6okwww.narko.eeOLE KAINE!Miks sa ennastlõhud?Haigekassa rahastatav “Noorte meediaprojekt” onkolmeosaline teavitusprojekt, mille eesmärgiks onrääkida noortele terviseriskidest, mis kaasnevadalkoholi tarvitamise, suure suhkrusisaldusegatoitude söömise ja igapäevase suitsetamisega.Lisaks telekampaaniale on iga kampaania kohta kaveebilehel viktoriin, mis annab peamiselt 11-15-aastastelenoortele võimaluse panna oma teadmised proovile ja lugedaka samas kampaania teemal lisamaterjali. Viktoriin jalisamaterjalid on veebilehel nii eesti- kui vene keeles.Alkohol on <strong>Eesti</strong> noorte oluliseks terviseriskiksViimase kümne aasta jooksul on <strong>Eesti</strong>s alkoholilembestenoorte arv pidevalt suurenenud. <strong>Eesti</strong> noortest oli2002.aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetelenne 13. eluaastat purjus olnud üle 18% ja 15-aastastest üle49%. Regulaarselt (kord nädalas) joob alkoholi 11-aastastest5%, 13-aastastest 10% ja 15-aastastest 24%.Ligikaudu 40% alaealiste kuritegudest pannakse toimealkoholijoobes. Iga neljas surmajuhtum Euroopa 15-29-aastaste meeste hulgas on seotud alkoholi joomisega, <strong>Eesti</strong>son see näitaja Euroopa keskmisest veelgi suurem.Noorsoouuringu KISS 1999.a. andmetel kaasneb alkoholijoomine suguelu alustamisega pooltel noortest. Eelnevaltalkoholi tarvitanud noored sagedamini esimeses suguühtesjuhusliku partneriga, mis suurendab seksuaalpartneritearvu ja riski haigestuda sugulisel teel levivatesse haigustesseja saada HIV- viirus.Eelmise aasta augustis viidi <strong>Eesti</strong> noorte seas läbi küsitlus,et selgitada välja noorte teadlikkus alkoholi joomisegakaasnevatest tervisehädadest. Küsitlusele vastas 250 noortvanuses 11-15 eluaastat. 162 vastanutest olid tüdrukud ja88 poisid. Läbi viidud küsitlusest selgus, et vaid 56%noortest teadis, et vitamiinide ja mineraalide puudus võibolla tingitud ka alkoholi joomisest. 59% noortest teadis, etalkohol võib põhjustada närvilisust ja rahutust. 57% oliteadlik, et alkohol võib põhjustada ainevahetushäireid.Kaadrid klipist “Miks sa ennast lõhud?”Kampaaniad ja nendes osalemine28. novembril algas alkoholiennetuse kampaania, millepõhisõnum “Miks sa ennast lõhud?” seob liigse alkoholijoomise ja vigastuste riski. Mida suurem on joodud alkoholikogus, seda suurem on lisaks muudele terviseprobleemideleka võimalus endale tahtlikult või tahtmatult viga teha.Suuremat aktiivsust alkoholiennetuse teemalises viktoriinisosalemisel on üles näidanud koolid väljaspool Tallinna ningka vene koolidest. Kokku on alkoholiennetuse teemalisesviktoriinis osalenud 461 erinevat klassi, noorimad vastajadon olnud 5. klassi õpilased, ent viktoriini täitjaid on olnudka 12. klasside õpilasi.13. veebruarist käivitus teine kampaaniaosa, mis seekordon suunatud liigse magusatarbimise vähendamiselesõnumiga “Magus ei tee elu magusaks!”. Sel teemal saabpraegu osaleda viktoriinis www.terviseinfo.ee.Kevade teises pooles on veel tulemas ka suitsetamiseennetamise kampaania “Naudi elu, ära suitseta!”, mis onseotud ka 17. aprillil lõppeva suitsupriide klasside võistluseganing siis saab ka sel teemal testida oma teadmisiwww.terviseinfo.ee.Parimate teadmistega klasside vahelselgitatakse 2006.a maikuus välja üksklass, kes võidab klassiekskursiooni.Reis loositakse välja siis, kui kolmkampaaniat on toimunud ning kolmeviktoriini üldpunktisumma teada.Tervislikku saabuvatsuveperioodi soovides,Sirje VaaskHaigekassa tervishoiuspetsialistKampaania „Jää puhtaks!“ jagab infotuimastite mõjust ja võimalikest kahjudestAlates 13. märtsist võis tänavatel, internetis,noorte kogunemiskohtades janoorteväljaannetes näha 15-19-aastasteleeesti ja vene noortele suunatudteavituskampaaniat „Jää puhtaks!“.Kampaania raames on alates märtsistavatud ka informatiivne kodulehtwww.narko.ee, kus nii eesti- kui venekeelsednoored saavad ülevaatlikkuinfot narkootikumide ning nendegaseotud ohtude kohta.13. aprillist täienes kampaania teleklipiga „Jääpuhtaks!“, milles Cool-D laulu taustal tõetruultkirjeldatakse narkootikumide teekondakaugest Aasia riigist <strong>Eesti</strong>sse. Teleklippi onvõimalik alla laadida koduleheltwww.narko.ee.Antud ennetuskampaania on suunatudtavalistele noortele, mitte probleemsetelenarkomaanidele ega riskirühmadele. Eesmärkon teadvustada noorte seas uimastitetarbimisega seotud riske sealjuureskasutamata hirmutamisretoorikat.Uurimustele toetudes võib väita, et kõige enamheidavad noored uimastiennetusele ettemanipulatiivset informatsiooni, mis liialdabja paisutab üle ohtusid ega anna mingit infottarvitamise põhjustest ja reaalsetesttagajärgedest. Uimastiennetuse analüüsmujalt maailmast on tõestanud, ethirmutamisele baseeruv ennetus ei toimi.Erinevad uuringud näitavad, et uimastitepruukimine <strong>Eesti</strong> noorte hulgas on viimasteaastate jooksul väga palju kasvanud. Kui 1995.aastal oli <strong>Eesti</strong> õpilaste hulgas uimasteidproovinuid 7%, siis 2003. aastal juba 24%.Viimased uuringutulemused näitavad, etvähemalt korra elus on narkootikumeproovinud 34,8% ehk enam kui kolmandik16-24-aastastest noortest. Samas on noorteteadlikkus narkootikumidest jätkuvalt vägamadal. Puudu jääb infost, mis valgustaksuimastiga seotud ohtudest.Kampaania üldidee „jää puhtaks“ eesmärgikson rõhutada uimasti ebapuhtust. Laiemakampaania eesmärgiks on eelkõigekodulehekülje reklaam, aga ka negatiivseteassotsiatsioonide tekitamine. Välireklaamison kasutatud kujundeid, mille eesmärk onmuuta uimastid ebameeldivaks. Kampaaniaühe väikse osa moodustavad postkaardid,kuhu on kirjutatud „kallis inimene, palunsaada narkootikumid P…sse“, ja jagatavadkleepsud „dõup on p…: külge jääb kergelt,lahti saada ilge pein“. Ebatsensuurseteväljendite esitamisel kampaania ühe osanatuleb arvestada konteksti – kleepsule japostkaardile kirjutatu on iroonilinesõnademäng, mis on eelkõige mõeldudšokireklaamina tähelepanu tõmbamiseks janoorte suunamiseks koduleheküljele. Pisuträige keelekasutus haakub kampaania teisteosadega, hip-hop taustamuusikaga jareklaamiklipiga. Kaasaegse noorsookultuuripopulaarseima muusikastiili sõnum on sageliesitatud sellises keeles.Www.narko.ee annab uimastitest täpsetinformatsiooni, et noored ei peaks toetumavaid tarvitajatest sõprade kogemusele, vaidneil oleks võimalik teavet hankida usaldusväärsestallikast. Interneti leheküljel saabteada uimasti välimusest, tarvitamise viisist,põhjustest ning sellega seonduvatestkahjudest. Informatsioon uimastite mõjuston välja toodud usalduse võitmiseks.Igakülgne teave on vajalik selleks, et nooredmõistaksid, et neile soovitakse jagada teavet,mitte suruda peale manipuleerivat hoiatust.Esimestel nädalatel külastasid lehekülgetuhanded inimesed päevas. Tänaseks on ligikuu kestnud kampaania veebilehe külastajatearv päevas keskmiselt ligi tuhat.Hea meel on tõdeda, et kodulehele onlaekunud palju tagasisidet. Noored teevadettepanekuid, kuidas lehte veel paremaksmuuta, samuti küsitakse abi ja nõu. Paljudsoovitavad lisada ka tubaka ja alkoholi teema,eriti küsitakse nuusktubaka kahjulikkusekohta.Airi-Alina Allaste,sotsioloogAljona Kurbatova,Tervise Arengu InstituutStrateegia ja planeerimiseosakonna juhatajaNoortepäev kohvik Moskvas!Moskva kohvik. Hubane õhkkond. Kuid miski oli teisiti.Mind ümbritsesid noored. Rohelistes särkides noored.Miks? Sest just sel päeval, 22. veebruaril, kogunesid nooredMoskva kohvikusse selleks, et näidata, milleks nadsuutelised on. Noortekohviku projekti katsetamine.Noortekohvik on nimelt projekt, mis taotleb noorukitelekohta, mis oleks ilma alkoholi ja tubakata. Ilmasuitsuhaisuta ja purjus inimesteta.Moskvas oli tore. Kõik olid rõõmsad. Inimesi oli vanusest7-25. Muidugi kõige pisem kohviku külaline oli 1,5-aastanetirts, kellele vägagi meeldis mikrofon ja märgid. Jah, justmärke sai iseendale meisterdada.Seal olid parimad jäätisekoksid ja veel – seal polnudmõnuaineid. Meeldiv õhkkond oli saavutatud just aktiivsuseja pealehakkamisega. Aliase grupimängud, aja peale puslekokku panemine, viktoriinid ja nooruse lemmik MadisMalk. Tordid ja muud nännid auhindadeks. Kaua plaanitudüritus sai peetud väga paljude külalistega erinevatestkoolidest ja mitmete uute pooldajate ning pealehakkajatega.Avalikus foorumis küsitakse juba järgmiste toredate üritustekohta. See aga teeb ainult head meelt. Kui soovid osa võtta,külasta meid www.ave.ee/kohvikGerda PeetsKohvik Moskvas toimunudüritusel ja Kesklinna AvatudNoortekeskuses täidetud küsitlusevastuste kokkuvõteMilline peaks noortekohvik olema, et sulle meeldiks sealkäia?• Õhustik hubane ja mahe ja kindlasti puhas• Avarad ruumid ja värviküllas• Üritusterohke, stiilipäevad• Et ka noortel oleks seal võimalik üritusi korraldada, vabalavanoortele• Võiks olla ka piljard või lauatennis• Sõbralike teenindajatega• Menüü sisaldaks ka tervislikku toitu (nt: toorsalatid)• Pehmete diivanite ning istumispatjadega ning võimalus istudamitmekesi koos, kuna enamus noori käib kambakesi• Mitmekesine ja meeldiv muusika (nt: jazz, soul, blues), erinevadesinejad live’s• Noortele taskukohased, soodsad hinnadMis võiks olla noortekohviku nimi?Noortekohviku nime pakkusid välja 21 küsitletut. Nende hulgast 9arvasid, et selleks võiks olla Noortekohvik või lihtsalt NK, sest seeon ühtlasi ka kõige informatiivsem.Veel väljapakutud nimesid:• Noortekohhu • Noorte – Revolut-sioon • NoSmo • Käpik • SUPERIA• Friikartul (2x) • Wild Adapter (2x) • Armada (2x) • Splash •abrakadabra • Segadus • U.A.N (Uue aja noored) • Young Lounge• Saiake • Fall • Happy • Mina Olen Siin • Noored rokivad • <strong>Eesti</strong>Noored on Omad • Fresh • Young Men • CoolOn sinul ideid, mis võiks alkoholivaba noortekohvik endalenimeks saada?Täpsemat infot kaasalöömise võimaluste kohta saad teada meiekodulehte külastades. Leiad selle aadressilt www.ave.ee/kohvik.Oma ettepanekute esitamiseks või meie listiga liitumiseks annaendast märku ja kirjuta aadressile kohvik@ave.ee
Tegijad7SHECMis on SHEC?Oleme spordiklubi, mille eesmärgiks on arendadaekstreemsporti <strong>Eesti</strong>s. Meie klubi SHEC omab keskkondaka internetis. Kuna ekstreemsport on <strong>Eesti</strong>s noorte seaskõige populaarsem spordivaldkond, siis tänu sellele on kameie keskkond vast suurim omataoline <strong>Eesti</strong>s. Klubihuviorbiiti kuuluvad freestyle ski, lumelaud, bmx, surf,veelaud, motosport jne.Tallinna Kristiine keskuse uus ScotlandYardi kohvik on suhteliselt ekstreemnekoht. Ettekandjateks on palgatudvõõrapärases vormis politseinikud, kelrevolver vööl. Ju siis kardetakse, etkliendid lähevad ilma arvet maksmataminema. Just sellises sobivaltäärmuslikus õhkkonnas kohtusin kaheekstreemsportlasega. Tõnis Sildaru jaKaspar Eding spordiklubist SHEC eisuusata siledal maal. …Tõnis: Meie tegeleme freestyle suusatamisega.Kui paljud on juba lumelauasõidugakursis, mille osadeks onhüpped, railidel libistamine, siismeie tegeleme mäesuuskadelsama asjaga.Tavalugejale siis teadmiseks, etfreestyle suusad ei erine tavalistestmäesuuskadest oluliselt pealeselle, et neil ainult mõlemad ninadon üles keeratud – seega saab sõitasuusaga ka selg ees. Miks sedavaja? Tagurpidi on raskem jaseega ka pisut hinnatum. Railidon siis aga torud, mille peal saabsuuskadega libistada ja muidtrikke teha. Hüpped ei ole kaniisama hüpped, vaid tehakse ikkaflippe (saltosid) ja muid pisut“akrobaatilisi“ elemente.Kust tuli idee sellise asjagategeleda?Tõnis: Eks väiksest peast on kuskilt ju ikkaveidi hüpatud ja et asja enda jaoks ikka ainahuvitavamaks teha, sai mõned trikid hüpetelejuurde liidetud, põhiosa aga alast eestisse ontulnud ikka läbi meedia – sealt trikid javõimalused ära nahtud, sai neid ka siinproovima hakatud ja eks see nõnda siis edasiarenes. Nii see on arenenud ja nüüd on ka<strong>Eesti</strong>maal selle alaga tegelejaid juba päris palju.Ja seda nimetatakse ekstreemspordiks?Tõnis: Eks iga sport ole omamoodi ohtlik, agaseal on kindlasti suuremad riskid. Kuna lennudon kõrged, kiirused suured ja elemendidkeerukad, siis vigastused ja õnnetused on paljukergemad tulema kui korvpalli mängidesnäiteks. Eks see teebki asjast ekstreemspordi.Miks te sellega tegelete?Kaspar: Risk ongi see, mis köidab - adrenaliin!Sa tead, et võid haiget saada, kui teedmidagi valesti. Eks ikka esineb ka väikseidluumurde ja muid sääraseid asju. Sinikad jamarrastused on tavaline asi. See ala point jaidee ongi - oma piiride tunnetamine javõimalikult kõrgele lükkamine.Tõnis: Sellel spordil on jah see erinevus, etlisaks oskamisele pead sa ka vaimselt olemavalmis realiseerima oma oskused hüppel. Niiet asi on mõistusega seotud. Ja üle keskmisepeab ikka julge ka olema.Kas seda ala peetakse ikka nagu pärisspordiks?Tõnis: Lumelaual on see ala ka täiesti olümpialolemas – rennisõiduna.Kaspar: Väiksed võimalused on, et juba 2010võib seda ala olümpial näha lumelaua kõrval.Lumelaud oli siis paibis ehk rennisõidus visttänavu juba teist korda olümpiamängudelkavas.Nii et teie olete selles vallas <strong>Eesti</strong>maapioneerid?Tõnis: Ehk võib ka tagasihoidlikult nii jahöelda. Samas ei saa seda väga nii vast lugeda,sest <strong>Eesti</strong>s on ala ikka alles veel üsna noor.Millega te suvel tegelete? Suvel pole sellealaga vist midagi peale hakata?Kaspar: On ikka. Suvel me teeme sarnaseidhüppeid vette, Männiku karjääris. Sinna ontehtud hüppetrampliin ja seal saabsamasuguseid trikke teha.Tõnis: Vette ongi suvel hea hüpata. Nii saabuusi huvitavaid asju proovida. Kui näiteks peapeale kukud, siis ei juhtu eriti hullu midagi.Kaspar: Lume peal tähendaks samasugunekukkumine juba aga tõsist vigastust. Nii etsuvel saab hästi harjutada.Tõnis: Lisaks on batuudil üsna hea võimaluserinevaid trikke harjutada– seega suvel on teha küll.Muidugi tuleb ja tulekspalju rohkem ka suvel lumelharjutada, sest eks kõigerohkem meil just puudusongi sõidutundidest lumel.See kõik aga on üsnakulukas, eriti suvel.Kas sellel alal onmaailma tasemelsamad riigid tugevadnagu murdmaasuusatamiselgi?Tõnis: Ma tõmbaksrohkem paralleelimäesuusatamisega. USA junäiteks murdmaas erititugev ei ole, aga sellel alalon kindlasti.Kaspar: Eks klassikalised suusariigid on kamuidugi tugevad.Siin ju mägesid eriti ei ole. Kus te<strong>Eesti</strong>maal selle spordialaga tegelete?Tõnis: Mägesid meie spordiala eriti ei vajagi,rohkem head parki, kus erinevad atraktsioonidpüsti – kikkerid, railid, paip jne. Kui aga <strong>Eesti</strong>strääkida, siis häid parke meie keskustes veelkahjuks ei leidu. Muidugi üheks probleemikson veel <strong>Eesti</strong>s lühike lumeperiood võrreldesmägedega, kus võib isegi 365 päeva aastaslumel olla.Kaspar: Õnneks räägitakse Lasnamäelesisepargi rajamisest, seal saaks sõita siis jubaaastaringi, mis omakorda tõstaks tublistieestlaste taset.Igaüks ikka sellise alaga vist tegelemaminna ei tohiks?Tõnis: Mäele võib ikka minna.Kaspar: Loomulikult tuleb osta suusad japroovida. Nii on ju kõik alustanud. Ega sa eipea ju kohe mingeid meeletuid asju tegema.Hakkad lihtsatest asjadest peale. Hüppadväikesest hüppest alguses otse üle ja siis proovidmingisugust väikest elementi juurde panna,näiteks suusast kinni võtta või suusad ristipanna ja nii see asi areneb.Tõnis: Jah, ega siis kohe ei pea ka kõigesuuremasse hüppesse minema. On ka väikseidolemas. Aga mida varem asjaga pihta hakata,seda parem muidugi kindlasti. See nüüd eitähendaks, et oled 30 ja nüüd on hilja alustada,ei... ei ole, muidugi maailmataset pole mõtetpüüda, aga oma lõbuks võib ju alati.Kaspar: Ja railimisega on samamoodi.Algajatele on boksid. Mitte siis torud, vaid nagunimi ütleb karbid, mida mööda saab libistada.Boksid on laia pinnaga ja neil on lihtsamtasakaalu hoida, kui toru peal.Tõnis: Kukud vähem ja hambad jäävad suhu:D, ok ega nii hull kah nüüd pole.Kes teil klubiliikmed on? Kas sellegasaab liituda ka?Tõnis: Klubi keskkond ja teami sõitjad onkaks eri asja. Klubi keskkond on meieinternetilehekülg, mis on siis mõeldud kõigileekstreemspordialadega tegelevatele inimestele,sinna hulka kuuluvad näiteks rula, uisk, bmxjne. Keskkonnast leiab foorumi ja veel igasugustmuud infot. Klubi tiimi sõitjatega on sedasi, etneil peab ikkagi eesmärk olema, et mida nadteha ja kuhu jõuda tahavad. Meeskonna sõitjadpeavad ikka asja hingega võtma, võistlustelkäima ja muidu aktiivsed olema.Nii et kui on näha, et on huvi ja tulemust ka,siis võetakse teami alla.Kaspar: Selle spordi puhul on ka ikkasamamoodi, et kes rohkem harjutab ja sellelepühendub, saab paremaks.Tõnis: Mida rohkem sa oled harjutanud, sedamugavamaks muutub pm stiil ja õhutunnetus,mis on hädavajalik.Aga samas jälle mõned aastad tagasi tuliPrantsusmaa meistriks üks vend, kes oli sellealaga tegelenud ainult kolm aastat, eks tasuuska muidugi oli kaua sõitnud. Aga naguenne juba ütlesin, see on ka sellinemõistusesport. Sa pead olema valmis, et teedflipi ja keerad ennast veel ka kaks korda näitekssamal ajal ümber oma telje.Kaspar: Mõnel tuleb see asi muidugi paljukiiremini. Teine peab aga palju rohkem vaevanägema.Tõnis: Eks mõnel on annet muidugi rohkemkui teistel. Eks see ole igal alal ju sedasi.Kui on ala vastu huvi või teadkedagi, kes tahaks ükskõik milmoel SHECi tegevust toetada,võta ühendust SHECi presidendiTõnis Sildaruga. 56 654 969Keskmise <strong>Eesti</strong> noore ekstreemsus onnarkomaania ja alkoholism. Kuidas teilesee asi paistab?Tõnis: Meie tegevus on nüüd muidugi kaheotsaga asi. Antud sport on tervisega ikka veidiriskimine kindlasti. Aga eks iga sport hoiabnendest asajdest rohkem või vähem eemale.Kaspar: Seda kindlasti, et selliste asjadegategelemiseks jääb palju vähem aega. Meieginäiteks käime vahest reede õhtuti pigem kuskilbatuudil hüppamas või Männikul vette„lendamas“ kui klubis joomas. Kui on midagiparemat teha siis ei tule selle pealegi, et lihtsaltkuskile nurgataha õlut minna jooma.Sedasi, siis. Jõime oma mahlad ära ja makstudsai kenasti ka. Politseineiu baarileti taga jäiigatahes rahule.Tõnis Sildaru ja Kaspar Edinguga käisvestlemas Lauri Beekmann
Change language