17.11.2016 Views

CHERNOBIL FOREVER / MAYA

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

CHERNÓBYL / 1986 - 2016<br />

CHERNÓBIL <strong>FOREVER</strong><br />

U TS’ÍIBIL JU’UNIL U BIIMBAL MÁAK METNAL<br />

de<br />

Alain-Gilles Bastide<br />

XBáaxal paal atómico<br />

<strong>MAYA</strong><br />

Jump’éel ts’íib utia’al Aj ts’íib<br />

Youri Bandajevski<br />

Édición : Photographisme-Photomorphisme • Paris


Traducción CASTELLANO > <strong>MAYA</strong>:<br />

Feliciano Sánchez chan<br />

Fundador en 2008 y profesor hasta la fecha, de<br />

la Escuela de Creación Literaria en Maya del<br />

Centro Estatal de Bellas Artes de la Secretaría<br />

de Educación del estado de Yucatán.<br />

Ha coordinado la publicación de 13 libros sobre<br />

narrativa maya a través del proyecto Continuidad<br />

de la Memoria Colectiva del Pueblo Maya<br />

de Yucatán.<br />

Traductor de textos literarios y diversos como la<br />

Declaración Universal de los Derechos Humanos,<br />

la Constitución Política de los Estados Unidos<br />

Mexicanos y publicado por el Senado de la<br />

República en 2011 y de diversos textos literarios.<br />

Fue profesor de Creación Literaria en Lengua<br />

Maya del Programa de Formación Continua en<br />

Lengua Maya, por la Dirección de Educación<br />

Indígena y la Universidad de Oriente, de 2010<br />

al 2012.<br />

<strong>MAYA</strong><br />

Traducción FRANCÉS > CASTELLANO:<br />

Vicent Ballester García<br />

Profesor de Educación Secundaria, especialidad<br />

Filosofía, en Valencia (España). Prepara su tesis<br />

de Doctorado sobre la obra de Cornelius Castoriadis.<br />

Organizó en la Universidad de Valencia, el ciclo<br />

de debates «Los costes de la energía nuclear».


CHERNÓBIL <strong>FOREVER</strong><br />

XBáaxal paal atómico


ERA UN DÍA TAN BONITO …<br />

Es un día soleado. La piedra duerme su sueño de piedra. El mundo permanece en su habitual indiferencia.<br />

Un hombre que envejece medita sobre su muerte ineluctable. Acaba de sentir la caricia de<br />

la cincuentena y se dice que, definitivamente, ya no hay más tiempo que perder: y sonríe cuando se<br />

lo dice a sí mismo, porque es una evidencia. Es una evidencia en forma de cincuenta y cinco tacos,<br />

que debe asimilar. Aunque nunca es tarde si la dicha es buena. Aunque sea para hacer un niño, o<br />

dejar que un niño le haga.Total, el feliz muchacho madurito se entrega a los primeros rayos de sol de<br />

principios de verano. Y entonces, de repente, vaya usted a saber por qué: Chernóbil … Sí, pero no...<br />

la muerte, el pensamiento de su feliz muerte… Sí, pero no... ¡Chernóbil, pensamiento desgraciado,<br />

reverso de sus pensamientos felices! Escapar de la muerte... él que creía -- y el disfrute del sol ayudaba<br />

-- haber cumplido como para considerarse un producto caducado... Pensaba con íntima y serena<br />

convicción que podría, en el sentido más divertido y común, dárselas de haber pasado por esta tierra<br />

como quien sube a un carrusel en la feria. ¡Chernóbil! Su pensamiento patina … No se trata ya de él<br />

mismo, de ustedes, de los otros … Es la especie la que está pillada … ¡Esta puta especie humana!<br />

¡Y él también lo está! Es ella quien le asfixia, le oprime y le anula: ¡la especie humana, que no se da<br />

cuenta de que Chernóbil es el primer acto de SU SUICIDIO!<br />

Jean-Pierre Dupuy - 20 junio 2014 / CHERNÓBIL <strong>FOREVER</strong>. Reseña de lectura.


Photogramme - Simulation de l’explosion<br />

CHERNÓBIL-Ucrania-26 ti’ abril tu ja’abil 1986<br />

unjaats xoknáalo’ob ku kaambalo’ob tu yóok’lal le ba’ax ku ya’ala’al nuclearo’, tu ts’áajubáa u<br />

yiliko’ob wáa ku beeytal u ts’áako’ob u muuk’ jump’éel reactor chen ma’ xaan ka’ xi’ik u muuk’<br />

le sáasil beetik u meyajo’, ka’ tu beeto’ob u wáak’al le reactor No. 4 ti’ le Nuclear Power Plant<br />

ti’ Chernóbilo’.<br />

Ichil jump’éel hora 23 minutos 49 segundos, ka’aj púuts’ tu k’abo’ob ba’ax ku beetiko’obe’<br />

BOOM!!! Ku wáak’al.<br />

Bajun ba’al u kanmaj wíinik, u miatsil yéetel u yits’atil, bix u yilikubáa tu táan kuxtalil, tuláakal u<br />

yóole’ naayal u yóolo’ob ka’aj wáak’ Chernóbil. Le loobil tu beetaj yóok’ol kaab yéetel u kuuch<br />

tu yóol wíinik úuchik u wáak’alo’, tu bisa’aj tuláakal wíinik yóok’ol kaab u jel na’at u kuxtal.<br />

Xu’ul ti’ le úuchben lu’umkabila’. Súuto’on “chernobilianosil”


Survol du réacteur N°4 explosé - Anonyme<br />

(…) yéetel in wet meyaj Legassov<br />

xik’nalnajo’on yóok’ol le reactor<br />

yéetel jump’éel turix k’áak’o’, yáax<br />

ba’ax tin tukuktaje’: “wáa je’ex ku<br />

ya’alik aj kili’ichkunaj yaan metnalo’,<br />

leti’ le yaan tu táan in wicho’ob<br />

a’” (…)<br />

Vassili Nesterenko


K-k’áat tukult lo’obale’ le baala’ tajan úuch úuchuk.<br />

Ba’ale’ ma’ beyi’. Le ba’ale’ káajal ku beetik.


Chernóbil forever<br />

Ti’ le xik’nal tin beetaj yóok’ol tu’ux ku yooxoankil k’aasila’, bin in ka’aj in beet a wilike’ex ba’ax ma’ ilbe’eni’. Ichil u<br />

ch’ench’enkilil le oochelo’obo’, bin in ka’aj in tsikbatte’ex ba’alo’ob jaajtak tu yóok’lal Chernóbil.<br />

La k’ajlayo’oba’ ti’ kaja’an tu tuukul máax’ob tu kuxtato’obe’ – - wáa máax kex u yojel ba’ax ku taal u k’iine’ tu k’ubaj<br />

u kuxtal – ka’alikil u kaxantik ma’ máan tu paach le noj loobo’. K’ajlayil yaan tu tuukul le aj tup k’áak’o’ob táakpajo’ob<br />

jach tu káajbal tia’al u tupo’ob ka’acho’, yéetel tu tuukul tuláakal le aj «Liquidadores» tu molo’ob u<br />

xéexet’al le noj kúuchilo’, ka’ tu beeto’ob jump’éel pak’il muknáal utia’al u k’aliko’ob.<br />

Leti’obe’ “Aj loj wíiniko’ob”.<br />

Wáa ma’ tu yóok’lalo’obe’ min bejla’a ti’ kuxa’ano’ob chen ka’ajaats ti’ óoxbúuj u lu’umil Europa je’ex kuxlik le 9 millones conejillos de<br />

indias (ba’alche’ wíiniko’ob) láayli’ kaja’ano’ob te’ «Laboratorio del infierno», k’aaba’ta’an xan bey «Triángulo de la Muerte».


Yáax ba’ax tu beetaj jo’olkaano’ob péeksa’abo’ob jach táantili’ u yúuchul<br />

le noj loobila’, u tokmoltik tuláakal oochelo’ob wáa u cha’anilo’ob táabsa’ab<br />

tumeen kajnáalo’ob ti’ ba’ax wáak’o’ wáa ti’ je’e ba’alak tu taasaj tu<br />

paach u wáak’alo’. Máanab oochelo’ob, je’e ba’alak nu’ukulil u ch’a’abal<br />

oochelo’obe’, láaj to’ok ti’ máake’ ka’ ju’utij. Ma’ chen mixba’ali’. Jo’olkaano’obe’<br />

chen táan u ts’o’okbesik u tusbel aj páaybej k’atuno’ob noj chíimpolta’ano’ob<br />

yéetel u noj jala’achilo’ob URSS, máaxo’ob jets’ bix kun beetbil<br />

tia’al u luk’sa’al ti’ kaaj tuláakal u chíikul le loobilo’.<br />

Leti’ u yáax péektsilil le yaaltáambáaylo’.<br />

K’ajla’yil wet’a’an<br />

Ko’one’ex tsáakbáa tukult kex chen junsúutuk buka’aj u kéekel óol, u<br />

ko’oko’bej yéetel buka’aj sa’atik u yóol wíiniko’ob, tuláakal kúuchkabalo’ob,<br />

tu táan jo’olkaano’ob ku tokiko’ob yéetel u ku sa’atsiko’ob tuláakal oochel<br />

ts’o’ok u ch’a’ak kaaj tia’al ma’ u tu’ubsik ba’ax ku yilik.<br />

•••<br />

U mola’ayil jk’atuno’obe’ tu béeykunso’ob. Tu láaj tokch’a’ato’ob u k’ajlay<br />

kaaj. Mina’an, wáa jach chéen wáa jayp’éel u wíimbal u púuts’ul máak<br />

ti’ le noj loobil yaano’, bix pach’lik u tsóollil kisbuuts’o’ob, u múumuch’al<br />

jo’olkaano’ob, wakaxk’áako’ob yéetel cheemil ja’. Mix jump’éel wáa chen<br />

wáa jayp’éel u yoochel bix u jóok’sa’al kajnáalo’ob. Mix bix bisa’abik u piktunil<br />

jmeyajo’ob yéetel k’abtuuno’ob. Mix u púuta’al chen mina’an u xuul<br />

máaskab, sa’am, cemento, tia’al u beeta’al u jach nojochil yéetel jp’a’astajil<br />

muknáal yóok’ol kaab.<br />

K’a’abet u pi’ixil Chernóbil tu táan u paakat<br />

yóok’ol kaab.<br />

Ma’ najmal u p’áatal u chíikul le metnalilo’. Úuchak u loobiltik u yóol kaaj.<br />

Yéetel u beetik u ch’a’ap’ekta’al poder atómico.<br />

Ka’ tun tin tukultaje’ wáa mina’an wíimbalo’ob ti’ ba’ax ts’o’ok u yúuchule’,<br />

ma’ xaan wáa yaan u yantal tu yóok’lal ba’ax ku taal u k’iini’.


“¡K’al u jool julub sáasile’ ka’ ka’a weenkech!<br />

Táan u yelel u kúuchil in meyaj. Ma’atan in xáantal ts’o’ok in suut…”<br />

bey tu ya’alaj aj tupk’áak Chichenok ti’ x Elena, u yatan, le ka’aj jóok’ tu yotoch las 1h 30 ti’ u<br />

áak’abil 26 ti’ abril, tumeen t’a’an ka’ xi’ik áantaj tup k’áak’.<br />

(…) bey je’ex yanile’ bey jóok’ik, chen yéetel u xmáank’in nook’, ma’ yéetel u nook’il u meyaji’,<br />

tumeen mixmáak tukult wáa bey kun úuchulo’. T’a’ano’ob u tupo’ob jump’éel k’áak’ chen bey<br />

je’ex suukile’ (…) Elenae’ ku tsikbatik beya’… *<br />

Wáa jaytúulo’obe’ na’ako’ob yóok’ol le wáa jayxóot’ u yóok’ol le central p’áatalo’, tia’al u kalaantiko’ob<br />

ma’ u t’a’abal xan tu yóok’lal le asfalto yaan yóok’olo’. Tajan chokoj, chokoj. Káaj<br />

u t’a’abal xan le asfaltoo’. Ku tíitikcha’tiko’ob ichil u joolil le reactor wáak’o’, u xéexet’al grafito<br />

pu’ul tak tu’ux yano’obo’. Te’ej kúuchilo’ mina’an u nu’ukulil u p’i’isil beyka’aj radiación ku<br />

k’amiko’ob. Te’elo’ ma’ unaj u p’áatal mixmáak junsúutuki’, mix junchaansúutuk ti’ junsúutuk.<br />

Mix juntúul wíinik unaj u yantal te’elo’.<br />

Yanchaj u muk’likuba’ob bul áak’ab. Jo’ p’isibk’iinil táano’ob yéetel, kex ti’ ku bin u kuxtalo’obi’.<br />

Las 7 ja’atskabe’ ka’aj bisa’abo’ob ti’ u túumben kúuchil tsáak Pripyat. Booxta’ko’ob.<br />

Bey che’ ela’ane’. Chúukchaja’an u jobnelo’ob. Chuup u wíinklalo’ob. Chen p’el chika’anil u<br />

yicho’ob. Xuupulo’ob ba’ale’ k’aja’an yiik’o’ob. Le ooxol tu kucho’ob tu jobnelo’obo’ tu beetaj ma’<br />

u yu’ubiko’ob u chokojil le k’áak’o’. beyo’ob jump’éel pila’e’, ma’, residuos atómicos. Xchukul<br />

bisa’abo’ob tak Moscú, tu najil ts’aak No. 6, tu bejil Chtchoukinskaïa, tu’ux láaj kíimo’ob,<br />

ba’ale’ xta’akumbáayle’ p’a’ato’ob ya’abach súutuk ya’abach k’iin tia’al u yila’al ba’ax kiinso’ob.<br />

Oyol óol.<br />

Leti’obe’, beyo’ob mejen ba’alche’ tu’ubo’ob tu puksi’ik’al fuego atómicoe’. Leti’ u yáax jmeeyjulo’ob<br />

yéetel jo’olkano’ob kiinsa’ab tumeen Chernóbil. U aj toksajilo’ob wíinik yóok’ol kaab. Ma’<br />

tu cha’ajo’ob u k’uchul k’áak’ tak ti’ u láak’ reactoro’obo’, bey úuchik u tokbesiko’ob u yúuchul<br />

jump’éel tajan nojoch loobil atómico, mixmáak ku k’uchul u tukult ba’ax u kuuch.<br />

* Voices from Chernobyl – The Oral History of a Nuclear Disaster by Svetlana Alexievich, translation and preface by Keith<br />

Gessen – Picador 2006 pp.5-6


Kiev 7 ja’atskabk’iin<br />

Infographie: Javier Sicilia<br />

Source: ONU<br />

Lajun ka’ak’aal máax táakpajo’ob te’ yáax<br />

Universidad de Verano ti’ Chernóbil (Kiev,<br />

Ucrania - 22 tak 28 ti’ agosto ti’ 2005), xoknáalo’ob,<br />

aj xak’alna’ato’ob yéetel máax<br />

jo’olbesike’ na’ako’ob ti’ jump’éel kisbuuts’<br />

bo’ola’an tumeen ja’ala’ach (Chernobyl<br />

lnter Inform, en Kiev) máax kalaantik bix u<br />

yokol xíimbatbil u kúuchil le noj loobila’.<br />

Bey je’ex unaje’, aal le ch’enchenkilo’.<br />

Jach bey je’ex u yila’al te’ej oochelo’.<br />

Kin tukultike’ nu’uk k bin. Yaan kch’a’ak u<br />

yoochel ba’ax ma’atech u cha’abal u yila’al.<br />

Le máax bisik le kisbuuts’o’ tu<br />

ya’alaj yaan kjóok’ol tu bejil le<br />

noj loobilo’.<br />

Tia’al u jets’ik k óole’ tu ya’alaj yaan kjáan<br />

je’elel uk’ jump’éel chokoj uk’ul te’ej bejo’.


132 kms yóok’ol jump’éel toj yéetel táatax nojbej tu yáam k’áax, jóojochil<br />

yéetel ch’ench’enkil. Chen ja’alil u kilim kisbuuts’e’. Yaan súutuk<br />

chan jats’uts u jáal bej, beytúuno’ ku beetik in tukultik bix wal tu káajbal u<br />

ja’abil 1986e’, bix wal ka’ach jach úuch, chen ja’alil k’áax ku k’iinankile’.<br />

Le súutuk oochelil ba’al mina’an.<br />

T ch’aktaj wáa jayp’éel carreta beeta’an yóok’ol u táanche’il kisbuuts,<br />

alkuch u bin yéetel che’, ku balak’ yóok’ol nukuch kóokoch neumáticos,<br />

ku bin u jíilta’al tumeen ts’íimin. Tu chi’ k’áaxe’, wáa jaytúul kolnáalo’obe’<br />

táan u moliko’ob kuuxum che’. Yaan seten ya’ab u jejeláasil, beyo’ob u<br />

wéewelil k’iine’. Tu jáal le bejo’ mejen paalale’ ku beetik u k’abo’ob ti’<br />

to’on. Táan u ki’iki’ che’ejo’ob.<br />

Ku máan wáa jayp’éel k’iine’, 27 ti’ abrile’, u piktunil kisbuuts’o’ob yéetel<br />

tanques je’elso’on. Tuláakalo’ob ti’ ku bino’ob te’ej centralo’. Le ken<br />

éemeko’ob te’ej kisbuuts’o’obo’, tuláakal ku tíitkubáa, chi’ichnako’ob,<br />

xchukul u máano’ob, ma’ jeets’el yóolo’obi’, bey ma’atan u kaxtiko’ob<br />

ba’ax u beeto’obe’, ku p’áatalo’ob chen wa’atal, bey wa’ak’a’antuune’.<br />

Yaane’ oka’ano’ob ichil chuybil saknook’, yéetel u k’oojil u yicho’ob,<br />

beyo’ob je’ex le ku jóok’ol ichil u cha’anil Guerra de las galaxiaso’.<br />

Jelekbalo’on tia’al kts’áak bej ti’ u oiktunil kisbuuts’o’ob ku suuto’ob,<br />

táan u bino’ob Kiev. Tajan ya’abo’ob. Le yáaxo’obo’ ti’ ku bin paalali’.<br />

Le ku taalo’ob tu paacho’, na’tsilo’ob jak’a’an yóolo’ob, táak’untak’o’ob<br />

tu néenil le kisbuuts’ ka’alikil u ts’áakubáa ma’ u sa’atal u paalil tu táan<br />

u paakat.<br />

Tu táan yicho’obe’ yaan jump’éel nojoch k’áat chi’ mixmáak úuchak u<br />

núukik, ma’atan u na’atko’ob ba’ax ku yúuchul, ja’alil ko’oko’ bejile’…<br />

ma’ saajkili’, jak’ óolbiltsil yaan tu paakato’ob.<br />

Jump’éel jak’ óolbiltsil xiixkúunsik ba’ax kin wilik. Bino’on tak yóok’ol<br />

cincuenta kilómetros. Beje’ tu béeyili’ tojil yéetel jóojochile’.<br />

* Flight distance (straight line) 93 km<br />

Photogramme - Reportage sur Tchernobyl - ARTE


Check-point<br />

U kúuchil tu’ux ku xak’alta’al u yokol máak te’ej kúuchilo’ oli’ mixmáak<br />

yaani’. Utia’al máaxo’ob tu líik’sajuba’ob yéetel ya’abach k’áajsíis yéetel<br />

vodka utia’al le “xíimbalo’” oli’ istikyaj u yéemelo’ob te’ej kisbuuts’o’.<br />

Ko’one’ex ch’a’ak k iik’…<br />

Ko’one’ex ch’a’ak k iik’, ko’one’ex jets’ik k óol. Le tu’ux k’ala’ano’ yaan<br />

30 km u súutpach, yaan min kex jump’éel písibk’iinil u bin k k’uchuli’.<br />

Tuláakal ba’ax ts’o’ok k ojéeltik tu yóok’lal Chernóbile’, ku yajsik k tuukul<br />

yéetel ku beetik k yaanyan. Le dosimetroso’ súutmansúutukile’ ku beetik<br />

bey táan u p’isibe’. Ba’ale’ mixmáak na’at wáa chak yajil tumeen<br />

ma’atech u xáantal ken xu’uluk u juum.<br />

Tu kaajil Pripyate’, tu jo’ololje’, u kajnáalilo’obe’ láayli’ u k’amiko’ob kex<br />

ma’ tu yojéelto’obe’ u piktunil ya’abil ti’ le beyka’aj radiación a’ala’an<br />

unaje’. Tak le jala’acho’obo’, ichil u saajkililo’obe’, u yóolili’ob u tuso’ob<br />

kaaj u tia’al p’aatal ma’ u yojéeltik kaaj ba’ax ken u beetej. Tia’al ma’<br />

a beetiko’ob u chokotal u pool kaaje’, tu ya’ala’ajo’ob ma’ ka’ana’an u<br />

láaj jóok’sa’al kajnáalo’ob je’el bix tu yáax jets’ajo’obe’. Tuláakal ba’ax<br />

tu yóotaj u beet u jala’achilo’ob kaaj yéetel u kajnaalilo’ob tia’al u kalaanta’al<br />

paalale’, we’et’ tumeen le noj jo’olkaano’obo’. Chen ba’ax tu<br />

ya’ala’ajo’obe’, chen bin tu yóok’lal kux óolale’, najmal u k’a’alal paalal<br />

tu najil xook, ma’ u cha’abal u jóok’olo’ob, mix u p’a’atalo’ob tu juunal.<br />

Juntúul máax sijnal te’ej kaajo’ ku tsolikten<br />

beya’:<br />

“Wey ku p’o’obol tuláakal le kisbuuts’o’ob ku jóok’ol te’ej kúuchil<br />

tu’ux úuch le noj loobilo’. Te’ej chan naja’ ti’ yaan máaxo’ob<br />

ts’a’an tia’al p’o’oki’. Yaank’iin ku beeta’al u p’o’oko’ob ya’ab u<br />

téenel tia’al ka’ cha’abak u jóok’ol. Ku ts’o’okole’, je’el bixe’ ku<br />

cha’abal u jóok’olo’ob kex le nu’ukulil u p’i’isil wáa mina’an u<br />

taankasilo’ ku ya’alik ma’ unaj u jóok’oli’. Le un’ulil p’iisa’ láayli’ u<br />

ma’alob u meyaje’, ba’ale’ bejla’e’ chen ku p’i’isil buka’aj u taankasil,<br />

ts’o’ok u p’áatal ma’atech u p’o’obol. Chen ja’alil wáa jach<br />

tajan k’a’abete’. Je’el u ya’ala’altech ken suunakeche’…”<br />

Ku ts’o’okol kxupik yáax jump’éel café atónimoe’ na’ako’on<br />

tuk’aa’téen te’ej kisbuuts’o’. ¡Ko’ox! Ko’ox yáax xíimbaltik NPP<br />

(Nuclear Power Plant de Chernóbil), u noj chíikul yéetel u noj tich’il industria atómica<br />

URSS.<br />

Ba’ax jach ka’ana’an a beetike’exe’, láaj k’ale’ex kisneb yéetel p’o’ex u<br />

lu’umil naj.<br />

Wáa ka’ wilike’ex wáa ba’ax jela’ane’, ma’ a ch’a’ake’ex<br />

saajkil, ¡láaj ma’alob u bin!<br />

Ichil le k’iino’ob je’el kaajo’ kalaanta’ab tumeen aj k’abtuuno’ob yéetel<br />

tumeen u mola’ayil jo’olkaano’ob.


Ma’atan kje’elel te’ej kúuchil ku k’aaba’tik Chernóbil 2 ku chíikpajal txts’íiko’. U jaajile’ le máax bisik<br />

le kisbuuts’o’ mix chen ka’ u chaambelkuuns u bin. Ku chíikpajal u antenasil Duga-3. U chichanile’<br />

(90 m u ka’anailil yéetel 250 m u kóochile’) ts’o’ok u láaj pa’abal tumeen okol konik máaskab<br />

u kuchmaj radiación. (Ver LA ZONA de Guillaume Herbaut). U nojochil (yaan 150 m u ka’anailil<br />

yéetel 400 m u kóochil) láayli’ ti’ yaane’, ti’ ku yu’ubik k’ubent’aano’ob ma’ bíin u na’ati’. U chíikpajal<br />

le antens tu chúumuk k’áaxo’, ku yáantaj tia’al u na’ata’al beebeytako’ob. Tia’al máax ku tukultik<br />

ma’ jaaje’, ts’o’ok k okol ichil u kúuchil wa’apáach’. Ba’al mina’an u p’iis.<br />

Táant k okol tu puksi’ik’al u kúuchil yaaltámbayle’. Yaaltáambal yéetel jump’éel ba’al mix<br />

juntéen ila’ak, tu’ux ma’atan u béeytal a ta’akikabáa ti’ u yóol u ts’oon juntúul aj núuptáambal ma’<br />

chika’ani’. Mina’an tu’ux u ta’akikubáa máak, mix yóok’ol lu’um, mix yóok’ol ja’, mix chen ti’ iik’.<br />

U noj a’almajt’aanil jo’olkano’ob yóok’ol kaabe’ nu’uktik le yaaltáambáayla’, le k’iin ka’aj<br />

beeta’ab u antenail Duga-3 tu ja’abil 1960e’, leti’ le k’aj óola’an bey “guerra fría” U k’iinil M.A.D.<br />

(Mutual Assured Destruction). U séebil ka’ in wa’ale’, lela’ u k’áat u ya’ale’, le máax ichil le aj<br />

yaaltáambáaylo’ob kun yáax wak’ik jump’éel bomba atómicae’, yaan u pu’ulul yóok’ol u láak’o’ob<br />

u jeelintej. Lela’ bey táan knu’uktikbáa yéetel u tuukul dinosurioe’, tia’al ma’ u paklan kiinsikubáa<br />

yóok’ol kaab kex u yojel, MAD u k’aaba’ ich inglés, ba’ax u k’áat u ya’al CHOKOJO’OLAL.<br />

U nikchajal URSS chen p’elak jo’op’éel ja’ab wáak’ak Chernobile’, tu beetaj u k’expajal u noj tuukulil<br />

jo’olkaanil. Le túumben tuukulil nu’uktik yaaltáamba’il bejla’e’ ku k’aaba’tik N.U.T.S (Nuclear Utilisation<br />

Target Strategy). Jump’éel u nu’ukulil ba’atele’ chen úuchak u béeytal u k’a’abetkuunsa’al<br />

tumeen le noj máak’táankaajo’ob yaanti’o’ u tia’al u objetivos estratégicos. U noj tuukulil yaaltáambaile’<br />

p’áate’ ku bin ba’ate’ ma’ayli’ kaxta’ak ba’ate’ ti’e’. T’aalkab a’albile’: jump’éel noj méek’táanlu’um<br />

ku ts’áaktubáa u páajtalil u pulik jump’éel u nu’ukulil ba’ate’ atómico tu yóok’ol le kaaj ku<br />

tukultik k’a’ana’an tia’al ma’ u loobita’ale’. NUTS, ich inglés, ba’ax u k’áat u ya’al SATAL ÓOL.<br />

Tia’al ksuut t’aan tu yóok’lal NPP, le ka’ tch’aktaj u ts’óok le máaskabsuumo’ob jatsmilo’on ti’ u kúuchil tu’ux úuch le<br />

nojoch loobilo’, le ba’al kin w’alik mina’an u p’iiso’ ku jach jajachajal. Utia’al a tukultike’ex beyka’aje’ kin k’áatikte’ex ka’ a<br />

ts’áa’e’ex juntúul Pitufo yóok’ol jump’éel refinería petróleo. Lela’ ku béeytal kketik yéetel wa’alik juntúul máak yóok’ol le<br />

refinería atómica xúump’ajta’an tak tu’ux yaano’ona’. Wey ichil le u serenk’áatil jobonmáaskab, lo’olo’och yéetel táatabnutsano’,<br />

wáa ka’ p’áatko’on yéetel u tuukulil ts’alabju’un beeta’an tia’al u che’ej máake’, yaan u beetik u k’a’ajalto’on u<br />

kisbuuts yéetel u kúuchil u meyaj Gastón Lagaffe.<br />

Beyo’, leetene’ wáa chen ka’ jáan jóok’ok u mola’ayil Mad Max (James Mc Causland / George Miller) ka’ taalako’ob u<br />

xak’alto’ob le kisbuuts bisiko’ono’ ma’atan u ja’asik k óol. Le beya’ miatsil wáa, wáa tutuskustalil.


Yiknal le reactor, bey ol ku sa’atal tu táan kpaakato’, ku tijil u jool kni’, ichil kkaale’ ku jáats’bal u book máaskab.<br />

Le k’aak’as ba’alche’a’ noj kiimpaja’an, ba’ale’ kuxa’an. Táan u nóok’. Wáa táan u jéenkal. Wáa táan u<br />

xmukulk’eyaj. Ku jaantik le luuk’ pixik u táan yich ka’an ti’ u paakato’. Yaank’iin ku kiilbal u jéenkal. Mantats’ u<br />

xmukul léets’bal. Ichile’, táan u mumusjaantik le took’il pak’ mukmajilo’. Ma’ xulbe’eni’. U ts’ooke’, beyla’alajkil<br />

mina’an u láak’ ba’ax jach sajbe’entsil je’ex juntúul k’aak’asba’al kiimbesa’ane’.<br />

Wáa jayp’éel u yoochel juuntlil tin babalcha’antaj ka’alikil in líik’sikimbáa tia’al in bin in xíimbalte’, táan u k’ak’atmáan<br />

tu táan in paakat. Tu paach le yáax jo’olkaano’obo’, 800,000 máako’ob meyajnaj utia’al u beeta’al le<br />

nojoch pak’il muknáal yóok’ol yéetel tia’al u púusta’al u taankasil. ¡800,000 jo’olkaano’ob! K’a’aba’ta’abo’ob<br />

bey mejen “ya’ax máaskab wíiniko’obe’” páayt’anta’abo’ob meyaj tumeen u mola’ayil jo’olkaano’ob URSS<br />

yéetel lobby internacional del átomo, kex tumeen u yojéelili’ob yaan u kíimilo’obe’e. bisa’abo’ob tia’al u<br />

ts’áakuba’ob u xu’ulso’ob ti’ Chernóbil.<br />

K’aaba’ta’abo’ob los “LIQUIDADORES”<br />

Taasa’abo’ob ti’ tuláakal u méek’táankaajil URSS. Aj meen pak’o’ob, ingeniero’ob, aj xik’nal tulixk’áak’o’ob,<br />

aj táan óol cheemo’ob, aj ch’ot kisbuuts’o’ob yéetel wakax k’áak’, aj páan jobnel lu’umilo’ob, aj báabo’ob, aj<br />

kon ja’il káaltal yéetel ix kontsubulo’ob… yaan u p’áatalo’ob tu kúuchil le noj loobil junsúutuk, wáa jayp’isk’iinil,<br />

wáa jayp’éel k’iin, wáa jayp’éel winalo’. Lela’ yaan u xáantal tu yóok’lal tu’ux kun ts’aabil meyaj yéetel<br />

ba’ax ken u beetej. Ku ts’o’okole’ ku su’utulo’ob yéetel ku tu’ubsa’alo’ob tu náanach kaajalo’ob tia’al ma’ u<br />

yila’al yéetel ma’ u yojéelta’al ba’ax kiinso’ob. U piktunilo’obe’ ku luk’sa’alo’ob tu kúuchil le noj loobila’, ma’<br />

xáanchajak su’utuko’ob ka’aj kíimo’obi’. Te’ej ja’abo’ob táan u wáak’alo’ u piktunil máako’ob kíimij. Ku máan<br />

junk’aal ja’ab úuchuke’, kex 350,000 máako’ob mina’anchaj wey yóok’ol kaabe’. U láak’o’obe’ láayli’ u bin u<br />

kíimilo’obe’.<br />

K ojel ba’ax ku ta’akik le nojoch pak’il muknáala’, ba’ale’ ma’ k ojel ba’ax ku ta’akiki’. Ka’ap’eel t’aanil ku<br />

naktáantikuba’ob tu yóok’lal le combustible atómico, le serenk’áat ba’alo’ob niikil tajan k’aas u taankasil,<br />

mixmáak bíin béeyak u xaka’altik yéetel utso’. Yaan wáa kex jo’otuk’aal toneladas, oli’ u ya’abil le 192 toneladas<br />

bu’ut’ ichil le reactor tia’al u yáax beeta’al u meyaj ka’ ila’ak bix kun bin ti’o’. wáa kech chen wáa jayp’éel<br />

tonelada, wáa chen wáa jayp’éel kilo, tumeen olak láaj wéejek le súutuk ka’aj wáak’o’.<br />

SARCÓFAGO: u moots u k’aaba’e’ u k’áat u ya’ale’ muknáal tu’ux ku ts’a’abal u wíinklal máax ma’ taak u<br />

tóoka’ali’, ku beeta’al yéetel jump’éel tuunich ku tukulta’al ku bin u xu’upsik u wíinklal. (…)<br />

Wey Chernóbile’, u kúulpach ku yúuchul. Leti’ le wíinklal yaan ichil wáa le kimen jaantik le muknáala’.


200 m u súutpach jomchaja’anil u yóok’ol le nojoch tuunil naja’. Jump’éel nojoch jool tso’ok u beetik.<br />

Yaan u tuukulil u beeta’al jump’éel nojoch muknáal yóok’ol le nojoch muknáala’. Ba’ale’ ku jóok’sa’al<br />

u taak’inile’ tu séebil ku sa’atsa’al tumeen jala’aco’ob ookolo’ob. Ku tso’okole’ je’ex u máan k’iine’<br />

bey u jach talamtal u kaxta’al liquidadores wáa máaxo’ob u k’áat bin meyaj tu t’aan yóolaj te’ej kúuchilo’.<br />

Ba’axtúun. Chernóbile’ jump’éel loobil p’aatal wáa paachil. Wáa jump’éel noj sajbe’entsilil<br />

ku taal u k’iin. Anatoli Alexandrov, le aj its’at jo’olbeso’, tu ya’alaje’ le rector beya’, leti’ bin u<br />

jach no’oja’anil mix bikin beeta’ak. “Úuchak tak u béeytal kbeetik tu chúumuk Plaza Roja”, ku t’aan.<br />

Ma’ chen lelo’, tu ya’alaj xane’, u yits’atil xaak’alo’ob bin beeta’abe’ tu ye’esaj jumpéel nojoch loobil<br />

bey je’ex le ts’o’ok u yúuchulo’, chen bin juntéen ichil 2,000.000 úuchak u béeytal u yúuchul. (Ichil<br />

130 millonese’ jach tsaaj yaan u yantal juntúul máak náajaltik buulil ichil junp’isk’iinil. Ba’ale’ mina’an<br />

ka’ach buulil URSS. Ma’ béeychaj u yojéeltiki’)<br />

P’áato’on junsúutuk tu jo’ol u táask’áan le k’oja’ano’… bey je’ex tuláakal máax ts’o’ok u xu’upsik u<br />

kuxtale’, beey u bin u xu’upul xan leti’. Je’ex u piktunil máaxo’ob beeto’, táan u muk’yajtik u “xchukul<br />

ch’íijil”, jump’éel u chíikul jach suuk u yila’al le ken seten k’i’itpajak ya’ab le radiaciono’. (Jump’éel ba’al<br />

ts’o’ok u yáax ila’al bix u beetik k’aas ti’ máako’ob wáa ku xáantal yáanal radiaciones, le ka’aj pu’ul<br />

bomba yéetel Hiroshima yéetel Nagasaki). Lela’ ku kíinsik máako’ob yéetel jump’éel k’as chowak<br />

yayaj muk’yaj, ku xáantal wáa jayp’iisil k’iin wáa jayp’éel ja’ab, ba’ale’ juntakáalili’ bix u kiinsaj.<br />

(…) “Láaj chaknuul u baakelo’ob. Ku bin u láaj yáalal u wíinkalo’ob. Tuláakal u paach… je’el u béeytal<br />

u ma’achal u baakel u t’e’et’o’obe’. Kin jupik in k’ab in pixmaj yéetel jump’éel guante tia’al in ts’akik, le<br />

ken in jóok’se’… kin jóok’sik xan u xéexet’al u baakel ku bin u júutul. U baakel ku bin u júutul yéetel u<br />

tu’utal. Ba’ale’ k’aja’an u yiik’ ti’ bix u yanil. Úuchak chen ken jáan kíimik” (…)<br />

Tu séeblakile’, peeksa’ab u piktunil aj páan jobnel lu’um taasa’abo’ob tak tu’ux ku meyajo’ob ichil tuláakal<br />

u méekt’aanlu’umil URRS, utia’alo’ob u páano’ob yáanal le reactor ts’o’ok u wáak’alo’, ya’abach<br />

nukuch joolo’ob tu ts’u’ lu’um. Ba’ax ku kaxta’ale’ u yoksa’al yáanal jump’éel u nu’ukulil u síiskuunsa’al<br />

le lu’um yéetel nitrógeno líquigo u tia’al u yila’al wáa ku béeytal u tu’upul u k’áak’il. Jach tajan<br />

k’a’ana’an u yila’al ma’ u po’otol le pak’o’ob tumeen le ba’ax ku k’a’abetkuunsik le reactor utia’al u<br />

meyaj le ken seten chokochajako’, u tia’al ma’ u k’uchul tak tu láak’ máabeno’ob chuup yéetel ja’. Tajan<br />

ka’ana’an u meyajta’al séeba’an, u séebil ku páajtal. Xchukulcukul meyaj ku beeta’al, ku ts’o’okole’<br />

píitmáanja’an ooxolil, beeyxan le radiactividado’. Unaj lo’obal, juntúul máak chaknuul u ka’analil u<br />

wíinklal, mina’an u k’oojil u yiche’, chen junchaansúutuk unaj u páan; unaj u jóok’ol u biimbal tu kaajal<br />

tu séebalkil, ba’ale’ yáax najmal u jajalt’aantik ma’atáan u tsikbaltik ti’ mixmáak ba’ax ts’o’ok u yilik, u<br />

machmaj u ju’unil u tooj óolal ku meyajti’ tia’al u ye’esik máaxi’:<br />

ruso ka’aj taalil, ku suut bey chernobilianoe’.


Ichil 600,000 yéetel jump’éel millón “liquidadores” meyajnajo’ob<br />

utia’al u mu’ukul Chernobil. Le je’ela’ ma’ líik’sa’ab u ts’íibili’ mix jach jaytúul,<br />

u jala’achilo’ob URSS, ONU, OMS yéetel OIEA ku ta’akiko’ob. Ma’ jaaj wáa yanchajo’obi’.<br />

Wáa ku éejenta’al yaano’obe’, yaan xan u chíimpolta’al chen túuxta’abo’ob<br />

kíimil. U t’aanil u túuxta’al aj jo’olkaano’ob kíimile’, je’ets’ tumeen nukuch<br />

jala’acho’ob. Mina’an máaskab nu’ukulo’ob utia’al u ja’abal u kúuchil loobil. Tuláakal<br />

máaskab wíinike’ k’aschajij. Beytúuno’ oksa’ab tu jeel, chen wíinik, wíiinik.<br />

La sarkofago finitas. La lastaj likvidintoj subskribas sian verkon.<br />

Mina’an mix u piix u k’abao’ob táan u moliko’ob u xiixel le ba’ax wáak’o’. Juntaats’ u<br />

jáapiko’ob u sa’amil le lu’um unaj u mukiko’obo’. Beyo’, ma’alob úuchik a xokik: ¡U<br />

mu’ukul lu’um!<br />

Tuláakal u táan yich lu’um tu ts’íilo’ob u lu’umil taankaschaja’ano’. Yéetel xlo’opob,<br />

ch’akab, tractores, ku bin u balak’tiko’ob le lu’umo’. Bey je’ex u balak’to’obol su’uk ku<br />

bisa’al jaybil ti’ táankabe’ utia’al jats’utstale’. Beyo’. Ba’ale’ te’elo’ chen lu’um, pa’te’<br />

yéetel ba’ax kuxa’an yaan ichil tak junnáab u piimil. Ku ts’o’okole’ ku na’aksa’al ichil<br />

u nukuch máabenil kisbuuts’e’ ku bisa’al láalbil ichil nukuch joolo’ob utia’al mukbil.<br />

Ma’ oksaj óolbe’eni’, masima’. Ku kúukulch’akta’al che’ob chuchuch ela’an tumeen<br />

átomoe’, wáa yaan plásticoe’ ku to’obol yéetel, ku ts’o’okole’ ku mu’ukul xan. U jach<br />

taamil ku páajtal.<br />

Ku p’o’oko’ob le najo’ob jats’k’áak’ta’an yéetel ja’ píitmáanja’an u taankasilo’. U<br />

mola’ayil jo’olkaano’obe’ ti’ ku p’áatalo’ob wenel yéetel u xmajan otocho’ob, yóok’ol<br />

le k’oja’an lu’umo’. Ku jóoyabtiko’ob lu’um utia’al u machikubáa taankas jujuykilil ku<br />

kiinsaj, utia’al u máan u mola’ayil jya’ax wíiniko’ob.<br />

Ku máan 25 ja’abo’ob t’a’anako’ob meyaj tu kúuchil Apocalipsise’, le “liquidadores”<br />

láayli’ kuxa’ano’ob yéetel u kúuchkabalo’obo’, xúunxump’ájta’ano’ob, saatalo’ob<br />

ich lu’umo’ob mixbik’in ku ch’a’achi’ita’al, ti’ lu’umo’ob náach ti’ jump’éel kúuchil<br />

wa’ak tumeen átomo. Leti’ob tokbes yóok’ol kaab, ba’ale’ yóok’ol kaabe’ tu tu’ubso’ob.<br />

Máax le máako’ob ku cha’abal u kíimilo’ob jujump’iitilo’.<br />

Máaxo’ob xan, le ichil u jma’asubtalilo’ob, tu beeto’ob tuláakal utia’al u tu’ubsa’alo’ob,<br />

xuulul láayli’ u ya’alik ma’ jaajo’. Le máaxo’ob, le k’iin tu k’a’abetkuunso’obe’, tu<br />

jets’o’ob xan u t’aanil u xu’ulsik ti’ “aj xu’ulsajo’ob” yéetel tuláakal u ch’i’ibalo’obo’.


Ba’ale’ mina’an ba’al utia’al u kaalantikuba’ob.<br />

Ku mukiko’ob kaajo’ob yéetel koljoses túutulis, u<br />

piktunil u piktunilo’ob. Yéetel tanque suta’an bulldozerile’,<br />

ku páana’al nukuch jool tu táan le najo’, ku ts’o’okole’ ku<br />

túulch’inta’al ichil, pa’te’ yéetel u nu’ukulil yéetel u k’ajlayil.<br />

Tu láaj jóokso’ob u kajnáalil kaajo’ob yéetel wakaxo’ob.<br />

130,000 máako’ob jóok’sa’ab tu kaajal. A’ala’abti’ob ka<br />

u láaj kiinso’ob ba’alche’ob, yéetel ka’ xi’ik u ch’úukts’ont<br />

máaxo’ob ku ts’áakuba’ob púuts’ul.<br />

Tu beeto’ob jump’éel nuxi’ pak’il muknáal yóok’ol le<br />

reactor xiixchaja’ano’. Ba’ale’ mina’an ba’al utia’al u kaalantikuba’ob.<br />

Mix u wíinklal. Mix u tuukulo’ob. Yaane’ ku yawtiko’ob<br />

ba’alo’ob ma’ jaaji’, yaane’ ku yok’ol tumeen u yojel<br />

mixba’al u beelal bajun ba’al ku beetik. U láak’e’ ku bin u<br />

t’aan likil u k’a’aytik táan u kiinsa’al wíinik.<br />

Chen futbol yéetel vodka beetik ma’ u chokotal u poolo’ob.


Tu ts’éel reactor No. 4 le ka’aj<br />

wáak’o’, chich u bin u líik’sa’al<br />

reactor No. 5 ka’achi’. Mina’anten<br />

u t’aanil, mixtáan u taal tin tuukul<br />

bix úuchak in tsolik beyka’aj nojochil.<br />

Min leti’ u jach nojochil, u jach<br />

mu’uk’a’anil yóok’ol kaab, min leti’ u<br />

jach no’oja’anil, ma’ xaan xan wáa<br />

leti’ u seten ki’ichkelemili’m u jach<br />

mu’uk’a’anil. U jach jachil ti’ tuláakal.<br />

U yajil u tia’ale’, leti’ xan yaan jach<br />

naats’ tu puksi’ik’al tu’ux wáak’o’.<br />

Tu yóok’ol leti’ bin báanal tuláakal<br />

u muuk’ le radionucleidoso’. Bejla’e’<br />

p’áat chen u jach nojoch le xtokoynajo’ob<br />

beeta’an yóok’ol kaabo’.<br />

Leti’ xan jach tajan yaan<br />

u taankasil.<br />

Ti’ yaano’ob túuni’, tu chi’ jump’éel u nuxi’ máabenil ja’ tajan chak u taankasil, u jtúubbuuts’il reactor<br />

5 mixbik’in u tóochkubáa ka’an. Ja’e’ ku léembale’ ku beetik u xóob le dosímetroso’. U tamaychi’<br />

ja’il aj pulya’ajo’ob: ma’ uk’be’eni’, ma’ tu béeytal u máayta’al, wet’a’an utia’al ichiintbil. U ja’il kíimil.


Te’e tu súutpach kaajil tu’’ux jóok’sa’ab u kajnáalilo’ob<br />

yéetel tu’ux wet’a’an u yantal máak, naats’<br />

ti’ Slavgorod, tu kaajil Bielorrusiae’, tin k’aj óoltaj<br />

juntúul máak kaja’an tu juunal tu yotoch yaan tu<br />

chúumuk le k’áaxo’. Juntúul ti’ le máako’ob ma’ tu<br />

yóotaj jóok’olo’o. Ti’ yaani’, kajakbal ichil jump’éel<br />

nojoch táankab chuup yéetel k’aak’as xíiw, chen<br />

k’áax, u yokmalo’ob u máaskabsuumil u muuk’<br />

sáasil mixba’al u beelal yéetel koljoses xúunxump’ájta’an.<br />

Entrée du kolkoze Kuybycheva - Belarus<br />

Kulukbal tu yóokbal u táankabil u yotoch ka’ tu yilaj<br />

u bin knáats’al. Mix u péek. U yicho’ob sakch’óoje’<br />

táan u léembal. Jach tu jaajil táan u léembal. Bey<br />

sak sáasilo’ob t’aba’an ich k’iine’. Mixmáak ku<br />

taal tak wey utia’al u yile’. Yaan k’iine’ aj jo’olkaabo’ob,<br />

yéetel jtáanxel kajnáalilo’ob ku k’áatko’ob<br />

bix yanil u tooj óolal, ku xchukul xak’altiko’obe’,<br />

ku ka’ bino’ob. Ts’o’ok wáa jayp’éel p’isk’iinil ma’<br />

u yil mixmáaki’. Ma’atech u taal mixmáak weye’,<br />

saajko’ob. U ts’ook u yajile’, mina’an máax yéetel<br />

u tsikbal. Jach talam u wenel. Leti’ beetik ich<br />

áak’abe’ ku yu’ubik u toojol jk’áaxil peek’o’ob yéetel<br />

ku t’aan yéetel eek’o’ob. Ka’ane’ jach jelpaj le<br />

k’iin ka’aj úuch le noj loobilo’, ya’abach túumben<br />

eek’o’ob ku yila’al. “Bey je’ex ti’ xtokoy lu’ume’” Tamacase’<br />

bejla’e’ jach ki’ichkelem, jach chocho’kil.<br />

Ma’ suunak u pe’echak’t kaaji’, tumeen te’elo’ ku<br />

léelebpakta’al bey tu’e’. “Ku ya’aliko’obe’ ti’ in taal<br />

tu kaajal k’aasil ba’ale’’’ Tu táankabil ku pak’ik<br />

ba’al u jaantej, wáa iik’ yéetel wáa ba’ax ku x-okol<br />

ts’onik. U ja’il ch’e’ene’ láayli’ sake’. Ka’ana’an u<br />

yu’ubikubáa. Sáansamal asab ka’ana’anil.<br />

U yojel ma’atan u xáantal ken kíimik.


KOLJÓS KUYBYCHEVA<br />

U K’AJLAYIL KAAJO’OB MUKA’AN<br />

“Bix suukchaj u meyajtiko’ob: jump’éel<br />

bulldozer (jump’éel tanque suta’an bulldozer)<br />

ku páanik jump’éel nojoch jool tu<br />

táan le najo’ku ts’o’okole’ ku túulch’intiko’ob<br />

ichil. Bey úuchik u mu’ukul<br />

ya’abach kaajo’obo’. Ku yu’uba’al tak u<br />

bin u juum u pa’apajal u nu’ukulil janal,<br />

néeno’ob yéetel tuláakal u nu’ukulil naj<br />

likil u bin u mu’uxul… tajan séeba’an u<br />

bino’ob yéetel, ba’ale’ bey ba’a ma’ jaaje’,<br />

bey ma’ jaaj wáa táan u yúuchule’…”<br />

Jump’éel bix úuchik u tsikbata’al ch’a’achi’ita’ab tumeen<br />

Igor Kostin ti’ Tchernobyl. Confessions d’un reporter<br />

(Edition Les Arènes).


UKRAINE: Bazar / Boroutyno / Bouda-Varovytchi / Bouliv Chakhy / Chevtchenkove / Denysovytchi / Dibrova / Fabrykivka / Gannivka / Goloubievytchi / Grezlia / Jourav<br />

Mali Min’ki / Malynka / Martynovytchi / Megyliska / Narodytchi / Nova / Markivka / Noviy / Myr / Nozdrysche / Olexandry / Osyka / Pereizd / Peremoga / Polis’<br />

rivka / Sloboda / Solotyne / Stanovysche / Stare / Charne / Stebli / Sydory / Tarasy / Vas’kivtsi / Velyki Klischi / Velyki Min’ky / Velyki Ozera / Velykiy Tche<br />

liv / Bouryakivka / Bovysche / Bytchky / Chakhy / Chevtchenkove / Chychelivka / Deleta / Denyssovytchi / Derkatchi / Dibrova / Doumyns’ke / Dovgiy / Lis / Fabr<br />

Kalynivka / Kamianka / Karpylivka / Khoutir / Zolotniiv / Khryplia / Khrystynivka / Khutir / Zolotniiv / Klyvyny / Kocharivka / Kochivka / Kolesnyky / Kolossivk<br />

ovstolis / Krasne Tovstolissia / Kryva / Gora / Ladyjytchi / Leliv / Lisnytstvo / Yakovetske / Liubarka / Liudvynivka / Lokot’kiv / Loubianka / Loznytsia / Lyp<br />

otyli / Narodytchi / Nova Krasnytsia / Nova / Markivka / Nove / Charne / Noviy / Myr / Novochepelytchi / Novosilky / Nozdrysche / Obykhody / Olexandry / Omelny<br />

itchytsia / Rizky / Rogy / Roud’ky / Roudnia / Roudnia Bazars’ka / Roudnia Gerevtsi / Roudnia Grezlians’ka / Roudnia Ilinets’ka / Roudnia Jerevtsi / Roudnia Kal<br />

elets’ / Severivka / Sloboda / Solotyne / Sosnivka / Stanovysche / Stara / Krasnytsia / Stare / Charne / Stari / Chepelytchi / Starovilia / Stebli / Stepky / S<br />

Lis / Ussiv / Varovytchi / Vas’kivtsi / Velyki Klischi / Velyki Min’ky / Velyki Ozera / Velykiy Tcheremel / Vesniane / Vilchanka / Viltcha / Volodymyrivka / V<br />

Andreevka / Petchevaya / Antonovka / Azaritchi / Babaki / Baranovka / Barki / Barsouki / Barsouki / Batourovka / Baylouki / Bejkov / Belimovo / Beliy Kolodets /<br />

Chamry / Chelovy / Chyriaevka / Chytikov / Log / Dalniy / Klin / Dantchenkova / Sloboda / Dedovskiy / Deniskovitchi / Diagov / Dobrodeevka / Dobryn’ / Dobryn’<br />

lybotchka / Golota / Gordeevka / Gorelaya / Sossna / Gorka / Gorodetchnia / Gorodok / Gorovaya / Gouschi / Gouta / Gouta Koretskaya / Gremoutchka / Griva / Griv<br />

Kliukov Mokh Sinekolodets / Kliukov Mokh Vnoukovitche / Kniazevschina / Kojany / Kojoukhovo / Kolodetskiy / Kolodezskiy Starovychkovo / Kolpiny / Komary / Kor’ma /<br />

Loutch / Krasniy / Ostrov / Krasnye / Orly / Krichtopov / Routchey / Krinitchnoe / Krivoy / Sad / Kroutoberezka / Krylovka / Larnevsk / Lesnovka / Lesnoy / O<br />

vedi / Medvedovka / Medvejie / Mikhalevka / Mikhaylovka / Mikhaylovka Katiche / Mirniy / Mochok / Morozovka / Moskovschina / Mouravinka / Mouravinka Nesvoevka / Net<br />

Rassvet / Noviy / Svet / Novoalexandrovka / Novodrojensk / Novoe / Mesto / Novomikhaylovka / Novonovitskaya / Novoretchitsa / Novosergeevka / Novovelikiy / Bor /<br />

jskaya / Roudnia / Pavlovka / Pen’ki / Peretin / Perevoz / Petrova / Bouda / Petrovka / Pissarevka / Pissarki / Pobeda / Podproudnia / Podslavouchka / Pokon’ /<br />

ogov / Rogovetch / Rojny / Roubany / Roudnia Demen’ / Roudnia Vorobievka / San’kovo / Savitchka / Savitskiy / Log / Savkin / Khoutor / Selets / Sennoe / Siniav<br />

Vychkov / Staronovitskoe / Starye / Bobovitchi / Stepana / Rasina / Stolbounka / Stolpenko / Sviatsk / Sviderki / Svistok / Svistok Tchakhov / Tchekhov / Tcheret<br />

Velikie / Liady / Velikiy / Bor / Velikooudebnoe / Velitchka / Veprino / Verbovka / Vereschaki / Verteby / Vesselaya / Roscha / Viajnovka / Vikholka (Katitche) /<br />

chevo / Zaozerie / Zaretchie / Zaretchie (Snov) / Zassetchniy / Zavercha / Zavodo-Koretskiy / Zaytsev / Zeleniy / Klin / Zlotnitskiy / Khoutor / Zlynka / Znanie<br />

Besedy / Bogouch / Bor’ba / Borchevka / Borovitchi / Bouda / Danileevka / Derajnia / Dernovitchi / Doubetskoé / Doubrova / Doubrovka / Dovliady / Dragotyn’ / Dro<br />

Iakouchevka / Iaseni / Iasenok / Irinovka / Jarely / Jerdnoïe / Karpovitchi / Kojouchki / Kolyban’ / Kolyban’ Kositskaïa / Koul’chitchi / Koulajine / Koulikovka /<br />

Jeleznitsa / Masany / Melovka / Mhinitchi / Mikhaïlovka / Mikhalevka / Mokroe / Molotchki Néjihov / Nouditchi / Novaïa / Elnia / Novye / Gromyki / Novyi maïd<br />

ennoe / Perestinets / Petropolie / Pirki / Poboujié / Pogonnoe / Popsuïevka / Posoudovo / Potiosy / Pouguine / Pristanskoé / Proletarskï / Rachev / Radine / Ret<br />

ebrovitchi / Selitskaïa / Simonovka / Sivinka / Skaline / Smolegovskaïa / Roudnia / Sperijie / Staraïa / Bouda / Staroé / Zakroujié / Starye / Gromyki / Staryi<br />

epry / Verhovaïa / Sloboda / Vetuhna [Vetougna] / Vorobiobka / Vorotets / Vydevo / Vygrebnaïa / Sloboda / Zagorié / Zakopytie / Zalesié / Zaretchie / Zartchie /<br />

«KOLKOZE KUYBYCHEVA» • Région de SLAVGOROD • Bélarus • MÉMORIAL aux 700 villages enterrés après la catastrophe • Ouverture de l’exposition européenne


lynka / Jovtneve / Kalynivka / Karpylivka / Khryplia / Kolesnyky / Kolosivka / Korolivka / Kotovs’ke / Loznytsia / Lubarka / Lystvynivka / Malenivka / Mali Klischi<br />

ke / Poukhove / Red’kivka / Rizky Rogy / Roudnia Bazars’ka / Roudnia Grezlians’ka / Roudnia Ossochnia / Roudnie / Radovels’ka / Rozsokhivs’ke / Selets’ / Severemel’<br />

/ Viltcha / Vystoupovytchi / Yassen / Zavodne / Zvizdal’ / Andriivka / Bazar / Benivka / Bober / Boroutyne / Bouda / Bouda Varovytchi / Boudymlia / Bouykivka<br />

/ Galouzia / Gannivka / Glynka / Goloubievytchi / Gorodtchan / Gorodysche / Grezlia / Ilintsi / Ilovnytsia / Ivanivka / Jouravlynka / Jourba / Jovtneve /<br />

a / Kopatchi / Korogod / Korolivka / Koscharivka / Koschivka / Kotovs’ke / Kotsyubyns’ke / Koupouvate / Kovchylivka / Krasne Machivka / Krasne Machivka / Krasne<br />

s’ki / Romany / Lystvynivka / Macheve / Malakhivka / Malenivka / Mali / Klischi / Mali / Min’ky / Malynka / Martynovytchi / Mejyliska / Mlyny / Moschanytsia /<br />

ky / Opatchytchi / Osyka / Otachiv / Oussiv / Parychiv / Pereizd / Peremoga / Pihots’ke / Prypiat / Plutovysche / Polis’ke / Poukhove / Prylisne / Red’kivka /<br />

ynivka / Roudnia Ossochnia / Roudnia Povtchans’ka / Roudnia Povtchans’ka / Roudnia Radovels’ka / Roudnia Veresnia / Rozijdje / Rozsokha / Rozsokhivs’ke / Rozsoxa /<br />

tetchanka / Stovpytchne / Sydory / Tarassy / Tchapaevka / Tcherevatch / Tchernobyl / Tchernobyl-2 / Tchervonossilka / Tchystogalivka / Terekhiv / Teremtsi / Tovstiy<br />

ozliakove / Vystoupovytchi / Yampil’ / Yaniv / Yassen / Zalissia / Zamochnia / Zapilia / Zavodne / Zvizdal / Zymovysche / RUSSIE: Alexandrovka / Alexandrovski /<br />

Berezovka / Bezbojnik / Borets / Borki Barsoukovo / Borok Maniukovo / Borok Novomestovo / Borozenschina / Borschevka / Boukovets / Bouldynka / Bourossovka / Bouyan<br />

ka / Doubenets / Doubovets / Doubrovka / Drobnitsa / Droujba / Ermaki / Fanzovschina / Fedorovka / Fedorovka Ounochevo / Gassanova / Sloboda / Gatka / Glinnoe /<br />

ki / Grozniy / Jouravki / Jovnets / Kalinine / Kalinovka / Kamen’ / Kamenka / Karna / Katitchi / Khaleevitchi / Kharmynka / Kipen’Ouscherpskiy / Kipen’Rojnovskiy<br />

Kortchi / Kourganie Starovychkovo / Kourganovka / Koustovka / Kouznets / Kovali / Kozlovka / Krasnaya / Krinitsa / Krasnaya / Zaria / Krasniy / Kamen’ / Krasniy<br />

uvelskoe / Liubin / Liubine / Lysye / Machkinskiy / Makaritchi / Makhanovka / Makoussy-1 / Malev / Malinovka / Malooudebnoe / Mamay / Maniuki / Maniuki / Medecha<br />

/ Nijnyaya / Melnitsa / Nikolaevka / Nikolsk / Nivy / Novaya / Alexeevka / Novaya / Derevnia / Novaya / Jizn’ / Novaya / Komarovka / Noviy / Mir / Noviy<br />

Novozybkov / Novye / Bobovitchi / Novye / Fayki / Novye / Katitchi / Orel / Ossov / Oucherpie / Ouletovka / Ounetcha / Ounochevo / Ouvetchie / Palomy / Palou-<br />

Pokrovka / Polek / Poliany / Poplavy / Popovka / Progress / Prokhorenko Barsoukovo / Prokhorovka / Proudovka / Rassadniki / Razdolie / Revoliutsionniy / Svet /<br />

ka / Siniavka-2 / Siniy / Kolodets / Smeliy / Smialtch / Snovskoe / Sofievka / Sougrodovka / Soukrin Polon / Spiridonova / Bouda / Staraya / Roudnia / Stariy /<br />

ovka / Tchigray / Tchikhovka / Teremochka / Tislenki / Tougany / Trigolov / Trostan’ (Trostan’) Usine d’extraction de la tourbe «Rekta» / Vajytsa / Vassilievka /<br />

Vladimirovka / Vnoukovitchi / Voronova / Gouta / Vychkov / Yagodka / Yagodnoe / Yalovka / Yamische / Yasnaya / Poliana / Zaborie / Zaglodie / Zalipovie / Zamy-<br />

/ BELARUS: Akchinka / Amelnoe / Andreïevka / Antonovka / Babtchine / Bahan’ / Bartolomeïevka / Beloberejskaïa / Roudnia / Bereziaki1 / Bereziaki2 / Besed’ /<br />

n’ki / Dvoriché / Garousty / Glouhovitchi / Gorbovitchi / Gorochkov / Gouta / Gridni / Grouchevka / Hizy / Hlevno / Horochevka / Houtor / Sergueev / Hvochevka /<br />

Krasnoeznamia / Krasnoselié / Kriouki / Liady / Lioudvinov / Lipa / Lomatchi / Lomych / Lozovitsa / Lozovitsa / Malinovka / Maly / Hotimsk / Mamnik / Manouily<br />

n / Novyi stepanov / Okopy / Omel’kovchtchina / Omel’kovchtchina / Orovitchi / Osipovka / Ostrogliady / Otcheso / Roudnia / Ouchaki / Ougly / Ouhovo / Oulasy /<br />

chki / Rojava / Romanovka / Roudenka / Roudnia / Chliaguina / Roudnia / Oudalevskaïa / Rovnisché / Salabouda / Saltanovka / Samotevitchi / Savinitchi / Savitchi /<br />

/ Stepanov / Stroumen’ / Tarasovka / Tchapaevka / Tchikalovitchi / Tchoudiany / Techkov / Tihin / Titovka / Toul’govitchi / Vasilievka / Velikibor / Veprine /<br />

Zavodok / Zolotnino / ...............................................................................................................<br />

pour les 20 ans de tchernobyl, «Il était une fois Tchernobyl ...», organisée par le CCCB de barcelone • AGB - 2006. • Format de l’oeuvre: 8m/0,80m


Ko’one’ex p’atik u puksi’ik’al le<br />

ko’oko’bejila’, ko’one’ex suut tu<br />

kaajil Chernóbil, ka’ xi’iko’on<br />

janal tu chi’ k’áak’náab. T-taasaj<br />

k-o’och “jump’éel chan xaak”<br />

je’ex u ya’alik Léo Ferré. Je’el<br />

bixake’, mixmáak jach wiijchajak.<br />

Tu béeyili’ xaanil u bin<br />

kisbuuts’o’obe’, ku aaltal u<br />

ch’a’ak u yiik’ máak. Jump’éel<br />

máanab oochel ku taal u yokol<br />

ichil le wíimbalo’. Ba’al ma’<br />

ilbe’ene’ ku chíikpajal, ku cha’ak<br />

u ch’a’abal u yoochel. Ku báaxal<br />

yéetel sáasil, yéetel néeno’ob.<br />

Jump’éel janal atómico.


Jets’eknakil ichil jets’knakil. Chen le dosímetros ku juum le ken na’ats’ako’ob ti’ le ja’o’. Ma’ a kaxtik u cheemilja’ aj chuk kayo’ob. Ts’o’ok u p’áatal<br />

mina’an. Mix cheemilja’ob. Mix aj chuk kayo’ob. Ma’ kaxtik u kúuchil janal ku yúumbal yóok’ol ja’ tia’al a síiktabáa jump’éel tsajbil kay wáa jsijnal<br />

kuuxumo’ob. Ma’ a kaxtik jets’ óolal, lela’ jump’éel u chi’ k’áak’náab wet’a’an tumeen yaaltáambal mina’an tu k’iin.<br />

Weye’, u ts’ook’ ba’atelil, káaj 27 ti’ abril tu ja’abil 1986e’, ma’aj ts’o’ok tu winalil diciembre tu ja’abil 1988i’. U piktunil nukuch cheemil ja’ ku<br />

púutiko’ob chen mina’an u xuul u súuslu’umil k’áak’náab, máaskab, kisbuuts’, tanques, wíiniko’ob yéetel vodka k’a’alo’ob t-táan. Mina’an xu’ulul ti’ u<br />

juumo’ob, mulk’iin. Te’ej iik’o’ ku chíikpajal u ye’eb diesel. Ch’íich’o’obe’ ku bino’ob. Le k’aaso’ ti’ yaan tuláakal tu’uxe’, ku ts’o’okole’ ma’ chika’ani’.<br />

Chúululo’obe’ ts’o’ok u pets’iko’ob u chi’ k’áak’náab.


U kaajil Chernóbil. Ucrania. 12 mil máako’ob kaja’ani’.<br />

Jump’éel lu’umkab kaaj tu’ux yaan u piktunil mejen dachas oli’ piixil tumeen k’áax, tu chi’ Dniepr. Jump’éel noj<br />

méek’táankaaj tu’ux yaan nukuch k’áax, t’ut’ubkil ich káax, manzanas, kuuxum yéetel arándanos. Mina’an u xuul<br />

ba’alche’ utia’al tsombil yéetel chukbil. U nukuch jala’achilo’ob URRSe’ jach uts tu t’aan u taalo’ob ka’ach je’elel<br />

weye’. Ba’ale’ lelo’ ka’ach úuchij. Tumeen yaanal yóok’ol kaab ka’achij.<br />

Ku máan wáa jayp’éel k’iin wáak’ak le ba’ax beet u tóoch’ u áak’abil 26 ti’ abril ti’ u ja’abil 1986e’, yéetel tu julaj<br />

yéetel jump’éel ch’oojil sáasil mina’ane’, weye’ xu’ulsa’ab u xookil u máan k’iino’ob. Najmal u xúump’ájta’al le kaaja’.<br />

Tia’al tak mixbik’in. Ku xúump’ájta’a tuláakal. Ku tsi’itsika’al wíimbalo’ob, k’ajlayil yéetel waya’asilo’ob. Ka’a tun bin<br />

le kaajo’.<br />

“K-kuxtale’ chen ja’alil ma’ayalma’ay atómicoe’. To’on xane’ láayli’ cheno’on u ta’amíisile’”<br />

Bejla’e’, Chernóbile’ ts’o’ok u p’áatal chen wáa jayp’éel táankab jáanpik’e’en, tu’ux na’besa’an u aj kanan patanil<br />

yéetel u nu’ukulil u meyaj máaxo’ob ku p’a’atal kanaantik yéetel beetik u meyaj ma’alob el NPP. Yaan u a’almajt’aanil<br />

mixmáak unaj u kajtal te’ej kaajo’, ba’ale’ wáa jaytúul nukuch máako’ob ma’ tu yóotajo’ob jóok’ol, wáa sunaajo’obe’, u<br />

ta’akmajuba’ob ichil u k’áaxilo’ob. “Chen kantúul wáa jo’otúul”, ku ya’ala’alto’on. U balabt’aanil yéetel u tsikbalilo’ob<br />

u noj méek’táanlu’umil xwáayo’ob.<br />

Tak ka’atúul táankelem íichantsilo’ob luuk’lo’ob te’ej noj kaajo’, wáa jayp’éel winalo’ob taalako’ob kajtal weye’, min<br />

ts’o’ok xan u síijil juntúul u chan xi’ipalilo’ob tu chan najilo’ob. Min leti’ u yáax paal síijil ti’ jump’éel kaaj tu’ux wet’a’an<br />

u kajtal máak.<br />

Ma’ oksaj óolbeni’. Noj sajbe’entsil. Ta’akbe’en.


Le k’áaxo’ tajan chu’uya’an. Jujump’íitil béeychajik u bin kbin. Piotr tu taasaj jump’éel u áanalte’il Tolstoi.<br />

Ku tsikbatiken u túuxtaj ts’íibil ju’un Tolstoi ti’ Gandhi.<br />

“Najmal ka’ach u yu’uba’al u t’aano’ob, ma’ u tojolch’inta’alo’obi’”, ku ya’alikten.


U jwáayilo’ob átomoe’ ts’o’ok tak u kachiko’ob sáasil. Jach jaaj u yich máak, bey je’ex u kaale’, ku<br />

tijil yéetel ku sakk’uche’ental. Kex yaan wáa ba’ax ku léembal ichilo’ob. Úuchk u ya’ala’ale’ u yich<br />

máake’ ku yu’ubik u naak’ wáa ba’ax, ma’ chen ku paakati’, yaan ba’ax tu meyaj. Ba’ale’ u nu’ukulil<br />

táabsaje’ u táabsamaj tuláakal. Éek’kume’en boonilo’, ya’axalch’ooj yéetel ch’ooje’, ku sutulsuut<br />

tin tuukul. Kin wilik wáa tuláakal u nu’ukul in meyaj ku meyaj ma’alob. Ku cha’antik Piotr in beetik.<br />

Ku che’eje’ ku ya’alikten:<br />

“Táan wáa a wilik, tin wa’alajtech, tak sáasil ts’o’ok u kachiko’ob.”


… oli’ tuláakal tu’uxe’ wáawáay tuláakal k’áax. Wáa jayp’éele’ nuuktak y ya’abile’ mejentak.<br />

Yaane’ booxtak, chak, ch’ooj, sak. Tuláakal ts’its’ibklil, léembanak. Jumpuli’ ma’ k’aja’anten in<br />

wilik ba’al bey tuláakal in kuxtalo. Ku máan wáa jayp’éel k’iine’ t ojéeltaj leti’ bin le átomo, chen<br />

bin tu ya’alajto’on uts ka’a béeychaj k ilik tumeen suukile’ ma’ chika’ani’.<br />

“K’ucho’on tak tu kúuchil jo’olkaano’ob, ba’ale’ leti’obe’ jach táan u káajal u chíinil k’iin k’uchiko’ob.<br />

U k’aasile’ tumeen káax cháak tuláakal le ja’atskabo’ leti’ beetike’ le ka’aj k’ucho’obe’ ts’oka’an<br />

u sa’atal tuláakal le wáawayilo’. Le jo’olkaano’obo’ tu taaso’ob jump’éel u un’ukulil u p’i’isil taankasil<br />

mix juntéen ila’ak weyej’. Jump’éel ba’al ma’atan u xu’ulul u juum. Bey sajake’, beytúuno’<br />

a’ala’abto’one’ k’a’ana’an kjóok’ol tu séeblakil, ma’atan bin u béeytal kkajtal weye’, ma’atan bin<br />

u béeytal u kultal máak mixbik’in te’elo’. Mixmáak oksaj óoltej, leti’ beetik p’áato’oni’. Tu láak’<br />

k’iine’ le jo’olkaano’obo’, suunajo’ob. Tu jóok’so’ob tuláakal máak. ¡tuláakal máak k’áatik ba’ax<br />

ku tak’pachtiko’ob! Tumeen weye’ mixba’al k’expajak. Tuláakal jets’eknak. Jaaj ka wu’uyik u<br />

jáambal u book máaskab ta chi’, a kaale’ ku saak’tal, ku tijil u ni’ máak, u yich máake’ ku ja’aylaankil,<br />

paalale’ ku xejo’ob… ba’ale’ wáa ma’ tu yóok’lal lelo’, mixba’al jelpajak (…)<br />

Ku máan wáa jayp’éel k’iine’, káaj u mu’ulul le kaajo’obo’ ¡Tak lu’um ku mu’ukul! Bix chen a tukultik<br />

kun okol ba’al bey t-tuukulo’. ¡U mu’ukul kaajo’ob! ¡U mu’ukul lu’um! (…)<br />

Tene’ tin wa’alajti’on yaan in p’áatal tin wotoch. Wáa u k’áato’obe’ ka’ u mukeno’ob pa’te’ yéetel,<br />

ba’ale’ tene’ ma’atáan in p’atik. Tu p’ateno’ob túuni’.<br />

Ku ya’aliko’obe’ jach bin loobilta’an in najil. Yaan bin u sajbe’entsilil u nikchajal. Ba’ale’ tene’ kex<br />

beyo’ kin bini’. Le kuuxumo’ob ku líik’ilo’ seten ya’ab yéetel ki’. Seten xáanchaj kin páa’tik u suut<br />

u kajnáalilo’ob. Ku ya’ala’ale’ mixmáak ku bin tia’al ma’ u suut mixbik’in beytúuno’ bíjijin k’uchuk<br />

tu k’iin u suuto’ob. Ba’ale’ mixmáak suunjij.<br />

Bejla’e’ in wojel mixmáak bíin suunak”<br />

le u taankasil le radio-nucleicos jayakbal yóok’ol lu’umo’ ku k’aaba’ta’al bey “taankas bey je’ex u wéewelilil<br />

chakbolaye’”. Le t’úunt’umbooxil bey je’ex u wéewelil chakbolayo’, leti’ le jach chak taankaschaja’ano’. U<br />

yaala’o’ úuchak u béeytal a ya’ala’al mixba’al ucha’an ti’.<br />

U láak’ ba’ax jach chíikbesik le taankaso’ jump’éel u kúuchil tu’ux ku pa’ak’al trigo táant u máan k’a’amkach<br />

cháake’. Tumeen u yi’ije’ ku p’áatal táak’al te’ej lu’um chen bini’it tu’uxo’, chen bey ts’úukentsúuke’.


K’áaxe’ súut ts’íits’ik ba’alche’il, táan u jaantik kaajo’ob. Najo’ob palitsilta’an tumeen<br />

k’áaxe’, táan u jáapa’alo’on tumeen. Chen wáa jayp’éel oochelo’ob súutmansúutukil ku tíita’al<br />

tu nak’ pak’, beyo’ob ba’ats’ ku púutsule’.<br />

Weye’ bejla’e’ ma’ u book k’áax yaanti’. Enebros, u che’il manzanos, u lool che’ob wáa<br />

le p’aatalo’ob táankabe’, ts’o’ok u p’áatal ma’atan u ki’ibokaankilo’ob…


Le ken jáayak loobil yóok’ole’,<br />

wíinike’ u p’éek u tukultik yéetel<br />

u éejentik jaaj tu k’abil u taal<br />

le loobil beya’. Ma’ uts tu t’aan<br />

u je’elel u yili’; mix u p’atik u<br />

beetik, kex tumeen tuláakal<br />

e’esik juntaats’ u bin u xu’ul ti’<br />

u ch’i’ibali’. U saawin siits’ile’<br />

ma’atan u cha’ak u yilik wáa<br />

ku yúuchul u láak’ jump’éel noj<br />

loobil je’ex lela’, míin úuchak<br />

ma’ u jechik u kíimil. Mixmáak<br />

uts tu t’aan u je’elel u tukult le<br />

ba’alo’ob beya’.<br />

Binen tu paach u juul k’iin<br />

juntats’ak u bisken tak ichil<br />

jump’éel chan naj. Chen wáa<br />

jayp’éel ju’uno’on jayakbal tu<br />

lu’umil. Wáa jayp’éel túuxtbil<br />

ts’íibilju’un jóok’ ichil ju’unil<br />

xmáaben tsi’itsi’ik, ts’uukul. U<br />

túuxtbil ju’unilo’ob le k’iino’ob<br />

ma’ayli’ súutuk chen u yaalab<br />

átomos le yaabilajo’. Bix wal úuchak<br />

in tsikbatik tuláakal le baalo’ob<br />

beya’. Kin k’áatiktimbáa<br />

wáa úuchak u béeytal in tsikbaltik<br />

y k’ajlayil jump’éel nojoch<br />

loobil ti’ máako’ob min chen<br />

táan u p’áa’tiko’ob u súutukil u<br />

loobilta’alo’ob tumeen xan.<br />

Chernóbile’ tu je’aj u máaka’anil jump’éel muk’yaj ma’ muk’yajbe’eni’, jump’éel muk’yaj ma’ nikbe’eni’.


Ma’ak wáa jaytúul jka’anil paalal suutlo’ob ba’alche’ k’aak’asba’alil.<br />

Ba’ale’ u jaajile’ ma’ letii’ le átomo jaan u tiits le naja’. Ma’ juntúul kitam óoxp’éel u pooli’. Ma’ nukuch wa’apach’ síiniko’obi’. Mix<br />

ch’apa’ati’. Ma’ak wáa jaytúul jka’anil paalal suutlo’ob ba’alche’ k’aak’asba’alil.<br />

“Leti’ le máaxo’ob ta’aka’an konik le ba’alo’ob radiactivo” –ku ya’alikten Piotr. “ku yokliko’ob tuláakal ba’ax ku páajtale’ ku koniko’ob wey<br />

súutpachile’ wáa ti’ máako’ob ku taalo’ob táanxel náanach kaajil. Jach u tsolmajuba’ob ma’alob tia’al u koonolo’ob tuláakal tu’ux, weye’<br />

tuláakal máak u yojel. Ku juk’siko’ob u ti’its jump’éel naje’, leti’ beetik tajan séeba’an u bin u júutul u yaala’. Mixba’al ku tojoltik u jutiko’ob,<br />

chen ku júupulo’ob u mol u xéexet’al. Ma’ u tu’ubultech ts’o’ok k-k’uchul ti’ jump’éel kúuchil tu’ux ma’atan u béeytal a p’áatal ka’ xáanakech,<br />

yéetel tu’ux ma’atan u beeytal a beetik juum”.


Le bajun u najilo’obe’ leti’ xan beyka’aj u muk’yajil. Bajun ts’o’ok u yokolta’ali’. Bajun kuxtal pe’echak’tabo’ob tu séeblakil.


Anna yéetel u yíichame’ wey kaja’ano’ob ka’ach tu tséel u bejil Lenin, wey Chernóbile’ ka’aj<br />

wáak’ le reactoro’.<br />

K’aja’anti’ tuláakal, ku ya’alikten. U ch’óoj sáasilil ich áak’ab. Yéetel tia’al u taal u píik’ile’,<br />

le léembal wáawayil tu p’ataj te’ej lu’um yéetel che’obo’. Ichil u jak’ óolale’ p’áato’ob ich<br />

ch’ench’enkilil. Ikil u pe’ets’el u tseemo’ob. Ku ts’o’okole’ saajkil. Ku ts’o’okole’ máan chen<br />

beyo’… u káajlal jump’éel yayaj kuxtalil. K’aja’anti’ tuláakal, ku ka’a a’alaikten. Le kiin ka’aj<br />

k’expaj yóok’ol kaabe’.<br />

“Karina, kyáax paale’ síij tu ja’abil 1988, ka’ap’éel ja’ab úuchuk le noj loobila’. Mixba’al yaanti’,<br />

tu ya’alajto’ob aj ts’akyajo’ob. Kexi’ina’o’. Ichil wáa jayp’éel winale’ jaaj beyo’. U noj yajile’,<br />

ku máan chen wáa jayp’éel winale’ tu séeblakil káaj u talamtan ti’. Yáax k’oja’anchaj Anatoli.<br />

Ka’a ya’al u suut te’e tu’ux meyajnaj bey aj bo’olilo’, koja’anili’e’. chen 28 ja’ab yaanti’, ba’ale’<br />

je’el u ya’ala’al yaan 40 ti’e’. yanchaj u kúulxot’ta’al jump’éel u yook, tumeen ts’o’ok u p’áatal<br />

istikyaj u máan yéetel tuka’ap’éelal, chen tukultej… ma’ xáanchaj ka’ kiimi’. Uts lúubikto’on u<br />

kíimbal. Ba’ale’ min tajan uts lúubik ti’ leti’. Wáa le teena’, ts’o’ok u xo’otol in tiroides óoxtéen<br />

beeyxan tu ma’aj in kaal. Ma’ nojba’al lo’obali’. Ku cha’ak in táanaltik in paalil” (…) .<br />

Annae’ ku k’a’ajsik bix u máan u tatakchaak’ bini’it tu’ux yiknal u jk’asa’an wíinikilo’ob u najil<br />

u meyaj jala’ach ucrania, ka’alikil u ba’ate’tik ka’ ts’a’akak wáa ka’ ts’a’abak tsáak ti’. Bix u<br />

máan u takchalaankil ichi noj kaaj, jach yaanal u kuxtalil ti’ u kuxtal ti’ chan kaaj. Ti’ u kpuuchkabal<br />

láaj k’i’itpaj le ka’aj jóok’sa’abo’ob tu kaajalo’obe’. Ti’ bix u poch’t’anta’al tumeen u láak’<br />

máako’ob yéetel bix u pakta’alo’ob bey tu’tak u booko’obe’.<br />

“Karinae’, ma’ayli’ u tsáak waxakja’abo’ob ti’e’, k’oja’anchaj le yáaxk’in máakika’. Káaj u jaantikubáa<br />

u k’i’ik’el. Wakja’abo’ob táan u mamankíimil. Ti’ beetaj tuláakal ba’ax yaan tin k’ab<br />

tia’al in tokbesik. Ba’ale’ ma’ ki’ jóok’ok ti’ jump’éel k’oja’anile’ ku ka’ lúubul ti’ k’oja’anil, tak<br />

ba’al bey in wóol ts’oka’an u ts’akchajale’, ku ka’ k’oja’ankuunsik” (…)<br />

Annae’ ma’atan u na’atik bix láayli’ kuxa’ane’. ¿Bix u beetik u wíinklal yéetel u tuukul<br />

tia’al ma’ u kiinsa’al tumeen bajun ba’alo’ob beyo’. “Karina tsáaten in muuk’…” Ka’alikil u<br />

xíimbaltik u najilo’ob ts’akyaj yéetel tu’ux ku kaalanta’al k’oja’ano’obe’, tu k’aj óoltaj u piktunil<br />

paalal k’oja’an, u ya’abile’ jma’ yuumo’ob wáa chen xump’áta’ano’ob, macha’ano’ob tumeen<br />

k’oja’anil ma’ kaj óola’ani’, k’oja’anil ma’ tu béeytal u oksaj óolta’al, tajan k’aastak… beytúuno’,<br />

jujump’íitile’, káaj u táanaltiko’ob. Ku ya’aliktene’ u seten yaabilmajo’ob bey je’ex u yaabilmajil<br />

ka’ach Karinae’. Jach tu jaajil, jach tajan k’a’abeto’on ti’ leti’ob.


Photo: Magdalena Caris - Novinki -<br />

U najil u ts’a’akal paalal k’oja’antak<br />

“le ka’aj síije’, ma’ chanpaali’, jump’éel nup’ul páawo’ ma’ je’ek’ab mixtu’uxi’.<br />

Chen u yicho’ob p’iililtak (…) mina’an u chichi,mix u jool u yiit<br />

culete, chen jump’éel u iis (...) tin wu’uyaj ba’ax ku paklan tsikbatik le<br />

ja ts’akyajo’ob tu baatsilo’obo’, “wáa ku ye’esa’al le ba’al ti’ TV, mix<br />

juntúul ko’olel ken u ka’a óot aalankil” (…) Tpataj u chan bak’el u yiit,<br />

walkila’ táan kbeetik u chan peel (…) láalaj súutuk kyóoyot’ka’atik u<br />

soorot’ tia’al kbeetik u wiix, utia’al ka’ suukak u máan ja’ te’ej mejen<br />

joolo’ob tbeetaj tu’ux unaj u yantal u beel u wiixo’ (…) le jaaj juntúul<br />

chan paal kuxa’an tak bejla’ ti’ noj k’oja’anilo’ob beya’”<br />

* LJe’el u béeytal u xo’okol tuláakal ba’ax ku ya’alik ti’<br />

La supplication de Svetlana Alexievitch<br />

Bejla’e’, tuláakal muknalo’ob yaan wey súutpachlu’umile’,<br />

táan u tuulo’ob yéetel u mejen sak máabenilo’ob muknal.


Tu bak’paach Minsk, tu kaajil Bielorrusiae’, le<br />

táaxkabilo’ tajan nojoch, bey mina’an u xuule’.<br />

K’áaxo’ob tu’ux ku chen manchajal u paakat máak,<br />

k’áaxo’ob mina’an u xuul, áak’alo’ob bey nukuch<br />

néen chúuyenchúuy te’ej lu’um, utia’al u xmukulnéentikubáa<br />

ka’ano’.<br />

Óoxlúub u náachil ti’ Minske’, Novinki’, es una<br />

Corte de los Milagros, jump’éel túumben kaaj pata’an<br />

tumeen progreso tecnológico. Jump’éel un<br />

najil u ts’a’akal u tuukul paalal yaan kamp’éel tak<br />

uklajun u ja’abilo’ob, u ya’albile’ xúump’ajta’abo’ob<br />

tumeen u yuumo’ob le ka’a tu yilaj bix jela’anilo’ob<br />

ka’aj siijo’obe’. Jump’éel ba’al jach talam u oksaj<br />

óolta’al, masima’.<br />

Chan máanja’an 200 yaani’. Píitmáanja’an ti’ le<br />

beyka’aj unaje’, ku ts’o’okole’ mina’an gas, mix<br />

ja’ ichil tuláakal. Alkuchilo’ob yéetel u taankasil<br />

k’oja’anil wáa ma’ k’aj-óola’an u kooyil u tumeen<br />

ts’aakankili’, leti’ beetik ma’ kaxta’an u ts’aaki’.<br />

Chen bey jáajumjáayilo’ob wáa chen bey u máan u<br />

jíiltikuba’ob lu’umo’. K’oja’ano’ob wáa. Táan wáa u<br />

k’a’abetkuunsa’alo’ob utia’al u yila’al wáa ku meyaj<br />

ma’alob wáa ba’ax ts’aakil. Mixmáak ti’ yóok’ol<br />

kaab ku béeytal u máansik tu tuukul bix u yanil<br />

a mejen paalalil Novinki. Mixmáak yóok’ol kaab<br />

pooch u k’aj-óolto’ob, mix u yojéelt máaxo’obi’,<br />

min tu yóoklal xan le ba’ax ma’ chúukpaj yóol u<br />

yuumo’obo’ u muk’yajto’o ka tu beetaj u xúump’ajta’alo’ob.<br />

Mixmáak u k’aat u pakto’ob, u yilo’ob.<br />

Ba’ale’…<br />

Annae’ ku tsikbaltikten yáan juntéen ka’aj k’uch<br />

Novinski. “Tin wilaj juntúul chan paal, jach chichan,<br />

bey juntúul chan paal láayli’ u chu’uche’, bey yaan<br />

Photo: Paul Fusco / Magnum Photos - Novinki -<br />

Mix u pakta’al. Mix u yila’al. Ba’ale’…<br />

kex wak winal tak óoxp’éel ja’ab ti’e’. U poole’<br />

tajan boox yéetel to’och, u yicho’obe’ nukuch p’íichump’íich<br />

bey jaayach lake’. Bey chen jump’éel<br />

wíimbale’, jump’éel oochel ts’o’okili’ in yáax ilik ma’<br />

in wojel tu’uxe, jump’éel oochel beet u p’áatal ichil<br />

jump’éel mantats’ noj saajkilil le k’iin ka’aj síije’.<br />

Chen ku jéets’el u yóol le ken a méek’ej. Ku juktal<br />

túun ichil a méek’e’, ku ts’ok chichankuunsikubáe’,<br />

ku jéetsel yóol…”<br />

Annae’ ku tsikbatikten u xmukulpaakat, bix<br />

ma’atech u na’atal u muk’yaj paalal, bix buullilo’ob<br />

ichil u taant amch’e’ebil ok’om óolal, bix a<br />

báatsk’a’axal le mejen paalalo’ob utia’al u beeta’al<br />

u jéets’elo’obo’, bix u ki’iki’ che’ejo’ob jach taamtak<br />

bey je’ex u puksi’ik’al wíinike’, yayaj ok’olilo’ob,<br />

yéetel wáa ba’axk’iine’, bix u wáak’al u che’ejo’ob,<br />

yaank’iine’ chen tu yóok’ol wáa ba’ax chan báaxalil<br />

wáa tumeen ku chan ki’imak óolta’alo’ob.<br />

Annae’ ku tsikbatikten u ka’ana’antsilil le x-áantaj<br />

ts’akyajo’ob ma’atech u je’elelo’obo’, le máaxo’ob<br />

ku p’a’atalo’ob kanan k’oja’ano’, bix u k’ubik u<br />

yóol aj ts’akyajo’ob, yéetel bix mina’anil tuláakal<br />

ba’ax k’a’abet tia’al u beetik ma’alob u meyajo’ob.<br />

Ku tsikbaltikten u chowak winalilo’ob ke’elil, tu’ux<br />

ku muk’yajta’al seten yayaj ke’elil. A waalten wáa<br />

chen lu’um yaan máak.<br />

Ka’an buts’uknak, ka’amkach iik yéetel piimpim<br />

ye’eb bulik Novinki bey ichil jump’éel tsatsajkil<br />

ch’eneknakil, chen u we’ek’el tumeen awato’ob,<br />

yéetel yaan k’iine’, u yok’oltoojol k’áaxil peek’o’ob.


Pripyat town - Ukraine - 50 000 kajnáalo’ob.<br />

U kuxtal yéetel u kíimbal u noj kaajil Pripyat, jump’éel u pat nojkaaj URRS, u noj e’esaj<br />

meyaj bey leti’ u yach mu’uk’a’anil yéetel u jach ma’alobile’, jump’éel kaaj utia’al tu<br />

paachil k’iin, kaaj utia’al náay, u kaajil noj loobil, o noj kaajil nuclear (1974 tak 1986)<br />

56,000 máako’ob kajkuuntmil bin ka’ach tu ja’abil 1986, ichil jach tajan ma’alob kuxtalil,<br />

yaanti’ob u jach ma’alobil u nu’ukulil meyaj, ku tso’okole’ leti’ob xan jach ma’alob u<br />

náajalo’ob ichi tuláakal u méek’táalu’umil URRS.<br />

Tu áak’abil 26 ti’ abril tu ja’abil 1986 1h 23 munitose’, jump’éel k’a’ambkach kíilbal<br />

tíit le noj kaaja’ ka’ tu láaj ajasaj u kajnáalilo’ob. Jump’éel ya’axalch’ooj buuts’ léembanak<br />

bin u jáayal ich áak’ab yéetel jump’éel noj leem bin u sa’atal tak tu ts’u’ u taamil<br />

ka’an. Reactor No. 4 yaan yóok’ol táankuch lúubile’, chen tu p’ataj jump’éel nojoch jool<br />

tóoch’ te’ej lu’umo’.<br />

Léek u yawat u nu’ukulilo’ob u ts’a’abal ojéeltbil yaan ba’ax ku yelel, kex le nojoch loobil<br />

ts’o’ok u kaajale’ ku píitmáansik u muuk’ chen u yelel wáa ba’ax.<br />

Jaytúul wal máako’ob tu máansaj tu tuukul chen ichil 36 horase’, yanchaj u xchukul<br />

jóok’olo’ob tia’al mixbik’in u suuto’ob. Jaytúul máak u yojelili’ u kuxtalo’ob yéetel u kuxtal<br />

tuláakal yóok’ol kaabe’, bin súutuk ti’ jump’éel k’i’ik’ náay bey jump’éel k’aak’as ko’oko’<br />

wayak’e’, bíin wáa súutuk áak’abil le sáasilo’.


Tuláakal u ja’atskabil 27 ti’ abrile’<br />

Yanilen wey yóok’ol u najilo’ob Pripyat, wáa tu ch’eenebilo’obe’<br />

u kajnáalilo’obe’ ku yiliko’ob le noj k’áak’ ku tóoch’o’.<br />

Mixmáak oksaj óoltik bajun u k’áak’il. Le ba’ax juumnajo’ chen<br />

utia’al u ts’a’abal ojéeltbil yaan wáa ba’ax ku yelel. Bey je’ex<br />

wáa mina’an jach tajan nojoch loobil ku taal yóok’ol máake’.<br />

Ichil u ye’ebil u taal u sáastale’, ja’atskabjaeke’, ya’abach mejen<br />

paalal tu nat’aj u t’íinchak’balak’e’ ka’aj bin u náats’alo’ob<br />

tia’al u yiliko’ob ma’alob le ba’ax ku tóoch’o’. chen jump’íit<br />

béeychaj u náats’alo’ob, ku tso’okole’ ka’aj bino’ob tu najil<br />

xook. Le mejantako’obo’ p’áato’ob báaxal ichil súususlu’um.<br />

Tu chi’ áalkabja’e’, bey je’ex láalaj ja’atskabile’, aj chuk<br />

kayo’obe’ ts’o’okili’ u kajik u meyajo’obe’. Le ka’aj suunajo’ob tu<br />

najil tak bey chúumuk k’iine’, jaaj chuuptak u xaako’ob, ba’ale’<br />

le kayo’obo’ booxtak. Tóoka’anoob tumeen atomo. U muuk’ le<br />

radioactividado’, píitmáanja’an 200,000 u téenel ti’ le beyka’aj<br />

unaje’. Ba’ale’ mixmáak a’alti’ob. Tuláakal u ja’atskabil 27 ti’<br />

abrile’, u mola’ayil aj jo’olkaano’obe’ tu méelk’táanto’ob le noj<br />

kaaja’. U yaktáantmajo’ob jma’axo’ob bey ti’ jump’éel tutuscha’anile’,<br />

u k’oojmajuba’ob, u ch’a’amajo’ob ba’alo’ob jach<br />

jela’antak utia’al u p’iiso’ob, ka’aj k’ucho’ob u u méek’táanto’ob<br />

le kaajo’. Tanques de guerra tu tsoluba’ob tu xa’ay bejo’ob tu<br />

báak’pach le kúuchilo’ yéetel su súutpach u najil tsakyaj…<br />

Tu séeblakil ka’aj méekt’aanta’ab kaaj tumeen noj chi’ichnakil,<br />

le ba’al ku yúuchula’ noj sajbe’entsilil.<br />

Je’elo’, las 2 tselebk’iin ka’aj ts’a’ab u a’almajt’aanil u k’a’abetil<br />

u xchukul jóok’ol tuláakal maak ti’ le noj kaaja’, ti’ xan tu yojéeltaj<br />

tuláakal máax ma’ chen chan wáa ba’ax ku yeleli’, le ba’ala’<br />

jump’éel jach tajan nojoch loobil.<br />

Le mejantako’obo’ p’áato’ob báaxal ichil súususlu’um.<br />

Ka ya’al u máan jump’éel k’iin yéetel u áak’abil, mixmáak ku<br />

k’iina’nkil tu kaajil Pripyat, tia’al tak mixbik’in.


“Ma’ k’a’abet a wawati’. Chen t’aanen je’ex suukile’. Je’ex ka wiliko’, tak le uum tu k’askuunso’obo’!”,<br />

Piotre’ ma’ u k’áat ka’ach u láak’inten tak yóok’ol u jach ka’anaalil le najo’ob te’ej noj kaajio’:<br />

“tajan piim u taankasil le iik’o’, ku ts’o’okole’ mina’an u un’ukulil utia’al na’aksiko’on” ku báaxal<br />

t’aan. Ku ya’alikten ma’ bin unaj u p’atken tin juunali’, wáa bin ku yúuchulten wáa ba’axe’ ku<br />

tse’elel bin tu meyaj. Kin kaxtik bix in beetik u luk’sik u chiichnakil ka’ u cha’a in bin. P’is úuchik<br />

in seten u’uyik u tsolik in xikin ti’ bix unaj in kaalantikimbáa yéetel p’is úuchik in jach káantikti’<br />

ma’atan in wa’alik ti’ mixmáake’, tu yóotaj ka xi’iken tin juunal.<br />

Waklajun u ts’aapal le naj unaj in na’aksik tak in k’uchul tak tu’ux tin tukultaj ku béeytal in wilik<br />

jach ma’alob tuláakal le súutpachilo’, yéetel tu’ux min úuchak u béeytal in ma’alob máansik tin<br />

tuukul le ba’ax úuch tu yáak’abil 26 ti’ abril tu ja’abil 1986, yéetel bix láaj jóok’s’abik u kajnáaliloob<br />

le kaajo’. Ti’ le súutuk ka’aj k’expaj u kuxtal tuláakal yóok’ol kaabo’.<br />

Táan u tíitken u ke’elil tu yóok’lal bajun jóochilil chuup yéetel waya’aso’ob tin súutpache’, t’úubbuuylene’,<br />

bin in na’akal jujump’íitil. Yaan súutuke’ in dosímetroe’ ku máan ti’ 100, ti’ le beyka’aj<br />

u p’iise’. Chokochaja’an u pool.<br />

Ti’ nuxi’ jetekbal le muknalo’o, junmachabil yanil ti’ teen. Tin bak’paach tak 30 km tu súutpachile’,<br />

láaj jóok’sa’an u kajnáalilo’ob yéetel wet’a’an u kpuchul máaki’. Mixmáak ku k’iinankili’.<br />

Tak walkil junk’aal ja’abo’oba’ mixmaak ku k’iini’. Mixmáak ichil u éek’joch’e’enil u máan k’iin.<br />

Ba’ale’ yaan u aa’al ch’ench’enkilil jump’éel desierto atómicoi’.<br />

Náats’en tak tu chi’ u pak’il utia’al in wa’alik ti’ Piotr ma’alob k’uchiken. Ti’ wa’alakbal tu chuun<br />

le nojoch najo’, táan u xokik u Tolstói ka’alikil u ts’u’uts’ik jump’éel chamal. “HOLA” kin wa’alik<br />

ti’ yanilen te’e ka’analo’, ba’ax yáambanaj u kíilbal bey ka’amkach awat kex chen p’el úuchik in<br />

chan k’a’amkuunsik in t’aan. U juum in t’aane’ bin u tsirin u ch’e’ech’ej éets’nak’ta’al. Tin ka’a<br />

t’anaj ba’ale’ awtbil. ¡Sajbe’entsil!<br />

“Ma’ k’a’abet a wawati’. Chen t’aanen je’ex suukile’. Je’ex ka wiliko’, tak le uum tu k’askuunso’obo’!”,<br />

ku t’aanten Piotr ka’alikil u che’ej. Mantats’ táan u che’ej le máax láak’intikeno’. Tene’<br />

kin wa’alike’ oli’ chan chokochaja’an u pool.<br />

Bey je’ex le dosímetro.<br />

U kúuchil u Yumtsililo’ob átomo<br />

¡K’in k’áatiktimbáa wáa ma’ ts’o’ok u<br />

pulya’ajtiken u k’alabil u máan k’iini!<br />

¿Ts’o’ok wáa in bin jáayal tu najil<br />

K’ujo’ob?<br />

Ku máan tin tuukul bey in wóol chen je’el<br />

ba’alak súutukile’ yaan u póot nuuktal le<br />

che’obo’ ku suuto’ob wa’apáach’il, bey<br />

je’ex le ku ts’áako’ob bellotas mágicas<br />

tumeen tsaka’ano’ob yéetel druida Panorámix,<br />

tia’al ka’ séeb pi’ixik tumeen<br />

k’áax u pe’ets’el le kaaj tumeen Roma.


Bey in wóol ma’ unaj in chen okol wáa ma’ u ya’ala’alten ka’ okokene’.<br />

Chen p’elak u máan wáa jayp’éel k’iin láaj jóok’sa’ak u kajnáalilo’ob le<br />

noj kaaja’, káaj xan u yokolta’al. Ku máan junk’aal ja’abo’obe’ u jch’úuyilo’ob<br />

atomo’e’ chen wáa jayp’éel ba’al u p’atmo’ob. Tuláakal ts’o’ok u yokolta’al,<br />

ts’o’ok u ko’onol, u ka’a konta’al kex chuup yéetel radionucleicos.<br />

Kin je’elel ti’ wáa máakalmáak u ts’aats’apal le najo’ ku wokol ti’ je’eba’alak<br />

joolnajile’. Kin yéeyik le k’ala’an u joolnajile’. Ku taaktal in t’aan. Bey in<br />

wóol ma’ unaj in chen okol wáa ma’ u ya’ala’alten ka’ okokene’.<br />

Kin k’a’ajsik u chikbalil juntúul xi’ipal<br />

ts’o’ok ka’ach u manik u p’óok tu najil<br />

koonol tu kaajil Kiev, chen bin ka’aj káaj<br />

u muk’yajtik chi’ibal poolil mix leti’ mix le<br />

aj ts’akyajo’ob u yoje’el bix káajik ti’o’.<br />

Chen wáa jap’éel winal máane’ jumpatak<br />

tumeen jump’éel ts’unus tu<br />

ts’o’omel u pool.


Tu yóok’ol u ukts’aapal le najo’ yaan che’ob<br />

yéetel xíiwo’ob ku bin u nuuktal yóok’ol le<br />

naj ku meyaj bey hotel ka’acho’…<br />

Ts’o’ok u p’áatal mina’an u kisnebilo’ob,<br />

ba’ale’ láayli’ ti’ yaan u radioadoresile’, min<br />

tumeen jach tajan aaltak wáa tumeen ku<br />

beetik u seten juum le dosímetro, Mix in<br />

wojel ba’axteni’.


Tu yóok’lal radio-nucleidos yaan tuláakal tu’uxo’,<br />

ichil in tuukule’ tin máansaj, bey ti’ jump’éel<br />

cha’anile’, bix u bin u wáak’al le ba’alo’ob ichil<br />

tuláakal le noj kaaj yéetel u súutpach tak tu’ux ku<br />

náakal u paakat máako’. Ma’ ilbe’eno’obi’ yéetel<br />

xmukultsilil, suutulo’ob bey misil, bombas de racimo,<br />

minas anti-persona, túubk’áak’o’ob yéetel u<br />

láak’ u kisbuuts’ilo’ob yaaltáambal, yéetel u nu’ukul<br />

u táats’máansa’al pak’ beyo’ob u k’aak’asba’alil<br />

jump’éel túumben yaaltáambáil ma’ k’aj óola’ani’,<br />

mixba’al yaan k’atik u beelo’ob, mixba’al ti’ yóok’ol<br />

kaab mix tumeen u kajnáalilo’ob.<br />

Ku bis’aal tumeen iik’ wáa ku k’áaxal yóok’ol<br />

lu’umkabil yéetel cháake’, le u nu’ukulil kiinsaja’<br />

bin u loobiltik le méek’táanllu’um yéetel u kaajilo’obo’,<br />

mixmáak ila’a u taalbal, mix tu yojéelto’ob<br />

u k’uchuli’. Bin xmukul kiinsik ya’abach, ya’abach<br />

máako’ob.<br />

Mejen paalal u jach tajan nuumilo’ob tu táan le<br />

radiaciono’. Ba’ale’ le jo’olkaan je’ela’ ma’atech u<br />

muk’yajta’al u kiinsaj. Tu káajbale’, bey mixba’al<br />

ku yúuchule’. Leti’ beetik jach talam úuchik u oksaj<br />

óolta’al beyka’aj loobil ku beetik yéetel ba’ax u<br />

kuuch. Yanchaj u máan wáa jayp’éel winal tak ka’aj<br />

káaj u u yilik wíinik ba’ax ku yúuchul, tumeen káaj<br />

u muk’yaj.<br />

Ichil kle k’iino’ob taal tu paach u wáak’bal le reactoro’,<br />

u jo’olkaanilo’ob le noj loobila’, tu méek’táantaj<br />

ya’abach kaajo’ob tu súutpachil, yéetel tu tsáaj<br />

u ts’eekil u méek’táantik u láak’ ya’abach kaajo’ob<br />

yaan tu táan tak utia’al mixbik’in.<br />

Noruega, Laponia, Francia, Italia, África del Norte, etc... yéetel<br />

u láak’o’ob... CRIIRAD


Piotre’ ku tsolikten tuláakal tu yóok’lal le no man’s land atómicoa’, tu<br />

p’ataj nukuch jool yaan 30 tak 100 km u kóochil tu báak’pach le nuxi’<br />

muknáalo’. Ku ch’akta’al tuláakal le junjaats lu’um k’omolk’oma’,<br />

yaan nukuch lu’umo’obi’, koljoses yéetel kaajo’obe’ láak’ jóok’sa’ab<br />

u kajnáalilo’ob yéetel we’et’ u ka’a k’uchul máaki’, beytúuno’ junméek’táanlu’um<br />

yaan beyka’aj nojochil je’ex Líbano. Jump’éel noj<br />

siibal utia’al aj ookolo’ob yéetel máaxo’ob konik tuláakal.<br />

Le yáax aj ookolo’obo’ k’ucho’ob jach táant u láaj jóok’sa’al u kajnáalilo’obe’,<br />

taal u kaxanto’ob tuláakal ba’ax yaan u tojol tu yóok’lal<br />

le noj loobilo’. Tuláakal ba’al ku béeytal u konchajale’, tu séebalkil<br />

bisa’abo’ob kombil: ba’al takbe’en ma’ talam u bisa’ali’, u nu’ukulil<br />

meen janal, u nu’ukulil meyaj, mejen jaayach lak, u báaxal paalal,<br />

nook’…Tumeen a wojel le mejen báaxalo’ob beeta’an yéetel<br />

piits’ ku seten ts’u’uts’iko’ob le radionucleicoso’ “Ku máan tin tuukul<br />

bajun mejen paalal, chen ki’imak u yóol ken wenek u méek’maj<br />

jump’éel chan báaxal chuup yéetel u taankasil kíimil tumeen ti’ u<br />

taalbal te’e tu’ux mixmáak ku béeytal u kajtalo’. Ma’ wíinik máax<br />

beetiki’”. Ku t’aan Piotr.<br />

Cinémathèque de Pripyat / Centre culturel<br />

Je’ex u máan winalo’ob yéetel jaabo’obe’, ka’alikil kalaanta’aono’ob<br />

tumeen URSSe’, u yokolta’al yéetel u ko’onol tuláakal ba’ale’ ma’<br />

xu’uli’. Ba’alo’ob nuuktak yéetel aaltak je’ex colchones, muebles,<br />

frigoríficos, cocinas, radiadores, yéetel u láak’o’obe’, okla’abo’ob<br />

tu kúuchil kíimile’ ka’aj láanlamkonta’abo’ob ti’ kaajo’ob oli’ chan<br />

náach. Ku ts’o’okole’ ka’a xan káaj u yokolta’al tuláakal ba’ax úuchak<br />

u ka’a meyaj je’ex u maak kisbnebo’ob, joolnajo’ob, néeno’ob,<br />

ladrillos, cañerías… tuláakal okla’abij, sa’atsa’abij. P’áat ma’<br />

chika’ani’.<br />

Wáa jaylpuubil tu paach Pripyat, tu’ux ku láaj p’a’atal tumeen u<br />

kaajil Razhoka u xlala’ nu’ukulil yaantáambáe’, ti’ nikikbal u jach<br />

tajan ya’abil taankasil máaskab yóok’ol kaabi’. jump’éel noj ayik’alil<br />

ku tukulta’al yaan ocho millones u toneladasil acero radiactivo:<br />

mejen kisbuuts’o’ob, kisbuuts’ utia’al kuuch, tulixk’áak’o’ob, u kisbuuts’il<br />

k’oja’ano’ob, nukuch kisbuuts’o’ob… bejla’e’ u 80 % tuláakal<br />

le ba’ala’, bey 6 millones ti’ toneladase’, ts’o’ok u mina’antal. Le<br />

máaxo’ob okoltik yéetel koniko’, mina’an u naak u yóolo’ob u kiinso’ob<br />

máak, tumeen ti’ ku ta’akikuba’ob te’ej kúuchil ch’ench’enkil<br />

yéetel wet’a’ano’.


Ichil tuláakal u k’ajlayil wíinik yóok’ol kaabe’, Pripyat u<br />

yáax kaaj k’u’ub ti’ le noj loobil le ka’aj jóok’sa’ab u kajnáalilo’obe’.<br />

Ti’ le túumben ba’atelil tu’ux ma’ chika’an<br />

máax yéetel ku yúuchul ba’ate’ yéetel ich ch’ench’enkilil<br />

ku taalo’, mina’an tu’ux u ta’akikubáa wíinik. Chen<br />

ku béeytal u púuts’ul máak. u jóobol wíinik. U t’ontal. U<br />

sa’atal u yóol kaaj.<br />

Ti’ le kiino’ob yéetel winalo’ob taal tu paacho’, u piktunil<br />

kaajo’ob láaj jóok’sa’ab u kajnáalilo’ob je’ex le<br />

ts’o’ok u beeta’aloo’. 130,000 máako’ob yaan u tokbesa’alo’ob<br />

utia’al tak mixbik’in u suuto’ob tu najilo’ob, tu<br />

lu’umo’ob, tu k’ajlayilo’ob yéetel tu k’iinilo’ob. Yaan u<br />

tojolch’inta’alo’ob je’e tu’uxake’, náach. Mixmáak ken<br />

u yóot u k’amo’ob, tumeen tuláakal máak sajakti’ob.<br />

Taankasilo’ob, “chernobililo’ob, máako’ob luuk’lo’ob<br />

tu kaajal k’aasil ba’al. Máak ku taal u k’ubeentubáa kex<br />

ma’ u k’a’amal.<br />

Auditorium / Centre culturel - Pripyat<br />

Salle de musique / Centre culturel - Pripyat<br />

Yanchaj u kaxanta’al bix u séeb xu’ulsa’al ti’ lr k’oja’anilo’ob<br />

tu taasajo’, u kaxta’al u ts’aak, u xo’otol máak<br />

utia’al u ts’elel u koja’anil, u ba’ate’tik wíinik ka béeyak<br />

u yojéeltik jala’cho’ob ts’o’ok u k’oja’antal, mina’an<br />

meyaj ti’, mina’an taak’in ti’, yéetel ma’atáan u k’a’amal<br />

mixtu’ux… káaj u kaxanta’al tu’ux u ts’a’abal wíinik.<br />

Beeta’ab u jeel kaajo’ob chen k’áax, beeta’ab nukuch<br />

ka’anal najo’ob ich noj kaaj, beeta’ab tak u láak’ túumben<br />

noj kaajo’ob. Bey káajik u ka’ much’tal wíinik kajtalo’.<br />

Bey u kajnáalilo’ob guetoe’.<br />

Ku ts’o’okole’ ka’aj tu’ubsa’abo’ob tumeen jala’acho’ob.<br />

Bey ka’ p’áatak mina’ano’obe’. Bey wáa mixba’al ts’o’ok<br />

u yúuchul Chernobile’. Káaj u tu’ubsa’al máak tumeen<br />

jala’acho’ob, káaj u ya’ala’al mixba’al ucha’an, tu<br />

cha’aj kaaj u tubik u yiik, u yóolili’.


Tu ja’atskabil 26 ti’ abril ti’ 1986e’, u<br />

najil xooke’ je’ek’ab, xoknáalo’obe’ táan<br />

ka’ach u meyajo’ob. Táan u k’amiko’ob,<br />

xma’ mukyajil bey je’ex ts’o’ok in yáax<br />

a’aliko’, u milesil u téenel le beyka’aj<br />

radiación unaje’. Lajun téenel u ya’abil<br />

ti’ je’ex unaje’ tajan ya’ab utia’al juntúul<br />

chan paal.<br />

Beytúuno’, u xuule’ ma’ u ts’a’abal u<br />

yojéelt ba’ax ku yúuchul.<br />

U noj chi’ichnakil jala’acho’obe’ ma’ u<br />

ja’asiko’ob u yóol kaaj. Béeychajo’ob<br />

yéetel, ba’ale’ bey xan káajik u báan<br />

kiinsiko’ob ya’abach máako’ob yéetel le<br />

energía nuclearo’.<br />

Tak sáamal, ma’ayli’ ts’a’abak u t’aanil u<br />

láaj jóok’ol máako’ob ti’ le kaaja’, yaan<br />

u ka’a meyaj le najil xooka’. Ma’ chen<br />

táan u babalbeeta’al utia’al u yila’al jach<br />

bix u jaajil kun jóok’sibil máak wáa ka’<br />

k’a’abetchajaki’. Jach jaaj táan u yúuchul<br />

le nojoch loobila’. Xma’ ts’aayatsil.<br />

Xma’ ch’a’a óotsilil.<br />

Beytúuno’, ku saastal tu láak’ k’iine’,<br />

ma’atan u bin mejen paalal utia’al u<br />

máanso’ob junsúutuk ki’imak óolal ti’ le<br />

túumben Parque de Atracciones táant<br />

u beeta’al tumeen u jala’achilo’ob le noj<br />

kaaj u tia’alo’obo’. Le kuxtala’, u máan<br />

k’iino’ob, xpulya’ajo’ob, wáa ma’ in wojel<br />

máaxe’ bey tu jets’il.


Pripyat. u k’íiwikil náaysaj óolal<br />

U buul u máan kuxtalil: 27 ti’ abril tu ja’abil 1986e’ leti’ ka’ach u k’iinil u je’ebel Parque de Atracciones tu kaajil Pripyat. Úuch jo’op’ok u<br />

páa’ta’al le noj k’iin tumeen paalalo’. Tu jo’oloj yaan u yúuchul le noj loobilo’, le ka’aj bino’ob wenele’, ti’ ku sututlsuut ichil u náayo’obe’,<br />

táan u náaytikuba’ob bix u bin u paklan jéentáantikuba’ob yéetel u kisbuuts’o’ob…<br />

Mix juntúul ti’ leti’ob tu máansaj tu tuukul wáa ka’alikil táan u wenelo’obe’, u jpulya’ajilo’ob átomo kun jobik u náayo’ob. Tu puksi’ik’al le<br />

áak’abo’, ajsa’abo’ob tumeen u kíilbal u wáak’al le ba’alo’. Mejen paalalo’obe’ bin u ka’aj u kano’ob bix ichil junsúutke’ ku xu’ulul jats’uts<br />

wayak’ile’ ku káajal jump’éel k’aak’as wayak’ile’, bix u máan ti’ jump’éel jets’ óol kuxtalile’ tak ti’ jump’éel noj jak’ óol kuxtalil. Táant u<br />

yokolta’al u paalilo’ob yéetel u náayo’obe’.<br />

27 ti’ abril las 14 horase’, ichil k’ik’it áalkabile’ káajal ku beetike’, bin u bu’ut’ul paalalo’ob ichil nukuch kisbuuts’, ma’aj cha’ab u bisiko’ob<br />

u yaalak’o’obi’, mix u báaxalo’ob, mix u nu’ukulil u bino’ob xook. Mixba’al. Óotsil xna’tsilo’ob yéetel ya’abach yayaj óolale’ ku ch’úuylo’ob<br />

te’ej kisbuuts’ tia’al u yilik ma’ u bisa’al u paalalo’ob. Jo’olkaano’ob tokik kisbuuts’ tia’al ka’ beeyak u bin. Ila’a bix u bin u yáalkab óotsil<br />

xna’tsilo’ob tu paach, u tich’maj u k’abo’ob ka’anal. Le iik’o’ aal yéetel u ma’ay máaskab.


Jacques Prévert - « Fête foraine » dans son recueil «Paroles»<br />

Ki’imak in wóol beyen kay kin na’akal<br />

yóok’ol u yúukbal ja’e’<br />

Ki’imak u yóol u puksi’ik’al yóok’ol kaab<br />

Tu yóok’lal aj kon k’i’ik’<br />

Ki’imak u yóol paax<br />

Táan u juum ich jujuykilil<br />

Yéetel u su’uts’ táan<br />

Jump’éel k’aay k’aj óola’an<br />

Keex ma’ u keetel juum mix u ya’alik mixba’al<br />

Ki’imak u yóol aj yaabilajo’ob<br />

Yanilo’ob yóok’ol báaxal witso’ob<br />

Ki’imak yóol xchakpool<br />

Yóok’ol u sak tsiimim<br />

Ki’imak yóol jbox táankelem<br />

Che’ejilche’ej táan u páa’tik<br />

Ki’imak yóol jboxnook’ máak<br />

Wa’alakbal yóok’ol cheemil ja’<br />

Ki’imak u yóol xpolok ko’olel<br />

Yéetel u báaxal xik’nal ju’un<br />

Ki’imak u yóol jsatal óol nuxib<br />

Ku wéek’pa’atik u laak<br />

Ki’imak u yóol tu chan kisbuuts’<br />

Juntúul chan xi’ipal<br />

Jits’iknak u yóol a jo’olkaano’ob<br />

Yanilo’ob tu najil ts’oon<br />

U tuch’ubto’ob u puksi’ik’al yóok’ol kaab<br />

U tuch’ubto’ob tak u puksi’ik’alo’ob<br />

U tuch’ubto’ob u puksi’ik’al yóok’ol kaab<br />

Ka’alikil u jaja’che’ejo’ob.


July 2005 - School 1 -<br />

First building to collapse in Pripyat<br />

U najil xook Instituto School #1 leti’ yáax níik tu<br />

kaajil Pripyat. Bujchaj tu chúumuk, tu juunal, oli’<br />

junk’aal ja’abo’ob láaj jóoks’a’ak kajnáalo’ob.<br />

Leti’ ku taal u k’iin ti’ tuláakal le noj kaaja’.<br />

“Ma’ uts tin wich bix u najilo’ob le túumben noj<br />

kaajo’obo’… ma’ jats’uts ba’ax ken u p’ato’ob<br />

ken niikiko’obi’” tu ya’alajten Jacques Prévert<br />

jump’éel k’iin.


Weye’ ma’ tu béeytal u yúuchul je’elel.<br />

Ma’ unaj kxáantal wey tu’ux yano’one’, ku ts’o’okole’ chen ba’ax je’el u béeytal kbeetike’ kch’a’ak bej kbis<br />

tak tu’ux wíinike’ mina’an u páajtalil u p’áatal kuxtali’. Piotre’ ku ya’aliktene’ yaan u súutukil kjáan máan<br />

xíimbalt u kúuchil yúuchul báaxal yéetel tu kúuchil u xook jach mejen paalal ma’ayli’ t’úubuk yum k’iine’.<br />

Ka’alikil kbine’ ku bin u tsikbaltikten bix jach ma’ úuch jóok’sa’ak kajnáalo’obe’, taal xan u k’iinil u báankiinsa’al<br />

aalak’o’ob ¡Chen tukulte’ bix u ts’óolol u taal jo’olkaano’ob yéetel u sakansak nook’o’ob u tsaypachtmaj<br />

miiso’ob, peek’o’ob, alak’bil ba’alche’ob, tia’al u but’o’ob ichil nukuch joolo’ob páana’an ichil<br />

taankaslu’um!<br />

Ku tsikbaltikten bix k’expajik xíiwo’ob yéetel ba’alche’ob. Ch’íich’ilja’ob mixbik’in ka’a suunajo’ob, yéetel<br />

pinos tu’ux le ka’aj kíimo’obe’, mixbik’in ka’a kuxlajo’ob. “u noj tuukulil u tuuso’obe’, u k’áato’ob ka’ k-<br />

oksaj óolte’ yóok’ol kaabe’ tajan séeb u ch’a’ak u yóol bey ts’o’ok u wáak’al le reactoro’ ¡Atomo bin kun<br />

beetik u xu’ulul u xtokoytal klu’umil! ¡Tajan nojoch tuus!<br />

Ka’alikil u t’abik u jo’olajun chamal tia’al u ts’u’uts’ ti’ le k’iino’ tu ya’alajten: “Wey ti’ le kúuchilo’oba’, ka<br />

wilik ba’alo’ob ya’ab máako’ob ma’ u yilo’obi’, ba’ale’ ma’atan u xáantal ken u naktáantuba’ob yéetel. Ti’<br />

yanech tu puksi’ik’al u táap’il átomoe’. Kexi’ wáa le máaxo’ob kun ilik le óochelo’ob ken a ch’a’o’, ka’ u<br />

na’ato’ob séeba’an yaan u k’a’abetchajal kjel kanik ba’ax k-ojel, k-ok’ol.”


Tuunil wíiniko’ob lu’uk’a’an.<br />

Tuunil najo’ob mina’an tu k’iin.<br />

Le stade - Pripyat<br />

U kúuchil báaxal Pripyat. U éets’nak atómico tak tu<br />

kaajil Angkor u úuchben kaajilo’ob Palenque wáa<br />

Chichen Itzá. Ba’ale’ le weya’ k’áax mina’an u kojsíisal,<br />

booke’ mina’an u bookankil, ch’íich’o’obe’ xu’ul u<br />

k’aayo’ob.<br />

Wey, bey je’ex te’elo’, le kúuchilo’oba’ p’áatal u<br />

éets’nak’ chen ken jáan mina’anchajak wíinik. Tumeen<br />

ku xúump’ajtik u kúuchil. Tumeen yaan ba’ax<br />

beet u púuts’ul.<br />

Te’elo’ le najo’obo’ beeta’an yéetel tuunich, ti’ ku k’ujilaankilo’<br />

obi’. Weye’ beeta’an yéetel súuslu’um, cemento<br />

yéetel máaskab. Wíinike’, tu ts’áajubáa kutal<br />

tu jeel Yumtsilo’ob. Te’elo’ ku kilichkuunajo’ob, weye’<br />

líik’o’ob u páayba’ate’to’ob yóok’olkaab. Te’elo’ yaan<br />

u chíikul jump’éel mia’ats kaaj ch’eejel, weye’ yaan u<br />

chíikul jump’éel túumben kaaj ku bin níikil.<br />

Chernóbile’ tu jutaj xan u jáalik ba’a jaaj yéetel ba’a<br />

ma’ jaaji’. Ba’ale’ ba’ax júute’ u ch’i’ibal wíinik, u yóolch’i’bal.<br />

U jenchajal tuláakal ba’ax ku tukultik kaaj<br />

yéetel u waalak’paach u noj tuukul wíinik.<br />

“Beyo’ bíin ki’imakchajak k-óol ken k-il chíikul<br />

wíinik, ba’ale’ ma’ tu ki’imaktal k-óol wáa k-ilik<br />

wíinik: chéen u chíikul”<br />

Svetlana Alexievitch, La Supplication, p 53.


U ts’ook áak’ab máansa’ab tu najil ts’akyaj<br />

Pripyate’, míin tajan ich áalkabil.<br />

Xmamanba’atelil<br />

Te’elo’, tu áak’abile’, káaj u k’ujsa’al máaxo’ob<br />

ucha’an loob ti’ob, ku taal u sáastale’ k’ujsa’ab<br />

xan aj tupk’áak’o’ob láaj chuujulo’ob, tu<br />

paacho’obe’ k’uch aj chuk kayo’ob.<br />

Je’ex u bin u máan k’iine’, bey u bin u k’uchul<br />

u ya’abil, u ya’abil máako’ob taak u xej, yéetel<br />

paalalo’ob ku k’i’ik’laankil u ni’ob, ku yáakano’ob<br />

yéetel k’i’inam pool, ku máan u xejo’ob<br />

bini’it tu’ux…


Mina’an tu’ux u k’a’amal bajun máako’ob<br />

Le radioactividad tu kuchaj tu wíinklal<br />

Vassia Chichenoke yéetel Titenok, -- le<br />

yáax ka’atúul aj tupk’áak’o’ob tu yáax<br />

máanso’ob uk p’iisil k’iin yóok’ol u yaala’<br />

le reactor wáak’o’—tajan píitmáane’, u<br />

pak’ilo’obe’ u totoche’ ku chokokuunsik u<br />

pool le dosímetro. Beeyxan úuch yéetel le<br />

aj chuk kayo’obo’. Ba’ax úuche p’áat mina’an<br />

ba’ax yéetel u béeytal u p’i’isil beyka’aj<br />

náakik le radioactividado’. Mixbik’in<br />

ila’ak ba’a beyo’. Xchukulchukul u yoksa’al<br />

máak, ba’ale’ u je’ela’anile’ tumeen<br />

xchukul xan u jóok’sa’al.<br />

Le áak’ab je’elo’, péeksa’ab tuláakal aj<br />

ts’akyajo’ob, x-áantaj ts’akyajo’ob yéetel<br />

tuláakal máax úuchak u yáantaj tia’al toj<br />

óolal. Leti’ob yáax na’at jach beyka’aj u<br />

muut le loobil ts’o’ok u káajalo’. Ma’atan u<br />

kaxtik ba’al u beeto’ob. Jumpuli’ ma’atan<br />

u béeytal u táanalitko’ob bajun máak’. Tak<br />

le tsáako’obo’ súuto’ob ba’alo’ob atomicos<br />

taankas. Tuláakal tsáake’ k’aschajij.<br />

Bajun ba’alo’ob jela’antak ila’ab u yúuchul<br />

tu ts’ook 30 horas wey tu noj kaajil Pripyate’.<br />

A’ala’abe’ chen jump’éel ba’al ku yelel,<br />

ba’ale’ le ku kuxtatalalo’, táan u xu’upul u<br />

súutukil u táanalta’al.<br />

Hôpital de Pripyat / Étage Enfants


Utia’al u chan jéets’sa’al yóol kaaje’,<br />

ti’ jobonpaaxo’ob ucrainae’ ku tsikbata’al ba’al tia’al u beeta’al u ch’e’ej máak’<br />

U kúuchil Verkhovna Rada (Rada Suprema o<br />

Consejo Supremo Ucraniano, el Parlamento).<br />

Ba’ax kun tsikbatbil, wáa tumeen ku béeytal<br />

u pa’ak’al janabe’en ba’alo’ob te’ej lu’umo’ob<br />

yaan naats’ ti’ Chernobilo’. Juntúul ti’ le diputado’obo’<br />

tu ya’alaj unaj u pa’ak’al papasi’, tuláakal<br />

u láak’o’ob p’u’ujo’ob. ¡Ma’, lelo’, jumpuli’<br />

ma’atan u béeytal! U láak’ juntúule’ tu ya’alaj<br />

ka’ pa’ak’ak manzana’obi’, láayli’ xan ma’aj<br />

ke’ete’e. u yóoxtúule’ tu ya’alajtúun: Ko’one’ex<br />

tun pak’i’ik k’úuts, beyo’ úuchak u ts’a’abal tu<br />

xto’obolil El Ministerio de la Salud previene por<br />

última vez...<br />

(Chiste)<br />

U kuuch le noj loobil úuch Chernobil yóok’ol u<br />

tso’omel u pool yéetel bix u bin u nuuktal paalalo’,<br />

tajan k’aas. Le radiaciono’ tu beeta’aj bey<br />

u sa’atal u tuukul paalale’. A wojel wáa bix u<br />

xokiko’ob paalalo’ob 33 bejla’e’… yéetel u yaal<br />

u k’abo’ob.<br />

(Otro chiste)


Tuláakal máak púuts’i’<br />

Tuláakal máak púuts’i’. Aj No’ojk’abo’ob,<br />

aj noj jala’acho’ob, u áantajo’ob, aj<br />

ts’akyajo’ob, tuláakal u jo’olpo’opil<br />

le meyaja’a, tuláakal jala’acho’ob<br />

púuts’o’obe’. Tu xúump’ajto’ob kaaj,<br />

bey mejen ba’alche’e, bey ch’o’e’. Tu<br />

kucho’ob taak’ine’ ka’aj bino’ob, ba’ali’<br />

ken u p’ato’obe’. U láak’ máako’ob<br />

p’áat tu jeelo’obe’, tu chupaj u páawo’<br />

yéetel taak’ine’ ka’aj bino’ob.<br />

“Le aj miatsil máako’ob ku taalo’ob u<br />

yilo’ono’ beyo’on u yich che’o’, beytúun<br />

ma’ u ta’amaj u na’ato’obo’, ku taasik u<br />

yo’ocho’ob, ku paktiko’ono’ob bey wáa<br />

tu’one’, ku xchukul bino’ob.”


Tuláakal ba’ax tin xokaj yéetel tin wilaj tu yóok’lal le nojoch loobil ichil le ka’ap’éel<br />

ja’ab táan in líik’sikimbáa utia’al in bin tak jach tu kúuchilo’, bey jel kuxlaj le ka’aj<br />

k’uchene’.<br />

Ts’o’ok in k’aj óoltik tajan ya’abach ti’ le máaxo’ob táakpaj ichil le nojoch loobila’<br />

(periodistas, aj ch’a’a oochelo’ob, máaxo’ob ilej, aj xoknáalo’ob, cineastas, aj ts’íibo’ob,<br />

filósofos, aj miatso’ob, u máakilo’ob mola’ayo’ob, liquidadores, máaxo’ob tu<br />

loobiltaj...) meyajnajo’ob utia’al u ye’exiko’ob u jaajil, u tia’al u ya’aliko’ob ba’ax ken<br />

u taasej, u tia’al u ta’akal u pool aj kíinsaj wíiniko’ob, mina’an u pu’uksi’ik’alo’ob, u aj<br />

chokolalo’ol u táankabil átomo yéetel jala’acho’ob yéetel utia’al u wet’iko’ob ch’eneknakil<br />

tu jets’o’ob le ka’aj wáak’ le kúuchilo’.<br />

Ya’ab ti’ leti’obe’ láayli’ kuxa’ano’obe’, táan u beeetik u jala’achilo’ob, kex wáa tumen<br />

soviéticos wáa tumeen táaka’anao’ob ichil OIEA (Organismo Internacional de la Energía<br />

Atómica) wáa le mola’ayo’ob táakmúk’tik ONU, je’el bix OMS, k’axa’an u chi’<br />

tumeen OIEA, tumeen tu noj a’alamajt’aanil u tuukulil u meyaje’ ba’ax ku kaxantike’<br />

“U séebtal yéetel u ya’abatal u táakbesa’al energía atómica utia’al u yantal jets’ óolal,<br />

toj óolal yéetel u mu’uk’a’antal yóok’ol kaab”<br />

Leti’ob le yáax máaxo’ob tu yáax jets’o’ob u t’aanil u p’a’atal Chernóbil bey jump’éel<br />

ba’al MA’ NAJMAL U YOJÉELTA’AL tumeen mixmáake’. Ku ts’o’okol u tokiko’ob<br />

yéetel u kalaantiko’ob ma’ u ts’a’abal k’aj óoltbil u yoochele’, yéetel u yáalkabaansik<br />

máaxo’ob táakpaj wáa tu yilaj u yúuchul le noj loobilo’, yéetel u jóks’ik tuláakal le “liquidadoreso’”,<br />

u xulik ti’ u piktunil kuxtalo’obe’, yéetel u ts’áakubáa u tus o’ob yóok’ol<br />

kaab tia’al u beetiko’ob u tukulta’al ma’ noj ba’al le ba’ax úuch Chernobilo’, wáa chen<br />

bey je’e ba’alak chan loobile’.<br />

¡Lúubuk tuláakal pooch’il t’aan tuláakal u kajnáalilo’ob yóok’ol kaab tu yóok’ol<br />

le sajbe’entsil aj tuuso’obo’ yéetel xan yóok’ol óostil jk’aak’as wíinik Pellerín, máax<br />

yáax wa’alkuunsa’ab tu táan yóok’ol kaab tia’al u beet u tukultik franciaylo’ob le nookoy<br />

radiactivo jóok’ Chernobilo’ chen ti’ náak tak tu xuul kméek’táalu’umile’! Lúubuk<br />

pulya’aj t’aan tu yóok’ol le máaxo’ob táakpaj utia’al ma’ u tokbesa’al u kuxtal bajun<br />

máako’, ba’ale’, lúubuk u jach ts’ook k’aasil t’aan yóok’ol máax ma’ tu cha’aj u tokbesa’al<br />

máak ti’ kíimili’. Beetbil u bo’otik u si’ipilo’ob pa’te’ yéetel máaxo’ob tukult, tsol<br />

u meeyjul yéetel beet u yúuchul le noj loobil chen tu yóok’lal u jma’ana’atilo’obo’, ku<br />

ts’o’okole’ bey wáa yaan u páajtalilti’obe’, láayli’ leti’ob jets’ik ba’ax kun úuchul yéetel<br />

u kuxtal u piktunil máako’obe’.<br />

Bejla’a ku chíikpajal u noj muuk’ le t’aan ku ya’ala’al “Crimen contra la humanidad”.<br />

K’a’ana’an u ka’a je’ebel utia’al u k’a’alalo’ob jump’éel túumben NUREMDERG.


Tu yotoch Lioussia Chichenok (u yatan le yáax aj tupk’áak’<br />

na’ak yóok’ol u najil le reactor wáak’o’, ti’ jump’éel chan<br />

k’ujnaj u beetmaj utia’al u k’a’ajsik u yíicham Chichenok<br />

kíim tu yóok’lal u k’áak’il átomo, kíimo’ob xan tu yéetel<br />

Vachtchouk, Kibenok, Titenok, Pravik yéetel Tichitchoura,<br />

máaxo’ob p’ata’an meyaj ka’ach ti’ le áak’abo’.<br />

Tuláakalo’ob chíimpolta’ab u kuxtalo’ob ts’o’okili’ u kíimilo’obe’<br />

yéetel jump’éel uj, bey U Toksajilo’ob URSSe’.<br />

“Ba’ale’, wáa ku tukulta’al tu yóok’lal<br />

u tooj óolal u tuukul kaaje’, ba’ax<br />

u jach ma’alobil unaj utia’al u<br />

k’a’abetkuunsa’al energía atómica<br />

utia’al u kuxtal kaaj ich jets’ óolale’,<br />

u yila’al u bin u ch’íijil u túumben pakabil<br />

wíinik ichil xma’ana’atil yéetel<br />

bey ma’ u yojel mixba’alo’o, tumeen,<br />

wáa kch’a’achi’itik u t’aan Joseph<br />

Addison, juntúul aj ik’ilt’aan inglés<br />

ich siglo XVIII, najmal “u yojel máan<br />

ichil chak ik’al yéetel u nu’ukt’ u beel<br />

k’a’ankach cháakil”<br />

Informes técnicos, nº 151, OMS Ginebra, 1958, p. 45<br />

(...) tak le k’iin ka’aj káaj era nucleare’: “ 32 millones<br />

máako’ob ts’o’ok u kíinsik le yáaltáamba’il nuclear industrialo’.<br />

Chen jáan tukutlbil. “ (...) Rosalie Bertell


SOURCES<br />

AUTORISATIONS: FATRAS / Jacques Prévert / Editions GALLIMARD / Magnum Photos<br />

Svetlana Alexievitch<br />

Wladimir Tcherkoff<br />

Vassily Nesterenko<br />

Grigori Medvedev<br />

Youri Bandajevski<br />

Bella et Roger Belbéoch<br />

Michel Fernex<br />

Rosalie Bertell<br />

Jean-Pierre Dupuy<br />

Guillaume Herbaut<br />

Magdalena Caris<br />

Paul Fusko<br />

Adi Roche<br />

Danielle Mitterrand<br />

Igor Kostine<br />

Robert Polidori<br />

Lioussia Chichenok<br />

Tania Kibenok<br />

Criirad<br />

Acro<br />

Sortir du Nucléaire<br />

Greenpeace<br />

Université de Caen<br />

Kiev-Mohyla-Académie<br />

Musée de Tchernobyl - Kiev<br />

ARTE / A2 / FR3<br />

Wikipedia<br />

Jean-Philippe Desbordes<br />

Peter Watkins<br />

SPECIALS THANKS<br />

Olivier Azam<br />

Laure Guillot<br />

Boris Perrin<br />

Pascal Boucher<br />

Jean-Pierre Dupuy<br />

Claude Nori<br />

Patrick Chapuis<br />

Roland Desbordes<br />

Youri Bandajevski<br />

Dominique Charles<br />

Jean-Claude Zylberstein<br />

Stéphanie Loïk<br />

Aurore James<br />

Piotr, mon guide


FIN<br />

•••


Youri Bandajevski - 05/09/2005 - Minsk<br />

Tin k’áj óoltaj Yuri Bandazhevski tu yotoch tu<br />

kaajil Minsk. Táant u jóok’sa’al tu k’alabile’,<br />

ba’ale’ wet’a’an ti’ u jóok’ol tu yotoch.<br />

Yuri B u yáax máax kun ilik u yoochel le<br />

muñeca atómica táant in beetik Pripyate’. Ku<br />

ki’imaktal u yóol. Chen bini’it ba’al ttsikbataj.<br />

Tak le x-xoknáal láak’intiken ja’ak’ u yóol xano’.<br />

Kin cha’ak wáa jayp’ée u yoochel Yuri B.<br />

Tu jool u kisnebil u yotoche’ ku ye’esikten<br />

wáa jayp’éel u xak’almeyaj ku beetik yéetel<br />

ch’o’. Jach chi’ichnak tumeen u k’áat u ka’a<br />

cha’ajo’olt u xak’alna’ato’ob.<br />

Utia’al in luk’bale’ tin wa’alajti’ jach uts tin t’aan<br />

wáa ka’ u túuxten jump’éel u ts’íib utia’al le<br />

meyaj kin beetiko’: «Tchernobyl Forever»<br />

Oli’ junwinal ka’ tin k’amaj<br />

Voir: http://tchernobyl.verites.free.fr/<br />

Photo: Alain-Gilles Bastide<br />

Estimado Alain-Gilles,<br />

Utia’al tuláakal wíinike’, Chernobile’ jump’éel nojoch loobil ma’ buybak’naki’, kex tumeen<br />

ts’o’ok u máan junk’aal ja’abo’ob. Yaan u máan ya’abach ja’ab ma’atan u buybak’.<br />

Jump’éel u k’a’ajsajil u sajbe’entsilil energía atómica tu yóok’ol tuláakal ba’ax<br />

kuxa’an yóok’ol kaab. Ba’axten tak bejla’a sajbe’entsil Chernobil utia’al tuláakal u wíinikil<br />

yóok’ol kaabe’.<br />

Yáaxe’, tu yóok’lal u taankasil yóok’ol tuláakal ba’al kuxa’an yáan tu súutpach tu’ux<br />

wáak’ij. (…) 104,000 km2 u lu’umil Bielorrusia ich Ucrania yéetel ich Rusia, mina’an u<br />

p’iisil loobil úuchak u beetik le radiatividado. Máanja’an 3,8 millones máako’ob kaja’an<br />

te’e súutpachilo’ob tu k’iinil le noj loobilo’. Chen mina’an u xookil bajun máako’ob kaja’an<br />

ka’ach náach ti’ le tu’ux yaan le reactor No. 4 ti’ le central nuclaer tu ja’abil 1986o’,<br />

tu kucho’ob u k’aak’as taankasil energía atómica, kex tumeen náach náach yanilo’ob<br />

ka’ach ti’.<br />

U ka’ap’éele’, tu yóok’al jach ba’ax loobil ku beetik u taankasil ti’ u wíinlal máako’ob.<br />

Chen mina’an u xuul sustancias radiactivas púuts’ ichil u súutpach kuxtalil…, jejeláas u<br />

k’iinil u xíibil, yaane’ ma’atech u xáantal táan u xíibil, je’el bix yodo min chen ku xáantal<br />

waxak k’iino’ob t’áan u xíibil, tak le ku jach xáantal je’ex plutonio ku xáantal tak 24.390<br />

ja’abo’obo’. Ba’ale’ jump’éel ti’ le elemento radiactivo jach ya’ab u meyajo’ cesio 137,<br />

ku xáantal tak 30 ja’abo’ob ku xíibil. Tuláakal le taaknas ba’alo’oba’, ma’ chéen tu yáax<br />

k’iinilo’ob úuchuk le loobilo’, tak walkil ts’o’ok junk’aal ja’abo’oba’, ku t’úubul tu yoot’el<br />

máak, wáa tumeen ku ch’a’a ik’tik juntaats’, wáa tu yóok’lal u bin u cha’ak u taankasil<br />

ken xíibik. Lela’ ku seten noj koja’ankuunsik u wíinklal máak.<br />

Ichil le winalo’ob táan u yúuchul le noj loobilo’, leti’ le “liqidadores” máaxo’ob p’áat u<br />

kuch u noj k’aasil le radiacióno’, le ku chu’uchik u wíinklal máako’. Ya’ab ti’ leti’obe’<br />

seten t’úub u k’oja’anil, wáa jaytúul ti’ leti’obe’, ma’ xáanchaj ka’aj kíimo’ob tu yóok’lal<br />

u k’oja’anil irradiación aguda wáa u k’oja’anil “rayo”. Le máaxo’ob kaja’ano’ob tu súutpach<br />

le lu’umo’ob loobilta’an tumeen úuchik u wáak’al Chernobilo’, p’áato’ob yáanal


u k’aaxal radiactividad mantats’, yéetel tumeen ku jaantiko’ob ba’alo’ob u kuchmaj u<br />

taankasil le ba’al wáak’o’. Leti’ u noj loobil ba’ax tu beetaj le Chernobilo’.<br />

Ku máan tu k’iin le loobil tu beetaj Chernobilo’, ts’o’ok u seten ya’abtal máak k’oja’antal<br />

ti’ u puksi’ik’al, wáa ti’ tuláakal u xóoxot’al u wíinklal ku yáantal utia’al u meyaj ma’alob u<br />

wíinklal máake’, ya’abach paalal ken síijike’ k’oja’anili’e’. Chen mina’an u xuul u yantal<br />

k’aak’as chu’uchum ti’ máako’ob.<br />

Tu yóoxp’éele’, Chernobile’ jach sajbe’entsile’ tumeen ma’ tu péeksaj u yóol kajnáalo’ob,<br />

je’el bix wáa ma’ yáax úuchuk loobilti’e’. Kajnáalo’obe’ u yojelo’ob táan k’amiko’ob<br />

u taankasil Chernobil, ba’ale’ ma’atan u k’áatiko’ob ka táanalta’ak u toj óolalo’ob, mix<br />

xan tu yóok’lal u mejen paalalo’ob yéetel u chaambalo’ob. (…) Chernobile’ tu kíinsaj<br />

u tuukul kaaj. Jala’acho’obe’ tu beetaj le ba’ax ku tukultik k’a’abet utia’al u beetik u<br />

tukultik kaaj le loobila’, bey jump’éel ba’al yaan utstal ti’e’. (…) beytúuno’ tak bejla’e’,<br />

Chernobile’ ma’atan u beetik u péek kajnáalo’ob. Je’ex u bin u máan ja’abo’obe’, ku sajbesa’al<br />

kaaj tumeen le jala’acho’obo’, ku k’amiko’ob le k’oja’anilo’ob yéetel u kíimilo’ob<br />

ku taasik le loobila’, bey jump’éel ba’al sijnal yéetelo’obe’. Kex tumeen yaan máaxo’ob<br />

ku chan líik’sik u t’aan utia’al u kalaanta’al u toj óolal tuláakal máak loobilta’ab tumeen<br />

le radiactividado’, ku beeta’al u makik u chi’, utia’al ma’ u talamkuunsa’al ti’ bix u tuus<br />

jala’acho’ob. (…)<br />

Ba’ax jach unaj u beetik aj ts’akyajo’ob yéetel tuláakal máax meyajtik toj óolale’ u<br />

meyaj tu yóok’lal u kuxtal yéetel u toj óolal tuláakal wíinik. Le meyaj je’ela’ unaj u beetchajal<br />

ma’ chen utia’al u yáanta’al máax loobilta’ani’, tak tia’al xan u xak’alta’al ba’ax<br />

loobil ku beetik u taankasil tu yóok’ol wíinik, yéetel u kaxanta’al ba’ax unaj u beetchajal<br />

utia’al u kalaanta’al yéetel u táanalta’al ma’alob.<br />

(…)<br />

Profesor, Yuri Bandazhevski


Photo: Patrick Chapuis - 2012<br />

LA AŬTORO Alain-Gilles Bastide<br />

(…) Liaj esploradoj fokusiĝas al la interrilato<br />

inter bildoj kaj tekstoj kaj la movigado de<br />

fiksbildoj. Serge Daney, en la franca taggazeto<br />

“Libération”, priskribis lian verkon kiel<br />

novan fotografan lingvaĵon, en kiu la skalaj<br />

kaj spacaj variadoj, la interrilatoj inter bildoj,<br />

tekstoj kaj dispozicio, la “forestanta” bildo, la<br />

ritmo… aranĝiĝas laŭ la formo de originala<br />

propono kaj prezentas novan rilaton inter<br />

fotografo-teksto-grafika dezajno kaj kinarto.<br />

La “foto-poezio” – plurformeca agado, kiu<br />

ebligas la kombinon de formoj kaj agmanieroj<br />

apriore diverskonsistaj – estas la motoro<br />

de la laboro de Alain-Gilles Bastide, ekde la<br />

komenco en 1968. Ekde la fruaj 1970-aj, li<br />

partoprenas en multnombraj festivaloj kaj<br />

fotografaj kunsidoj. Kun sia unua granda<br />

raportaĵo (AMOCO-CADIZ – 1978), “La<br />

marée était en noir” (“L’ amara mar’ vestiĝis<br />

nigre”), li subskribas kontribuojn en revuoj<br />

tra la tuta mondo. Poste, li gvidas sian duan<br />

raportaĵon, pri la eksplodo de la naftoplatformo<br />

“IXTOC-ONE” en la Meksika Golfo,<br />

dezajnitan kiel vojaĝlibron, “Le rêve en bleu<br />

d’Esteban” (“La revo el la blua de Esteban”).<br />

Estis okazo de ekspozicioj tra Francujo. Kritikoj<br />

parolas pri “libro, kiu bruligas la platformojn”<br />

(ZOOM) kaj liajn bildojn reprenas<br />

kaj eldonas la revuo “Paris-Match” kaj la<br />

tutmonda gazetaro, kiu promocias lin ja<br />

malgraŭ li mem “elstara raportisto”.<br />

Li iris al Ĉernobilo en 2005 por fini aŭtoran<br />

raportaĵon pri la temo “Spuroj”. La Memorlibro,<br />

kiun li finpretigis en Belorusujo por<br />

tributi al la 700 vilaĝoj enterigitaj post la katastrofo,<br />

malfermis la eŭropan ekspozicion<br />

“Iam… Ĉernobilo”, organizitan en 2006 de<br />

la Muzeo pri Nuntempa Arto de Barcelono<br />

(CCCB) por la 20-a datreveno de la reaktoreksplodo.<br />

(…)<br />

Jean-Pierre Dupuy


A MI PEQUEÑO NOÉ<br />

• El texto de Alain-Gilles Bastide «Chernóbil Forever». Cuaderno de viaje<br />

al infierno está también traducido al: alemán, japonés, inglés, italiano, noruego,<br />

esperanto y <strong>MAYA</strong>.<br />

• Adaptado al teatro por Stéphanie Loïk, Teatro del Labrador para la Escena<br />

Nacional de Martinica, dirigido por Hassane Kassi Kouyaté. Marzo de 2016.<br />

* Jean-Pierre Dupuy<br />

Consejero Técnico y Pedagógico de Educación Popular de teatro, Ministerio<br />

de la Juventud y Deporte. Hombre de teatro: comediante / director. La<br />

fotografía y las artes plásticas recogen lo esencial de sus preocupaciones,<br />

así como la experimentación de nuevas formas de gestión y expresión de<br />

las relaciones sociales.<br />

• Distribuido por «Les Mutins de Pangée» www.lesmutins.org


A propósito de CHERNÓBIL <strong>FOREVER</strong> ...<br />

En el año 2000, de vuelta a Francia tras 20 años vividos en América Latina, emprendí<br />

una trilogía fotográfica bajo el título «Rastros». Vivía entonces entre París y La Habana.<br />

Tenía en ese momento muy vivos los rastros del presente, así como los del pasado.<br />

París, el presente, el tiempo de la modernidad en marcha, el hormigón y el asfalto, los<br />

códigos gráficos del orden en blanco y negro... La Habana, los colores del pasado, el<br />

tiempo suspendido, el del retorno a la arena en la anarquía de las ruinas... Y fue preguntándome<br />

dónde podría hallar los rastros del futuro como pensé en Chernóbil. Imaginé<br />

el tiempo confiscado, robado, el vacío repentino, el abandono, la tierra envenenada...<br />

Leí La supplication. Tchernobyl chroniques aprés l’apocalypse, de Svetlana Alexievitch,<br />

y me di cuenta de que allí encontraría esos rastros del futuro. Preparé mi viaje durante<br />

2 años, leí y vi mucho de lo que había sido publicado sobre el tema; conocí a gente que<br />

trabajaba sobre el tema de Chernóbil, sobre su historia y consecuencias.<br />

En 2004, la primera misión de una ONG que debió haberme llevado a la región fue<br />

cancelada en el último momento. En 2005 fui el encargado de un programa de la Universidad<br />

de Caen en la especialidad de imagen para la “Primera Universidad de Chernóbil”<br />

en Kiev. Propuse a los estudiantes (franceses, ucranianos, rusos y bielorrusos) trabajar<br />

sobre el tema de la memoria y lo invisible. Y el taller «Chernóbil forever» fue así finalmente<br />

posible.<br />

La Universidad terminó, y yo quedé solo sobre el terreno. Busqué y encontré la muñeca<br />

abandonada que una profesora parisina había visto durante una misión de la universidad,<br />

diez años antes, en las ruinas de Pripyat. Encontré absolutamente por azar, en la<br />

región de Slavgorod , el paisaje que había visto en pesadillas para realizar un Homenaje<br />

en recuerdo de los pueblos enterrados. Y luego conocí a personas que me contaron su<br />

historia y su vida cotidiana, antes y después del desastre, y realicé cientos de fotografías<br />

de sombras y del abandono forzado.<br />

De vuelta a París «monté» una serie de 20 imágenes para el tercer capítulo de mi trilogía<br />

«Rastros». Obsequié a la CRIIRAD (Comisión de Investigación y de Información<br />

Independientes sobre la Radiactividad) con la foto de «La muñeca atómica», para que<br />

editaran una tarjeta postal y así contribuir a recaudar fondos para el proyecto de laboratorio<br />

CRIIRAD-Bandajewski en Minsk. En 2006, el CCCB (Centre de Cultura Contemporània<br />

de Barcelona), que organizó la exposición europea para el vigésimo aniversario<br />

de la catástrofe «Érase una vez ... Chernóbil», adquirió el «Kolkoze Kuybicheva», mi<br />

Homenaje en recuerdo de los 700 pueblos enterrados en Ucrania, Bielorrusia y Rusia.<br />

A partir de ahí, mediante exposiciones en congresos o en publicaciones, informativas y<br />

solidarias, Chernóbil forever ha ido haciendo su camino.<br />

Y me dije a mí mismo que un día, tal vez, si encontrara las palabras, haría un diario de<br />

este viaje con los cientos de imágenes que yacían latentes en mi memoria, y en la del<br />

ordenador. No fue sino hasta 2012 - siete años después de mi estancia en «la zona<br />

«- cuando una historia relativa a la confiscación de un niño me mantuvo encerrado en<br />

un frío invierno, y comencé a escribir, y a desarrollar la maqueta del Cuaderno de viaje,<br />

mientras escuchaba «Mister Tambourine Man «.<br />

En 2013, apenas terminado el ejemplar «0», recibí la propuesta de un editor parisino. Le<br />

expliqué que una publicación sólo tenía sentido si el libro podía generar recursos dirigidos<br />

a los niños de allí, de esa tierra maldita en que habían servido como conejillos de<br />

indias. Y en ningún caso debía concebirse como la edición de un «álbum» de fotografías.<br />

* Slavgorod, sudeste de Bielorrusia. Concentración de ciudades enterradas. * Ver el libro de Guillaume Herbaut La Zona. * «Mister Tambourin Man» Bob Dylan The Royal Album - 1966 / * En 2015 C


Y Chernóbil forever se convirtió en el concepto de una campaña de crowdfunding: «Un<br />

libro-dvd para una operación humanitaria». 414 suscriptores han hecho posible el éxito y<br />

la publicación del trabajo colectivo «Chernóbil forever». Los autores reunidos en torno al<br />

proyecto, Jean-Pierre Dupuy / Wladimir Tchertkoff / Emanuela Andreoli / Michel Fernex / Jean<br />

Gaumy / Jacques Prévert / Patricia Jean-Drouart y yo mismo, hemos cedido los derechos de<br />

autor a favor de los niños de Bielorrusia enfermos a causa de las radiaciones.<br />

En 2014, el texto del cuaderno de viaje Chernóbil forever tuvo la inmensa suerte de conocer<br />

a Stephanie Loïk , quien se propuso hacer la adaptación teatral del mismo. En 2016,<br />

Chernóbil forever ha sido producido por el Teatro Nacional de La Martinica y el Théatre<br />

du Labrador.<br />

Y también en 2016, Chernóbil forever aparecerá en las librerías, en francés y también<br />

disponible en varios idiomas en formato electrónico. Doy las gracias de nuevo a todos<br />

los que han hecho posible este trabajo y que participan de la difusión del mismo. Los de<br />

ayer, los de hoy y por supuesto los de mañana. Mis derechos de autor seguirán siendo<br />

mi modesta contribución para generar recursos a favor de los damnificados en las áreas<br />

contaminadas de Chernóbil ... de Fukushima ... y mañana de cualquier otro lugar que, a<br />

este respecto, no lo dudemos, no queda demasiado lejos.<br />

Las imágenes y las palabras de este libro son para ellos.<br />

Alain-Gilles Bastide. Paris, Octubre 2015.<br />

hernóbil Forever ha sido adaptado al teatro por Stéphanie Loïk.


CHERNÓBIL <strong>FOREVER</strong><br />

CUADERNO DE UN VIAJE AL INFIERNO<br />

La historia de Chernóbil desde la explosión del reactor nuclear el 26 de abril de 1986 hasta nuestros días, como nunca había sido contada.<br />

Aquí nos hallamos ante la realidad, los testimonios, relatados como un sencillo y humilde diario, narrado desde una perspectiva muy<br />

humana, tanto en el sentido personal como de la Humanidad. Todo lo que se cuenta en este libro es verdadero.<br />

Verdades ocultas, disimuladas cuando no prohibidas, o verdades que no queremos ver.<br />

Hoy, transcurridos 30 años desde el desastre, un autor foto-periodista nos cuenta Chernóbil como jamás habríamos podido imaginar.<br />

Y no es tan sólo ficción. Es Chernóbil, y lo será Forever.<br />

Nota del editor<br />

(...) Acabamos de penetrar en el corazón de la zona de guerra. Una guerra de un género jamás visto, donde es imposible<br />

ponerse a cubierto de las balas invisibles de un enemigo invisible. Ningún refugio: ni en tierra, ni en el agua, ni en el aire.<br />

(...) En la mañana del 26 de abril de 1986 la escuela estaba abierta, y los alumnos trabajando. Estaban recibiendo sin dolor,<br />

repito, miles de veces la dosis de radiación admitida. 10 veces sería ya demasiado para un niño. Entonces... Mejor no advertirles...<br />

(...) Mi colega Legassov y yo sobrevolamos el reactor en helicóptero y mi primera reacción fue la siguiente: «Si como<br />

dicen los creyentes el Infierno existe, puedo decir que está ahí, bajo mis ojos» Nesterenko, 27 de abril de 1986<br />

(...) Chernóbil ha roto también la frontera entre lo real y lo irreal.<br />

La ruptura es genética, psico-genética. Es un desgarro de las creencias y una revocación de todos los esquemas filosóficos.<br />

(...) La vieja experiencia del ser humano, su cultura y su filosofía, su sistema de representación, todos sus sentidos quedaron al descubierto con<br />

Chernóbil. Las consecuencias moleculares, físicas y psíquicas de la explosión derivaron a la humanidad hacia otro mundo.<br />

Extractos de Chernóbil Forever. Texto y fotografías: Alain-Gilles Bastide Traducción al español: Vicent Ballester Garcia / Corrección y revisión: Carmen Sala Trigueros<br />

Edición a cargo del autor, Alain-Gilles Bastide. Gestión/Administración: Asociación Photopraphisme-Photomorfisme. Paris 2015<br />

Derechos reservados para todos los países.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!