Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (PDF 548 ...

MahepõllumajanduslikTERAVILJA- JA ÕLIKULTUURIDE KASVATUS

SisukordSissejuhatus............................................................................................................................................ 3Üleminek maheviljelusele....................................................................................................................... 3Peamised maheviljeluse nõuded............................................................................................................. 4Teraviljade ja õlikultuuride kasvatamine.................................................................................................. 5Oder............................................................................................................................................. 5Kaer.............................................................................................................................................. 8Talirukis.......................................................................................................................................11Talinisu....................................................................................................................................... 14Suvinisu.......................................................................................................................................17Tatar........................................................................................................................................... 20Suviraps.......................................................................................................................................21Talirüps....................................................................................................................................... 24Alternatiivsed tehnoloogiad teraviljakasvatuses.................................................................................... 28Töötlemine ja turustamine.................................................................................................................... 28Märgistamine....................................................................................................................................... 28Peamised õigusaktid............................................................................................................................ 30Kontaktid..............................................................................................................................................31Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku teraviljajaõlikultuuride kasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade maheviljelusepõhimõtetest ja peamistest nõuetest ning kirjeldatakse levinumate kultuuride kasvatust lähemalt.NB! Nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Põllumajandusministeeriumija Põllumajandusameti veebilehelt.Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahe@agri.ee.Kolmas, parandatud ja täiendatud trükk.Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse SihtasutusKoostajad Ilmar Tamm, Anne Ingver, Reine Koppel, Ilme Tupits, Lea Narits, Ülle Tamm, Margo Mansberg,Airi Vetemaa, Karli SeppTäname: Eve AderFotod: Airi Vetemaa, Ilmar Tamm, Lea Narits, Kaja KeskülaKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükitud: AS EcoprintVälja andnud Põllumajandusministeerium, 2011ISBN 978–9949–462–41–4 (trükis)ISBN 978–9949–462–42–1 (võrguväljaanne)| Trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint

SissejuhatusMahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidliktootmisviis, mis põhineb tasakaalustatudaineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel.Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaaniliseaine rikkal mullal ning sobival külvikorral. Sünteetilisitaimekaitsevahendeid ei kasutata ningväetamine põhineb orgaanilistel väetistel. Vajaduselon lubatud teatavad mineraalsed looduslikkupäritolu väetised. Taime kasvatusettevõttes,kus sõnnikut ei toodeta, tuleks seda võimaluselsiiski hankida ja põldudele anda, sest ainult haljasväetistekasutamisest ei piisa, et saada suuremaidsaake ja vältida mulla toiteelementide sisaldusevähenemist. Umbrohutõrjes on oluline rollmehaanilistel võtetel.Mahetootja peab oma tegevusi hästi planeerima,rakendama taimekahjustajate levikut ennetavaidtõrjevõtteid ja hoidma taimetoitaineid ringluses.Mahepõllumajanduslik teraviljakasvatus on Eestisviimastel aastatel kiiresti laienenud. Teraviljadekasvupind mahetootmises oli 2008. a 11 721,2009. a 16 279 ja 2010. a 19 271 ha. Õlikultuurekasvatatakse palju väiksemal pinnal, kuid ka seetootmissuund näitab kiiret kasvu: rapsi ja rüpsipind oli 2008. a 237, 2009. a 384 ja 2010. a 1477ha. Muid õlikultuure (tuder, lina, kanep) kasvatatakseväga vähe. Tootmise laiendamist on stimuleerinudnii ekspordivõimaluste laienemine kui kasisenõudluse kasv. Mõnevõrra on aga probleemikstoiduvilja kvaliteedi saavutamine.Maheteraviljakasvatuse teemal tehakse Eestis kateadusuuringuid. Jõgeva Sordiaretuse Instituuton uurinud erinevate sortide sobivust mahetootmissening Põllumajandusuuringute Keskuses,Eesti Maaviljeluse Instituudis ja Eesti Maaüli koolisteostatakse uuringuid mahekülvikorrakatsetes.Uuringute kokkuvõtteid on regulaarselt avaldatudka Mahepõllumajanduse Lehes.Üleminek maheviljeluseleMahepõllumajandusliku taimekasvatusega alustadasoovija peab kõigepealt ennast kurssi viimamahepõllumajandusliku tootmise nõuetega(vt ptk „Peamised õigusaktid“) ja olema valmisneid täitma. Soovitatav on üleminekuplaani tegemiselkasutada nõustaja abi või konsulteeridamõne kogenud mahetootjaga.Seejärel tuleb esitada järelevalveasutuse, Põllumajandusameti(PMA) kohalikule keskusele ettevõttetunnustamise taotlus koos nõutud dokumentidega.Enne taotluse esitamist tuleb makstariigilõiv järelevalvetoimingute eest. Taotluseesitamise aeg on 10. märtsist 10. aprillini. Tunnustamisegaseotud nõuded ja dokumendid leiabPMA veebilehelt www.pma.agri.ee (Valdkonnad> Mahepõllumajandus).Pärast taotluse esitamist tehakse taotleja ettevõttesesmane kontroll ja otsustatakse, kas ettevõtetunnustada või mitte. Tunnustatud tootjaidkontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Igal tunnustamiselejärgneval aastal tuleb esitada andmedmuudatuste ning eelmise aasta toodangukogustekohta. Ka järelevalve eest tuleb igal aastaltasuda riigilõiv.3

Selleks, et toodangut saaks mahepõllumajanduslikunamüüa, peab olema läbitud üleminekuaeg,et vältida mullas leiduda võivate agrokemikaalidekandumist mahesaaki. Üleminekuaeg kestabüldjuhul kaks aastat enne külvi. See tähendab,et mahedana saab märgistada kolmandalaastal, arvates üleminekuaja algusest, koristatudsuvi viljade saagi, kuid samal aastal koristatavadtaliviljade (mis on külvatud üleminekuaja teiselaastal) saak ei ole veel mahe.Maa üleminekuaeg maheviljelusele algab dokumentideesitamise päevast. Üleminekuajal peabjärgima mahepõllumajanduse nõudeid ja saabtaotleda mahepõllumajandusliku tootmise toetust.Kui kasutusse võetakse söötis maa, on võimaliktaotleda üleminekuaja lühendamist. Igajuhtumi puhul teeb PMA vastava otsuse individuaalselt.Lisaks muudele põllumajandustoetustele saavadmahetootjad taotleda mahepõllumajanduslikutootmise toetust. Teraviljade ja õlikultuuridepuhul oli mahetoetus 2011. a 119,2 €/ha.Peamised maheviljeluse nõudedÜleminekul tavatootmiselt mahetootmisele tuleboma tootmissüsteem ümber korraldada, sest tavapäraseidmineraalväetisi ja pestitsiide kasutada eisaa. Väetamiseks, mullaomaduste parandamiseksja taimekaitseks on lubatud peamiselt looduslikkupäritolu ained, mis on loetletud määruse889/2008 I ja II lisas. Lubatud on nt lupjamine looduslikkupäritolu ainetega, väetamine looduslikufosfaadi ja kaaliumsulfaadiga jms. Kasutada võibka tavatootmisest pärit sõnnikut, kui tegu ei oletööstusliku tootmisega.Nii taimetoitainetega varustamiseks kui ka taimekaitselon väga suur roll külvikorral. Mahetootjapeab rakendama liblikõielisi sisaldavat külvikorda,ehk vähemalt ühel rotatsiooni aastal peab kasvatamaliblikõielist kultuuri. Kuigi liblikõielised onka näiteks uba ja hernes, tuleb mahekülvikorraskasvatada haljasväetisena ka liblikõielisi heintaimi,mis tõstavad mulla orgaanilise aine ja lämmastikusisaldust ning parandavad mullastruktuuritunduvalt rohkem kui üheaastased liblikõielisedterakultuurid.Kasutama peab mahepõllumajanduslikult toodetudseemet. Kui maheseemet ei ole turul saada,võib erandina PMA loal kasutada keemiliselt töötlematamittemahepõllumajanduslikku sertifitseeritudseemet. PMA võib anda kõigile kasutajateleüldloa nende liikide või sortide kasutamiseks,mida ei ole kantud PMA veebilehel asuvassemaheseemne andmekogusse. Viimastel aastatelon meie mahetootjad hakanud maheseemnekasvatusegategelema ja saada on olnud kõigilevinumate teraviljade ja rüpsi kodumaist maheseemet.4

Teraviljade ja õlikultuuride kasvatamineOderOder on hästi kohanenud erinevate ilmastikujamullastikutingimustega. Ta on kõige lühemakasvu ajaga teravili. Varajased sordid võivad valmidajuba 80 päevaga, hilised 90–100 päevaga.Otra võib kasvatada enamike kultuuride järel. Headekseelviljadeks on rühvelkultuurid, kaunviljad,herne ja viki segatis, ristik ja teised liblikõielisedheintaimed, põldhein, raps ning rüps. Teraviljaülekaaluga külvikordades sobivad ka talirukis,talinisu ja kaer. Lühikese kasvuaja tõttu saab otrakasvatada katteviljana ristiku ja põldheina allakülvidele,samas on oht, et allakülv kipub madalakasvulisestkatteviljast üle kasvama.Külvikorra näide: oder allakülviga – põldhein –põldhein – talinisu – kaer – hernes – kartul.Sordivalik ja sordidMahepõllumajandusele sobivamad sordid peaksidolema kiire algarenguga, pikema kõrrega javäga hea võrsumisvõimega, et katta mulla pindakiiresti ja konkureerida paremini umbrohtudega.Jõgeva SAI mahekatses (2005–2010) andsid paremaidtulemusi sordid ‘Anni’, ‘Viire’, ‘Leeni’ ja ‘Inari’.KvaliteedinõudedÕlleodral peab keskmine tera suurus olema üle 40g, proteiinisisaldus vahemikus 9–11,5%. Suuremaproteiinisisaldusega oder ei sobi õlleodraks, sedasaab kasutada toidu- või söödaodrana. Õlleoderpeab olema hea idanevusega (vähemalt 95%),mahumass peab olema enamasti vahemikus680–750 g/l. Peentera (alla 2,2 mm) osatähtsusei tohi olla suur. Väikesed peavad olema ka prügisuse(alla 0,5%) ja teralisandite (alla 1,0%) sisaldused.Terade niiskusesisaldus ei tohi olla üle 12,5%.Proteiinisisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest.Madalamat proteiinisisaldust, mis vastaksõlleodra nõuetele, soodustab pikk küpsemisperiood,jahe öö, mõõdukas temperatuur päeval,mõõdukas varustatus lämmastikuga ja madaltaimehaigustesse nakatumise tase. Kõrge temperatuurja põud terade täitumise ajal pärsivadtärklise sünteesi ja põhjustavad terade kõrgematproteiinisisaldust.Peale selle on õlleodral veel rida spetsiifilisi kvaliteedinõudeid(ekstraktiivsus, viskoossus, diastaasivõimejt), mille tase sõltub suurel määralsordist. Seepärast tuleb õlleodra kasvatamiseksvalida ainult selleks otstarbeks sobivaid nn õlleodrasorte, nt ‘Tocada’, ‘Power’, ‘Philadelphia’.Söödaodrale esitatakse kvaliteedinõuded tavaliseltniiskusesisalduse (alla 13,5–14%), mahukaalu(vähemalt 540 g/l), proteiinisisalduse (üle 9,0%)prügisuse, lisandite ja toksilisuse osas. Madalamakvaliteediga vilja puhul võidakse kasutada allahindlust.Toiduoder, mida kasutatakse jahu, tangu, kruubija helveste valmistamiseks, peaks olema suuretuumaka teraga (mahukaal vähemalt 630 g/l) jaõhukese sõklaga. Muud nõuded on enamasti sarnasedsöödaodraga.Muld ja toitainedOdrale on sobivaimad huumusrikkad neutraalsereaktsiooniga (pH 6,0–7,5) saviliiv- ning kerged jakeskmised liivsavimullad. Kuuerealised (varajased)ja mõned kaherealised sordid (nt ‘Inari’) taluvadka happelisemat mulda. Ei sobi põuakartlikud jatoitainetevaesed liivmullad, liigniisked soomulladja soostunud mullad. Viimastel oder lamandub,nakatub seenhaigustesse ning annab kõluja teraja väikese saagi.5

Oder on toitainete suhtes nõudlik. Tema juurestikon vähemarenenud kui kaeral ning ta vajab soodsaidtingimusi toitainete kiireks omastamiseks.Toitaineid tarbib oder intensiivselt kasvuperioodialguses, omastades tärkamisest loomiseni 85%toitainetest. Tähtsad on nii lämmastik ja fosforkui ka kaalium, vähem mikroelemendid. Lämmastikuvähesus pidurdab kasvu, üleküllus kutsubaga esile liigse võrsumise ning lopsaka kasvu jalamandumise. Oluline on toitainete õige vahekord.Sõnnikukomposti antakse vahetult künni alla.Oder kasutab hästi ka orgaanilise väetise järelmõju,st eelmistele kultuuride väetamisel muldaantud toitainete mõju.MullaharimineSügisene mullaharimine oleneb eelviljast. Kuioder järgneb teraviljale, peaks teravilja koristamiselejärgnema kõrrekoorimine. Kooritakse7–9 cm sügavuselt, vegetatiivselt levivate umbrohtude(orashein, põld- ja piimaohakas) esinemisel10–12 cm sügavuselt. Vegetatiivselt levivateumbrohtude rohkel esinemisel on soovitatavpõllu kahekordne koorimine ajavahega umbeskaks nädalat. Kõrrekoorimisele järgneb üldjuhulkünd. Koorimise ja künni vahele peaks jääma2–3 nädalat. Odra põldheinale järgnemisel võiksenne kündi kamara randaaliga purustada, et soodustadakünniviilu pudenemist ja juurte ningvarre jäänuste kiiremat lagunemist. Rühvelkultuuridelejärgnemisel tuleks põld sügisel pärastrühvelviljade koristust künda.Kevadist mullaharimist alustatakse võimalikultvara, kohe kui muld on tahenenud. Harimisviisoleneb mulla füüsikalistest omadustest ja künnikvaliteedist.Kui põld on ebatasane, võib osutuda vajalikukslibisti kasutamine. Rasketel liivsavi ja savimuldadelon kasulik enne kultiveerimist libistada,et vältida kevadel vaoharjade panka kuivamist.Suvi teraviljade kasvuks optimaalse mulla tasasuseja kobeduse saavutamiseks kultiveeritakseüldjuhul üks-kaks korda. Liiga sügav hariminevõib põhjustada muldade kiiret kuivamist jaliiga sügavat külvi. Kevadised mullaharimistöödtehakse diagonaalselt või risti sügiskünniga. Külvijärgnerullimine on üldjuhul vajalik seemneteja mulla kontakti parandamiseks kergetel liiv- jasaviliivmuldadel. Raskema lõimisega muldadelpole niiske mulla korral rullida vaja. Kui külvik onjuba varustatud rullidega, pole eraldi rulliminesamuti vajalik. Rullimine aitab taastada mullakapillaare, mis soodustab kapillaarvee tõususügavamatest mullakihtidest idanevate seemneteni.Paraku võib see kiirendada ka vee auramistraskematel lõimistel ja kiirendada kevadelmuldade kuivamist. Samuti tasandab rulliminemullapinda. Kergematel muldadel soodustab rullimineenamikul aastatel põldtärkamist ja seeläbisuurendab saaki.Seemneumbrohtude tõrjeks tuleb vilja külvijärgseltsoovitatavalt kaks korda äestada. Normaalselkevadel, kui teravili tärkab umbes seitsmekuni kümne päevaga, on kõige efektiivsem äestamineenne teraviljakultuuri tärkamist. Külmalkevadel, kui teravilja tärkamiseks läheb kauemja umbrohud ei tärka, siis ei ole ka tärkamiseelneäestamine otstarbekas, sest siis ei tärka tavaliseltka umbrohud ja teraviljad suudavad saada kasvueelisehiljem tärganud umbrohtude ees.Kui enne tärkamist ei jõutud äestada, tuleks esimestkorda äestada orase ühe lehe faasis. Kusjuuresjälgida, et lehed liigselt mulla ja kivide alla eijääks. Kui äkke piide nurk on sobiv, liikumiskiirusoptimaalne (7–10 km/tunnis) ja muld pole liiganiiske, seda tavaliselt ei juhtu. Kahe lehe faasison kõik teraviljad õrnad ja siis ei soovitata sedatööd teha. Alates kolmest-neljast lehest võib jälleäestada. Kui esimene äestamine teha alles kolmeneljalehe faasis, siis see sageli umbrohte piisavaltei hävita, sest ka umbrohud on jõudnud juurdudaja on küllaltki tugevad.6

KülvKülvisenormi määramisel tuleb arvestada seemneteidanevust, külviaega, põllu umbrohtumust jateisi tegureid. Varajasema külvi puhul võib külvisenormolla väiksem, hilisema puhul suurem. Umbrohtudeallasurumiseks võib külvisenorm olla suurem.Kui tehakse allakülv, siis väiksem. Arvestadatuleb sortide nõudeid.Keskmiselt kasutatakse külvisenormi 450–550,varajastel kuuerealistel odrasortidel 600–650idanevat tera ruutmeetrile.Külvatakse tavaliselt reavahega 12,5 cm. Laiemareavahe puhul on külvisenorm väiksem. Külvisügavuson olenevalt lõimisest 3–5 cm.Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik kultuur.Odra oras talub –7…–8 °C öökülma, kuid loomisaegsedöökülmad –1,5…–2 °C on juba ohtlikud.Odra sordid on öökülmade suhtes erineva vastupidavusega,kusjuures põhjapoolsetes riikidesaretatud sordid taluvad külma paremini.Varajasele ja keskvarajasele odrale võiks ristikuallakülvi teha kohe pärast odra külvi (samal päeval)kas risti odra külvireaga või vastupidi odrakülvisuunale. Hiliste sortide puhul see soovitatavei ole, sest ristik võib odrast üle kasvada. Hiljemtehtud allakülvi puhul on aga oht, et ristiku seemejääb kuiva kätte ja allakülv ei õnnestu. Ristikuseemnekülvisügavus peaks olema võimalikultväike, 1–2 cm. Ristiku külvisenorm võiks olla 10–12kg/ha, ideaalsete tingimuste (ilmastik, tehnika,seemne kvaliteet) puhul võib külvisenormi kavähendada (7–8 kg/ha).TaimehaigusedOder on haiguste suhtes üsna vastuvõtlik teravili.Levinumad haigused on võrk- ja pruunlaiksus.Esineda võivad ka lendnõgi, jahukaste, triiptõbi,äärislaiksus, leherooste ja odra kollane kääbusviirus.Enamiku seenhaiguste arengut soodustabhappeline muld. Lehelaiksuste oht on suurem, kuikülviga hilinetakse. Eelistada tuleks haiguskindlamaidsorte (nt ’Anni’). Maheviljeluses peaks vältimalendnõele vastuvõtlike sortide kasvatamist(nt ‘Beatrix’). Sügiskünd vähendab oluliselt taimejäänustekui nakkusallika säilimist mullas. Taimehaigusiaitavad ennetada ka sobiv vilja vaheldusja odra külv optimaalsel ajal.TaimekahjuridKahjuritest esinevad odra lehtedel ja pähikutelsageli lehetäid, maakirbud, viljakuked lehevaablasedja ripslased, kelle arvukust mõjutavad oluliseltkülvikord (mitte kasvatada sama kultuurimitu aastat järjest, kasutada eelviljaks kultuuri,millel ei esine samu kahjureid, nt ristikut) ja kultuuridepaigutus väljadel (kõrvuti ei tohiks ollakultuurid, mida kahjustavad samad kahjurid jataimehaigused, nt teraviljad). Tõrjuda aitab neidka kõrrekoorimine, sügiskünd ja varajane külv.Soodustada tuleb kahjurite looduslike vaenlaste,röövtoiduliste putukate levikut. Sellele aitavadkaasa looduslikud rohumaad ja põllupeenrad.KoristamineKoristatakse täisküpsuse saabudes. Ohete paremakseemaldamiseks kasutatakse spetsiaalsetohete eemaldajat ehk ivajat. Allakülviga põllulei tohi ristiku ülekasvamise ohu tõttu koristamisegaviivitada.Kuivatamine ja ladustamineEnne kuivatamist on soovitatav vilja eelpuhastaminelisanditest (umbrohuseemned, õlekõrredjms). Eelpuhastus vähendab vilja prahisustja niiskust, millega suureneb kuivati tootlikkus.Kuivatama peab kohe pärast koristust. Kui seepole võimalik, tuleb vilja ventileerida. Seemneviljakõrgeim lubatud kuivatustemperatuur on40–45 °C. Niiskemat vilja kuivatatakse madalamatemperatuuriga. Kuivatada tuleb niiskusesisalduseni13–14%. Üle selle ulatuva niiskusesisaldusepuhul on seenhaiguste (võivad areneda toksiinetootvad seened) ja laokahjurite (nt jahulest, terakärsakas)oht suurem.7

Teraviljarohketes külvikordades on kaer nn fütosanitarirollis, vähendades umbrohtude ja juuremädanikeesinemist.Külvikorra näide: ristik (põldhein) – ristik (põldhein)– taliteravili – kaer – kartul – varajane oderallakülviga.OderEnne ladustamist on otstarbekas seemne- jatoidu vilja sorteerimine. Söödateravilja puhul eiole see vajalik.Vili tuleb enne ladustamist korralikult maha jahutada.Vilja ei tohi hoida niiskes, sest see loob soodsadtingimused mikroorganismide arenguks.KaerKaer on maheviljelusse hästi sobiv teravili, sest taon mulla toitainetesisalduse suhtes vähenõudlikumkui teised suviteraviljad, surub tänu pikalekõrrele ja laiadele lehtedele hästi alla umbrohtusidning on meie kliimatingimustes hea vastupidavusegataimehaigustele.Kaerale on headeks eelviljadeks sõnnikuga väetatudrühvelkultuurid (kartul, juurviljad), hernes jtkaunviljad, ristik jt liblikõielised heintaimed ningkõrrelisterohke põldhein. Kaera võib vajaduselpaigutada ka talivilja järele, rukis sobib kaeraleeelviljaks paremini kui talinisu. Iseendale järgnevusttalub kaer mõnevõrra paremini kui oder.Sordivalik ja sordidMaheviljelusse sobivad paremini sordid, mis onvõimelised andma head saaki ka mõõduka mullaviljakusekorral, suudavad edukalt alla suruda erinevaidumbrohtude liike ja on hea vastupidavusegataimehaigustele. Mullast suudavad toitaineidparemini omastada hästi arenenud, suurema jasügavama juurestikuga taimed. Umbrohtusidsuruvad paremini alla kiire algarenguga, maadhästi katva lehestiku ja pikema kõrrega sordid.Olulised on sordivalikus ka kvaliteediomadused,kuna mahetootmine on sageli orienteeritud tervislikukvaliteettoidu tootmisele. Maheviljelussesobivad sordid, mis säilitavad oma kvaliteediomadusedka selle tootmisviisi tingimustes.Spetsiaalselt mahetootmisele aretatud sortemeil veel ei ole. Sordilehe sortidest on JõgevaSAI mahekatsetes (2005–2010) osutunud sobivaksEesti sort ‘Jaak’, mis on teiste sortidega võrreldesolnud hea saagitasemega, keskmisest paremahaigus kindlusega ning tänu suhteliselt pikale kõrreleja laiadele lehtedele ka hea umbrohtude allasurumisvõimega.Hea saagikusega on mahekatsetesolnud veel sordid ‘Aragon’, ‘Eugen’, ‘Freddy’,kõrgema saagitaseme korral ka ‘Flämingsprofi’.Toidukaeraks kasvatatakse suureteralist sorti ‘Ivori’.KvaliteedinõudedTera kõrge kvaliteet on oluline eelkõige toidukaerapuhul, aga kvaliteedinõuetele peab vastamaka söödavili. Kaera peamised kvaliteedinäitajadon mahumass, peentera osakaal, tuhande teramass, puhtus (prahisus, võõrliigid). Hinnatakseka vilja toksilisust ning nakatumist taimehaigustestja kahjuritest. Terade niiskusesisaldus ei tohiületada lubatud piirmäära. Nõuded võivad olla8

esitatud ka terade sõklasusele ja proteiinisisaldusele.Toidukaera minimaalseks mahumassinõudekson tavaliselt 530–540 g/l, peentera osakaal(2,0 mm sõelaga sõelumisel) peab olema väiksemkui 10%. Terade niiskusesisaldus ei tohi ületadaenamasti 14%. Mõnikord on esitatud ka sõklasuse(tavaliselt kuni 26%) ja tuhande tera massi nõuded(suurem kui 31 g).Sarnaseid nõudeid mahumassi, niiskusesisalduse,vilja puhtuse jms osas esitatakse ka söödakaerale.Peentera osakaalu söödaviljal reeglina ei hinnata.Söödakaera nõuded ei ole enamasti nii rangedkui toidukaeral. Kvaliteedinäitajate tasemest võibsõltuda vilja hind.Muld ja toitainedMulla suhtes on kaer vähenõudlik, ta on tugevajuurestikuga ja kasutab hästi toitaineid. Väheviljakatelmuldadel võib kaer anda suuremat saaki kuinisu või oder. Kaer kasvab hästi nii savi-, saviliiv-,kui ka turvasmuldadel. Ei sobi kuivad liivmullad javäikese veemahutavusega rähksed mullad. Happelistelmuldadel kasvab kaer paremini kui teisedteraviljad. Sobiv pH on 4,5–7,5, sobivaim 5,3–6,0.Kaer vajab rohkem niiskust kui teised teraviljad,kasvades hästi ka niiskematel aladel. Liigne niiskus,mis takistab kevadel varajast mullaharimist,ei ole siiski sobiv, sest kaer nõuab varajast külvi.Tänu juurte kiirele kasvule talub kaer päris hästikevadist põuda. Suur veevajadus algab võrsumisealgusest, eriti tundlik on ta niiskuse puuduse suhtes10–15 päeva enne loomise algust. Ka loomiseajal on kaer põua suhtes tundlik.Toitainete suhtes on kaer suviteraviljadest kõigevähenõudlikum. Väheviljakatel muldadel võibkaer anda kõrgemat saaki kui nisu või oder. Suurteterasaakide saamiseks peab kaer siiski olema küllaldaselttoitainetega varustatud.Võrreldes odraga iseloomustab kaera tunduvaltpikem toitainete omastamise periood ja nõrgemmineraalsete toitainete akumuleerimine vegetatsiooniperioodialguses. Kõige intensiivsem onkaeral toitainete omastamine võrsumisest kunipiimküpsuse alguseni. Kaera toitainetest on kõigetähtsam lämmastik. Lämmastikuga varustatusestsõltub suurel määral terasaak. Lämmastiku puuduselväheneb terade arv pöörises ja 1000 tera mass.Kaerale sõnnikut (komposti) tavaliselt ei anta.Juhul, kui seda tehakse, antakse sõnnik vahetultkünni alla. Kääritatud läga viiakse kohe pinnasesse(parim aeg kevadel enne külvi).MullaharimineMullaharimine on sarnane odraga. Kaer ei olemullaharimise suhtes eriti nõudlik. Sellegi poolestmõjutab külvieelne harimine kaera saagikust. Mullahariminepeab tagama taimedele optimaalsevee- ja õhurežiimi, tõrjuma umbrohtusid, võimaldamaühtlast külvi ja seemnete head kontaktimullaga.Seemneumbrohtude tõrjeks tuleb põldu külvijärgseltsoovitatavalt kaks korda äestada. Normaalselkevadel, kui teravili tärkab umbes seitsme kunikümne päevaga, on kõige efektiivsem on äestamineenne teraviljakultuuri tärkamist. Külmalkevadel, kui teravilja tärkamiseks läheb kauem jaumbrohud ei tärka, ei ole ka tärkamiseelne äestamineotstarbekas, sest siis ei tärka tavaliselt kaumbrohud ja teraviljad suudavad saada kasvueelisehiljem tärganud umbrohtude ees.Kui enne tärkamist ei jõutud äestada, tuleks esimestkorda äestada orase ühe lehe faasis. Kusjuuresjälgida, et lehed liigselt mulla ja kivide alla ei jääks.Kui äkke piide nurk on sobiv, liikumiskiirus optimaalne(7–10 km/tunnis) ja muld pole liiga niiske,seda tavaliselt ei juhtu. Kahe lehe faasis on kõikteraviljad õrnad ja siis ei soovitata seda tööd teha.Alates kolmest-neljast lehest võib jälle äestada.Kui esimene äestamine teha alles kolme-nelja lehefaasis, siis see sageli enam umbrohte piisa valt eihävita, sest ka umbrohud on jõudnud juurdudaja on küllaltki tugevad.9

kematel väiksem; hilisemates külvides suurem,varajasemates väiksem. Suurema külvisügavusesuhtes on kaer vähem tundlik kui nisu, oder võirukis. Külvatakse esimesel võimalusel (aprilli lõpus,mai alguses), sest kaer on üsna pika kasvuajaga.Kasvuaja pikkus sõltub suurel määral ilmastikutingimustest.Kaerasortide keskmine kasvuaegjääb vahemikku 100–110 päeva.KaerKülvKülvisenormi määramisel tuleb arvestada seemneteidanevust, külviaega, põllu umbrohtumust jateisi tegureid. Varasema külvi puhul võib külvisenormolla väiksem, hilisema puhul suurem. Umbrohtudeallasurumiseks võib külvisenorm ollasuurem. Kui tehakse allakülv, siis on külvisenormväiksem. Arvestada tuleb sortide nõudeid. Maksimaalseterasaagi annab kaer enamasti külvisenormiga500–600 idanevat tera ruutmeetrile. Allakülvipuhul on külvisenorm väiksem (300–350idanevat tera ruutmeetrile).Ristikuseemne külvisügavus võiks olla võimalikultväike, 1–2 cm. Külvatakse tavaliselt reavahega12,5 cm. Soovitatav ristiku allakülvi norm on sama,mis odral. Laiema reavahe puhul on külvisenormväiksem. Optimaalne külvisügavus on 3–5 cm.Kergema lõimisega muldadel võib see olla suurem,raskematel väiksem; kuivematel suurem, niis-TaimehaigusedTaimehaigustele on kaer Eesti kliimatingimustessuhteliselt vastupidav. Kõige rohkem esinebkroonroostet. Haigus vajab arenguks vaba veeolemasolu ja kõrget õhutemperatuuri. Kroonroostetesineb peaaegu igal aastal. Enamasti jääbnakatumise aste aga keskmisest väiksemaks jaei mõjuta oluliselt terasaaki ega selle kvaliteeti.Haiguse levikuks soodsates ilmastikutingimustesvõivad kaera taimed kroonroostesse tugevastinakatuda, mille tulemusena vähenevad nii terasaakkui ka kvaliteet. Kõrrerooste levib vähem kuikroonrooste. Ka see haigus vajab arene miseksniiskust ja suvist kõrget temperatuuri. Kõrreroostelevikuks sobivad tingimused tekivad tavaliseltvegetatsiooniperioodi teisel poolel. Haiguse hilineareng pidurdab tema leviku ulatust. Pruunlaiksusessenakatuvad kaera taimed enamikel aastatel.Nakatumine jääb valdavalt mõõdukaks ja seetõttuon see haigus teisejärgulise tähtsusega. Lendnõgeesineb kaeral vähe. Nakatuda võivad vaidüksikud vastuvõtlikud sordid. Sordilehel olevadsõkalteralised kaerasordid meie kasvutingimusteslendnõkke reeglina ei nakatu. Lendnõele onvastuvõtlikud paljasteralised kaerasordid.TaimekahjuridKaera kahjustavad peamiselt lehetäid ja ripslased,vähem juurenematood (kaera-kiduss). Hiliseidkülve võib kahjustada ka rootsi kärbes. Kaerajuurenematood parasiteerib lisaks kaerale ka odra,nisu, rukki ja heintaimede juurtel. Kaer on teraviljadestjuurenematoodi suhtes kõige vastuvõtlikum.Kahjustuvad peamiselt kergetel muldadel10

asuvad ja põua käes kannatavad põllud. Kahjureidaitab tõrjuda kõrrekoorimine, sügiskünd javarajane külv. Nende arvukust mõjutab ka kultuuridepaigutus külvikorras, teraviljade vaheldumineteiste kultuuridega (nt ristik). Nematoodi saabvältida ka kahjuri suhtes vastupidavate sortidekasvatamisega. Soodustada tuleb kahjurite looduslikevaenlaste, nagu lepatriinude, jooksiklastejt röövtoiduliste putukate levikut. Sellele aitabkaasa looduslike rohumaade ja põllupeenardeolemasolu.KoristamineKaera seeme on küpsena varisemisohtlik, ülevalminudvilja kõrred hakkavad murduma, põhjustadessaagikadu. Seetõttu ei tohi koristamisegahilineda. Õige aeg koristada on siis, kui teradeniiskusesisaldus on langenud alla 25%.Kuivatamine ja ladustamineVt oder.TalirukisMaheviljeluse külvikorras on tähtis koht taliviljadel,eelkõige mulla tuule- ja vee-erosiooni takistamisekssügis-talvisel perioodil ning aktiivsepõllutööde hooaja töökoormuse hajutamiseks.Talirukis sobib hästi maheviljelusse kui suhteliselthaigus- ja kahjurikindel ning umbrohtude levikuttakistav kultuur. Teiste taliteraviljadega võrreldeskasvab rukis hästi ka vähem viljakatel, kergemalõimisega, põuakartlikel ja happelistel muldadel.Rukis sobib külvikorras enamiku kultuuride järele,sest tugeva ja sügavale tungiva juurestiku tõttusuudab teistest kultuuridest edukamalt kasutadamullast raskemini kättesaadavaid toitaineid. Parimatekseelviljadeks on põldheina- või ristikukesa,millel on mullaviljakuse parandamise seisukohaltsuurim mõju. Sobivad ka lutsern ja herne-kaerasegatis haljassöödaks ning sõnnikut saanud varajanekartul. Hea eelvili on hernes, kui selle koristamisejärgse künni ja rukki külvi vahele jääb vähemalt2–3 nädalat. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajagakultuurid.Rukis on sobiv allakülvi jaoks ja vahekultuurinakasvatamiseks.Külvikorra näide: oder allakülviga – põldhein –põldhein – rukis – kartul – segavili.Talvitumisperioodil võib talirukis kahjustuda külmumise,haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituseja lumiseende nakatumise tagajärjel.Külmumise eest kaitseb lumikate. Külmakahjustusivõib esineda reljeefi kõrgematel osadel, kusttuul on lume minema puhunud. Põllu asukohtavalides peaks arvestama, et kevadel saaks lumeja jää sulamise vesi kiiresti ära valguda, et taimedelei tekiks veest ja jääst põhjustatud kahjustusi.Sordivalik ja sordidPika ja tugeva kõrrega ning talvekindel ‘Sangaste’on oma 136-aastase ajaloo jooksul väga hästikohastunud Eesti ilmastikutingimustega. Ta onvähenõudlik kasvutingimuste suhtes ja annabrahuldavat saaki ka väheviljakatel muldadel.‘Sangaste’ rukkisorti kasvatati 19. sajandi lõpus,20. sajandi algul mõisate ja talude põldudel mineraalväetisija keemilisi tõrjevahendeid kasutamataning saadi stabiilseid saake väga hea tera kvaliteediga.‘Sangaste’ sobiv külviaeg on hiljemalt septembriesimene viispäevak, siis jõuab oras enne külmadetulekut korralikult areneda ja karastuda. ‘Sangaste’oras on vastupidav haudumisele ja vettimiselening õige agrotehnika korral pole ka lumiseenprobleemiks. Tema pikk ja tugev juurestik suudabtoitaineid kätte saada ka sügavamatest mullakihtidestning tihe ja tugev oras ja pikk kõrs tõrjuvadväga hästi umbrohtusid. ‘Sangastele’ sobiv külvisenormon 450–500 idanevat tera ruutmeetrile,augusti viimaste päevade külvid võib teha väiksema,septembri külvid suurema külvisenormiga.Sort ‘Elvi’ on hea talvekindlusega, keskmisekõrre pikkusega ja taimehaigustele vastupidav,11

keskmise kuni kõrge saagikusega ja hea tera kvaliteediga.‘Elvi’ kasvatamiseks sobivad ka raskemalõimisega mullad. ‘Elvit’ võib külvata augusti lõpuskülvinormiga 400 ja septembri algul 500 idanevattera ruutmeetrile.Kõrge mullaviljakusega piirkondades või maheviljelussesobivate väetiste (orgaaniline väetis,haljasväetis jm) olemasolu korral sobivad maheviljelusseka ‘Vambo’ ja ‘Tulvi’. Välismaised talirukki(populatsioon)sordid on Eesti tingimustes vastuvõtlikudseenhaigustele (lumiseen, jahukaste),mille tõrjumiseks peab kasutama keemilisi taimekaitsevahendeid.Hübriidsordid mahevilje lusse eisobi, sest saagipotentsiaali realiseeri miseks vajavadneed sordid populatsioonsortidest rohkemmineraalväetisi.KvaliteedinõudedToidurukkile esitatakse kvaliteedinõuded tavaliseltniiskusesisalduse (11,0–14,0%), mahukaalu(olenevalt kategooriast min 680–720g/l), langemisarvu (min 90–160 s) teralisandite(max 4,0%, sh peentera max 3,0%) ja kahjulikelisandite (näiteks tungalterad) (max 0,05%) osas.Toksilisus ja nakatatus ei ole lubatud. Madalamakvaliteediga vilja puhul võidakse kasutada allahindlust.Rukkijahu küpsetusomadused sõltuvadkuivaine proteiinisisaldusest vähem kui nisujahul,kuid suurema proteiinisisalduse puhul on jahutoiteväärtus suurem. Proteiinisisaldust mõjutavadküpsemisaegsed ilmastikutingimused jatoit ainete kättesaadavus. Üldiselt on nii, et midasuurem saak, seda väiksem proteiinisisaldus.Leiva küpsetamiseks optimaalne langemisarvon 150–170 s.Muld ja toitainedRukis on mulla suhtes vähenõudlik, ta kasvabväga erinevatel, ka happelistel muldadel (sobivpH 5,0–7,5). Enim sobivad kergema või keskmiselõimisega toitaineterikkad saviliiv- või liivsavimullad.Taliviljadele kõrge põhjavee tasemega mulladei sobi. Rukki tugevalt arenenud juurestik omastabhästi toitaineid, seetõttu annab rukis rahuldavatsaaki ka põuakartlikel liivmuldadel. Rukistalub põuda üldiselt hästi, v.a sügisese võrsumiseajal. Raskema lõimisega ja niisketel muldadel võibesineda talvekahjustusi. Turvasmullad taliviljadekasvatamiseks ei sobi.Põhiliselt tarbib toitaineid taimekasvu algul, sealtedasi võrdlemisi ühtlaselt kuni loomiseni. Sõnnikukompostiantakse sügisel vahetult künni alla.Kääri tatud läga viiakse kohe pinnasesse, parimaeg on kevadel, vegetatsiooniperioodi alguses.MullaharimineHarimine sõltub eelkultuurist või kesa tüübist.Põldheina puhul algab harimine pärast esimeseniite koristust. Soovitatav on põldheinakamarakünnieelne purustamine. Kui põldheinakamaraleantakse orgaanilist väetist (komposti), tuleb seelaotada vahetult enne kündi. Kamar purustatakseraske randaali või hõlmkoorliga, mis ühtlasi segaborgaanilise väetise mullaga. Kesa küntakse 3–4nädalat enne rukki külvi. Siis saab muld küllaldaseltvajuda ning taimejäänused piisavalt laguneda.Juhul, kui rukis külvatakse taimejäänuste lagunemiseesimesel perioodil, võivad idanemiskeskkonnatingimused rohke CO 2ja toksiliste ainetetõttu kujuneda ebasoodsaks.Künnijärgne harimine sõltub kamara tihedusestja umbrohtumusest. Tavaliselt piisab kahekordsestharimisest (kultiveerimine koos äestamisega).Künni järel ei tohiks harida sügavamalt kui 5–6 cm,sest kamar ei ole veel lagunenud ja kamaratükidkistakse pinnale, luues nii ebasoodsad tingimusedkülviks. Väga kobedat mulda tuleks külvieelseltrullida. Samuti võiks kevadel mulda rullida külmakergitusepuhul. Kevadisel orase äestamisel, mullakobestamiseks ja umbrohtude hävitamiseks, peabrukki puhul olema eriti ettevaatlik, sest rukki võrsedmurduvad kergesti. Kevadel kasvanud võrsedon aga vähem viljakad. Tiheda ja lopsaka taimikupuhul ei ole soovitatav rukki põldu äestada.12

KülvKülvisenormi määramisel tuleb arvestada seemneteidanevust, tuhande tera massi, külviaega, sortidenõudeid, põllu umbrohtumust ja ilmastikutingimusi.Varasema külvi puhul võib külvisenormolla väiksem, hilise külvi puhul peab külvisenormisuurendama 10–15%. Umbrohtude allasurumiseksvõib külvisenorm olla suurem, kui tehakse allakülv,siis väiksem. Arvestada tuleb sortide nõudeid.Külvatakse tavaliselt reavahega 12,5 cm. Laiemareavahe puhul on külvisenorm väiksem, kuidlaiem reavahe soodustab umbrohtumist. Külvisügavuson 2–4 cm, sügavam kergematel, madalamraskematel muldadel. Muld peab olema kuiv,külvipind peen, hästi vajunud. Optimaalsest sügavamalekülvatud rukis tärkab aeglaselt, võrsubvähe, talvekahjustused on suuremad ja taimedon vastuvõtlikumad seenhaigustele.Külvatakse arvestusega, et rukis suudaks sügiselvõrsuda. Tavaliselt on optimaalne külviaeg25. august – 5. september (saartel hilisem). Liigavara külvatud rukis võrsub tugevasti ja “kasvabüle”. Ülekasvanud taimik on vastuvõtlik lumiseeneleja taimed hukkuvad. Liiga hiline külv agavähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaseltvõrsuda, karastuda ja varuaineid koguda. Rukkiorasei tohi külmaperioodi alguseks liiga suurekskasvada. Kui oras on sügisel liiga kõrge ja tihe,võib rukkipõllul lambaid karjatada või orast niita.Allakülv tehakse kevadel. Ristikuseemne külvisügavuspeaks olema võimalikult väike, 1–2 cm.Allakülviks võib kasutada ka pikemaealisi kultuure(nt kõrrelisterikast põldheinasegu).TaimehaigusedRukisTaimehaigustele ja -kahjuritele täiesti vastupidavaidsorte ei ole, kuid mõni sort reageerib haigustekitajaleintensiivsemalt kui teine. Nakatumisttaimehaigustesse ja kahjurite rünnet on võimalikennetada agrotehniliste võtetega. Haigusetekitajadja kahjurputukad talvituvad mullas, umbrohtunudpõlluservadel, kultuurtaimede jäänustelning levivad seemnega. Ka masinate ja seadmetegaon võimalik taimehaigusi levitada. Külvikord,kõrre koorimine ja künd, paikkonda sobiv sort jakvaliteetne seeme, õigeaegne külv, normaalnekülvitihedus, ühtlane tärkamine ja taimede optimaalneareng sügisel loovad eelduse haigustest jakahjuritest puutumata saagi saamiseks. Eelistadatuleks haiguskindlamaid sorte.Põhilised talvitumishaigused on lumiseen ja tüfuloos(nakatab rohkem talinisu). Seenhaigustessenakatumist hoiab ära optimaalne külviaeg. Lumiseeneleon vähem vastuvõtlikud ‘Elvi’ ja ‘Sangaste’.Suvisel kasvuperioodil võib rukis nakatuda jahukastesse,äärislaiksusesse, lehe- ja kõrreroostesse.Nimetatud haigused hävitavad fotosünteesivat13

pinda ja seetõttu võib saak väheneda. Nakatumistsoodustavad liigne väetamine, ilmastikutingimused(niiskus, temperatuur) ja taimikutihe seis. Rukki kõrrenõgi, mis levib kombainide,külvi kute ja teiste tehniliste vahendite vahendusel,takistab peade arengut ja hävitab saagi.Tungaltera seeneosed nakatavad rukki õisi (eritisiis, kui õitsemine jääb mingil põhjusel tavapärasesthiljemaks) või kevadel kasvanud hilisvõrseid.Tungalterad on mürgised inimestele ja loomadele.Tungalseente levikut soodustab umbrohtumus,eriti orasheinarohked põlluservad võinaaberpõllud.TaimekahjuridTalirukist kahjustavad ripslased, lehetäid, viljakuked,naksurlaste vastsed (traatuss), rootsi kärbesja kõrrevaablane. Mitmed kahjurid levitavadka taimehaigusi. Kahjurputukate arvukust aitavadsuurendada suhteliselt pehmed talved ja umbrohtumisetaseme tõus. Kahjurputukate arvukustpiiravad putuktoidulised pisiloomad, umbrohtudearvukuse reguleerimine ja eelpool loetletud agrotehnilisedvõtted.KoristamineKoristamisega ei tohi hilineda. Rukis on koristusküps,kui tera niiskusesisaldus on alla 30%. NäiteksSoomes alustatakse rukki koristust, kui terade niiskusesisalduson 30–33%, sellega tagatakse ühtlaseltkõrge terade kvaliteet ka sademeterohkelaastal. Rukki küpsetusomadusi (langemisarvu)mõjutab koristusaegne ilm. Suhteliselt kõrgetemperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukisvahaküpsuse lõpul, täisküpsuse alguses peas ärakasvama. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuivapõllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanudvilja kuivatamine langemisarvu ei tõstaning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamistuuesti ei idane. Täisküpse rukki koristamineon suhteliselt raske, sest väga kuivad terad poolituvadpeksukorvis.Kuivatamine ja ladustamineTalirukki kuivatusrežiim erineb teistest teraviljadest.Mida märjem on vili, seda madalama peabolema kuivatamistemperatuur. Rukkipartii sisemusesei tohi temperatuur ületada 45 °C. Kõrgel temperatuurilkiiresti kuivatatud ja/või ülekuivatatudrukkil on madal idanevus. Ladustamiseks sobivterade niiskusesisaldus on 12–14%. Jahedas ja ühtlaseniiskusesisaldusega laos säilib rukki idanevusja hea terade kvaliteet viis või rohkem aastat.TalinisuHead eelviljad talinisule on haljasväetiskultuuridvõi ristõielised – ristikurohke põldhein, lutsern,herne-kaera või herne-rapsi segatis, valge mesikasja lupiin, samuti võib kasutada mustkesa. Heintaimedeelviljana võivad põhjustada nisukasvatuseska probleeme. Kõrrelised umbrohud on nisugaväga konkurentsivõimelised.Kõrrelistel umbrohtudel ja kõrreliste heintaimedeliikidel võivad säilida nisule ohtlikud haigustekitajad.Vahekultuurina heintaimede ja nisu vahel võibsel juhul kasvatada rapsi. See aitab vältida haigustekitajatelevimist. Samuti on täheldatud, et rapsivarde külvatud talinisul on parem talvekindlus.Siin on oma osa rapsi varre tüükal, mis aitab talveltuulepuhangute ajal lund põllul paigal hoida. Kuidraps on kultuur, mis tarvitab väga jõudsalt mullasttoitaineid ja seega võib nisule jääda suhteliselttoitainete vaene muld (peamiselt lämmastiku jafosforipuudus, kaaliumist enamus tagastataksevarrejäänustega). Sel juhul peaks leidma võimalusipärast rapsikasvatust orgaanilisi väetisi kasutada.Aastatel, mil on soodsad tingimused lumiseenelevikuks, on täheldatud, et herne järel külvatudtalinisu on vähem kahjustunud kui mustkesa võiteravilja järel külvatud talinisu.Külvikord sõltub sellest, kas on tegemist taimevõiloomakasvatusettevõttega. Taimekasvatustalusvõib külvikord olla näiteks järgmine: must-14

kesa ristiku külviga – ristik – talinisu – hernes vahekultuuriga– oder.Loomakasvatustalus: kaer allakülviga – ristik – talinisu– hernes vahekultuuriga – oder allakülviga.TalvekahjustusedVt talirukis.Sordivalik ja sordidKasvatatavad sordid peaksid olema hästi kohandunudpiirkonna keskkonnatingimustega. Sellisedon aga eelkõige vanemad sordid, mida on piirkonnasvõi lähiümbruses kasvatatud juba kaua. Sobilikumadsordid võivad tulla ka aretusasutustest,kus aretusprotsessis tehakse valikuid suhteliseltmadala agrofooni tingimustes. Kui intensiivse kasvatusviisipuhul saab mitmeid omadusi esile tuuakas rikkalikult väetades või taimekaitset tehes,siis mahetingimustes peaks soovitud omadusedolema geneetiliselt olemas (suur proteiini sisaldusja hea küpsetuskvaliteet, hea lamandumis kindlus,talvekindlus, haiguskindlus jne). Neil peaks olemahea umbrohtude allasurumise võime. Maheviljelussesobivad eelkõige pikema kõrre, kiirealgarengu ja laia lehega sordid. Pika kõrre puhulon lipulehe ja pähiku vaheline kaugus suurem jahaigustekitajate levik lipulehelt pähikule võtabkauem aega. See tagab toiduks kvaliteetsema jatervema tera. Samuti on pikema kõrrega sortideltugevam ja sügavam juurestik. Varajane ja jõulisemkasvu algus pikakõrrelistel sortidel annabneile hea umbrohtude allasurumise võime. Jõulisemja tugevam juurestik on tähtis taime toitainetegavarustamiseks ja paremaks taime kinnitamiseks,kui tehakse mehaanilist umbrohutõrjet.Mahetaludes, kus kasvatatakse ka loomi, onpõhusaak vajalik loomasööt ja alla panumaterjal.Sorte valides võiks hea talvekindlus olla üheksvaliku kriteeriumiks: erinevad talinisu sordid taluvadkülma ning nakatuvad lumi seenest erinevalt.Praegu Eesti Sordilehel olevatest sortidest oneelpooltoodud omadustele vastavad Leedu sort‘Širvinta 1’ ja ‘Ada’ kui suhteliselt talve kindlad jahea kvaliteediga sordid. Samas võib ‘Ada’ lumiseenelevikuks soodsates tingimustes selle haiguseganakatuda. Kasvatusse on tagasi tulemasEestis aretatud sort ‘Sani’ – hea kvaliteedigasaianisu. Samuti on sordilehel uus Lätis aretatudkõrge proteiinisisalduse ja lühikese kasvuajagasort ‘Fredis’. Hea talvekindluse ja suhteliselt heakvaliteediga on ka ‘Olivin’, varajane ning hea kvaliteedigavana Saksa sort ‘Ramiro’.KvaliteedinõudedKvaliteetse nisu proteiinisisaldus peaks olemavähemalt 12%, kleepvalgusisaldus vähemalt28% ja langemisarv ligilähedaselt 250 s. Seetagab saiaküpsetuseks vajaliku kvaliteedi.Samas esitavad vilja kokkuostjad oma kvaliteedinõuded. Näiteks AS Tartu Veski määrab esimesekategooria nisu proteiinisisalduseks 15%,kleepvalgusisal duseks 30%, mahukaaluks 750 g/l(www.tartuveski.ee). Eesti Taluvili OÜ määrabsöödavilja proteiinisisalduseks 11% ja mahukaaluks730 g/l (www.taluvili.ee ). Kvaliteediomadusedsõltuvad väga palju ka kasvuaasta ilmastikustja igal aastal ei ole võimalik ka kõige paremaidsorte kasvatades esimese kategooria nisu tasetsaavutada. Kui aga kasvuaasta ilmastik on olnudkuivem ja päikesepaistelisem, annavad kõik sordidsuure proteiinisisaldusega saagi.Muld ja toitainedVõrreldes suvinisuga on talinisu juurestik jõulisemja seega on tema toitainete omastamineparem. Samas on aga suvinisul tavaliselt suuremproteiini sisaldus ja see annab parema küpsetuskvaliteedi.Rukkiga võrreldes on talinisu nõudlikumtoit ainete ja kasvukoha suhtes, sügisel arenebta aeglasemalt kui rukis (tarvitab ka toitaineidsügisel vähem).Talinisule peaks valima võimalikult viljaka mul -laga põllud. Kvaliteetse nisu kasvatamiseks onvajalik orgaanilise aine suur sisaldus mullas.15

takse külvata pigem varem kui hiljem. Optimaalnekülvisügavus on rasketel muldadel 3,5–4,0 cm jakergematel 4,0–5,0 cm. Reavahe tavaliselt 12,5 cm.Kui mullad ei ole kivised, võiks orast kevadel äestada.Orase äestamise ülesandeks on mullakoorikupurustamine, umbrohtude hävitamine, mullaniiskusvaru säilitamine ning talvega hävinenudvõi haigestunud taimede eemaldamine ningmulla õhustamine. Optimaalne aeg äestamisekson umbrohtude tärkamise aeg.Koristama võib hakata alates vahaküpsusest (alatesterade niiskusesisaldusest 22%).Kuivatamine ja hoiustamineVt oder.NisuTalinisu eelistab raskemaid muldi, leppides kõigeparemini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega.Mulla pH peaks olema 5,0–7,5 (parem 6,0).Talinisule võiks anda orgaanilist väetist enne kesakündi,ta reageerib hästi ka sõnniku järelmõjule.Mullaharimine on sarnane talirukkiga.KülvTalinisu külvisenorm võiks olla 500–550 idanevattera ruutmeetrile. Olenevalt tera suurusest (1000tera massist) külvatakse seemet 200–250 kg/ha.Viimastel aastatel soovitatakse väiksemaid külvisenorme,kuid selleks, et nisu umbrohud pareminialla suruks, oleks hea veidi tihedam taimestik.Talinisu parim külviaeg on septembri esimene võiteine dekaad. Maheviljeluse tingimustes soovita-Taimehaigused ja -kahjuridMaheviljeluses võib talinisule probleemiks saadakõvanõe nakkus. Kõvanõekindlaid majanduslikultväärtuslikke sorte praegu sordilehel ei ole.Kõvanõe nakkusest hoidumiseks tuleks kasutadaainult oma masinaid, eelvili ei tohiks olla suvinisuja seemet võiks mingi biopreparaadiga puhtida.Rootsis, Austrias, Soomes, Norras, Itaalias, Poolas,Taanis ja Leedus kasutatakse puhtimiseks bakterilPseudomonas chlororaphis MA342 põhinevat biopreparaatiCedomon (odrale ja kaerale) ning Cerall(nisule, rukkile ja tritikalele). Eestis ei ole nendepreparaatide mõjusust uuritud ja neid ei kasutata.KoristamineKoristama võib hakata alates vahaküpsusest (alatesterade niiskusesisaldusest 22%). Kui nisu jääbniisketes oludes kauaks põllule, hakkavad teradpeas kasvama. See vähendab saaki, sest tärklisja proteiin hakkavad lagunema, oluliselt langebküpsetuskvaliteet (väheneb langemisarv) ja kaidanevus, mis on vajalik just seemneviljale.Kuivatamine ja hoiustamineVt oder.16

SuvinisuKasvatamise iseärasused sõltuvad sellest, mis eesmärgilsuvinisu külvatakse. Kas söödaks, inimtoiduks(nt saiaküpsetuseks), tööstusele (etanoolitootmine)Suvinisu on mullaviljakuse ja eelviljade suhteskõige nõudlikum teravili. Headeks eelviljadeks onristik, ristikurohke põldhein jt liblikõielised heintaimed,orgaanilisi väetisi saanud rühvelkultuurid(kartul, söödajuurviljad, köögiviljad), sobivad kaüheaastased liblikõielised (hernes, vikk, põlduba)ning segavili, samuti raps ja rüps. Eelviljaks võibolla ka talivili, eriti sõnnikut (komposti) saanudrukis. Ei sobi suviteraviljad, erandiks on kaer, mistuleb kõne alla juuremädaniku ohu korral.Külvi korra näide: rukis AK – põlhein – põldhein –nisu – hernes.Sordivalik ja sordidMahepõllumajanduses kasvatatav sort peaksolema hea haiguskindlusega, niisketes koristusoludespeas kasvamamineku kindel, optimaalsekasvuajaga, sobivate kvaliteediomadustega jatulema toime sellistes olukordades, kus oleks vajaumbrohte alla suruda või mullast efektiivselt toitaineidja niiskust omastada. Umbrohtudele jääbvähem kasvuruumi, kui nisusort võrsub hästi jakui tal on kiirem algareng. Toitaineid omastavadparemini sordid, millel on sügavam ja tugevamjuurestik ning teatud füsioloogilised omadusedstressiga toimetulekuks.Suvinisu sortidest on saagikamad enamasti hilisemadja madalama küpsetuskvaliteediga sordid.Lühema kasvuaja ja kõrge kvaliteediga sortideterasaak jääb tavaliselt väiksemaks. Väga hea saagigaon Jõgeva SAI mahekatsetes olnud Läti sort‘Uffo’. Seniste katseandmete põhjal ei kuulu ta agahea küpsetuskvaliteediga sortide hulka. Kõigeparema küpsetuskvaliteediga on sort ‘Manu’,tema saagikus on aga keskmisest väiksem. Suvinisusortidest on Jõgeva katsete põhjal osutunudmaheviljelusse sobivamateks veel ‘Monsun’, ‘Triso’,‘Vinjett’, ‘Zebra’ ja ‘Meri’. Sordil ‘Vinjett’ on niisaagikus kui kvaliteet olnud head.KvaliteedinõudedKvaliteedinõuded suvi- ja talinisule on sarnased(vt talinisu). Tavaliselt on suvinisu sordid kõrgemaproteiini- ja kleepvalgusisaldusega ning peenemateraga kui talinisu sordid.Muld ja toitainedSuurt tähelepanu tuleb pöörata mullale, nii selleorgaanilise aine sisaldusele ja toitainete kättesaadavuselekui ka mulla veesidumisvõimele.Taimed peavad olema pidevalt varustatud niivee, toitainete kui ka hapnikuga, et pärsitud oleksmulla kaudu levivate haiguste areng ja toimukshea koostöö taime ja mulla vahel.Suvinisu vajab orgaanilise aine rikast mulda.Vajalik on võimalikult hea struktuuriga ja tasakaalustatudpõhitoitainetega varustatud muld,milles toimub sobilik koostöö mullaorganismideja nisutaimede vahel. Suvinisu juurestik on talinisuomast nõrgem ning ta on mullastiku suhtesnõudlikum. Eelistab viljakaid parasniiskeid liivsavimuldi.Paremini sobivad neutraalsed või nõrgalthappelised mullad, optimaalne pH on 6,0–7,5. Eisobi väheviljakad, happelised savimullad ja liivmullad.Suvinisu vajab idanemiseks suhteliseltvähe mullaniiskust.Kui suvinisu kasvatamise eesmärk on toota saiavilja,tuleb jälgida, et proteiini ja kleepvalgu moodustamiseksoleks mullas piisavalt kättesaadavatlämmastikku.Kleepvalgu kvaliteedi seisukohalt on tähtis kaväävli piisav olemasolu mullas. Väävel vastutabsobiva mahu ja struktuuriga saiapätsi eest ningon osaline mitmetes taimes toimuvates olulistesfüsioloogilistes protsessides. Taimede vee- ja toitainetevajadus suureneb võrsumisel ja kõrsumiselning jõuab maksimumi enne loomisfaasi algust.17

Juhul, kui suvinisule antakse sõnnikut või komposti,siis tuleb see anda vahetult künni alla. Sõnniksuurendab talinisu saagikust ja tõstab proteiinining kleepevalgu sisaldust. Kääritatud lägaviiakse kohe pinnasesse (parim aeg on kevadelenne külvi).MullaharimineSügisene mullaharimine oleneb eelviljast. Rühvelkultuuridelejärgnemisel tuleb põld sügiselpärast rühvelviljade koristust künda. Järgnemiselpõldheinale tuleb enne kündi kamar randaaligapurustada, et künd saaks kvaliteetsem. Ader võiksolla varustatud eelkoorlite ja vinthõlmadega. Eelkoorlidpeavad adra korpuse suhtes olema õigestireguleeritud. Põldheina maapealne mass ei tohiolla kõrge, et vältida adra ummistumist ja mullastvälja kerkimist. Teraviljade järel tuleb enne kündikoorida. Savisematel muldadel tuleks künda sügiselvõimalikult hilja, kergematel muldadel võiksseda teha kevadel. Ebatasase künni puhul vajabmuld tasandamist.Kevadist mullaharimist alustatakse võimalikultvara, kohe, kui muld on tahenenud. Harimisviisoleneb mulla füüsikalistest omadustest ja künnikvaliteedist. Rasketel muldadel tuleks enne kultiveerimist,siis, kui vaoharjad on heledamaks tõmbunud,tasandamiseks ja niiskuskadude vähendamisekslibistada. Seejärel võib kultiveerida koosäestamisega 5–6 cm sügavuselt ning sõltuvaltilmastikust mõne päeva möödudes 10–12 cmsügavuselt. Õige aeg on harida, kui muld harimiselei tolma. Kergema lõimisega muldadel piisabtavaliselt ühe- või kahekordsest kultiveerimisest.Arvestada tuleb mulla lõimist ja niiskust. Võimalikultvähe harimiskordi hoiab ära mulla liigse tallamiseja säilitab mullaniiskust. Külvi järel muldarullitakse (vt oder).Külviks valida tülikatest juurumbrohtudest (ohakad,orashein jt) võimalikult puhtad alad. Kasutadatuleks pikema kõrre ja kiirema algarenguga sorte,mis tugevamat konkurentsi pakkudes umbrohtusidalla suruvad. Sobiv sort peaks olema ka pärastäestamist hea taastumisvõimega. Koristusjärgselton umbrohutõrjeks vajalik kõrrekoorimine.Seemneumbrohtude tõrjeks tuleb vilja külvijärgseltsoovitatavalt kaks korda äestada. Normaalselkevadel, kui teravili tärkab umbes seitsme kunikümne päevaga, on kõige efektiivsem äestamineenne teraviljakultuuri tärkamist. Külmal kevadel,kui teravilja tärkamiseks läheb kauem ja umbrohudei tärka, ei ole ka tärkamiseelne äestamineotstarbekas, sest siis ei tärka tavaliselt ka umbrohudja teraviljad suudavad saada kasvu eelisehiljem tärganud umbrohtude ees.Kui enne tärkamist ei jõutud äestada, tuleks esimestkorda äestada orase ühe lehe faasis. Kusjuuresjälgida, et lehed liigselt mulla ja kivide alla eijääks. Kui äkke piide nurk on sobiv, liikumiskiirusoptimaalne (7–10 km/tunnis) ja muld pole liiganiiske, seda tavaliselt ei juhtu. Suvinisu lehed onäestamise suhtes mõnevõrra nõrgemad, kui oderja kaer, nad võivad jääda kergemini mulla alla. Kuikevadel kahjustab esimesi nisu lehti näiteks kõrsviljamaakirp, tuleks äestamisega olla ettevaatlik.Kahe lehe faasis on kõik teraviljad õrnad ja siis eisoovitata seda tööd teha.Alates kolmest lehest võib jälle äestada. Nisu eikannata tugevat äestamist – siis võib maa pärismust jääda. Suvinisu võib 3–4 lehe faasis ollanõrge mate lehtede tõttu äestamisele tundlikumkui oder ja kaer. Kuusiku mahekatse kogemusel onmõnikord loobutud 3–4 lehe faasis äesta misest,vaid tehtud seda 6 lehe faasis (vt äestamist kaoder).KülvKülvisenormi määramisel tuleb arvestada seemneteidanevust, 1000 tera massi, külviaega, põlluumbrohtumust ja teisi tegureid. Varasema külvipuhul võib külvisenorm olla väiksem, hilisemapuhul suurem. Umbrohtude allasurumiseks võibkülvisenorm olla suurem, kui tehakse allakülv, siisväiksem. Arvestada tuleb sortide nõudeid. Suvi-18

nisu on väikese võrsumisvõimega, seetõttu peakskülvisenorm olema vähemalt 600 idanevat teraruutmeetrile. Külviseeme peab olema vaba seemnegalevivatest haigustest ja umbrohuseemnetest.Külvatakse tavaliselt reavahega 12,5 cm. Laiemareavahe puhul on külvisenorm väiksem. Külvisügavuson 3–5 cm. Külvatakse esimesel võimalusel,sest nisu on üsna pika kasvuajaga (umbes105 päeva). Nisu on orase faasis suviteraviljadestüks külmakindlamaid, taludes –7 kuni –10 kraadistkülma.Kvaliteetse saagi eeltingimuseks on võimalikultvarajane külviaeg, et nisu saaks küpseks ja koristatudenne suuremaid vihmasid.TaimehaigusedNisu on tundlik kahjustajate suhtes (juuremädanikud,lehelaiksused, roosted, nõed, lehetäid, ripslased).Niiskematel halva struktuuriga muldadel jakülmal kevadel ohustab juuremädanik. Eelistadatuleks kahjustuskindlamaid sorte ja sertifitseeritudseemet. Külvata tuleb optimaalsel ajal. Lendnõenakkuse ärahoidmiseks peab seemnepõlluüldpõldudest eemale rajama. Ohtlikke mükotoksiinejääb tera pinnale fusarioosi nakatumisetagajärjel. Nisupead kaitseb selle haiguse eestpaiknemine lipulehest kõrgemal, kus ta on avatudpäikesele ja tuulele ning kontakt lehtedegaon väiksem.Nii lend- kui ka kõvanõgi on seemnega levivadhaigused. Puhtimine kuuma veega oli üsna levinud,kui suvinisu Eestis ligi sada aastat tagasirohkem levima hakkas. Lendnõe tõrjeks kasutatiseemnete eelleotust (4 tundi 25 °C vees),millele järgnes termiline töötlemine vees (10minutit 52 °C juures) või kuuma õhu abil. Viljasuitsuga töötlemine on ka tänapäeval häid tulemusiandnud. Kuuma veega puhtimine on agakallis ja keerukas, kuna järgneb vajadus seemneidpärast kuivatada. Kõvanõe tõrjumiseks on tänapäevallevinud pigem kuuma õhuga puhtimine.Rootsi Põllumajandusülikoolis on väljatöötatudtehnoloogia (ThermoSeed), Göttingeni Ülikoolisaga hoopis ultrahelil põhinev tehnoloogia(SonoSteam). Seemnega levivate haiguste tõrjekson kirjanduse andmetel sobilik bakterpreparaatCerall. Saksamaal ja Hollandis on kõvanõe vastukasutusel sinepil põhinev preparaat Tillecur. Mitmetesriikides toimub ka vastupidavate sortidearetus. Eelpoolnimetatud tehnoloogiate ja preparaatidekatsetuse ja kasutuse kohta Eestis andmedaga puuduvad.TaimekahjuridLehetäid ja ripslased eelistavad teraviljadest justnisu. Kaera-kiduuss võib ohustada kõiki teravilju,sh nisu. Maakirbu kahjustuste tõkestamiseks vältidaristõieliste kultuuride vahetut lähedust. Viimastelaastatel on nisupõldudel hakanud enamlevima ka rukki-pahksääsk ja lehti kahjustavadlehevaablase röövikud ja viljakuked. Soodustadatuleb kahjurite looduslike vaenlaste paljunemist.Kahjurite asustust saab kontrolli all hoida sobivakultuuride paigutusega külvikorras. Mida mitmekesisemon külvikord (teraviljad, heintaimed, kartul),seda laiem on erinevate liikide, sealhulgaska antud kultuurile kasulike liikide (lepatriinud,jooksik lased, sirelased, parasitoidid) levik. Kultuuridevaheldumine vähendab talvitunud kahjuritepaljunemist, sest puudub sobilik söödamaa.KoristamineKoristatakse esimesel võimalusel täisküpsusealguses. Nisutera on küps, kui kõhtmiselt pikivaolton kadunud roheline värvus. Kui nisu jääbniisketes oludes kauaks põllule, hakkavad teradpeas kasvama. See vähendab saaki, sest tärklisja proteiin hakkavad lagunema, oluliselt langebküpsetuskvaliteet (väheneb langemisarv) ja kaidanevus, mis on vajalik just seemneviljale.Kuivatamine ja ladustamineVt oder.19

TatarTatar on meil üsna vähelevinud teravili. Kuigi ta onüks vanemaid kultuure, mida inimesed kasvatamahakkasid, on tema tähtsus meie kultuuriruumistänapäeval tugevalt vähenenud.Tatar on toiduviljana väärtuslik just temas sisalduvateasendamatute aminohapete arginiini jalüsiini tõttu. Lisaks traditsioonilisele seemne saamiseeesmärgile võib tatart kasvatada ka haljasväetiseks.Tal on kiire kasv ja suur lehemass, mistakistab umbrohtude kasvu tugevasti. Kui selleleeelneb või järgneb ka muu mehaaniline umbrohutõrje,siis võib ka tugevasti umbrohtunud põllustühe aastaga umbrohupuhta põllu saada. Olulineon seejuures tatar enne üles harida, kui valmivadesimesed seemned, sest muidu võivad ka needhiljem idanema hakata ja põldu umbrohustada.Tatar on hea meetaim ja nii on tatrakasvatus levinummesinike hulgas. Tema õisi võib ka korjatatee valmistamiseks.Tatar sobib hästi maheviljelusse, sest võrreldesteiste teraviljadega on ta mulla toitainete sisaldusesuhtes vähenõudlik, surub tänu pikale varreleja laiadele lehtedele hästi alla umbrohtusid.Samuti kasvab tatar piisava sooja ja niiskuse tingimusteskiiresti ning on meie kliimatingimusteshea vastupidavusega taimehaigustele.Tatrale on sobivateks eelviljadeks kõik teisedpõllu majanduslikud kultuurid. Et tal „sugulasi“teiste kultuuride seas pole, siis on ka vähe haigusija kahjureid, mis võiksid tema kasvatamistraskendada.Külvikorra näide: põldhein – põldhein – kaer –talinisu + vahekultuur – tatar – hernes – rukisallakülviga.Tatra sorte sordilehel ei ole, seega pole võimalikkasutada sertifitseeritud seemet.Muld ja toitainedMulla suhtes on tatar vähenõudlik, ta on madalajuurestikuga, kuid samas kasutab hästi toitaineid.Ta kasvab hästi nii savi-, saviliiv-, kui ka turvasmuldadel.Põhimõtteliselt kasvab ta kõikidel muldadel,happelistel muldadel kasvab paremini kuilubjarikastel. Tatar annab häid tulemusi ka vägakergetel muldadel. Toitaineid omastab tatar hästija ei vaja neid palju. Toitainetest olulisemgi onsoojuse olemasolu. Samas on ta suhteliselt põuatundlik.MullaharimineTatar ei ole mullaharimise suhtes kuigi nõudlik.Külvata ei ole vaja väga sügavale – seepärast onvajalik hea eelnev mullaharimine, et seemnedsaaks mullaga hea kontakti.TatarKülvKülvi juures on kõige olulisem ajastus – ei tohienam esineda öökülmasid ja seega jääb tatra külv20

meie tingimustes enamasti viimaseks külvitööks.Seemned hakkavad idanema 7…8 °C juures. Orastalub külma -1...-1,5 °C. Külvisenormi määramiseltuleb arvestada seemnete idanevust, külviaega,põllu umbrohtumust ja teisi tegureid. Külvisenormon 60–100 kg hektari kohta olenevalt külviajast, mulla viljakusest ja kultuuri kasvatamiseeesmärgist. Optimaalne külvisügavus on 1–2 cm.Tatra kasvuaeg on 60–120 päeva olenevalt sordist.Teoreetiliselt on võimalik teha ka allakülvi, kuidenamasti ei ole see otstarbekas. Tatar tärkab kiirestija ka äestamisel külvi järgselt pole erilistefekti.Taimehaigused ja -kahjuridTaimehaigusi on tatrapõldudel harva, sest tedakasvatatakse vähe.Tatart võivad kahjustada traatuss ja ka lehetäid. Kasuuremad kahjurid nagu hiired ja rotid või metskitsedvõivad teinekord kahju põhjustada.KoristamineTatra koristamine on suhteliselt problemaatiline,sest tal on suur lehemass ja ta ei lõpeta kasvamistenne, kui korralik sügis käes. Lihtsam on koristadasiis, kui oodata ära esimesed öökülmad, mis võtavadtaime kuivemaks ja vähendavad lehemassi,selleks ajaks on aga esimesed viljad juba kindlastipudenenud ja seega on koristuskaod suhteliseltsuured. Õigest koristusajast annab märku taimetumenev värvus.Kuivatamine ja ladustamineVt oder.SuvirapsSuviraps on maheviljeluses mõnevõrra problemaatilinekultuur, sest õitsemise ajal ohustab tedahiilamardikas, kelle rüüste võib saagi suures osashävitada.Suure toitainetevajaduse tõttu sobib rapskasvama pärast ristikut ja teisi liblikõielisi kultuure(v.a hernes). Eelviljaks sobib ka orgaanilist väetistsaanud rühvelkultuuridele järgnenud teravili.Eelviljaga peaks olema saavutatud võimalikultumbrohupuhas põld. Raps on ise hea eelvili teraviljadele,tema sügavale tungiv juurestik parandabmulla struktuuri. Haiguste leviku vältimiseks eitohiks külvikorras enne 2–3 aastat rapsile järgnedahernes ja enne 4–5 aastat teised ristõielised(seemnekasvatuse puhul peab see vahe olemaveelgi pikem). Külvikorrast kinnipidamine on olulisimagrotehniline võte taimekahjustuste ennetamiseks.Külvikorra näide: oder allakülviga – ristik – raps –kaer allakülviga – mesikas – talinisu.Sordivalik ja sordidKasvatamiseks on soovitatav valida varajasedvõi keskvalmivad sordid. Hiliste sortide saagipotentsiaalon valdavalt kõrgem, kuid enamikelaastatel koristus- ja kuivatuskulud nullivadsaadava enamsaagi tulud. Hübriidsordid ontavaliselt suuremasaagilised ja paremate kvaliteedinäitajategakui tavasordid. Sordilehel onväga palju suvirapsi sorte ning nimekiri muutubkiiresti. Põllumajandusuuringute Keskuse ViljandiKatse keskuse koduleheküljelt (http://pmk.agri.ee/viljandi/) saab vaadata suvirapsi katsetulemusi.Katsed ei ole küll mahepõllumajanduslikud, kuidnäitavad sortide omadusi Eesti tingimustes, ollesabiks valiku tegemisel.KvaliteedinõudedSuvirapsi kokkuostule on kehtestatud üldisednõuded, millest tuleb kinni pidada. Peab olema00-sordi GMO-vaba rapsiseeme, mis on ühtlaseltvalminud, kuivatatud, maha jahutatud, puhastatud,hallituseta ja võõra lõhnata. Seemnete niiskusesisalduspeab olema vahemikus 6–9%, parim on7,5%. Glükosinolaatide sisaldus maksimaalselt 25µmol/g, vabade rasvhapete sisaldus FFA 2%, eruukahappesisaldus 2%. 00-sortidel ei tohiks ollaprobleeme lubatust kõrgemate glükosi nolaatidevõi eruukhappe sisaldusega. Klorofülli sisaldus21

peab olema alla 30 mg/kg. Lisandeid (umbrohuseemneid,varretükikesi, kõtru jms) on lubatud3%. Baasiline õlisisaldus on 40%, hinnaletehakse juurde- ja mahaarvutusi vastavalt seemneteõlisisaldusele. Õigeaegne koristus on parimmoodus, et nõuded täita. Seemnete küpsedesväheneb neis klorofülli- ja suureneb õlisisaldus.Pidev oma seemne kasutamine võib põhjustadaglükosinolaatidesisalduse tõusu seemnetes, sellevältimiseks tuleks külviks kasutada värsket, sertifitseeritudseemet.Muld ja toitainedRapsi kasvatamiseks sobivad eri tüüpi mineraalmullad.Parimad on kiiresti soojenevad saviliivningkerged ja keskmised liivsavimullad. Rasketelmuldadel on rapsi keerukam kasvatada. Turvasmuldadelvalmib rapsiseeme hilja ja ebaühtlaseltning raps lamandub varakult. Raps annab heasaagi muldadel, kus ka oder hästi kasvab. Sobivmulla pH on üle 6,0. Happelistel muldadel jääbsaak kesiseks. Raps vajab umbrohupuhast põldu,ta ei talu varjulisi metsaääri ja põhjanõlvu ningsulglohke, kuhu vesi pikemaks ajaks seisma jääb.Põhitoitainetest soodustab kõige rohkem rapsikasvu ja suurendab saaki lämmastik. Suviraps onväga lämmastikulembene kultuur, juba väikesedsuurenemised mulla lämmastikuhulgas kajastuvadenamsaagina. Poolmikroelementidest on olulineväävel, mikroelementidest boor. Sõnnikukompostivõi kääritatud virtsa antakse künni alla.MullahariminePeeneseemnelise kultuurina vajab raps väga headkülvipinda, kus oleks tagatud ühtlased idanemistingimused.Külvieelse mullaharimise sügavuson 2–4 cm, et tagada niiskuse ülestõusuks vajalikkapillaarsus. Kuiva mulla puhul võib kohe pärastkülvi põldu rullida. Mullakooriku tekkimisel (pärasttugevat vihma) külvijärgselt ja tärkamiseelseltpõllu äestamine on rapsi puhul väga suure riskigaseotud. Idu ilmub kiiresti ning on väga habras.Taimiku äestamisel umbrohtude tõrjeks tulebäkke piid reguleerida külvisügavusest pisut kõrgemaks.Suviraps on äestamisele vastupidav üldiselt(2)3–4 lehe faasis. Varasem äestamine võibtaimikut tugevasti kahjustada. Koristamisel mahapudenenud rapsiseemned on umbrohuks järgnevatelekultuuridele, seega vajab raps koristusejärel samasugust agrotehnikat nagu umbrohtudetõrjeski – äestamine umbes nädal pärast koristust,mida vajadusel korratakse, samuti koorimine.KülvKülvisenormi arvestamisel tuleb vaadata 1000seemne massi, idanevust ja seemne puhtust. Rapsikülvisenorm võib tugevasti varieeruda, ilma et seemõjutaks oluliselt saagi suurust. Arvestada tulebsortide nõudeid külvisenormidele. Hübriidsortidelon reeglina väiksem külvisenorm kui populatsioonsortidel.Soovitatav tihedus on 150–250taime ruutmeetril, sõltuvalt seemne suurusestkeskmiselt 4–6 kg seemet hektari kohta, külviridadevahe 10–15 cm. Suurema reavahe korral onvõimalik umbrohutõrjet efektiivsemalt läbi viia,kuid samas on oht ebasoodsate ilmastikutingimustepuhul tugevale umbrohtumusele.Korraliku saagi saamiseks tuleb raps külvata samalajal varajaste teraviljadega. Raps valmib vastavaltsordile 100–130 päevaga. Liiga varajase külvi korraljõuavad umbrohud, eriti ristõielised, kasvusrapsist ette. Külviga hilinemisel tekib niiskusepuudus,tärkamine on ebaühtlane, jäädakse hättahiilamardikaga ja rapsisaak väheneb.Külvisügavus sõltub mulla veevarudest ja lõimisest.Külvatakse 2–3(4) cm sügavusele, kergematelmuldadel külvatakse sügavamale, raskematelpindmisemalt.TaimehaigusedTaimehaigustest ohustavad rapsi tõusmepõletik,hahkhallitus, ebajahukaste, kuivlaiksus, valgemädanikja vertitsilloos. Niisketel, happelistel aladelvõib kahjustada kapsanuuter.Haigustele soodsatel aastatel võib valgemädani-22

kust nakatuda 80–90% taimedest, mis viib omakordasuurtele saagikadudele. Juhul, kui on olnudtugev valgemädaniku nakkus, tuleks sellel põllulrist- ja liblikõielisi mitte kasvatada järgneva5–6 aasta jooksul. Haiguste tõrjeks on parim külvikorrastkinnipidamine ja ristõieliste umbrohtudehävitamine. Külviks tuleb kasutada ainult puhastseemet. Jälgida tuleb, et ei oleks valgemädanikusklerootsiume, seemnete hõbehall värvus viitabkuivlaiksuse nakkusele.TaimekahjuridSuvirapsi kasvatamise teevad problemaatilisekskahjurid: tärkamisfaasis ohustavad maakirbud,tugeva kahjustuse korral ei pruugi taimed tärgatagi,idulehed süüakse ära enne, kui need mullapinnalejõuavad. Õisi ja kõdraalgmeid (hiilamardikavastne) kahjustavad hiilamardikad võivadsüüa ära enamiku õitest ja vähendada sellegatunduvalt saaki (kuni 80%). Seetõttu eelistaksemaheviljeluses tihti talirapsi. Mõnevõrra kahandabhiilamardikate rüüstet varane külv, samuti veidienne rapsi õitseva valge sinepi või suvirüpsi kasvataminepõldude servas. Sinep või rüps eemaldataksevõi küntakse sisse kohe rapsi õitsemise alguses,mil hiilamardikad on kogunenud peamiseltnende õitele. Esineda võivad ka kõdra- ja varrepeitkärsakas, kapsakoi, kõdrasääsk ja lehetäid.Kahjurite tõrjeks on võimalik kasutada entopatogeensedseeni (Metarhizium anisopliae, Beaveriabassiana, Paecilomyces farinosus jms) või nematoodiSteinernema feltiae.Kahjurite tõrjeks tuleb soodustada nende looduslikevaenlaste, röövtoiduliste putukate (ämblikud,jooksiklased jne) ja parasitoidide levimistpõllul. Seda soodustab loodusliku rohumaa lähedus,ka karjamaa või põõsastiku olemasolu. Põlludei tohiks olla väga suured, kasulikud putukad(eriti jooksiklased) ei jõua muidu põllu keskossa.Kahjurite leviku piiramiseks ei tohiks kasvatadalähestikku tali- ja suvirapsi, tuleb tõrjuda ristõielisiumbrohtusid.RapsKoristamineSobiva koristusaja määramiseks tuleb põldu pidevaltjälgida. Kvaliteetset õli saab ainult täiesti valminudseemnetest. Rohelistes seemnetes sisalduvklorofüll põhjustab õli ja margariini rohekavärvuse, kõrge klorfüllisisaldusega seemneid eivõta õlitööstused vastu. Samuti on täiesti valminudseemnetes õlisisaldus kõrgem. Õlgkollasteskõtrades sisaldavad seemned veel ligi 40% niiskust.Niisuguse rapsi koristusküpsus peaks saabuma10–15 päeva pärast. Kui raps on saanudtäisküpseks, muutub põld kõtrade tuhmumisetõttu pruunikas halliks ja seemnete niiskus langeb30–20%-ni. Üks kindel seemnete valmimisetunnus: seemned on seest kollaseks värvunud.23

Koristatakse kombainiga, parim on külgvikatitegavarustatud kombain, sest valminud rapsiseemevariseb kergesti ja kombain raputab palju seemneidmaha. Kuivatama peab kohe pärast koristust,sest koristusniiske seeme kuumeneb kiiresti.Võimalusel (ja vajadusel) tuleks seeme enne kuivatamisteelpuhastada, sellega hoiab kokku kuivatuskulusid.Kuivatamine ja ladustamineKuivatamistemperatuur tuleb hoida võimalikultmadal, sobiv seemnete temperatuur on 30–45°C.Mida niiskem on koristatud seeme, seda madalamalttemperatuurilt tuleks alustada, see võimaldabseemnete koristusjärgset valmimist. Liigakõrge kuivatustemperatuur kahjustab seemet,langeb idanevusprotsent, see on eriti olulineseemnekasvatuse puhul.Kuivatamisel ei tohiks niiskus alaneda üle 10%päevas. Kuivatatakse hästi ventileerides niiskusesisalduseni7–9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Niiskemseeme on seenhaigustele vastuvõtlikum, kaon säilituskahjurite oht suurem ja seemnete kvaliteetlangeb.Enne ladustamist tuleb seeme korralikult mahajahutada. Säilitada ei tohi niiskes, sest see loobsoodsad tingimused mikroorganismide arenguks.TalirüpsTalirüps on hea kultuur teraviljarohkes külvikorras,toimides seal fütosanitarina, katkestades teraviljadehaigustsüklid. Tema juurteeritised mõjuvadpaljudele teravilja haigustekitajatele pärssivaltvõi lausa surmavalt. Sügavale tungiva tugevajuurestikuga aitab talirüps kobestada künnikihialust kihti. Varase valmimise tõttu sobib rüps hästinn koristuskonveierisse.Talirüpsi ei ole soovitatav külvata ristõieliste järelenne 4–5 aastat, 1–2 aastat vahet peaks hoidmaka liblikõieliste ja kartuliga. Eelviljaks ei sobi kalina (sarnased haigused). Hea eelvili on must- võihaljaskesa. Võib kasvatada rohumaade ja samalaastal varakult koristatavate suviteraviljade järel.Talirüps on risttolmlev kultuur, seda tuleb eritiseemnepõllu asukoha valikul arvestada. Et talirüpsalustab varakult (mai algul) õitsemist, on taheaks söödamaaks mesilastele.Külvikorra näide: kaer allakülviga – põldhein –põldhein – talirüps – vahekultuur (haljasväetiseks)– oder.Sordivalik ja sordidTalirüps kasvatab sügisese vegetatsiooniperioodijooksul lehekodariku, varre kasvu eitoimu, kasvu pung jääb talvituma allpool mullapinda,mis annab talirüpsile suure eelisetalirapsi ees talvekindluse osas. Sügisene lehekodarikon karekarvane ning metsloomad (kitsed,jänesed, põdrad) ei soovi teda süüa, rüüstetvõib esineda minimaalsel määral lume all(hiired).Eesti Sordilehes olev talirüpsi sort ’Largo’ on heatalvekindluse, suure saagi ja heade kvaliteedinäitajatega(kõrge kuni keskmine õlisisaldus, madalglükosinolaatidesisaldus) 00-sort. ’Largo’ on andnudhäid tulemusi nii Jõgeva SAI mahekatseteskui mahekasvatajate põldudel Eestis ja Soomes.KvaliteedinõudedTalirüpsi kokkuostul kehtivad samad nõuded, misrapsi puhulgi (vt Suviraps).Muld ja toitainedTalirüps kasvab hästi mineraalmuldadel, eritikergematel muldadel, sobivad ka savimullad,kui need on õigeaegselt haritud. Sobiv mullapH on 5,5–6. Turvasmullad kasvatamiseks ei sobi,sest seal on tõsiseid probleeme talvekindlusega,samuti esineb sellistel aladel tihti hiliseid öökülmasid(kevadel), mis võivad õitsvaid taimi tugevaltkahjustada. Ka on turvasmullal suurem oht,et taim nakatub kapsanuuterisse. Samuti ei sobiebatasased (lohkudesse kogunev jääkoorik/vesi24

kevadel hävitab taimiku) või põhjakaldega aladja varjulised metsaservad. Kevadist ning suvistpõuda talub talirüps tunduvalt paremini kui suviteraviljadja suviraps, tema sügavale tungiv juurestiktoob vett ning toitaineid alumistest mullakihtidest.Talirüps vajab korraliku saagi moodustamiseks20% vähem lämmastikku kui suviraps.Poolmikroelementidest on kõige olulisem väävel,mikroelementidest boor ja molübdeen.MullaharimineHea mullaharimise eelduseks on tasane künd, mison soovitatav teha vähemalt 3–4 nädalat ennekülvi, et muld jõuaks tiheneda. Külviks haritaksemulda 2–4 cm sügavuselt. Kui muld on liig kuiv,haritakse 2–3 cm võrra sügavamalt, et seemneteidanemiseks ja tärkamiseks oleks piisavalt niiskust.Liiga märja mulla harimine põhjustab tugevamatumbrohtumust, kooriku teket ning kiiret kuivamistpärast külvi. Liialt sügava harimise korralsatub ka seeme sügavale ning tärkab aeglaseltja eba ühtlaselt. Muld peab olema haritud peeneks,ühtlaseks ja võimalikult tasaseks. Vajaduselrullitakse põldu enne külvi.Kevadel, kasvu alustamisel, on võimalik talirüpsika umbrohutõrjeks äestada.Koristamisel maha pudenenud ja lindude pooltpoetatud rüpsiseemned on umbrohuks järgnevatelekultuuridele, seega vajab rüps koristuse järeläestamist (umbes nädal pärast koristust), midavajadusel korratakse, ja koorimist.KülvKülvama peaks võimalikult umbrohupuhtale põllule,ohtlik on kesalille arvukas esinemine põllul.See umbrohi on peaaegu ainuke, mis suudab talirüpsigakasvus konkureerida. Hästi kasvab ja talvitubtalirüps ka teraviljakõrde tehtud otsekülvipuhul (eeldusel, et vili on olnud piisavalt umbrohupuhas).Talirüps külvatakse tavaliselt augusti algul võikeskpaigas. Külv tärkab 5–6 päeva jooksul. Õigeaegnekülv annab tugeva taimiku, mis on talvekahjustustelevastupidavam. Sobivaim on talvitumaminekuks 6 pärislehe faas taimedel, juurekaelaläbimõõt võiks olla 0,8–1 cm. Hilise külvipuhul ei jõua taimed koguda piisavalt varuaineid,talvega hukkuvad neist paljud, allesjäänud onkasvus kidurad ja korralikku saaki põllult ei saa.Kuiva mulda tuleks kohe pärast külvi rullida, hilisemrullimine võib idandeid tugevalt vigastada.Külvisenorm võiks olla 6–8 kg/ha, reavahe10–12 cm. Mida ebasoodsamad on külviaegsedtingimused, seda suurem peaks olema külvisenorm.Laiarealiste (24 cm) külvide puhul võib kasutadaka normi 4 kg/ha. Külvisügavus on 2–3 cm.Väga kuiva ja kerge mulla puhul ka 4 cm.UmbrohudTalirüps on kiire algarengu ja väga kiire kevadisetalvitumisjärgse kasvuga ning suudab umbrohtusidväga hästi alla suruda. Mehaanilist umbrohutõrjetsaab hästi teha laiema reavahega külvidekorral (24 cm). Talvitumisjärgsed väikesed tühikudtäidab talirüps kui hästi harunev kultuur kiiresti jaumbrohtude levikut ei järgne. Suuremates tühikutesvõib kergesti hakata vohama kesalill.TaimekahjuridTalirüpsil on leitud kõdra- ja varre peitkärsakat jakõdrasääske. Sügisestel külvidel ei esine maakirpu.Ka õitseb talirüps suhteliselt vara (mai alguses),kui hiilamardikas ei ole veel ilmunud. Õitsemiselõpul taimede ilmuvad hiilamardikad toituvad õietolmust,ning märkimisväärset kahju ei põhjusta.Kahjurite tõrjeks tuleb soodustada röövtoidulisteputukate ja ämblike ning parasitoidide levikutpõllul. Selleks aitab kaasa looduslik rohumaa võikarjamaa põllu läheduses.TaimehaigusedTaimehaigustest võivad esineda: tõusmepõletik,hahkhallitus, ebajahukaste, kuivlaiksus, valgemädanikja vertitsilloos. Haigestumisi on tali-25

line õige külvikord ja terve seeme. Nakatunudsaaki ei tohi kasutada külvisena (valgemädanikuskleroot siumid on selgelt eristatavad seemnetestkui ‘hiirepabulad’), kuivlaiksusega nakatunudseeme on hõbehalli värvusega. Talirüpsi põldudekõrvale ei tohiks rajada suvirapsi või -rüpsi põlde,et vältida ristnakkust.Rüpsrüpsil tavaliselt vähe. Haigusi levitavad peamiseltmullas ja taimejäänustel talvituvad haigustekitajateeosed või sklerootsiumid, mis säilivad eluvõimelistena4–5 aastat. Seetõttu on väga olu-KoristamineTalirüpsi kasvuaeg on 330–345 päeva. Valmides eivarise talirüps nii kergesti kui taliraps, see annabvõimaluse valida sobivaim päev koristuseks. Valminudtalirüpsi põld on hallikaspruun, valminudseeme on seest erkkollane. Koristusega võib alustadasiis, kui seest rohelisi seemneid on vähemkui 10% ja seemnete niiskus on 15–20%. Juulison talirüpsi koristuse ajal valdavalt ilusad ilmad,parimal juhul saab põllult seemne kätte niiskusesisaldusegaalla 9%. Sel juhul tuleks seeme kohesorteerida ja võib ladustada. Koristada külgvikatitegavarustatud kombainiga, sellega viiaksekoristuskaod väiksemateks, ka pudeneb mahavähem seemet, mis oleks järgnevale kultuurileumbrohuks.Kuivatamine ja ladustamineVt suviraps.Alternatiivsed tehnoloogiad teraviljakasvatusesEelpool tutvustati levinumate teraviljade ja õlikultuuridetüüpilisi kasvatustehnoloogiaid mahetootmises.Kuid on olemas ka teistsuguseid lähenemisija tehnoloogiaid, mida on mahetootmisesteistes riikides ka edukalt rakendatud. Kuigi needpole veel väga laialt levinud, tasub mõelda kanendele alternatiivsetele tehnoloogiatele.Üks võimalus on kasvatada teravilja laia reavahega.Sellisel juhul külvatakse teravili laiema reavahegakui harjumuspärane 12,5 cm, variandid on25,0–37,5 või isegi 50 cm. Lai reavahe võimaldabvaheltharida ja sekkuda nii jõulisemalt umbrohutõrjesseja toitainetega varustamisse ka taimedekasvuperioodil. Tihti kasutatakse sellist meetoditparema kvaliteediga saagi saamiseks eriti nisupuhul. Ülevaate sellest tehnoloogiast leiab materjalist„Teravilja kasvatamine laia reavahega“, mison leitav aadressilt http://www.maheklubi.ee/tootjale/materjalid.Teine võimalus on kasvatada teravilja vagudes26

Vagudes teravilja kasvatamise õppepäev Saksamaalnagu kartulit. Ka siin on eesmärk anda taimelesuurem kasvuruum, et vähendada seenhaigusteesinemist ja parandada toitainetega varustatustkasvuperioodi teises pooles – eesmärgiks jällegisuurem ja kvaliteetsem saak.Nende kahe näite varal saab öelda, et ei ole olemasühte kindlalt toimivat süsteemi. Tootja peabise leidma parima tee oma ettevõtte tingimusiarvestades. Tuleb leida süsteem, mis on konkreetseljuhul sobivaim, mille puhul on tootmiskuludväiksemad ja sissetulek suurem. See tähendab,et tootja oskab seda süsteemi rakendadaja tule museks on hea saak põllult. Ülevaate sellesttehno loogiast leiab materjalist „Aktuaalsetmahepõllumajanduses 2008“, mis on samuti leitavaadressilt http://www.maheklubi.ee/tootjale/materjalid.Minimeeritud ehk pindmist mullaharimist ilmakünnita ei saa maheviljeluses üldiselt samas ulatuseskui tavaviljeluses kasutada. Põhjuseks onvegetatiivselt levivate umbrohtude (eriti põldohakas)levik, kui üheaastaseid teravilju ja rapsikasvatatakse mitu aastat järjest. Pindmisel mullaharimiselaeglustub ka taime ja juurejäänuste ningmulla orgaanilise aine lagunemine, kust vabanebtaimedele vähem toitaineid, võrreldes künni jakoorimise põhise mullaharimisega. Samuti suurenebmõnevõrra taimehaiguste levik, sest haigustekitajadtalvituvad lagunemata taimejäänustel.See kõik võib põhjustada maheteraviljadel olulisesaagilanguse, nagu näitavad ka Kuusiku Katsekeskusekatsetulemused.Pindmist mullaharimist saaks maheviljeluses tehakündmisaastate vahel, soovitatavalt ainult üksaasta järjest, millele eelneval ja järgneval aastaltuleks teha tüükoorimist koos künniga. Samutivõib pindmise mullaharimise järele külvata põldheina.Pindmist mullaharimist tehakse raske rullrandaali,rullkäpprandaali, kergadra või raske randaaliga8–12 cm sügavuselt. Kevadel haritakse27

enne külvi üks kuni kaks korda kultivaatoriga võikülvatakse võimalusel otse ilma kultiveerimata. Niioleks võimalik ka maheviljeluses harimiskulusidkülvikorras vähendada.Pindmiselt haritud mullas võib paremini talvitudaka talirüps, võrreldes künnipõhise harimisega.Kuusiku Katsekeskuses hävines küntudmahe põllul ühe aasta kevadel talirüps suuresosas kevadise külmakergituse ja põllulohkudessekogunenud vee tõttu. Pindmisel harimisel sedaei juhtunud, kuna teravilja poollagunenud tüütoimis puhvrina ja vesi valgus alles jäänud mullakapillaarideja juure ning vihmausside käikudetõttu ära.Töötlemine ja turustamineTeraviljade töötlemine on Eestis praeguse seisugakõige levinum mahetöötlemisvaldkond. Maheveskeidoli mahepõllumajanduse registris 1.10.11seisuga kaheksa. Valmistatakse mitmesuguseidhelbeid, jahu, müslit jm. Teravilja töötlemisekäivi tamine on toiduseaduse nõuete aspektistüks lihtsamaid ja on hea võimalus väiketalus omatoodangule lisandväärtust anda ja nii sissetulekutsuurendada. Toiduõli valmistajaid oli 1.10.11seisuga kaks.Mitmed mahetöötlejad müüvad oma toodangutTÜ Eesti Mahe kaubamärgi all ja nende müügivõrgukaudu. Kodumaised teraviljatooted on laiasvalikus müügil öko- ja loodustoodete kauplustes,samuti võib neid leida nt Tallinna- ja Tartu Kaubamajastning mitmest muust supermarketist.Maheteravilja (peamiselt kaera ja rukist, vähemnisu) on viimastel aastatel õnnestunud järjest rohkemmüüa ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse.Pigem on probleemiks olnud piisava hulga nõutudkvaliteedis maheteravilja kokkusaamisega,kui võimaluse puudumisega teravilja suuremaskoguses müüa. Ka rapsi ja rüpsi vastu on nt Soomehuvi tundnud, eelkõige aga töödeldud kujul.Kohalikul turul on olemas nõudlus söödaviljajärele. Loomakasvatajad sooviksid osta ka rapsikooki.Kohalikku töötlemisse müüakse teraviljasiiski suhteliselt vähe, sest kuigi veskeid on palju,on nad valdavalt väga väikesed.MärgistamineMahetoodete märgistamisel tuleb lähtuda nii toiduseadusekui ka mahepõllumajanduse seadusenõuetest. Märgistuse all mõeldakse kõiki toodetegaseotud ja neile viitavaid mõisteid, sõnu, andmeid,kaubamärke, margitoodete nimesid, kujunduselementevõi sümboleid mis tahes pakenditel,dokumentidel, sedelitel, etikettidel, siltidel võikaelaetikettidel.Mahepõllumajandusele saab viidata:− mahetoote müüginimetuses, kasutades sõnu„mahe“, „öko“, „ökoloogiline“, kui tegu on mahetoorainega(üleminekuaja läbinud maalt võiloomadelt) või kui põllumajanduslikest koostisosadeston mahe vähemalt 95%, ülejäänud5% tavakoostisosi on loetletud määruse (EÜ)nr 889/2008 lisas ning töötlemine vastab mahetoidutöötlemise nõuetele. Kinnispakendis28

tootel peab kasutama ELi mahetoote logokoos päritolutähisega ja järelevalveasutusekoodnumbriga, võib kasutada Eesti riiklikkuökomärki (joonised 1 ja 2);− ainult toote koostisosade loetelus, kui töötleminevastab mahetoidu töötlemise nõuetele,kuid mahepõllumajanduslike koostisosade osaon alla 95%. Tootel peab olema järelevalveasutusekoodnumber. ELi mahetoote logo egaEesti riiklikku ökomärki kasutada ei tohi;− ainult tekstiga „mahepõllumajanduseleülemineku järgus olev toode“, kui tegu onmahepõllu majandusele üleminekujärgus olevataimse tootega, mis sisaldab vaid ühte põllumajandusestpärinevat taimsest koostisosa jaenne saagikoristust on üleminekuaeg kestnudvähemalt 12 kuud. Tootel peab olema järelevalveasutusekoodnumber. ELi mahetoote logoega Eesti riiklikku ökomärki kasutada ei tohi.Järelevalveasutuse koodnumber peab asumaELi mahetoote logoga samal vaateväljal (pakendisamal küljel).Järelevalveasutuste koodnumbrid:− Põllumajandusamet EE-ÖKO-01 (töötlematateravilja puhul);− Veterinaar- ja Toiduamet EE-ÖKO-02 (töödeldudteravilja puhul nagu nt jahu, helbed).Päritolutähis ehk tähistus põllumajanduslikekoostisosade tootmiskoha kohta peab asumavahetult järelevalveasutuse koodi all (joonis 1).Päritolutähisena on võimalikud järgmisedvariandid:− „ELi põllumajandus“, kui toote põllumajandusliktooraine on toodetud ELis. Näiteks müsli, milleson Eesti teraviljahelbed ja Itaalia rosinad;− „ELi-väline põllumajandus“, kui toote põllumajandusliktooraine on toodetud kolmandatesriikides (mitte ELi riikides).EE-ÖKO-02Eesti põllumajandusJoonis 1. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmiselogo koos kohustuslike tähistega, mis peavad olemalogoga samal vaateväljal (toote ühel küljel): järelevalveasutuse(VTA) koodnumber ja päritolutähisJoonis 2. Eestis kasutatav mahepõllumajandusele viitavmärk ehk ökomärk, mille kasutamine on vabatahtlik− „ELi-sisene/ -väline põllumajandus“, kui osapõllu majanduslikust toorainest on toodetudELis, osa kolmandates riikides. Näiteks müsli,milles on Eestis teraviljahelbed ja Brasiilia roosuhkur;− Tähistuse „EL“ või „ELi-väline“ võib asendadavõi seda täiendada riigi nimetusega, kui kõikpõllumajanduslikud toorained, millest toodekoosneb, on toodetud kõnealuses riigis. Näitekskui nisujahu on Eesti nisust, siis võib kirjutada“Eesti põllumajandus“.29

Peamised õigusaktidÜldised mahepõllumajanduse põhimõtted –Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28.06.2007,mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajandusliketoodete märgistamise ja määruse(EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta.Üksikasjalikud mahepõllumajanduse eeskirjad– Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008,5.09.2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse(EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajanduslikutootmise ning mahepõllumajanduslike toodetemärgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjadseoses mahepõllumajandusliku tootmise,märgistamise ja kontrolliga.Mahepõllumajanduse seadusMahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemisekstunnustamise taotlemine ja taotlusemenetlemise kord – Põllumajandusministri20.02.2009. a määrus nr 26.Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded –Põllu majandusministri 20.02.2009. a määrus nr 25.Mahetootmisega seotud õigusaktide täielikloend on kättesaadav Põllumajandusministeeriumiveebi lehelt www.agri.ee (Põhivaldkonnad> Taimetervis > Mahepõllumajandus >Õigusaktid) ja Põllumajandusameti veebilehelwww.pma.agri.ee (Valdkonnad > Mahepõllumajandus> Seadusandlus).Kokkuvõtliku ülevaate õigusaktides sisalduvatestmahepõllumajandusliku tootmise kontrollitavatestnõuetest annab trükis „Mahepõllumajandusenõuete selgitus tootjale“, mis on samutileitav Põllumajandusministeeriumi ja PMA veebilehtedelt.Töötlemise tunnustamise ja nõuete kohta saabinfot VTA veebilehelt www.vet.agri.ee.30

KontaktidPõllumajandusministeeriumMahepõllumajanduse bürooTel: 625 6537, 625 6533, 625 6530e-post: mahe@agri.eewww.agri.eePõllumajandusametMahepõllumajanduse osakondTel: 671 2660e-post: mahe@pma.agri.eewww.pma.agri.eePõllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Amet (PRIA)Tel: 737 1200e-post: pria@pria.eewww.pria.eeEesti Mahepõllumajanduse SihtasutusTel: 522 5936e-post: airi.vetemaa@gmail.comwww.maheklubi.eeJõgeva Sordiaretuse InstituutIlmar TammTel: 776 6912e-post: ilmar.tamm@jpbi.eewww.sordiaretus.eePõllumajandusuuringute KeskusKarli SeppTel: 672 9130e-post: karli.sepp@pmk.agri.ee