Põllumajandus, maaelu, kalandus 2010 - Põllumajandusministeerium

12EESTI PÕLLUMAJANDUS, MAAELU, KALANDUSTaimekasvatusel on potentsiaaliEesti teravilja- ja rapsikasvatajatesiht on hektarisaagikuse tõstmine.See nõuab õigete agrotehnilistevõtete kasutamist ja oskuslikkumajanduslikku planeerimist.Eestis kasvatakse põllukultuure enamkui poolel miljonil hektaril. Veidi ülepoole sellest pinnast on teravilja ningülejäänud sööda- ja tehniliste kultuuride,aga ka kartuli, kaun- ja köögi viljadening marja- ja viljapuuaedade all.Teravilja kogusaak on jäänud alla miljonitonni ning keskmine saagikus alla kolmetonni hektarilt. Kõige rohkem kasvatatakseotra ja nisu, jõudsalt on edenenudrapsi kasvatamine ja saagikus.Söödakultuurid 26,6%Kartul 1,6%Tehnilised kultuurid 14,6%Kaunvili 0,9%Kui aastaid on olnud Eestis teraviljadesaagikus üks Euroopa Liidu madalamaidning mõne kultuuri (näiteksrukki) kasva tamine nõrga konkurentsivõimetõttu lausa hääbumas, siis põllumajandusajakirja Maamajandus jamitme agrokeemiaettevõtte korraldatudvilja kasvatajate võistlusel saa dudtulemused on näidanud, et õigeidagro tehnilisi võtteid kasutades on võimaliksaada Eesti keskmisest märksasuuremaid saake. Parematelt võistluspõldudelton saadud 8,7 tonni talinisujaüle nelja tonni rapsiseemet.Teraviljakasvatuse vastu on suurenenudmahetootjate huvi. Mahedaltkasva tatava teravilja kasvupind, mis oli2009. aastal 16 279 hektarit, on kuueaastaga suurenenud üle kolme korra.Kõige rohkem kasvatavad mahetootjadkaera (umbes pool teravilja pinnast),mis läheb põhiliselt loomasöödaks.Võrreldes 2004. aastaga on kuus kordasuurenenud tehniliste kultuuride (sealhulgasmaitse- ja ravimtaimede) kasvupind.Avamaaköögivili 0,5%Põllukultuuridekasvupindadejaotumine2009. aastalTeravili 55,8%Maheettevõtted on aasta-aastalt suurenenud,nende keskmine mahe põllumajandusmaapind on 80 hektarit(neljas suurimas maheettevõttes ulatubsee koguni üle 1000 hektari). Suuremaosa (77%) mahepõllumajanduslikustmaast moodustavad siiski rohumaad.Ligi kaks korda on kuue aasta jooksulsuurenenud mahedalt kasvatatavateviljapuu- ja marjaaedade pind. Aedadeson valdavalt õunapuud, vähem onploomi- ja kirsipuid. Marjakultuuridestkasvatatakse kõige rohkem astel paju.Kahjuks ei suuda praegune maheköögivilja-ja -kartulikasvatuse toodangumaht kohaliku elanikkonna nõudlustveel rahuldada.Eesti loodustingimusi arvestades võibeeldada, et siinsel taimekasvatuselon tulevikku, eriti üleilmse kliimasoojenemiseja veepuuduse korral.Aasta keskmiste temperatuuride tõustespikeneks taimede kasvuaeg ningkui püsib senine sademete hulk, peaksolema võimalik saake märkimisväärseltsuurendada.