oluline näitaja põllumajandusmaastikeelurikkuse hindamisel on lindude jakimalaste arvukus ning mitmekesisus.Lindudel on põllumajanduses tähtis rollennekõike kahjurputukate hävitajatenanii taimedelt kui loomadelt. Kimalasedon aga väga olulised tolmeldajad –näiteks rapsi puhul aitab tolmeldaminekaasa saagi ühtlasemale valmimiseleja kvaliteedi paranemisele. MitmetesEuroopa riikides on jäänud põldudelelavaid linde järjest vähemaks. Sellepõhjuseks peetakse intensiivset põllumajandustja taimekaitsevahenditerohket kasutamist.Eestis on kokku umbes 120 liiki põllulinde,nendest arvukaim on põldlõoke,keda leidub kõige rohkem Eesti keskosas.Põldlõoke eelistab elupaiganasuuri lagedaid põlde, mida leidub sellespiirkonnas kõige rohkem.Intensiivse põllumajandustoot misekõrval levivad Eestis üha laiemaltloodus sõbralikud mõtte- ja tootmisviisid.Üha enam kogub populaarsust keskkonnasäästlikehk roheline mõtteviis:rohkem kui kümnendiku Eesti põllumajandusmaasthõlmab mahepõllumajanduslikultmajandatav maa;2009. aastal oli mahepõllumajanduseregistris 1278 mahepõllumajanduslikumesinduse, taime- või loomakasvatusegategelevat ettevõtet kokku 102 767hektari maaga. Mahepõllumajandusearengukava 2007−2013 eesmärk onsuurendada 2013. aasta lõpuks mahepõllumajanduslikumaa pinda 120 000hektarini.Mahepõllumajanduslik taimekasvatusaastatel 2003–2013 (hektarit)* pindala mahepõllumajanduse arengukavas42 57346 01659 74273 77081 52887 347102 767103 0002003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2013*Aastateks 2007–2013 kavandatudkeskkonna ja paikkonna säilitamisemeetmed:O Ebasoodsamate piirkondade toetusO Natura 2000 toetus põllumajandusmaaleO Põllumajanduslik keskkonnatoetusO Keskkonnasõbraliku majandamisetoetusO Mahepõllumajandusliku tootmisetoetusO Ohustatud tõugu looma pidamisetoetusO Poollooduslike kooslustehooldamise toetusO Kohalikku sorti taimedekasvatamise toetusO Loomade heaolu: loomadekarjatamise toetusO Vähetootlike investeeringute toetusO Kiviaedade rajamise ja taastamisetoetusO Mitmeliigilise põõsasribaderajamise toetusO Kaitsemetsa rajamise toetuspõllumajandusmaaleO Natura 2000 toetus erametsamaale

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKoostöö muudab maaelu paremaks19Põhja-Harju KoostöökoguJärva Arengu PartneridLõuna-Järvamaa KoostöökoguNelja Valla KoguRaplamaa PartnerluskoguTA L L INNLääne-Harju KoostöökoguKodukant LäänemaaHiidlaste KoostöökoguK Ä R DL AHA A P S A L UIda-Harju KoostöökodaArenduskodaR A K V E R EMaamajanduse InfokeskusPartneridVirumaaKoostöökoguKirderannikuKoostöökoguNA R VAPeipsi-AlutaguseKoostöökodaPandivere ArendusjaInkubatsioonikeskusJõgevamaa KoostöökodaSaarte KoostöökoguK UR E S S A A R EPärnu LahePartnerluskoguRohelise JõemaaKoostöökoguP Ä R NUTA R T UTartumaaArendusseltsPõlvamaaPartnerluskoguSeisuga: aprill 2010Aluskaart: Maa-ametAndmed ja kujundus: Maamajanduse InfokeskusMulgimaaArenduskodaVõrtsjärve ÜhendusValgamaaPartnerluskoguPiiriveere LiiderVõrumaa PartnerluskoguMaaelu areng eeldab kohapealsetinitsiatiivi ja erinevate sektoritekoostööd. Piirkondades, kuselanike arv on väike ja ettevõtlusväherentaabel, mängib olulist rollikohaliku kogukonna elujõulisus.Maaelu arendamise juures on väga olulineroll LEADER-lähenemisel, mis näebette head koostööd kohalikul tasandil.LEADER (pr. k. Liaison entre Actions deDeveloppement de l’Economie Rurale− seosed erinevate maamajanduslikuarengu tegevuste vahel) on EuroopaLiidu algatus programm, mis edendabkohalikku elu kohalike kogukondadekoostöö ja tegevusgruppide kaudu.Kohaliku elu edendamisel ja probleemidelahendamisel tuli alustada avaliku,kolmanda ja erasektori vahelise koostööparandamisest, et määrata kindlakskonkreetse piirkonna vajadusedja võima lused, töötada välja piirkonnastrateegia ning seejärel see ellu viia.2008. aastaks valmisid tegevuspiirkondadestrateegiad, mis olid aluseksperioodi 2007−2013 LEADER-taotlusteesitamisel. Programmiperioodil2007−2013 liideti LEADER maaeluarengu kavasse kõrvuti teiste maaeluarengu meetmetega. LEADER-meedemoodustab kümnendiku käesoleva MAKeelarvest. Eestis loodud 26 LEADERtegevusgruppihõlmavad 98% maapiirkonnast.LEADER-tegevusgrupid, kes on väljatöötanud oma piirkonna arendamisestrateegia ja meetmed, koordineerivadmaapiirkondades projektitaotlustehinda mist. Pärast seda, kui tegevusgruppon teinud omapoolse valikuprojektidest ja kinnitanud nende vastavuststrateegiale, jõuavad need PRIAsse,kus hinnatakse planeeritud kulutusteabikõlbulikkust ja otsustatakseprojektitoetuse taotluse rahuldamine.PRIA-le esitatud projektitaotluste hulknäitab, et kohalik algatus on tärganudjõudsalt ja inimestel on kindel soov omakodupiirkonda arendada.Selline lähenemine, kus otsustusõigusstrateegiate koostamisest kuniprojek tide valikuni on antud kohalikuletasandile, tagab selle, et ellu viiakseprojektid, mis vastavad just selle kogukonnavajadustele. Seetõttu on LEADERmeetmeleja selle mõjule kogukonnaarengule pandud väga suured ootused.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSRannakalanduse tagasitulekMTÜ Harju KalandusühingKalandusvõrgustiku bürooMTÜ VirumaaRannakalurite Selts21Eesti on suutnud viia oma kalalaevastikuvastavusse püügivõimalustega,piirkondlikud kalandusorganisatsioonidon töötanud väljaoma piirkonna arengustrateegiadning alustanud nende elluviimist.Eesti kalandus on mitmekülgne, hõlmateserinevaid suundi: kaug- ja rannapüük,sisevete kalandus ja kalakasvatus.Suurema osa kalast püüavad Eestikalurid Läänemerest, kuid tööstuses jakaubanduses on esindatud ka sisevetesaak ja kasvanduste toodang.Läänemeres püütakse kala nii avamereltkui ranniku lähedalt. Avamerepüügilevinumad kalad on kilu, räim ja tursk,rannapüügil on valik mitmekesisem:räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug,koha, särg, hõbekoger, merisiig ja -forell,haug, vimb ja angerjas. Majanduslikulton olulisemad kilu ja räim. Need kalaliigidon ka Eesti kalatööstuste põhilinetooraine.Kilu- ja räimevarusid peetakse Eestimajandusvööndis veel heaks, kuidmärgata on varude vähenemist.Tursa- ja lõhevaru on kesisem.MTÜ HiiukalaMTÜ Saarte KalandusMTÜ LäänemaaRannakalanduse seltsMTÜ Liivi LaheKalanduskoguKutselisi kalureid tegutseb ka Eestisiseveekogudel. Sisevete püük toimubpeamiselt Peipsi järvel ja Võrtsjärvel.Peamised püügikalad on ahven, latikas,koha, särg, haug, angerjas ja silm.75 protsenti Eesti kalanduse toodangustläheb ekspordiks. Isegi kui eestlasedhakkaksid rohkem kala tarbima (praegusöövad eestlased ligu kolmandiku võrravähem kala kui keskmine eurooplane),läheks ikkagi suur osa toodangust ekspordiks.MTÜ VõrtsjärveKalanduspiirkondMTÜ PeipsiKalanduspiirkonnaArendajate koguMaailma kalandust iseloomustavadpraegusel ajal kalavarude halb seis jakalurite raske majanduslik olukord. Needmärksõnad iseloomustavad ka olukordaEestis.Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liidugapuudus siin arvestatav kalandusearengupoliitika. Järelevalve püügiõigustekasutamise üle oli nõrk ning varusidkasutati liiga intensiivselt. Euroopa Liidutingimustes on kalapüügi üle järelevalveparanenud.

22EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSRannakalanduse tagasitulekPõllumajandusministeerium on hakanudpöörama senisest oluliselt rohkemtähele panu kalanduse kui majandussektorijätkusuutlikkuse suurendamiselepiira tud kalavarude tingimustes. Lühidaltvõib Eesti kalanduspoliitika kokku võttakolme sambana:- Sellise püügikorralduse rakendamine,mis soodustab kalavarude olukorraparanemist- Aidata kalandussektoril kohanedavähenenud püügivõimalustega- Järelevalve tõhustamine kogu kalakäitlemisketi ulatusesPüügivõimalused tuleb määrata vastavaltkalavarude tegelikule olukorralening kalavarusid ei saa tuua ohvrikslühi ajaliste majanduslike ja sotsiaalseteleeesmärkidele; kalandussektorimajandusliku jätkusuutlikkuse võti onrestruktureerimises ning koostöös –sellised on Eesti seisukohad kalanduspoliitikakujundamisel.Oma kalalaevastiku on suutnud Eestiviia püügivõimekuse ja kasutada olevakalaressursiga kooskõlla. See tähendab,et laevu, mis on jäänud püügile, saabmajandada efektiivselt. Olulises mahuson toetatud püügivahendite uuendamistja laevade moderniseerimist.Väga oluliseks suunaks Eesti kalamajanduspoliitikason kalurite toeta -mine – et nad suudaksid saada omasaagi eest hinda, mis tagab nendemajan dusliku jätkusuutlikkuse. Sellekson toetatud traalipüügi tootjaorganisatsioonideloomist ja toimimist ning rannapiirkondadekohalikul initsiatiivil sündinudtegemisi.Piirkondlikud kalandusorganisatsioonidon töötanud välja oma piirkonna arengustrateegiadning alustanud nende elluviimist.Oluliseks tegevuseks on kalasadamatearendamine, suurimad edusammeon aga oodata turunduse vallas– kalurid jõuavad oma saagiga lõpptarbijalelähemale ning saavad seetõttu omatöö eest senisest suuremat tasu.2010. aastal hakati aktiivselt arendamakalandusega seotud teadus- ja arendustegevusining käivitumas on kalanduseinfo- ja teabekeskus, mis peaks saamaoluliseks abimeheks kõikidele kalandusvaldkonnaettevõtjatele.Juba aastaid on panustanud riik kalatööstusearengusse, toetades uute tehnoloogiatesisseviimist kalatööstustes. Seeaitab parandada Eesti kala toodete konkurentsivõimetnii kodu- kui välisturul.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSRannakalanduse tagasitulek233 4 56 7 8 91012 13111415161718 1948605659 58 5557535262 63 516149 5015422322 212425 2627282920Vähenevaid kalavarusid kompenseeribüha enam kalakasvatus, mille põhilisedsuunad on kaubakalakasvatus jakalakasvatus looduslike vete asustamiseks.Kalakasvatajad pakuvad kaõngitsemisturismi teenust. Tegeletakseka vähi kasvatusega. Läbi aegade onEestis kasvatatud peamiselt vikerforellija karpkala, kuid tänu uute tehnoloogiateleon avanenud võimalus kasvatadaka siiga, koha, ahvenat, tuura, Arktikapaaliat, angerjat ja tilaapiat. Mahu pooleston kõige olulisem vikerforell, midakasvatatakse ka kalaturismiettevõtetes.Vesiviljelus sõltub paljuski noorkaladeja marja impordist, sest Eestis puuduvadtõumaterjali paljundavad keskused.Eesti vesiviljeluse toodangumaht langesühismajandite lagunemise järel 300tonnile, kuid pärast Euroopa Liidugaliitumist on see tasapisi suurenemahakanud.4746434445421 Ristna *2 Kurkse *3 Paldiski *4 Lohusalu *5 Lohusalu6 Leppneeme *7 Neeme8 Kaberneeme9 Salmistu *10 Tapurila sadam11 Eru12 Käsmu13 Võsu3738394036413514 Eisma15 Karepa16 Kunda *17 Mahu18 Toila *19 Narva-Jõesuu20 Vasknarva *21 Alajõe *22 Rannapungerja23 Lohusuu *24 Kalmaküla25 Raja *26 Omedu *27 Kallaste*28 Kolkja *29 Varnja *30 Mehikoorma31 Räpina *32 Võõpsu33 Lüübnitsa34 ... ***35 Jaagupi *36 Võiste37 Vana-Sauga38 Lindi ** Registreeritud sadamaregistris** Strateegias ei ole nimetatud uuendatava sadama nime39 Liu *40 Lao *41 Kihnu *42 Kungla43 Nasva *44 Salme45 Läätsa *46 Kaunispe *47 Atla *48 Vahuranna49 Võrkaia50 Virtsu Vanalinna *51 Puise52 Topu53 Pusku54 Österby *55 Hara *56 Dirhami *57 Suursadama *58 Hiiesaare *59 Kärdla60 Kõrgessaare *61 Sõru *62 Orjaku *63 SalinõmmeSaaremaa – planeeritakse uuendada vähemalt 6 sadamat või lossimiskohta.Kaardil on toodud 8 kalanduspiirkonna hinnangul strateegiliselt tähtsamat sadamatVirumaa – kaardil on toodud 9 strateegias nimetatud sadamat.Strateegia kohaselt planeeritakse kokku uuendata vähemalt 10 sadamat ja lossimiskohta.3430313233

24EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMitmekülgne maaettevõtlus2010. aastal jõudis Maaeluarengukava (MAK) programmperioodpoole peale, rakendatud on valdavosa arengukava meetmetest ningkäegakatsutavad tulemusi on nähaerinevates valdkondades.Põllumajandus on olnud Eesti maainimestejaoks läbi aegade põhilinetegevusala, kuid eelmise sajandi teiselpoolel ühiskonnas toimunud muutusedtõid Eesti maaelus kaasa suure pöörde –üha rohkem inimesi asus elama linnadesse,külad tühjenesid, palju maad jäikasutusest välja ning maastiku olukordhalvenes. Üha vähem inimesi ja maadleidis rakendust põllumajanduses.Muutunud oludes on tulnud suurelosal põllumeestest leida äraelamisekspõllu majanduse kõrvale uusi teenimisvõimalusi.Liitumine Euroopa Liidugaon andnud võimaluse tegeleda maalsenisest rohkem erinevatele ettevõtlusvormidega.Uute tegevusaladena onarendatud maaturismi ja muud teenindust,on hakatud tootma taastuvenergiatning tegelema käsitööga.Maaettevõtluse mitmekesistamist ontoetatud erinevatel aegadel erine vatestfondidest. 2010. aastal jõudis MAK2007−2013 programmiperiood poolepeale ja aasta lõpuks sai käivitatudvaldav osa meetmetest. MAK eelarveon käimasoleval perioodil 14,6 miljarditkrooni. Põllumajandus- ja metsandussektorikonkurentsivõime parandamissesuunatakse sellest 5,5, keskkonna japaikkonna parandamisse 5,2 ning maapiirkonnaelukvaliteedi ja maamajandusemitmekesistamisse 1,9 miljarditkrooni.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMitmekülgne maaettevõtlus25Finantsnäitajatest olulisem on toe tustemõju maapiirkondadele laiemalt: ligi1400 moderniseeritud põllumajandusettevõtetja 300 loomakasvatusehitist, üle200 toetust saanud noortaluniku,27 000 hektarit korrastatud maaparandussüsteeme,enam kui 450 000 hektaritkeskkonnasõbralikult majandatudmaad, põllumajanduse säilimine ligi350 000 hektaril ebasoodsas piirkonnas,üle 20 000 hektari hooldatud poollooduslikkekooslusi, 3000 ohustatudtõugu looma pidamine, ligi 100 000väljas karjatatavat looma, Natura 2000piirangute kompenseerimine ligikaudu60 000 hektari põllu- ja metsamaal,enam kui 40 kilomeetrit taastatud kiviaedu,üle 500 mitmekesistamise ningüle 600 külade uuendamise ja arendamiseprojekti, 26 tegevusgruppi, ligikaudu1300 LEADER projekti …See on vaid väike loetelu käegakatsutavatesttulemustest, mida on MAK abilsaavutatud. Järgmiseks panustab Põllumajandusministeeriuminnovatsiooni,ühistegevusse ja internetiühenduseparandamisse maapiirkondades.Maaettevõtjad moodustavad Eesti ettevõtjatestumbes viiendiku. Paraku näitabstatistika, et elujõulisemad on suuremateskeskustes ja neid ümbritsevates valdadestegutsevad ettevõtjad. Maaettevõteteprobleem on olnud väike ellujäämisprotsentning vähene suutlikkusteha omakapitali arvelt investeeringuid.Suurt mõju Eesti maaettevõtluseleavaldab sisemaine tarbimine, välis turudning võimalus laenu saada. Kui veelmõne aasta eest kompenseerisid kiiremajandus kasv ja odavad laenud tihtijuhti misvigu, siis majanduse kiire jahtumiseajal muutus olukord paljude jaoksebakindlaks. Tulevik on ebakindlamkodumaisel kapitalil põhinevatel ettevõtetel,kes täidavad väikesi üksiktellimisi,samuti nendel, kellel puudub võimalusuuendada sisseseadeid ning pääsedaoma kaubamärkidega välisturule.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSTAASTUVENERGIAL ON TULEVIKKU27Fossiilsete kütusevarude vähenemiseja nende kallinemise kõrvalon bioenergeetika arendamisel veelteisigi põhjusi: heitgaaside õhkupaiskamisevähendamine, jõudeseisva põllumaa kasutuselevõtt jakütusetootmise võimaluse loominepõllumeestele.Aastatel 2008–2009 tegi taastuvenergiavaldkond Eestis läbi kiire arengu. Kõigeenam investeeriti biomassil põhinevateelektri ja soojuse koostootmisjaamadening tuuleparkide rajamisse − valmisidVäo ja Tartu biomassi kasutavad koostootmisjaamadning mitmed tuulepargid.Nende kahe koostootmisjaama elektritootmisevõimsus on kokku 50 megavattining nad katavad valdava osa Tallinnaja Tartu soojusenergia vajadusest.Rohtsel biomassil töötav katlamaja LihulasHakkepuitu kasutatakse biokütusena soojusjaelektrienergia tootmiseksTuulepargid tegid 2009. aasta detsembrishetkevõimsuse rekordi – 111 megavatti,kattes sel hetkel kümnendiku Eestielektrienergia tarbimisest. Lisaks Väoja Tartu koostootmisjaamadele valmis2010. aasta lõpus sarnane jaam Pärnus,mis kasutab peale biomassi ka jäätmeid.Suurte koostootmisjaamade ehitustplaanitakse veel Kuressaarde ja Ahtmesse.Samuti alustati biomassi kasutamistNarva elektrijaamades, kus kavandataksesuurendada selle osakaalu kunikümnendikuni kasutatavast kütusest.Väiksemate, kuni kahe-megavatiseelektritootmisvõimsusega koostootmisjaamaderajamisele andis tõuke 2009.aastal käivitunud Euroopa Regionaalarengufondistrahastatav taotlusvoor,millega esimesel aastal antakse 150miljonit krooni toetust katlamajadeümberehituseks, kaugküttevõrkuderekonstrueerimiseks ja koostootmisjaamaderajamiseks.Biomassi kasutamise kiire kasv onsuure ndanud nõudlust puidu järele jahakanud tõstma puidu hinda. See loobnii metsandus- kui ka põllumajandussektorilebiomassi tootmiseks uusivõimalusi.Euroopa Regionaalarengufondi taotlusvoorusesitati muuhulgas taotlused neljabiogaasijaama ehituseks. Kuna 2009.aastal valmis Eesti Maaülikooli biogaasilabor ning asutati Eesti Biogaasi Assotsiatsioon,võib lähiaastatel toimuda biogaasivaldkonnas kiire areng ning lisaksseni ainsale põllumajandusjääke kasutavalebiogaasijaamale Valjalas lisandubsuure tõenäosusega mitmeid uusi.

28EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSTaastuvenergial on tulevikku2009. aasta oktoobris avati Lihulas Eestiesimene rohtsel biomassil töötav katlamaja,mis valmis Euroopa MajanduspiirkonnaFinantsmehhanismi kaasrahastatudprojekti raames. Rohtse biomassinavõetakse Lihula Soojuse katlamajaskasutusele Kasari jõe luhahein, midaon vaja niita Matsalu märgala maastikesäilitamiseks. Veel saab katla majaspõletada Matsalu lahe pilliroogu jakohalike põllumajandusettevõtete rohtsetbiomassi.Kui taastuvatest energiaallikatesttoodetud elektri- ja soojusenergia tootmisesja tarbimises toimus aastatel2008–2009 kiire areng, siis biokütustetarbimine transpordis ei ole suurenenud,jäädes transpordikütuste kogutarbimisestpoole protsendi tasemele.Enamiku Euroopa riikide praktika näitab,et müüdavale transpordikütusele biokütuselisa mise kohustuseta ja avalikusektori investeeringuteta taastuvatenergiat kasu tavasse ühistransporti eiole võimalik valdkonnas olulist arengutsaavutada.Eesti kõige suurem ja tänapäevasembiokütuste tootja on Paldiski biodiislitehas,mis alustas täisvõimsusel tootmist2008. aasta juulis. Paraku tekkisidodava subsideeritud USA päritolu biodiisliEL importimisega ja finantskriisipuhkemisel tehasel 2008. aasta lõpusmajandusraskused. 2009. aasta keskelkehtestati USA biodiislile imporditollidning ettevõttele käivitati saneerimismenetlus.2009. aastal alustas MAK investeeringutoetuseabil ostetud uute seadmetegasuhkrupeedist piirituse tootmist Harjumaaköögiviljakasvataja Kadarbiku talu.Esialgne plaan oli toota bioetanooli jamüüa see tanklatele, kuid nafta hinnalanguseja bioetanooli müügi vähenemisetõttu jäi see plaan realiseerumataning toodetud piiritus müüakse hulgi -o stjaile.Ühtse pindalatoetuse täienduseks oliaastatel 2007–2009 võimalik taotledaenergiakultuuride kasvatamise toetust.2009. aastal taotleti seda toetust umbes24 600 hektarile. Alates 2010. aastastenergiakultuuri toetust EL enam eimaksta.MAK sisaldab mitmeid meetmeid,millega on võimalik toetada investeeringuidtaastuvenergia tootmisse.2008. aastal rakendati esmakordseltmeedet “Investeeringud bioenergiatootmisse”, millele esitati 20 taotlustja taotleti 25,3 miljonit krooni toetust,kusjuures investeeringute kogumahtkoos taotlejate oma osalusega oli enamkui poole suurem. 2009. aasta põllumajandusekeerulise olukorra tõttuinvesteerimisvõimekus vähenes.Näiteks toetati 2008. aastal Aravete AgroOÜ konteinertüüpi koostootmis jaamaostmist ja paigaldamist 3,1 miljoni krooniganing 2009. aastal Habe miku talupuidu hakkemasina, katlamaja seadmeteja rataslaaduri soetamist ja biokütuse laoprojekteerimist 2,8 miljoni krooniga.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUStEADUSE homne päev – ÜHISED TEADUSPROGRAMMID29Põllumajandusteaduse programmipõhinefinantseerimineMilj krooni353025201510502004 2005 2006 2007 2008 2009 2010SordiaretusprogrammPõllumajandusprogrammide geneetiliseressursi kogumise ja säilitamisearengukavaRakendusuuringute programmPiiratud ressursside juures onoluline, et teadlased ja teadusasutusedteeksid omavahel senisestrohkem koostööd ning et erinevateEuroopa riikide teadus programmidoleksid paremini kooskõlastatud.Põllumajandusteadusega tegeletakseEesti Maaülikoolis, Jõgeva SordiaretuseInstituudis ja Eesti MaaviljeluseInstituudis.Põllumajanduslikke rakendusuuringuidrahastatakse riiklike programmide“Põllu majanduslikud rakendusuuringudja arendustegevus aastatel2009–2014” ja “Sordiaretusprogrammaastatel 2009–2019” ning arengukava“Põllumajandus kultuuride geneetiliseres sursi kogumine ja säilitamine aastateks2007–2013” alusel.Rakendusuuringute programmi eesmärkon aidata kaasa põllumajandustootmiseja töötlemise konkurentsivõime suurenemisele,samuti tagada jätkusuutlikkus,analüüsida põllumajandustootmiseja -toodanguga kaasneda võivaid risketarbijatele ja keskkonnale ning töötadavälja neid riske vähendavaid lahendusikogu tootmis- ja töötlemisahelas.Uuringuid viiakse läbi toiduohutuse jatervise, taimekasvatuse ja taimetervise,loomakasvatuse, põllumajandustootmisttoetavate tegevuste ning maamajandusjasotsiaaluuringute valdkonnas.2009. aastal käivitus Sordiaretusprogramm,milles on täpsustatud sordiaretuseeesmärke ja eesmärkide saavutamiseksvajalike tegevuste nimistut.Sordiaretusprogrammis osalevadJõgeva Sordiaretuse Instituut, EestiMaaviljeluse Instituut, Eesti Maaülikoolja Tallinna Tehnikaülikool.Arengukava “Põllumajanduskultuuridegeneetilise ressursi kogumine ja säilita mineaastateks 2007–2013” täitmiseks säilitavadpõllumajanduskultuuride geneetilist ressurssiJõgeva Sordiaretuse Instituut, EestiMaaviljeluse Instituudi taimebiotehno loogiaosakond EVIKA, Eesti Maaülikooli PolliAiandusuuringute Keskus, Tartu ÜlikooliBotaanikaaed ning Tallinna TehnikaülikooliGeenitehnoloogia Instituut.Eesti teadusasutused on paistnud silmapublikatsioonide rohkuse ja põllumeestegahea koostöö poolest, aga paraku on piiratudressursside juures võimatu kõikidespõllumajandusteaduste valdkondades edusaavutada. Seetõttu on mööda pääsmatuotsida koostöövõimalusi teiste Euroopateadusasutustega.Riiklike teadusprogrammide integreerimiseksning ühiseks edendamisekson algatatud üleeuroopalised teadusvõrgustikud(ERA-NET-id). Põllumajandusministeeriumon liitunud kahe võrgustikuga– ERA-NET Core Organic II (maheviljelus)ja ERA-NET Euphresco II (taimetervis).Peale nende osaleb PõllumajandusminsiteeriumERA-NET SUSFOOD (jätkusuutliktoidutoitmine) väljatöötamisel.Üks tähelepanuväärne protsess Euroopateadusmaastikul on Euroopa Liidu ühisteteadusprogrammide kavandamine. Sellepeamine eesmärk on reageerida ühiskondlikeleprobleemidele ja uutele katsumustele.Põllumajandusministeerium osalebprogrammis “Põllumajandus, todugavarustatus ja kliimamuutused”.

30EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKutse- ja täiendõpe käib ajaga kaasasMaamajandusega seotud haridus järgibpõllumajanduse ja maaelu üldisisuundumusi – väheneb põllumajandushariduseja kasvab teiste maaerialadeosatähtsus.Eestis on ühtekokku üheksa maamajandusegaseotud kutse haridustandvat õppeasutust. Kolmes neistkoolitatakse laialdaste teadmistegapõllu majandustöötajaid: OlustvereTeenindus- ja Maamajanduskoolis onvõimalik spetsialiseerida taimekasvatusele;Järvamaa Kutsehariduskeskusesloomakasvatusele ning Räpina Aianduskoolisaiandusele.Olustvere koolist on kujunenud väljatoiduainetööstuse kompetentsikeskus,kus tootjad, eelkõige väiketootjad,saavad nõu põllumajandussaadustekasvatamise, toiduainete ja toitudevalmistamise ning turustamise alal.Luua Metsanduskool on spetsialiseerunudkeskastme metsandusspetsialistideettevalmistamisele,metsamajandust saab õppida kaPärnumaa Kutse hariduskeskuses.Põltsamaa Ameti koolis saab õppidakodumajanduse kõrval ka põllumajandust,Hiiumaa Ametikoolis õpetataksemaastikuehitust ning ka Vana-AntslaKutsekeskkooli õppe kavas on põllumajandusesindatud. Kehtna MajandusjaTehnoloogia koolis saab õppida maaparandustja vesi ehitust, samuti liikurmasinatetehnikuks.Kõikides kutsekoolides on loodudtäiendus- ja ümberõppe võimalusedtäis kasvanud õppijatele.Kutseõppeasutuste arengu eeldusekson tänapäevaste seadmetega sisustatudpraktilised õppebaasid, mis on aluseksõpilaste heale praktilisele koolitusele.Maaelu Edendamise Sihtasutus maksabpõllumajanduslikel õppekavadel õppijatelestipendiumi.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMuutuv nõuanne31Nõuandesüsteemi arendamiseltuleb muuta nõuandeteenistusepaku tavaid teenuseid veelgikliendi kesksemaks ning tegeledaaktiivselt konsulentide järelkasvukoolitamisega.Erinevatest allkatest pärit nõuannetkasutavad kõik põllumehed, kuid niiEestis kui kogu Euroopas suurenebpõllu meeste vajadus professionaalse jaajakohase nõuande järele. Seda tingibühelt poolt põllumajandus toodangumitme kesistamine, teisalt farmidesuure nemine, mis toob kaasa vajadusehästi korraldatud juhtimise, turunduse,logistika ja jäätmekäitluse korraldamise.Seega on nõuandesüsteemi üles annesoodustada oskusteabe ja infor matsioonilevitamise kõrval turutrendidegasobiva mõtteviisi arengut põllumajandusettevõtjate seas. Eelkõigevajavad põllumajandustootjad nõutoetus taotluste ning nendega seonduvateäriplaanide koostamisel.Eesti põllu- ja maamajanduse nõu andesüsteemiareng on teinud pärast Eestitaasiseseisvumist läbi pika ja keerulisetee. Eesti kui väikesriigi nõuande- ja teabelevisüsteemon sõltu nud nii poliitilistesuundumuste kui erinevate otsustajateisiklikest arusaamadest. Viimastel aastatelon saanud nõuandesüsteemi arengvõimalikuks tänu suhtevõrgustike sihipäraselearendamisele. Konsulentidekaasa mine nõuandekeskuste juurdeparandab nõuande kättesaadavust. Väljaon kujundatud nõuandekeskused ja konkreetsetenõustamis tegevuste käivitamine.Tunnustatud nõuandekeskused onigas maakonnas, igal keskusel onkutse tunnistusega konsulendid vähemalttaimekasvatuse, looma kasvatuse jafinantsmajanduse valdkonnas.2009. aastal oli Eestis 164 atesteeritudkonsulenti. Oma tegevuses arvestavadkeskused maakonna vajadusi ja eripära.Konsulendid nõustavad nii ükskklientekui gruppe, organisatsioone ja huvi rühmi.Piirkonniti on klientuur varieeruv.Koolitus nõuandetoote “Labidaproov“ metoodikarakendamiseks praktikas Saaremaal Tölli talus.Foto Ülar LoolaidKoolitus nõuandetoote “Labidaproov“ metoodikatutvustamiseks ja katsetamiseks Tartumaal Eerikal.Keskel Endla Reintam. Foto Ülar LoolaidNõuandemetoodika koolitus metsameestele, kohtuminemetsaomanikuga Raplamaal Varbolas. Kas puude istutustihedusvastab nõuetele? Pildil: Valdu Reinaas, Ants Varblane, Taavi Ehrpais(metsaomanik). Foto Ülar LoolaidKoolitus nõuandetoote “Labidaproov“ metoodika rakendamisekspraktikas Saaremaal Tölli talus. Foto Ülar Loolaid

32EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMuutuv nõuannePõllumajandusnõuande süsteemi toimimiseja kvaliteetse nõuande tagamisekson määranud Põllumajandusministeeriumkoordineeriva keskuse, keskoostab tegevuskavad ja koolitus plaanidning analüüsib konsulentide tööd,samuti tegeletakse nõustamistoodetearenduse ja reklaamiga ning otsitaksevõimalusi koostööks teiste organisatsioonidega.2010. aastal toimunud nõuande süsteemiüleminek Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja(EPKK) kureerimise alt MaaeluEdendamise Sihtasutuse (MES) haldusalassepakkus põllumajandus- jamaaelu ringkondades palju kõneainet.Koolitus nõuandetoote “Labidaproov“ metoodikatutvustamiseks ja katsetamiseks Tartumaal Eerikal.Keskel Endla Reintam. Foto Ülar LoolaidKoolitus nõuandetoote “Labidaproov“ metoodikarakendamiseks praktikas Saaremaal Tölli talus.Foto Ülar LoolaidEttevalmistused nõuandesüsteemi tuleviku ülearutamiseks – kas suudame koos tegutseda? SeminarTartumaal Käol (Waide motellis). Foto Ülar LoolaidArvamusi oli mitmesuguseid, kuid kõikneed olid kantud murest, kas ja kuidasnõuandesüsteemi kliendile käepärasemaksja asjakohasemaks muuta.Nõuandeteenuse üleminekuga MES-ilepeeti ennekõike silmas süsteemi edasistarengut. Põllumajandusnõustajate ehkkonsulentide võrgustik oli üleminekuajaks välja kujunenud, inimesed olidoma ala spetsialistid, keda põllumehedja teised maaettevõtjad usaldasid.Ettepaneku hakata nõuandesüsteemiMES-il koordineerima, tegi Põllumajandusministeerium 2008. aastalõpus. 2009. aasta veebruaris moodustatinõuandesüsteemi korrastamisekstöörühm, kuhu kuulusid nii ametnikekui kõigi huvigruppide esindajad. Töörühmaülesandeks oli analüüsida nõuandesüsteemi olukorda ja võimalusining teha põllumajandusministrile ettepanekuidnõuandesüsteemi parematoimi mise, Eesti põllu- ja maa majandusenõuandesüsteemi arengukava sõnastamisening õigusaktide ja rahastamisskeemidemuudatuste kohta.Töörühm sõnastas ka nõuandesüsteemiriiklikud eesmärgid, mille hulka kuuluvadkindlasti põllu- ja maa majandussektorikonkurentsivõime ja jätkusuutlikkuseparandamine, nõuandeteenustekvaliteedi tõstmine, nõuandetoodetemitmekesistamine, riigi võetudkohustuste täitmine ning nõuandesüsteemitugevdamine ja turupõhisenõuande osatähtsuse suu ren damine.N-ö kõrvalpilgu saamiseks tellis MESka spetsiaalse uuringu Eesti nõuandesüsteemiarenguvõimalustest.MES-i eesmärk on muuta nõuandeteenistuspikemas perspektiivisisemajandavaks ja korraldatuks nii,et riik tellib enda võetud kohustusteja eesmärkide täitmiseks teenust iseseisvaltnõuandeorganisatsioonilt.Nõuandemetoodika koolitus metsameestele. Kohtuminemetsaomanikuga (Taavi Ehrpais) Raplamaal Varbolas.Foto Ülar Loolaid

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMuutuv nõuanne33Eesti Põllu- ja MaamajanduseNõuandeteenistuse koordineerivkeskusKreutzwaldi 64, Tartu 51014Telefon 731 3652; 731 3651; 731 3650;53 467 465Faks 731 3652E-post info@nouandeteenistus.eewww.nouandeteenistus.eeTunnustatudnõuandekeskused:HarjumaalHarju Taluliidu NõuandekeskusAasa 1, Saku 75501Telefon 604 2499; 604 1104E-post htlnk@hot.eewww.hot.ee/htlnkHiiumaalMTÜ Hiiumaa NõuandekeskusMäe tn 2, Käina 92101Telefon 463 1191; 564 73322E-post info@hiiuteave.eewww.hiiuteave.eeIda-VirumaalMTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liit,Viru NõuandekeskusRakvere 14, Jõhvi 41533Telefon 337 0527Faks 337 1185E-post ivtl@estpak.eewww.ivtl.eeJõgevamaalMTÜ Jõgeva Tootjate LiitAia tn 2, Jõgeva 48306Telefon 772 1107Faks 772 1107E-post jtl@hot.eewww.jogevatl.eejärvamaalMTÜ Abiks Põllumehele1) Jäneda 73602;2) Pärnu mnt 56, II korrus, Paide 72712Telefon (Jänedal) 384 9725Faks 384 9720Telefon (Paides) 385 0569Faks 385 0569E-post apm@janeda.eewww.janeda.ee/apmLäänemaalMTÜ Läänemaa NõuandekeskusTehnika põik 2, Uuemõisa alevik,Ridala vald 90401Telefon 472 9007, 565 06109E-post info@nouandla.eewww.hot.ee/hplnouanneLääne-virumaalMTÜ Virumaa Põllumeeste Liit,Lääne-Virumaa PõllumajanduseNõuandekeskusVahtra allee 8, Roodevälja küla,Sõmeru vald 44207Telefon 325 5099; 551 7871Faks 325 5099E-post lvpmnouanne@hot.eewww.virumaapml.eePõlvamaalMTÜ Põlvamaa Põllumeeste LiitJaama 83, Põlva 63308Telefon 799 2930; 799 2928; 564 74215Faks 799 2930E-post pltl@estpak.eewww.hot.ee/polvaplPärnumaalPärnumaa TalupidajateNõuandekeskus OÜP. Kerese 4, Pärnu 80010Telefon 443 0923; 444 1961Faks 443 0923E-post info@nouanne.eewww.nouanne.eeRaplamaalMTÜ Rapla Nõuandjate ÜhendusKuusiku tee 6, Rapla 79511Telefon 489 4342; 485 5696Faks 489 4342E-post info@rny.eewww.rny.eeSaaremaalMTÜ Saarte NõuandekeskusTallinna mnt 27, Kuressaare 93811Telefon 455 6145E-post saartenk@gmail.comwww.saartenk.weebly.comTartumaalMTÜ Tartumaa Põllumeeste Liit,Tartu Maamajanduse NõuandekeskusJalaka 48, Tartu 50109Telefon 736 6955Faks 736 7510E-post ttl@kodu.eewww.tartufarmer.eeValgamaalMTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit,Valgamaa NõuandekeskusAia 17, Valga 68203Telefon 766 1754; 504 2260Telefon/faks 764 1754E-post valga.nk@gmail.comwww.valgapl.eeViljandimaalMTÜ Viljandi PõllumajanduseNõuandeühingVabaduse plats 4, Viljandi 71020Telefon 433 3608Faks 433 3608E-post nouandeyhing@vpnu.eewww.vpnu.eeVõrumaalVõrumaa Talupidajate Liit,Võrumaa Talupidajate LiiduNõuandekeskusLiiva 11, Võru 65609Telefon 782 1669; 782 4077; 566 31990Faks 782 1758E-post vtlinfo@hot.eewww.taluliit.info/

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSPõllumajandusameti käivitumine35Põllumajandusameti moodustamisetulemusena muutub lihtsamaks jaefektiivsemaks kodaniku ja ettevõtjateenindamine ning paraneb teenusekättesaadavus ja kvaliteet.1. jaanuarist 2010 alustas tööd Põllumajandusamet(PMA), mis moodustatiTaimetoodangu Inspektsiooni,piir kondlike maaparandusbüroode jaMaaparanduse Ehitusjärelevalve- jaEkspertiisibüroo ühendamisel.PMA jätkab kõike seda, mida erinevadasutused seni eraldi tegid: maaparanduse,taimetervise, taimekaitse, seemneja taimse paljundusmaterjali, sordikaitse,väetise, mahepõllumajanduse,tuulekaera tõrje ja aiandustoodetevaldkonda reguleerivates õigusaktidessätestatud ülesannete täitmine ning riiklikujärele valve teostamist. Lisandus üksuus funktsioon – maaparandusseadusesttulenevate väärtegude kohtuvälinemenetlus.Ühendameti loomiseks oli mitu põhjust.Üks oli see, et riiklikku järelevalvet onõigus teostada ainult valitsusasutustel.Kuni 2010. aastani teostasid järelevalvetinspektsiooni kõrval ka maaparandusbüroodning Maaparanduse Ehitus järele -valve- ja Ekspertiisibüroo, kuid viimasedkaks ei ole valitsusasutused. Uueeraldiseisva valitsusasutuse loomist eipidanud Põllumajandusministeeriumotstarbekaks.Ameti loomise tagajärjel moodustusidmaakondadesse kompetentsikeskused,kuhu koondusid nii taimekasvatusekui maaparandusega tegelevadametnikud. Ühendameti loomisegaväheneb asu tuste killustatus, sest igasmaakonnas on üks kohalik keskus, misvastava sisulisi teenuseid osutab. Koguvaldkonna riiklik järelevalve kuulubtervik likult ühele asutusele ja seeläbitõhustub ka järelevalve kvaliteet.Erinevate teadmiste ja kogemusteühenda mine loob hea eelduse kõigiliitunud valdkondade kiiremaks arenguks.Nii aitavad endise Taime toodanguInspektsiooni kogemused riikliku järelevalvekorraldamisel ja väär tegudemenetlemisel kaasa samade tege vustekäimalükkamisele maa paranduse valdkonnas.Maaparandajate kogemusedGIS-süsteemide väljaarendamiselloovad jällegi eeldused vastava sisuliseksarendustööks PMA ülejäänudvaldkondades.Uude ametisse koondati liidetavateasutuste juhtimis- ja haldusfunktsioonid,riigihangete korraldamine ning eelarvejafinantskontroll, raamatupidaminepersonalitöö. Ühtselt hakati haldamatugiteenuseid, samuti ameti valdusesolevat riigivara. Ametis tekib terviklik jatsentraalne süsteem täiend- ja ümberõppekorraldamiseks.Põllumajandusamet asub aadressil:Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa;e-post: pma@pma.agri.ee

36EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSMuuseumid propageerivad maaeluMuuseumid ei ole enam ammuainult vanavara kogumise kohad,vaid aktiivsed ajalooseletajad ningseltsielu keskused.Põllumajandusministeeriumihaldusalas tegutseb kolm muuseumi:Eesti Põllumajandusmuuseum ÜlenurmelTartumaal, C. R. JakobsoniTalumuuseum Kurgjal Pärnumaalja Eesti Piimamuuseum ImaveresJärvamaal.Põllumajandusmuuseumide roll onaidata meeles pidada meie juuri,säilitada põllumajanduse head mainetning tuua esile põllumajanduse olulistkohta ühiskonnas. Suurt rõhku pannaksetalletatu avalikule eksponeerimisele,maakultuuri ja -elukaadi tutvustamiselening maaerialade populariseerimisele.Muuseumide tegevus on suunatuderine vatele sihtgruppidele: vanadele janoortele, meestele ja naistele, erinevateerialade esindajatele. Olulise osamoodus tab töö noortega – ekspositsioonidetutvustamise kõrval peetakseoluliseks erinevaid õpitube, kus lapsedja noored saavad proovida erinevaidmaatöid.Kõikide nimetatud muuseumide eks positsioonidon oma olemuselt kultuuriloolised,andes külastajatele üle vaatemaaga seotud traditsioonidest jakommetest, aga ka inimestest, kes onerinevatel aegadel olnud arvamusliidridja seeläbi mõjutanud Eesti rahva ja riigikäekäiku.Eesti Põllumajandusmuuseumis onnäiteks rukki ja rukkileiva programm,mille eesmärk on kujundada ja väärtustadaleiva osa eestlaste kultuuritraditsioonidesning tutvustada külastajateletervisliku toitumise aluseid, samutirukkileiba ja leivatooteid kui Eesti ühtPõllumajandusmuuseumid aitavad meeles pidada meie juuri.Vaade Eesti Põllumajandusmuuseumist Ülenurmel.olulisemat rahvustoitu. Põllumajanduseja maaelu arengust annab ülevaatepüsi ekspositsioon, mille eripäraks ontänapäevase tehnika kasutamine põllumajanduseja maaelu arengu tutvustamiselmuinasajast tänapäevani.Eesti Piimandusmuuseum korraldabkoostöös Põllumajandusministeeriumi,Eesti Piimaliidu ning piimatootjateja -käitlejatega Piimapäeva, mille eesmärkon tutvustada elanikkonnale kodumaiseidpiimatooteid ning propageeridakodumaise piimatootmise ja töötlemisevajalikkust selleks, et jäädes oma näolisekskultuurrahvaks.Erinevaid talutöid tutvustavadharidusprogrammid on töötatud väljaC. R. Jakobsoni Talumuuseumis, näiteks“Sügis talus“, aga ka jõulude- ja vastlateteemalisedprogrammid. Kurgjal asuvastalumuuseumis tegutseb talukultuurikool, mis on mõeldud peredele – sealtoimu vad erinevad töötoad ning õpetataksetalueluks vajalikke oskusi.

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSPõllumajandusministeeriumivalitsemisala visioon ja missioon37Põllumajandusministeeriumivalitsemisalapõhitegevusvaldkonnad:Toiduohutus, taimetervis, loomadeheaolu ja tervishoid; maaelu,põllumajandus ja toiduainetööstus;kalandus; teadus ja arendus.Põllumajandusministeeriumivalitsemisala visioon:Eestis on elujõulinekonkurentsivõimelise põllu- jakalamajandusega maapiirkond, mistagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu.Põllumajandusministeeriumivalitsemisala missioon:Tagame konkurentsivõimelisepõllumajandus- ja kalandussektori ningaitame kaasa maapiirkondade arengule!

EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSPõllumajandusministeeriumi ningvalitsemis- ja haldusala kontaktid39PõllumajandusministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 TallinnTelefon 625 6101Faks 625 6200E-post pm@agri.eewww.agri.eePõllumajanduse Registrite jaInformatsiooni AmetNarva mnt 3, 51009 TartuTelefon 737 1200Faks 737 1291E-post pria@pria.eewww.pria.eeVeterinaar- ja ToiduametVäike-Paala 3, 11415 TallinnTelefon 605 1710Faks 621 1441E-post vet@vet.agri.eewww.vet.agri.eePõllumajandusametTeaduse 2, Saku, 75501 HarjumaaTelefon 671 2602Faks 671 2604E-post pma@pma.agri.eewww.pma.agri.eePõllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku, 75501 HarjumaaTelefon 672 9137Faks 672 9149E-post info@pmk.agri.eewww.pmk.agri.eeJõudluskontrolli KeskusKreutzwaldi 48A, 50094 TartuTelefon 738 7700Faks 738 7702E-post keskus@jkkeskus.eewww.jkkeskus.eeVeterinaar- ja ToidulaboratooriumKreutzwaldi 30, 51006 TartuTelefon 738 6100Faks 738 6102E-post info@vetlab.eewww.vetlab.eeMaamajanduse InfokeskusJäneda, Tapa vald, 73602 Lääne-VirumaaTelefon 384 9700Faks 384 9701E-post info@maainfo.eewww.maainfo.eeEesti Maaviljeluse InstituutTeaduse 13, Saku, 75501 HarjumaaTelefon 671 1542E-post info@eria.eewww.eria.eeJõgeva Sordiaretuse InstituutJ. Aamisepa 1, Jõgeva alevik, 48309JõgevamaaTelefon 776 6901Faks 776 6902E-post jogeva@jpbi.eewww.sordiaretus.eeEesti PõllumajandusmuuseumPargi 4, Ülenurme vald, 61714 TartumaaTelefon 738 3810Faks 738 3811E-post epm@epm.eewww.epm.eeEesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere, 72401 JärvamaaTelefon/Faks 389 7533E-post info@piimandusmuuseum.eewww.piimandusmuuseum.eeCarl Robert Jakobsoni TalumuuseumKurgja, Vändra vald, 87612 PärnumaaTelefon/Faks 445 8171E-post info@kurgja.eewww.kurgja.ee

40EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSPÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI STRUKTUURMinistri nõunikudMinisterMinisteeriumi nõunikudKantslerSiseauditi osakondMAAELU- JA KALANDUS-POLIITIKAASEKANTSLERPÕLLUMAJANDUS-JA KAUBANDUS-POLIITIKA ASEKANTSLERTOIDUOHUTUSEASEKANTSLERVÄLISSUHETE JA ARENDUSEASEKANTSLERMaaeluarenguosakandKalamajandusosakandPõllumajandusturukorraldamiseosakondKaubanduseja põllumajandussaadusitöötlevatööstuseosakondToidu- javeterinaarosakondTaimeterviseosakondVälissuheteja eurokoordinatsiooniosakondTeadusjaarendusosakondHaldusosakondFinantsosakondPersonaliosakondAvalikesuheteosakondÕigusosakondMaaparandusejamaakasutusebürooKalandusearengubürooLoomakasvatussaadustebürooKaubanduseja alkoholiturukorraldusebürooToidujärelevalvebürooTaimsematerjalibürooEurokoordinatsioonibürooAsjaajamis-jateenindusbürooVälisvahenditebürooPõllu -majanduskeskkonnabürooTurukorraldusejakaubandusebürooTaimekasvatussaadustebürooTuruarendamisebürooToiduohutusebürooTaimekaitsebürooVälissuhetebürooInformaatikabürooRaamatupidamisbürooMaaettevõtlusebürooKalapüügikorralduseja andmeteanalüüsibürooPõllumajandusetulupoliitikabürooToiduhügieenibürooMahepõllumajandusebürooRiigivarahaldamisebürooKohalikualgatuse jaelukeskkonnabürooLoomatervisebürooLoomakaitseja põllumajandusloomadearetuse büroo