Mahemesindus (PDF 534 KB) - Põllumajandusministeerium

M AHEMESINDUS

SISUKORDSissejuhatus...............................................................................................................................................3Mahemesindusega alustamine..........................................................................................................3Mahemesila rajamine ja asukoht.......................................................................................................4Söödad ja söötmine................................................................................................................................6Haigused ja ravi........................................................................................................................................9Mesindusvõtted.................................................................................................................................... 10Mahemesinduse tulevikuväljavaated........................................................................................... 13Õigusaktid............................................................................................................................................... 14Kontaktid..................................................................................................................................................15Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusKaastöö Kalle ToomemaaFotod Kalle Toomemaa, Tõnis TaalTäname Airi Vetemaa, Aili ja Tõnis Taal, Eve Ader, Merit MikkKujundanud Hele Hanson-Penu / TriipTrükitud AS Folger ArtVälja andnud Põllumajandusministeerium 2007

SissejuhatusMesilaste pidamine on inimese ammune tegevus,mis pakub parasjagu füüsilist koormustkehale ja leidmisrõõmu intellektile, seetõttuon seda tegevust alati harrastanud ka paljudarstid, õpetajad, vaimulikud. Mesinduse omapäraon see, et ta pakub rohkem erinevaidsaadusi, kui ükskõik millise teise looma- võitaimeliigi kasvatamine. Need on mesi, õietolm,suir, vaha, taruvaik, mesilasemürk, mesilasematoitepiim. Erinevad mesindussaadusedon enamasti aromaatsed ja tervistavad ningleiavad kasutamist nii toiduaine, toidulisandikui ka ravimina apiteraapias. Nii annab mesindusotsest tulu sellega tegelejatele, kuid võrreldamatultsuuremat tulu annab ta kultuurtaimedetolmeldamise läbi, kindlustades rikkalikudsaagid ja kattes meie toidulaua. Ja loomulikultei saa unustada ka seda tähtsust, mison mesilastel looduses.Mesindussaaduste kvaliteet sõltub paljudestteguritest. Need on keskkonna saastaminetööstus- ja põllumajandusmürkidega (mis kõigerohkem saastavad õietolmu, suira ja taruvaiku),mesilasperede ravi sünteetiliste ravimipreparaatidega,suurte koguste suhkru söötminemeest paljaks röövitud mesilasperedele,mee enneaegne eemaldamine tarudest, laskmatasellel lõplikult küpseda.Sageli arvatakse, et mesindus on juba omaolemuselt ökoloogiline ja mesindussaadusedpuhtad loodussaadused. Ometi pole see alatinii. Ravides mesilasi loodusele võõraste ainetegaja söötes neile suurema toodangu saamiseeesmärgil ohtralt suhkrut, on tulemus sageliotse vastupidine: mesilaste elujõud langeb,väheneb toodang ning langeb mee ja teistemesindussaaduste kvaliteet. Tõeliselt head japuhast mett on tänapäeva tarbijal raske leida.Meil Eestis on siiski veel korjealasid, mis annavadväga hea kvaliteediga mett. Kuid sagelihävitab mee kvaliteedi mesinik ise, kasutadesrikkalikku suhkrusöötmist ja keemilisi ravimeid,mille jäägid jõuavad lõpuks ka tarbijani.Nii on mahemesindus samm loodus- võimesilasesõbraliku mesinduse ja ühtlasi kõrgemakvaliteedi suunas. Ka tarbijad oskavad järjestrohkem mahemett küsida ja on nõus selleeest ka kallimat hinda maksma2006. aastal oli Eestis 14 mahemesinikku.Mahemesindusega alustamineMahe- ehk ökoloogilise mesindusega alustadasoovija peab olema valmis täitma mahepõllumajandusenõudeid. Kui tootjal on ühespiirkonnas mitu mesindusüksust, tuleb mahepõllumajandusenõudeid hakata järgima neiskõigis.Järelevalveasutuse, Taimetoodangu Inspektsiooni(TTI) maakonnabüroole tuleb esitadaettevõtte tunnustamise taotlus koos nõutuddokumentidega. Enne taotluse esitamist tulebmaksta riigilõiv järelevalvetoimingute eest.Tunnustamisega seotud nõuded ja dokumendidvt TTI veebilehel www.plant.agri.ee (Valdkonnad> Mahepõllumajandus).Ettevõtte tunnustamiseks mahepõllumajanduslikumesinduse valdkonnas tuleb näidatamesilasperede arv, kirjeldada mesilastepidamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi;mesilagrupi asukoha ja korjeala kohta tulebesitada kaardimaterjal (mõõtkavaga vähemalt1:10 000), millele on märgitud mesilasperedeasukoht, põllud, metsad, lähimad saasteallikad(kui neid on) jne. Taotleja ettevõttes tehakseesmane kontroll ja tehakse otsus ettevõtte3

tunnustamise või tunnustamisest keeldumisekohta. Tunnustatud tootjaid kontrollitaksevähemalt üks kord aastas. Igal tunnustamiselejärgneval aastal tuleb esitada andmed muudatustening eelmise aasta toodangukogustekohta. Järelevalve eest tuleb igal aastal tasudariigilõiv.Dokumentide esitamise päevast algab üheaasta pikkune üleminekuaeg mahemesindusele.Üleminekuajal peab järgima mahemesindusenõudeid, kuid oma toodangut veel mahemärgistatultmüüa ei saa.Mahemesinik peab pidama järgnevate toimingutearvestust ja säilitama neid tõendavaiddokumente:1) andmed ettevõttesse toodud saaduse jatoote, sööda, veterinaarravimi, puhastus- jadesinfitseerimisaine ning muu sellesarnasenimetuse, koguse, toomise päeva, tootmisekoha, tootja ja turustaja kohta ning mesilasperedeja mesilasemade puhul ka andmednende tõu, päritolu ja toomise päeva,mesilasperede ja mesilasemade arvu kohta;2) andmed ettevõttes toodetud saaduse jatoote, sealhulgas mee, mesilasvaha, taruvaigu,õietolmu, suira, mesilasema toitepiimaja muu sellesarnase nimetuse, koguse jatootmise aja ning mahepõllumajanduslikusmesinduses kasutatavate korjealade kohta;3) andmed punktides 1 ja 2 nimetatud saadusteja toodete ning mesilasperede lisasöötmisekohta mesilasperede kaupa ningandmed sööda liigi, päritolu, söötmisepäeva ja sööda koguse ning mesilasvaha jakärjepõhjade päritolu kohta;4) andmed ettevõttest turustatud saaduse jatoote tootmise aja ja koha kohta ning mesilastepuhul ka andmed mesilasemade ja-perede arvu ja tõu, saaja, turustamise päevaja koha kohta;5) andmed tehtud veterinaartoimingute kohtamesilasperede kaupa, nagu andmeddiagnoosi, veterinaarraviks kasutatud ravimiliigi ja nimetuse, ravitud mesilasperedekohta, andmed veterinaarravi alustamise jalõpetamise päeva, ravimeetodi, veterinaarravimikoguse, veterinaararsti kontaktandmeteja toodangu müügiks ravimi tootjakehtestatud keeluaja kohta;6) andmed ettevõtte põllumassiivide kaardileja vajaduse korral ortofoto väljatrükile kantudmesilagrupi asukoha ja tarude märgistusekohta;7) andmed pesakorpuste ja kärgede eemaldamise,meevurritamistoimingute ja mesindussaadustening kärgede hoiustamisekohta.Nii põhjalik aruandlus võib esmalugemiselmesiniku mahetootmisest eemale peletada.Tegelikkuses pole aga asi kuigi keeruline. Arvestustvõib pidada vabas vormis ja iga mesiniktegelikult ju iseenda jaoks neid andmeidka fikseerib, samuti on tal nagunii olemas raamatupidamine.Nõusolekuküsimisi järelevalveasutuselt onvähe, sest need tulenevad erandjuhtumitest,mis tegelikus mesinduses tõesti harva esinevad.Oskaja mesinik, seda enam mahemesinik,ei pea sisse ostma mesilasperesid, emasid,mett, vaha jne.4

Mesilased on teostanud emavaliku, nad eelistavad esimeses puuris olevat emaMahemesila rajamine ja asukohtMesinduses kestab mahepõllumajanduseleüleminekuaeg üks aasta. Selle kestel rakendataksemesilas mahemesinduse töövõtteidja vahetatakse kasutuselolev vaha mahevahavastu. Kui seda ei ole kohe võimalik teha, võibüleminekuajal TTI nõusolekul kasutada kakaanetisvaha.Mesilastõugudest on soovitatud pidada kohalikeleoludele enam kohastunud ja haigustelerohkem vastupidavamaid Euroopa tõuge.Perede arvu mesilas suurendatakse eelkõigeoma mahemesilast pärit või teisest mahemesilastsissetoodud sülemite ja kunstperedega.Kui märgatav osa mesilastest hävib mesilastehaiguste või muude õnnetuste tõttu ningmahemesilasi pole saada, võib TTI nõusolekultuua perede arvu taastamiseks mesilasi sissetavamesilast, kuid siis rakendub nende suhtesuus üheaastane üleminekuaeg ja alles sellelõppedes saab mesindussaaduste müügi juureskasutada mahemärki.Kui mesila uuendamiseks tuuakse sisse aastaskuni 10% uusi mesilasi mittemahemesilast janad paigutatakse mahemesilast pärit kärgedeleja kärjepõhjadele, siis üleminekuaega eirakendata.Mesilaspered peavad paiknema puhtas keskkonnas.See tähendab, et mesila lähiümbruses(3 km raadiuses), mesilaste korjeulatuses,on põhilised korjetaimed kas looduslikudvõi mahepõllumajanduslikud või taimed,5

Sülem siseneb kastist tarrumida pole töödeldud agrokemikaalidega. Seetähendab, et kui 3 km raadiuses paiknevad tavapõllud,mida pestitsiididega pritsitakse, siismahemesindusega tegeleda ei saa. Samutiei või selles piirkonnas kasvada geneetiliseltmuundatud taimed. Mesila peab olema piisavaltkaugel suurematest saasteallikatest, nagulinnad, tööstuspiirkonnad, intensiivse liiklusegamaanteed, prügilad, jäätmepõletuskohad.See nõue ei kehti mesilasperede talvitumiseajal, sest siis mesilased tarust välja ei lenda jakorjel ei käi.Tarud ja kärjeraamid peavad olema valmistatudpõhiliselt looduslikust materjalist, seegapuidust, õlgedest, savist, korgist. Mesila tööruumidelespetsiaalseid nõudeid pole, siinkehtivad üldised toiduainete töötlemise nõuded.Meekäitlusinventar peab olema roostevaba,tööruumides peab olema soe ja külmvesi ning seinad, põrandad ja teised pinnadpeavad olema kergesti puhastatavad.Mesindusinventari võib töödelda üksnes määruse(EMÜ) nr 2092/91 II lisa osades B ja E loetletudtoodetega. Desoainetest on mahemesilaslubatud kaalium- ja naatriumseep, lubjapiim,lubi, kustutamata lubi, naatriumhüpokloriit,naatriumhüdroksiid (seebikivi), kaaliumhüdroksiid,vesinikperoksiid, alkohol, formaldehüüd,naatriumkarbonaat, sidrunhape,peräädikhape, sipelghape, piimhape, oblikhape,äädikhape, looduslikud taimeessentsid.Lubatud on ka füüsikaline töötlemine näiteksauru või lahtise tulega.6

Mesilaste pesaehitus ümmarguses õõnes, vaade altSöödad ja söötmineMesilastele tuleb ületalvitumiseks jätta piisavadmee- ja suiravarud. Põhjendatud vajaduselvõib korjeaja lõppedes kasutada ka lisasöötmist,kasutades eelkõige oma mesila mahemettja -suira, kuid vajadusel võib TTI andanõusoleku ka mahesuhkru või -melassigasöötmiseks. Lisasööta võib anda ainult ajavahemikulpärast viimast meesaaki kuni viisteistpäeva enne järgmise korjeaja algust.Vähesel hulgal suhkru söötmine on õigustatud,sest see aitab vähendada looduslikustalvesöödas leiduda võiva lehe- ja kanarbikumeekahjulikku toimet mesilastele. Söödetavasuhkru kogus ei tohiks aga ületada piiri,kus see hakkab mesilasperele kahjulikku toimetavaldama. Kindlaks on tehtud, et mesilas-peret ei kahjusta see, kui talle söödetaksesügisel kuni 0,5 kg suhkrut iga mesilastega kaetudkärjetänava kohta, seega vastavalt pere tugevusele3–6 kg. Erandjuhtudel, nagu rikkaliklehemee korje, tuleks rohkem mett välja võttaja sööta kuni 10 kg suhkrut pere kohta.Nõue jätta mesilastele talveks naturaalnemesi on väga tähtis. Loodus on valmistanudmesilastele esialgse toidu õienektari näol.Nektar koosneb kolmest põhilisest suhkrust –glükoosist, fruktoosist, sahharoosist, väheselmääral ka teistest suhkrutest. Lisaks suhkruteleleidub nektaris kümneid teisi aineid, nagueeterlikke õlisid, proteiine, dekstriine, vitamiine,mineraalaineid, õietolmu jt. Lisaks selleleon nektar bakteritsiidsete omadustega.7

Sülem siseneb, keskel mesilasemaNiisugusest rikkaliku koostisega algainest valmistavadmesilased veelgi rikkalikuma koostiseganaturaalse mee. Ja nii on see olnud miljoneidaastaid. 20. sajandil laialt levima hakanud“suhkrumesindus” hakkas eirama seda,mis loodus oli ammu paika pannud, ja kuulutas,et kogu nektari poolt pakutava rikkusevõib vabalt asendada üheainsa imelise aine –sahharoosiga. Pealegi jätvat see vähe seedejääkeja vähendavat seega oluliselt tagasooletäitumust talvel ja parandavat seeläbi mesilasperedetalvitumist. Tõepoolest, mõned katsedon seda kinnitanud. Kuid teised katsed japaljude mesinike praktika räägib muust: suhkruliigsöötmine viib järgmisel aastal meesaagivähenemisele ja mee kvaliteedi langusele. Pärasttalvitumist ühekülgsel suhkrumeel ei olemesilased enam nii energilised ja eluvõimelised,kui talvitudes looduse poolt neile määratudnaturaalsetel söötadel.Rikkalikul suhkrusöötmisel on veel ka see oht,et talvel ja kevadel söömata jäänud suhkrumesivõib sattuda järgmisel hooajal väljavurritatavamee hulka. On selge, et mee tarbijadseda ei soovi.Mesilaste valgusöötadest on mahemesinduseslubatud vaid suir ja õietolm. Suir on kahtlematamesilaste jaoks hindamatu väärtusegasööt, mida ei asenda mitte mingisugusedkunstlikud, isegi õietolmu baasil valmistatudsöödad. Suirakärgi jäetakse peresse sisse sügisel,kuid neid võib anda ka kevadel valgupuuduseleevendamiseks. Eelnevalt tuleb meesuirakärjedsoojas ruumis (30°C) üles soojendada,külmade kärgede andmine kevadel8

Sülem on asunud elama kahe ukse vahelisse ruumi(väline uks on lahti) ja on alustanud loomulikku pesaehitusthaudme kõrvale võib põhjustada haudmemädanikku.Suirakärgi ei tohiks paigutada ühestperest teise, veelgi vähem ühest mesilagrupistteise. Praegusel ajal, mil mesilates levibohtlik seenhaigus lubihaue, võivad suirakärjedolla ohtlikud. Kärgedes olevas vanas suirasvõivad tekkida muutused ja tema loomulikbakterite tasakaal võib saada häiritud, mistõttuseal leiduvad lubihaudme eosed võivadmuutuda patogeenseiks.Haigused ja raviHaiguste ennetamiseks mahemesilas peab mesinikpidama kohalikes ilmastikutingimustesparemini kohastunud mesilastõuge, korrapäraseltasendama vanad mesilasemad uuteganing järjepidevalt kontrollima lesehaudme seisukorda,et varakult avastada haudmehaigusi.Et mesilaspere hoogsalt areneks ja terve püsiks,tuleb jälgida, et tarus oleks piisav meejasuiravaru, võimaliku haigusetekitajate hulgavähendamiseks tuleb kärgi korrapäraseltuuendada ning tarusid, seadmeid ja inventaridesinfitseerida. Kõik need reeglid kehtivadka tavamesinduses. Peamine erinevus seisnebselles, et mahemesinduses ei tohi haigusteennetamiseks kasutada keemiliselt sünteesitudallopaatilisi veterinaarravimeid ega antibiootikume.Kui mingi haiguse tõttu tekib pere hävimiseoht, võib veterinaararsti järelevalve all ravidatavapäraste mesinduses kasutatavate allopaatilisteveterinaarravimitega ja antibiootikumidega.Selleks tuleb haiged pered paigutada mahemesilasteemal asuvasse isolaatormesilasse.9

Terve töölishaue. Keskel on tumedam osa – peagi väljuvad mesilasedRavi lõppedes asendatakse ravitud peredesolev vaha (kärjed) puhta, mahedalt toodetudvahaga (kärgedega) ja ravitud peredel algabuus üleminekuaeg. Veterinaarravimite kasutamiseüksikasjad tuleb registreerida ning sellesttuleb teavitada TTI-d.Varroatoosi ravil on lubatud kasutada sipelghapet,piimhapet, äädikhapet, oblikhapet,mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit,aga samuti lesehaudme väljalõikamist ja hävitamist.Kuigi mesilaste haiguste raviks soovitataksekasutada eelkõige pehmeid ja looduslikkevahendeid nagu homöopaatilised ja taimravimid,on edusammud selles vallas kasinad jasoovitusi on raske anda.Keemiliste raviainete (nagu apistani) jäägidmees ja vahas on muutunud tänapäeval suureksprobleemiks ja keegi ei tea nende pikemaidjärelmõjusid. Seega peaks mahemesiniksuutma mesilaste heaolu arvestava tootmissüsteemigaennetada haigusi ja nii vältida vajadustveterinaarravi järele.MesindusvõttedMahemesinduse nõuetes on nimetatud teatudtöövõtted, mida ei tohi rakendada. Meevõtmiselon keelatud kasutada keemilisi repellentevõi hävitada selle juures mesilasi. Mesilastesurmamine pärast meevõtmist või selleajal oli levinud siiski varasematel aegadel, tänapäevalei tehta seda ka tavamesinduses.10

Mesitarud metsasLesehaudme hävitamine on lubatud vaid võitlusesvarroalestaga, mitte aga leskede arvuvähendamiseks peres, nagu tavamesinduseson vahel soovitatud. Niisugune tegevus tekitabmesilastele stressi.Mee vurritamisel ei tohi kasutada lesehauet sisaldavaidkärgi, soovitatav pole kasutada töölishaudmegakärgi. Mesilasemal on keelatudtiibade kärpimine (sülemi väljalennu vältimiseks).Vana mesilasema surmamine on lubatud üksnesselle asendamisel uuega. Mesilaspere kuiterviku elujõu ja tervise huvides tuleb sedamõnikord teha, kasvõi pere resistentsuse suurendamiseks,inbriidingu vältimiseks või mõnedepärilike puuduste kõrvaldamiseks.Sülemlemist võib ennetada, st hoida peretvõimalikult pikka aega kasvufaasis ning moodustadakunstperesid, st võtta mesilasperedestuute perede moodustamiseks hauet janoori mesilasi. Kuid kui pere on juba läinudsülemlemismeeleollu ja ehitab sülemikuppe,ei tohiks seda loomulikku paljunemisprotsessivägivallameetoditega takistada ega katkestada.See on perele kui tervikule valulik protsess.Sülemlemismeeleollu sattunud pere sülemlemisevältimise meetodid on enamasti kahjulikud– nad viivad mesilaste elujõu järsulelangusele või lükkavad sülemlemise edasi hilisemaleajale, isegi peakorjeajale, mis on sellekskõige ebasobivam aeg. On kasutatud lausaäärmuslikke vahendeid, nagu kogu haudmeeemaldamine koos noorte mesilastega,11

Sülemleminekupule pealelend ja regulaarne emakuppudeväljamurdmine. Niisugused võtted lõhuvadpere terviklikkust ja kui need kestavad pikemataega, viib see perede mandumisele, mesilasedlangevad apaatiasse ja ilmutavad agressiivsustoma ema suhtes. Sellised mesilasedon haigustele vastuvõtlikumad ja töötavadhalvasti õitel. Kirjeldatud meetodite efektiivsussülemlemise ärahoidmisel jääb aga ikkagikahtlaseks. Isegi kunstperede tegemine (kuigiseda peetakse üheks mõjusamaks ennetusmeetodiks),mille käigus eemaldatakse kuni50% hauet, vähendab tegelikku sülemlemistvaid kaks korda. Samas aga vähendab see oluliseltpere tugevust ja tootlikkust.Kõige sobivamaks sülemlemise ennetamiseviisiks on osutunud tugevate perede poolitamineehk poolde-lendu jaotamine. Siin saavadmõlemad pooled ligikaudu võrdse hulgamesilasi, hauet ja söödavarusid ning üks poolkasvatab endale uue ema või antakse talleema või emakupp. Niimoodi kaheks jagatudpere tootlikkus ei lange, kuid tulemus on ikkagisama, mis kõigil jagamismeetoditel: ühestperest saab kaks, ehk seesama, mida oleksandnud ka loomulik sülemlemine.Loomulik sülemlemine toob mesinikule kaasasuurel hulgal lisatööd ja muid ebameeldivusi,lisaks püsib alati perede äralennuvõimalus.Kuid teisalt annab sülemlemine12

perele uut energiat. Ta on suutnud teostadaoma tahet ja pärast sülemlemist asub niisülem kui ka vanasse tarru jäänud põhipere(pärast noore ema paarumist) erakordselt suureenergiaga tööle. Pere uuenenud aktiivsusja sülemlemisega kaasaskäiv haudmekatkestusmõjuvad soodsalt haudme tervisele. Nii eiole tugevate ja tervete perede ühekordses sülemlemisesmitte midagi ebatavalist ja hirmuäratavat.Probleemiks on perede jätkuv, teiseja kolmanda sülemi heitmine (mis ju ka sagelijuhtub), mis nõrgestab peresid niivõrd, et nadoleksid looduslikes tingimustes näljasurmalemääratud. Paljud mesinikud ei näe siin probleemi,sest pärast sülemlemist jätavad nadperele vaid üheainsa emakupu, parima, nagunad ise arvavad. Kuid selge on ju see, et inimeneei oska mitte kuidagi parimat emakuppuvälja valida. Mitte igast emakupust ei väljuema, esineb ka emanukkude hukkumist kuppudes,samuti võib sülemlemispalavikus olevpere heita ka teise sülemi koos ainsa kupustväljunud noore emaga. Kahel viimasel juhulon sülemlenud pere inimese vahelesegamisetõttu hukkumisele määratud (kui teda ei kontrollitaja ei abistata).Paljud mahemesinduses lubatud töövõtted eierine oluliselt tavamesinduse omadest. Võib kasutadakunstlikku sülemlemist, perede kunstlikkujagamist, kunstlikku emadekasvatust, peredekokkuühendamist, emalahutusvõresid.Mahepõllumajanduse nõuded ei reguleerikaugeltki igat sammu, mida mesilas tehakse.Nii näiteks pole keelatud mesilasemadekunstlik seemendamine, kuigi öeldakse, etmahepõllumajanduslikult peetava looma tiinestaminepeab toimuma eelkõige loomulikupaaritamise teel.Mesinik peab mesilas toimetama võimalikultmesilasesõbralikult. Siia kuuluvad kindlastinäiteks võimalikult harvad pesa avamised (igaperesse „sissemurdmine” on trauma ja häiribpere arengut) ja läbivaatustest hoiduminekülma ilmaga.Probleeme on mesilaste transpordiga ja nendepidamisega paviljonis, mille kohta samutipuuduvad soovitused. Hulk lahtisi probleemeon seotud mesilasemade kasvatusega, nendepaarumisega ja vahetamisega. Jätkuvalt valmistabpaljudele mesinikele probleeme mesilastetalvitumine, tuues kaasa ületalvitunudmesilaste organismi kurnatuse, rohke talvelangetisetekke, liigniiskuse tarus ja haigestumisenosematoosi. Kõik see viib mesilaste elujõujärsule langusele ja mesilasperede nõrgenemiseletalvel ja kevadel. Selge pole ka see,milline peaks olema mesilastele elamisekshästisobiv taru (eriti talvel), ja samas veel niisugune,mis poleks ka mesinikule kaasutamiseksliialt ebamugav.Mahemesinduse tulevikuväljavaatedMahemesindus, nagu igasugune mahe- võibiodünaamiline tootmine on eelkõige mõtlemisviis,mis austab elusolendi elujõudu, tervistja heaolu ning otsib ja rakendab võimalikkemeetmeid selle tagamiseks. See on koostööloodusega, mille tulemusel sünnibki kõrgemakvaliteediga ja tervislikum saadus. Mahemesindusenõuded on tänapäeval veel valdavalttarbijakesksed, peatähelepanu on suunatudsellele, et tarbija lauale jõudev mesi jateised saadused oleksid maksimaalselt kvaliteetsedja puhtad. Vähem tegeldakse mesilaseja tema probleemidega.13

Mahetootmine areneb aga edasi ja nõuded võivadmuutuda. See, mis täna on lubatud, võibhomme olla mittelubatud. Ja vastupidi. Praegusedmahemesinduse probleemid leiavad tõenäoliseltlahenduse ja mahemesindus arenebveelgi loodusesõbralikumaks, kui loobutaksetehnoloogilistest võtetest, mis ahistavad mesilastevaba tahet ja kahjustavad nende elujõudu,sünnib uus tase ja väheneb mesiniku tööoperatsioonidehulk. See kõik suurendab mesindussaadustekvaliteeti ja annab neile veelgi enam tervendavaidomadusi.Mahemesinikud hindavad kõrgelt neid väärtusi,mida pakub vägivallatu koostöö, isegi siis, kuisee on vahel ebarentaabel: puhas, õite aroomistküllastunud õhk, looduse ilu, taru avamisel väljavoogav mee-, vaha-, õietolmu- ja taruvaigu lõhnadegaküllastunud eriliselt meeldiv tarulõhn,aromaatsed ja tervistavad mesindussaadused,vaikus mesilas, mida täiendab meeldiv ja rahustavmesilaste sumin. Sellele lisandub rõõm mesilasteelujõulise ja hoogsa kevadise arengu üle,mis on osake kogu looduse ühtsest ja igavesestringkäigust. Loodusega rahus elav mesinik imetleblõpmatult seda tundmatut väge, mis mesilasijuhib ja seda indu, millega nad täidavad omakõrget ülesannet selles maailmas. „Nad panevadmeid mõistma looduse heade aegade seesmisihääli. Kes neid on tundnud ja armastanud,sellele näib suvi ilma mesilasteta niisama kurbja puudulik kui suvi ilma lindude ja lilledeta.“(M. Maeterlinck)ÕigusaktidMahepõllumajandust reguleerivad EuroopaLiidu mahepõllumajanduse määrus 2092/91ja sellega seonduvad õigusaktid ning EestiMahepõllumajanduse seadus ja sellega seonduvadmäärused.Euroopa Liidu mahepõllumajandusemäärus: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91,24. juuni 1991, põllumajandustoodete mahepõllundustootmisening põllumajandustoodeteja toiduainete puhul sellele viitavatemärgiste kohtaAlates 1. jaanuarist 2009 rakendub uus ELi mahepõllumajandusemäärus (EÜ) nr 834/2007,28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmisening mahepõllumajanduslike toodetemärgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91kehtetuks tunnistamise kohta.Viited Euroopa Liidu määrusele, seda täiendavateleõigusaktidele ja Eesti õigusaktidelening muud mahepõllumajanduse alast infotleiab Põllumajandusministeeriumi koduleheküljeltwww.agri.ee (Põhivaldkonnad > Taimetervis> Mahepõllumajandus) ja TaimetoodanguInspektsiooni koduleheküljelt www.plant.agri.ee (Valdkonnad > Mahepõllumajandus).14

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537e-post: mahe@agri.eewww.agri.eeTaimetoodangu Inspektsioon (TTI)Mahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: plant@plant.agri.eewww.plant.agri.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comÖkoloogiliste Tehnoloogiate KeskusTel: 742 2051e-post: merit@ceet.eewww.ceet.eeEesti Biodünaamika ÜhingTel: 514 8842e-post: karin@leho.eeKalle ToomemaaTel: 525 6808e-post: ktoomemaa@yahoo.comSoovitatav kirjandus:Matthias K. Thun. Mahemesindus.Mesilaste pidamine kosmiliste rütmide järgi.www.mesindus.ee