Põllumajandus, maaelu, kalandus 2010 - Põllumajandusministeerium

18EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSKeskkond köidab üha enamMuldade erosioon on suuremaks probleemiksLõuna-Eestis. Erosioonitundlikemuldadega piirkondades kasutataksemaid peamiselt püsirohumaadena ningmuldade kaitse seisukohalt on see õige.Aastakümneid oli Eestis kõrgel tasemelmuldade agrokeemiline seire ja väetistarbekaartidekoostamine. Eelmisesajandi 90. aastatel see traditsioon katkesning uuesti hakati süstemaatiliseltmullaproove võtma 2000. aastal. Mullaproovidevõtmisel saab teada ka seda,milline on põllumaa happesus. Eestis onhappelisi muldi veidi vähem kui kolmandikkogu põllumaast.Eestis on põllumajanduse arengutpidur danud ka liigniiskus ja soostumine.Olgugi, et siinmail on rajatud kuivendussüsteemeligi 643 000 hektari põllumajandus-ja ligi 677 000 hektari metsamaakuivendamiseks, kannatab suur osamaast ikkagi liigniiskuse all.Palju maaparandussüsteeme rajatisuur majandite ajal ning asuvad nüüderinevate omanike maadel. Drenaažidekorrashoid käib aga üksikutele maaomanikelepahatihti ülejõu. Kuna mitmemaaomaniku maal paiknevate süsteemideuuendamis- ja hooldustöid onmõttekas teha ühiselt, on loodud maaparandusühistud.Kuivendussüsteemidesäilitamiseks ja parandamiseks on olnudvõimalik taotleda ka MAK toetust.Oluline näitaja põllumajandusmaastikeelurikkuse hindamisel on lindude jakimalaste arvukus ning mitmekesisus.Lindudel on põllumajanduses tähtis rollennekõike kahjurputukate hävitajatenanii taimedelt kui loomadelt. Kimalasedon aga väga olulised tolmeldajad –näiteks rapsi puhul aitab tolmeldaminekaasa saagi ühtlasemale valmimiseleja kvaliteedi paranemisele. MitmetesEuroopa riikides on jäänud põldudelelavaid linde järjest vähemaks. Sellepõhjuseks peetakse intensiivset põllumajandustja taimekaitsevahenditerohket kasutamist.Eestis on kokku umbes 120 liiki põllulinde,nendest arvukaim on põldlõoke,keda leidub kõige rohkem Eesti keskosas.Põldlõoke eelistab elupaiganasuuri lagedaid põlde, mida leidub sellespiirkonnas kõige rohkem.Intensiivse põllumajandustoot misekõrval levivad Eestis üha laiemaltloodus sõbralikud mõtte- ja tootmisviisid.Üha enam kogub populaarsust keskkonnasäästlikehk roheline mõtteviis:rohkem kui kümnendiku Eesti põllumajandusmaasthõlmab mahepõllumajanduslikultmajandatav maa;2009. aastal oli mahepõllumajanduseregistris 1278 mahepõllumajanduslikumesinduse, taime- või loomakasvatusegategelevat ettevõtet kokku 102 767hektari maaga. Mahepõllumajandusearengukava 2007−2013 eesmärk onsuurendada 2013. aasta lõpuks mahepõllumajanduslikumaa pinda 120 000hektarini.Mahepõllumajanduslik taimekasvatusaastatel 2003–2013 (hektarit)* pindala mahepõllumajanduse arengukavas42 57346 01659 74273 77081 52887 347102 767103 0002003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2013*Aastateks 2007–2013 kavandatudkeskkonna ja paikkonna säilitamisemeetmed:O Ebasoodsamate piirkondade toetusO Natura 2000 toetus põllumajandusmaaleO Põllumajanduslik keskkonnatoetusO Keskkonnasõbraliku majandamisetoetusO Mahepõllumajandusliku tootmisetoetusO Ohustatud tõugu looma pidamisetoetusO Poollooduslike kooslustehooldamise toetusO Kohalikku sorti taimedekasvatamise toetusO Loomade heaolu: loomadekarjatamise toetusO Vähetootlike investeeringute toetusO Kiviaedade rajamise ja taastamisetoetusO Mitmeliigilise põõsasribaderajamise toetusO Kaitsemetsa rajamise toetuspõllumajandusmaaleO Natura 2000 toetus erametsamaale