Põllumajandus, maaelu, kalandus 2010 - Põllumajandusministeerium

8EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSühine olevik ja tulevikÜPP tulevik on äärmiselt oluline niiEesti põllumajanduse kui kogu riigiseisukohalt.ÜPP on üks vanemaid Euroopa riikideühiseid poliitikaid, ulatudes tagasi 1950.aastatesse. Poole sajandi pikkuse ajaloovältel on jäänud samaks selle üldisedeesmärgid, kuid sisu on vastavalt ajaleja oludele mõnevõrra muutunud –kitsalt põllumajandustootmisele suunatudpoliitkast on saanud laiahaardelinepõllu majandus- ja maaelupoliitika.21. sajandi põllumajandus hõlmabendas palju enamat kui toidu tootmine.Tootmise kõrval on saanud järjestolulisemaks keskkonnahoid, toimetulekkliima muutustega, turism, vaba ajasisustamine ning kultuuripärandi säilitamine.Üha enam on hakatud väärtustamapõllumajanduse poolt pakutavatavalikku teenust (näiteks hooldatudmaastik), mida põllumajandus nii ühiskuikeskkonnale pakub.Kuna põllumajandus sõltub ka ise vägapalju keskkonnatingimustest, võib sedapidada ebatüüpiliseks majandusvaldkonnaks.Praegusel ajal seisab maailmapõllumajandus silmitsi mitme oluliseväljakutsega: kliimamuutused, rahvastikukasv, suurenev toidunõudlus, linnastumisegaseotud probleemid, muutusedmaaettevõtluses ja maapiirkondadetööhõives, fossiilsete kütuste defitsiit jakallinemine, üleilmne toidukaubanduseliberaliseerimine, bioloogilise mitmekesisusevähenemine ning veeressurssidenappus.Arvestades praegust majandusolukordaja piirkondade ebaühtlast arengut, ontõusnud taas tähelepanu alla üks esimesiÜPP eesmärke – elanikkonna toidugavarustamine. Avalikult on arutletudka selle üle, kas ja miks peaks EuroopaLiidul üldse ühine põllumajanduspoliitikaolema?Käimas on arutelud Euroopa Liidu järgmiseeelarveperioodi (2014−2020)teemadel. Eesti seisukohalt peab ÜPPjätkuma ka tulevikus, sest kindlasti eimõjuks Eesti maaelule ja põllumajanduselehästi ühiste ees märkide murenemineeri liikmesriikide eraldi poliitikateks.Eesti loodustingimusi arvestades võibeeldada, et siinsel põllumajandusel ontulevikku, eriti üleilmse kliimasoojenemiseja veepuuduse korral. Eestis onpõllumajanduslikku maad ühe elanikukohta rohkem kui mujal Euroopas. Seeannab võimaluse kasvatada põllukultuurenii toiduks kui bioenergia tootmiseks.Eesti tugevusena võib veel esiletuua teadus- ja arendustööd, mis toetabinnovatsiooni ning soodustab uutetehno loogiate kasutuselevõttu.Kui ÜPP-d ühiselt ja vastutustundlikultkujundada, suudab Euroopa tagadaliikmes riikidele võrdsed konkurentsitingimused,väärtuslike maastike säilimiseja keskkonnahoiu. Ühispoliitikavõimaldab kogu Euroopa Liidus pööratatähelepanu elanikkonna varustamiseleohutu toiduga, loomade heaolule ningkeskkonnahoiule. Põllumajanduse jamaapiirkondade areng on Euroopasväga oluline mitte üksnes toidu tootmiseja põllumeeste sissetuleku, vaidka kultuur maastike ja -pärandi kujundamisening hoidmise seisukohalt.