2 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Kallid eestlastestsõbrad!Foto: peeter LangoVitSMul on suur au juhatada Läti Vabariigi taasiseseisvumise23. aastapäeva eelõhtul jubakolmandat korda sisse Postimehe teemalehtPuhkus Lätis. Kutsun siiralt teid kõiki jätkamaLätimaa avastamist ja taasavastamist, oleteju teie, eestimaalased, kahtlemata meie kalleimadnaabrid!Kõik teavad, et jagame ühist ajalugu jakultuuri nagu ei keegi teine. Oleme sajandeidelanud koos Liivimaal, kus kogu piirkonnapeamisteks kaubalinnadeks olid nii Riiakui Tallinn. Oleme olnud koos Rootsi, Vene jateiste võõrvõimude aegadel. Ent kõige tähtsamon see, et olime koos, kui võitlesime omavabaduse ja sõltumatuse eest. Esimene isik,kes tapeti Eesti Vabadussõjas 1918. aastal, oliLäti kapten Johans Muižnieks, kes kaitsesTallinna vanalinna.Nüüd oleme mõlemad – nii Läti kui Eesti– olnud vabad enam kui 20 aastat! Saavutasimeselle üheskoos ja liitlastena, unikaalselaulva revolutsiooni kaudu. Peame seda mõlemadkalliks.Lätlased on nagu eestlasedki laulurahvas.Kutsume Lätit «maaks, mis laulab». Tänavusuvel laulab ja tantsib Lätimaa taas, sest 1873.aastal alanud laulupeotraditsioon saab selaastal teoks 25. korda. Ära jäta kasutamatavõimalust tunnetada selle erilist emotsionaalsethingust! Laulgem Riias 30. juunist7. juulini üheskoos!Meie uus, eripärase arhitektuurilise vormigarahvusraamatukogu Gaismas Pils (ValguseKindlus), mis Riias Daugava jõe vasakul kaldalkerkib, on kui unistuse täitumine ja samaska väljakutse. Varsti-varsti saab kakskümmendaastat kavandatud suurprojekt valmis!Kindel on, et seal tuleb kaks ühes – traditsioonilineraamatukoguhoone ning uus digitaalneraamatukogu. Muide, sõnapaar GaismasPils on laenatud meie rahvusromantikuAuseklise 1873. aastal kirjutatud luuletusestja sisaldab mõistujuttu iidsest uppunud kindlusest,mis peidab endas lätlastele üliolulisivaimseid väärtusi ning ootab õiget aega, ettaas maapinnale kerkida. Tänavu tähistamehelilooja Jāzeps Vītolsi 150. sünniaastapäeva –just tema kirjutas 1899. aastal luuletusele samanimelisekoorilaulu, millel on iga Läti laulupeoprogrammis eriline koht.Kutsun teid kõiki ka kaheksandatele kooridemaailmameistrivõistlustele, et laulaksiteRiias koos 90 rahvusega üle kogu maailma.See suur muusikafestival toimub 9.–16. juulini2014. aastal, mil Riiast saab Euroopa kultuuripealinn.Läti teeb tohutuid edusamme. Euro tuleb2014. aastal meilgi käibele. Nii et – kui tuledmeile külla sel suvel, saad veel latte laiakslüüa! Ma ei liialda, kui nimetan Riiat Baltimaadeostuparadiisiks.Pea meeles sedagi, et ainult Riias, linnas,mis kiiresti ümbruskonna gurmeepealinnakson saamas, aga ka Jūrmalas, mis tuntud kuiLäänemere-äärne perepuhkuse keskus, saadkindlasti maitsta mõnd rooga, millest parematpole sa kunagi varem söönud. See kõikon ainult küllatuleku kaugusel!Olen korduvalt varem üritanud muuta ajalugu,vanu kombeid ja ütlemisi. Kui öeldanüüd, et vanajumal on lätlane, siis paistab kapäike! Ja see on meile mõlemale hea, nii Eestilekui Lätile. Baltimaadesse on lõpuks kevadsaabunud ning kohe tuleb suvi. Tõepoolest,vanajumal ongi lätlane!KARLIS EIHENBAUMSLäti suursaadikErilehe toimetaja: Verni Leivak,verni.leivak@postimees.ee, tel 666 2208Projektijuht: Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee, tel 666 2383Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.eeKujundaja/küljendaja: Andres DidrikVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, TallinneSikÜLJe Fotod: LÄti LauLu- Ja tantSupeo SiHtaSutuSAasta-aastalt näitavad arvud nii Läti pealinnas kui mujal turistidevoolu pidevat tõusu. See puudutab ka jalgratta- ja seljakotituriste.Foto: LÄti turiSmiarenduSkeSkuSEi saa ma läbi LätitaVERNI LEIVAKteemalehetoimetajaMinul on aukuuludapõlvkonda,kel tuliNõukogudeLiituNõukogude armees teenida.Mul vedas hirmsal kombel, etsattusin Lätti.Oli oktoobrikuu viimanepäev, tõeliselt sompushalloween, kui ma 18-aastasenaLasnamäele noorsõdurite jaotuspunktilaekusin ega osanudnoore ja rumalana sellest Venesõjaväest midagi arvata. Tundus,et ees ootab lõbus seiklus.Igatahes juhtus nii, et mindpandi öösel rongi peale, Riiasaeti juba teise rongi peale ningjärgmiseks kaheks aastaks saimu elupaigaks Ventspilsi linnKuramaal. Õigemini selle tuulineäärelinn, sest poolteise tuhandemehega tankipolk asusjust seal, mereäärses tuultepöörises.Tankisti minust õnneks eisaanud. Polgu puhkpilliorkestrisvabanes just löökriistamängijakoht ja kuna olin muusikaklassisel alal lõpetanud, tagusinkaks aastat väikest jasuurt trummi, püssist ühtkilasku laskmata. Loomulikult oliJuuli esimesel nädalal seadkem sammud Riiga laulupeole. Elamus on kindlustatud.Foto: LÄti LauLu- Ja tantSupeo SiHtaSutuSorkester paljurahvuseline, pillimeesteseas leidus ka üksikuidlätlasi ning metsasarvemängijaGuntars Mikelsonsiga suhtlesimeveel aastaid hiljemgi.Ma ei tundnud Ventspilsiära! See sadamalinnju lausa õitseb!Vähe sellest, et orkestriliikmedkandsid ohvitserivormimeenutavat sinelit ja ehtsastnahast saapaid, oli meilveel üks privileeg – saime võrreldesteiste sõduritega üpristihti linna peale. Ning parakupeab tunnistama, et nii koledatlinna nagu Ventspils polnudma enne näinud. See oli hall,kohutavalt räämas ja lagunev,peamiselt venekeelne tööstuslinn,kus valitses – nii vähemastitundus – tõeline minnalaskmis-ja maailmalõpumeeleolu.Kuna linna ümber oli arvukaltsõjaväeosasid, kubises tänavapiltka vormikandjatest ningvahel tundus, et tsiviil elanikkeseal polegi. Ma ei suutnud omasilmi uskuda, kui mõne aastaeest seoses töökohustustegataas Ventspilsi sattusin. Maei tundnud seda linna ära! Olitunne, justkui oleksin seda halli,räämas ja ilget kohta kaksaastat järjest unes näinud – niipalju oli muutunud. See sadamalinnju lausa õitseb!Puhas, piinlikkuseni heakorrastatudja mõnus elukesk-kond eelkõige sealsetele elanikele,aga ka turist tunneb siinend justkui kodus.Alles hiljaaegu, kohtudesleedu ajakirjanikega, mainisidnemadki täpselt sama, ja siirakadedusega, et neil Klaipedavõi Palanga Ventspilsile selgeltalla jäävad, mistõttu vägapaljud leedukad sõidavad sinnasuurima heameelega puhkustveetma. Isegi randa pidavatpääsema suisa autoga jakeegi sealsetes parklates selleeest raha ei küsi. Ei tea, poleise kontrollinud.Lätis on üldse tore. Seda,mis toimub Riias, käin isiklikultja mitu korda aastas pidevalt«kontrollimas». Võiks isegivähem käia, aga nii kui jällemõni bussifirma või hotellsoodsaid pakkumisi teeb, klikinneil otsekui robot, sest – jasee on raudreegel – peaaegu etmiljonilinnas leiab tegevust alati.Hotelle on palju, neid leiabsõna otseses mõttes igale maitsele,ning sama mitmekesiseltleiab ka meelelahutust. Lätlasedon eestlaste suhtes meelestatudülimalt sõbralikult ningsee teeb tuju heaks. Lisaks olenviimasel ajal enda jaoks avastanudRiia-lähedase maalilise Sigulda,kus iialgi igav ei hakka.Mulle igatahes meeldib.Ent Lätis on avastada kapalju, palju muud. Järgnevatellehekülgedel aitame sinulgioma puhkust lõunanaabritejuures sisukalt planeerida.